Kohustised / S Võlakirjavõlg / Raha / cash Bonds payable D (+) K (-) D (-) 31. dets 08 Jääk (31.12.2008) ? 31. dets 08 Võlakirjade emissioon preemiaga 214 000 31. dets 09 Tekkep. intressikulu arvest.& maksm. 16 000 31. dets 10 -''- 31. dets 11 -''- 31. dets 12 -''- 31. dets 13 -''- 31. dets 14 -''- 31. dets 15 -''- 31. dets 16 -''- 31. dets 17 -''- Pikaajal. Võlakirja klassifitseerimine lühiajaliseks 31
RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas kaurikarbid - Okeaanias nöörile lükitud karbikettakesed - Uus-Gineal, Melaneesias kuldikihvad, koerahambad jne. Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA. Raha kasutuselevõtt: · aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks · võide...
N sisaldus väljaheidetes =150 x 17,5/1000 = 2,63 t/aastas; 2) lämmastiku produktsioon väljaheidetega (nuumsead) = loomade arv x N sisaldus väljaheidetes = 1100 x 3,5/1000 = 3,85 t/aastas; 3) lämmastiku produktsioon väljaheidetega (võõrdepõrsad) = loomade arv x N sisaldus väljaheidetes = 600 x 0,8/1000 = 0,48 t/aastas; 4) lämmastiku produktsioon väljaheidetega (kokku) = 2,63+3,85+0,48 = 6,96 t/aastas; 5) ammoniaagi emissioon laudas (vabad ja tiined emised) = loomade arv x eriheide/1000 = 150 x 2,5/1000 = 0,37 t/aastas; 13 6) ammoniaagi emissioon laudas (nuumsead) = loomade arv x eriheide/1000= 1100 x 0,6/1000 = 0,66 t/aastas; 7) ammoniaagi emissioon laudas (võõrdepõrsad) = loomade arv x eriheide/1000= 600 x 0,1/1000 = 0,06 t/aastas ; 8) ammoniaagi emissioon laudas (kokku) = 0,37+0,66+0,06 = 1,09 t/aastas;
Aastane kogus (t) Katalüsaatorita 30% 39000 Tarbitud kütus (t) Linnas 50% 19500 Sõidetud (km) 195000000 Nox (t) 253.5 CO (t) 1755 Emissioon tuhat Emiteeriv ühend Linnas Nox 481 CO 3120 130000 Katalüsaatorita 30% Katalüsaatoriga 70% 39000 91000 Maanteel 50% Linnas 50% Maanteel50% 19500 45500 45500 278571428.571 455000000 650000000 612.86 227.5 455 1950 1365 1300
spektrite mõõtmine ja iseloomustamine Töö käik: 1) Pesta küvett dest. veega. Pipeteerida küvetti ca 1 ml järgmiseid aineid: o Destilleeritud vesi o Riboflaviin o Puridoksiin 2) Asetada küvett ainega masinasse. Valida programmis „Measurements“ , anda spektrile nime ja vajutada START. Salvestada andmed. Aine Konts, Ergastus, Emissioon, Intensiivsus mg/ml nm nm (max) 1. Destilleeritud vesi - 230 250 240,5 2. Riboflaviin 0,025 370,0 525,0 2579,0 3. Puridoksiin 0,022 325,0 390,0 4422,1 Tulemuste kirjeldus ja analüüs: Vesi ei fluorestseeru, EEM spektri maksimum on tingitud Ramani hajumisest.
tuleneb väiksest püridoksiini kogusest vita-miinivees. 4. Vitamiinivesi+ 2 tilka joodi, EEM spekter: EEM spektri iseloomustus: Fluorest-sentsi intensiivsuse maksimum: 21,9, ergastus/ emissioon 230/ 315 nm juures. Fluorestsents praktiliselt puu- dub- see tuleneb asjaolust, et jood toimib proovi molekulide fluorest-sentsi kustutajana. Jood kutsub esile molekulisiseseid
Tartu Ülikool Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond Põlemisel tekkinud emissioonide mõju õhu kvaliteedile ja kliimale- alates kivisöest lõpetades biokütustega Kevin Ambus Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 2. Kütused ning emissioon ...................................................................................................... 4 2.1 Süsi .............................................................................................................................. 4 2.2 Kütteõlid ...................................................................................................................... 5 2.3 Bensiin .............................................................................
muutuvad vedelikust kergesti auruks. 2. Mida käsitleb standard prEN 16516? emmissiooni Testimise meetod 3. Mis on väikseim määratav kontsentratsioon? ehitustoodetest eralduvate LOÜ kontsentratsiooni väärtus, mis arvutatakse ühtlustatud standardite kohase kambrimeetodi abil 28 päeva vältel uuringute tegemise teel 4. Mille järgi klassifitseeritakse ehitustoodete toimivus (põhiomadused)? – Lenduvate orgaaniliste ühendite emissioon – VOC (LOÜ); – Formaldehüüdi emissioon; – Kantserogeensed ained. 5. Millised on Soome ehitusmaterjalide emissiooniklassid? M1 Sellesse klassi kuuluvad need ehitusmaterjalid, millest lendub eriti vähe lenduvaid orgaanilisi ühendeid atmosfääri. M2 Selles klassis on ehitusmaterjalid, kust lendub keskmises hulgal ühendeid. M3 See klass näitab, kas tootele on antud test tegemata või ta ei vasta rangetele lenduvuse nõuetele. 6
Autoheitgaasid Lämmastikväetised Reaktiivlennukite düüsid Tähtsamad kasvuhoonegaasid Freoonid Aerosoolid Külmutusüsteemid Õhukonditsioneerid Tulekustutusseadmed Keemilised puhastusvahendid Kasvuhoonegaasid Looduslikud protsessid Aurumine veekogudest Vulkaanipursked Inimtegevus Fossiilsetekütuste põletamine Metsade raiumine Põlluharimine Karjakasvatus CO2 kvoodid Kyto protokoll Lubab vabu kasvuhoonegaase müüa Heitgaaside emissioon määratletud Ületootmise puhul maksud Alatootmisel saab kasutamata kvoodid maha müüa Saadav tulu Keskkonnasäästlikud projektid või programmid Aitäh kuulamast!
Ei raiska ressursse, jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks. Suhteliselt lihtsad, väga töökindlad ja pika tööeaga. Veeenergia omahind ei allu oluliselt inflatsioonile. Puudused Paisjärvede kasutamisel on ohud, mis on algul vähemärgatavad, kui ajajooksul tekitavad suurt kahju. Eestis ei tasuks see ära, sest pole eriti jõgesi.(jõed kuivaks ära) Hüdroenergia kasutamist toetavatel keskkonnas õpradel ta suks välja rehkendada ka kasvuhoonegaaside emissioon turbiinide ehitamisel, selleks k uluv tooraine tootmisel ja muud sellised tegurid. Kasutusala Eestis Kasutatud materjal http://www.annaabi.com/h%C3%BCdroenergiam3854.html https://www.energia.ee/et/taastuvenergia http://www.erec.org/fileadmin/erec_docs/Projcet_Documents/RES_in_EU_an Aitäh kuulamast!
Fakte hübriidautodest Hübriidauto Toyota Prius toodab kuni 90% vähem kahjulikke gaase kui tavaline auto. Paljud riigid on teinud hinnaalandusi hübriidautode omanikele vabastades neid automaksudest. Hübriidautodel on kallid varuosad, kuid neil on palju pikem garantii. Praegused hübriidautod on võimelised sõitma 3.8 liitriga umbes 96 kilomeetrit. Loodusteadlaste arvates on hübriidautod üks lahendusi praegustele saasteprobleemidele. CO2 emissioon Saastamine tonnides ühe aasta jooksul 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 Column2 Honda Accord Mazda 6 Chevrolet Malibu LÕPP
MAJANDUSLIKUD MÕISTED Ühiskonnaõpetus Konkurents – tootjate võitlus müügituru eest (hinnaalandus, reklaam, kvaliteedi parandamine) Inflatsioon – riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Devalveerimine – koduvaluuta kursi alandamine VKV suhtes. VKV – vabalt konverteeritav valuuta – maailmas tunnustatud valuuta (€, $ ,¥, £ ). Emissioon – paberraha lisaväljaanne; võib olla õigustatud kauba hulga suurenemisel. Tavaliselt kannab negatiivset iseloomu, sest ei ole tingitud kauba suurenemisest. Investeeringud – finantsilised vahendid, mis on hoiustatud tootmise arendamiseks. Kapital – raha ja tootmise vahendid, mis toovad kasumi. Turg – hindade ja koguste muutumine, kus tarbija maksimeerib kasulikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel oma võimalusi
KÜTUSE TARBIMINE* Kütus ning Aasta. 2000 2001 2002 2003 Kerge kütteõli ja diiselkütus, tuhat tonni 450 492 570 586 Autobensiin, tuhat tonni 306 335 311 308 Mõeldav on biodiisli eksport, sest tööjõud, ehituskulud, tooraine, maksukliima on soodsamad kui Saksamaal, Prantsusmaal ja Rootsis. 4/ Keskkonnasõbralikkus. CO2 emissioon vastab põletatud kogusele vastava massi taimede CO2 tarbimisele. 1 hektar rapsipõldu toodab aastaks hapnikku 40 inimesele (10,6 miljonit liitrit). Linnakliima paranemine ennekõike suvel. Biodiislit toodetakse taastuvatest allikatest. 5/ Biodiisli hind Saksamaal 1015 senti = 1,562,3 krooni odavam kui tavadiisel. Aktsiisi kaotamise tunduv PUUDUS riigi perspektiivist. Riigieelarve laekumine. Kui tavadiislist laekub riigieelarvesse 4 krooni liitrilt, siis
Kroomi ühendid Klooritud süsivesinikud Epoksiidid Nikli ühendid Tolueendiisotsüanaat Teratogeenid Plii Teadaolevad kantserogeenid inimesele Asbest Alfa-naftüülamiin Bis-klorometüüleeter 3,3'-Diklorobensidiin Etüleenoksiid N-nitrosodimetüülamiin 4-nitrobifenüül Metüülklorometüüleeter Anorgaanilised arseeni ühendid 1,2-Dibromo-3-kloropropaan (DBCP) Söe tõrvast lenduvad ühendid Vinüülkloriid LOÜde emissioon Aastane emissioon 30-60 milj t 26 õhus levivat LOÜd on võimalikud kantserogeenid või mutageenid benso(a)püreen Ohtliku kemikaali pakendi märgistus selgelt loetavad järgmised andmed: 1) kemikaali kaubanduslik nimetus, koostisosade nimetused; 2) valmistaja- või importijaettevõtte nimi, aadress; 3) ohutunnus; 4) riski kirjeldus; 5) ohutusnõuete kirjeldus; 6) kemikaali kogus. Teave Terviseamet – mürgistusteabe keskus
peaksid paremini vastu ja taksitaksid erosiooni. Samuti arvati, et puud kasutavad väga suures koguses põhjavett, mille tagajärjel võib inimeste veega varustatus nendes piirkondades halveneda. Uuringud on näidanud, et metsaistutusprojekti on saatnud edu: suurenenud on taimestatud ala ja tolmutormid ei ole neis piirkondades enam nii intensiivsed. Samuti aitab selline hulk puid siduda atmosfäärist CO2, mile emissioon on Hiinas kivisöe massilise kasutamise tõttu tohutu. sertifitseerimine-Sertifitseerimine ehk sertifitseerimisteenuse osutamine on digitaalseks tuvastamiseks ning digitaalallkirja andmiseks ja kontrollimiseks vajalike sertifikaatide väljaandmist, sertifikaatide alusel antud digitaalallkirjade kontrollimise võimaldamist ning sertifikaatide kehtivuse peatamise, kehtivuse peatatuse lõpetamise ja kehtetuks tunnistamise menetlemist võimaldav tehniliste tegevuste kompleks
Aktisonäridevahelinelepingreguleerib: ühingutegevusalajaühingulühema- japikemaajalisieesmärke; juhtorganitemoodustamisekorda; väljumisevõimalusi (Exit); uuteaktsinäridekaasamisegaseotudküsimusi. TsÜS §33 – Hääleandmine; lg 4 Kokkuleppe sõlmimine hääle andmise kohta on lubatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkuleppe rikkumine ei mõjuta antud hääle kehtivust. Aktsionäridevahelises lepingus võib nt ettevõtte pikaajalise strateegia eesmärgil kokkuleppida, et aktsionärid hääletavad teatudviisil. Samas aga, kui aktsionär otsustab hääletuse käigus ikkagi hääletada teisiti, on see hääl (nt vastupidine) kehtiv vaatamata varasemale kokkuleppele. Tehingu lõpuleviimise memorandumis: deklareeritakseeeltingimustenõuetekohasttäitmist; fikseeritaksetehingu hind lõplikult; fikseeritaksetehingulõpuleviimisekuupäev...
) 2. Elektromagnetilise kiirguse korpuskulaar-laineliseks dualism Elektromagnetilist kiirgust (nt nähtavat valgust) saab vaadelda nii laine kui ka osakesena. 3. Elektromagnetlainete interferents ja difraktsioon Interferents - kaks kiirgusvoogu võivad üksteist kustutada või võimendada. Difraktsioon - kiirgus ei levi sirgjooneliselt vaid “paindub nurga taha”. 4. Energiaolekud ja üleminekute tingimus Energiaolekute üleminekutega kaasneb energia neeldumine (ergastus) või emissioon (relaksatsioon). Üleminekud toimuvad ainult siis, kui neelduv või emiteeritav energiahulk vastab täpselt energianivoode vahele. E1-E0 või E2-E0 5. Elektromagnetiline spekter 6. Neeldumise ja emissiooni spektrite seos Neeldumise ja emissionni spektrid on seotud nii, et nad esinevad samadel lainepikkustel. Neeldumine esined kui me külmutame gaasi ning ta hakkab valgust absorbeerima. Emissioon toimub kui me kuumutame gaasi ja ta hakkab valgust kiirgama. 7
Kasutada Kolledzi kohviku menüüs kohalike ressursside põhjal valmistatud roogasid; Vähendada fossiilkütustel põhineva energia kasutust; Minimeerida vee- ning majapidamiskulusid; Vähendada keemiliste saasteainete kasutust majapidamises; Võtta Kolledzi laienemisel nii palju kui võimalik arvesse ka keskkonnategureid; Propageerida üliõpilaste ning kollektiivi seas keskkonnahoidlikke transportimisviise. 2. Keskkonnaaspektid Reovee teke Heitgaaside emissioon Elektrienergia kulu Fossiilkütuste kasutamine Soojusenergia kadu Kemikaalide kasutamine Lekked (kanalisatsioon; majapidamiskemikaalid) 3. Keskkonnaeesmärgid - Arendada Eesti keskkonnaharidust - Anda edasi TÜ Türi Kolledzi keskkonnaalast kompetentsi - Vahendada Tartu Ülikooli üldist akadeemilist kompetentsi erinevatele sihtgruppidele ja spetsialistidele - Tõsta piirkonna keskkonnateadlikkust ja osaleda avalikus elus
LONDONI (1973/1978) KONVENTSIOON MEREREOSTUSE VÄLTIMISEKS LAEVADELT LONDONI 1973/1978. A. KONVENTSIOON MEREREOSTUSE VÄLTIMISEKS LAEVADELT JA SELLE LISAD TEGELEVAD: naftareostuse vältimisega, reostuse vältimisega vedelmürkainete lahtisel veol tankides, reostuse vältimisega ohtlike ainete veol laevadel kaubakonteinerites, eraldi laevadele asetatavates tsisternides või auto ja raudteetsisternides ning laevade reoveest põhjustatud reostuse vältimisega LONDONI 1973/1978. A. KONVENTSIOON MEREREOSTUSE VÄLTIMISEKS LAEVADELT JA SELLE LISAD TEGELEVAD: laevade prügist põhjustatud reostuse vältimisega muude laevadelt lähtuvate merereostuse liikidega. LISADE MÕJUVALDKONNAD I. Nafta ja naftasaadused II. Kemikaalid III. Pakitud ohtlik kaup IV. Reoveed V. Prügi VI. Heitmed õhku I LISA NAFTAREOSTUSE VÄLTIMISE REEGLID Naftatankeri ehitus, segregeeritud ballast jm Toornaftapesu (COW) IOPP rahvus...
2. Seleta, miks pangal peavad olema rahalised omavahendid? · Et vältida riskantseid pangatehinguid ja pankrotiohtu, peavad panga omanikud paigutama panka ka oma raha. Seda raha nimetatakse panga omavahenditeks. · Kui panga tegevus peaks mingil põhjusel andma kahjumit, korvatakse see kahjum esmajärjekorras just panga omavahendite arvelt. Kommertspanga funktsioonid Keskpanga funktsioonid 1) klientide raha hoiustamine, 1)Raha emissioon ehk raha 2) laenude andmine ja investeerimine kui ringluse korraldamine; kasumi saamise allikad, 2)Riigi kulla- ja valuutareservi 3) ülekannete teostamine. hoidmine; 3)Järelvalve kommertspankade üle. 4)Kommertspankade kohustusliku
Millised nõuded kehtivad väärtpaberite avalikule pakkumisele? Mis väärtpaberite avalik pakkumine on? Väärtpaberite avaliku pakkumise puhul pakutakse väärtpabereid kõikidele soovijatele (avalikkusele). Kõige tavapärasemalt pakutakse läbi avaliku pakkumise aktsiaid. Uusi aktsiad emiteeriv ettevõte kaasab sellega ettevõtluse arendamiseks avalikkuselt täiendavaid vahendeid. Aktsiate tootlus ei ole garanteeritud. Avaliku pakkumise korral võib tegemist olla nii väärtpaberite esmakordse avaliku pakkumisega (kasutatakse lühendit IPO initial public offering) kui ka pakkumisega väärtpaberite järelturul, kus pakutakse juba varem välja lastud (emiteeritud) väärtpabereid. Eksisteerivad nõuded,kui pakutakse väärtpabereid, mis kuuluvad pakkumisse koguväärtusega vähem kui 2 500 000 eurot väärtpaberite emiteerimise või pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul. Informatsioon Avalikupakkumisena käsitletakse teavet v...
Londoni konventsioon merereostuse vältimiseks laevadel · 13. novembril 1972. a. võeti Londonis vastu jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsioon. · Osalisriike 86 · Läänemereäärsetest riikidest on Londoni konventsiooni osalised Soome, Rootsi, Venemaa, Poola, Taani, Saksamaa. · 18 november 1992 · Protokoll on globaalne rahvusvaheline leping ja reguleerib rahvusvahelisel tasandil kontrolli jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse üle ja selle vältimist. · Protokollis sätestatud põhimõtete rakendamist peeti hädavajalikuks merekeskkonna jätkusuutliku kasutamise tagamiseks. · Konventsiooni eesmärk on vältida merereostust, mis võib tekkida nafta- jm vedelate mürkainete lahtisel mereveol, laevade kaubakonteinerites või -tsisternides ning auto- ja raudteetsisternides; samuti vältida ja ennetada laevade reovetest ja prügist põhjust...
Võlakirjad toovad selle väljaandjale kaasa kohustuse maksta võlakirja omanikule perioodilisi intressimakseid ja tähtaja saabudes võlakiri nimiväärtuses tagasi osta. Võlakirja väljaostmisel tuleb arvestada selle tegelikku hinda mõjutavate erinevate teguritega: a) emissioonimaht või emissiooni suurus emissiooni kulud on suuremalt jaolt ette kindlaks määratud ja nende suhteline osakaal väheneb emissiooni mahu kasvades (tegemist on mastaabiefektiga). Mida suurem emissioon seda odavamaks muutub võlakiri pöördproportsionaalne seos. b) emissiooni tähtaeg laenuvõtjad eelistavad laenata pikemaks perioodiks, samal ajal, kui laenuandjad on vastupidisel seisukohal. Et tagada suurem tasakaal on pikaajalised võlakirjad reeglina kõrgema intressimääraga võrreldes lühemaajaliste võlakirjadega. c) emissiooni riskiaste ehk hinne investorid soovivad igasuguste täiendavate riskide eest lisatasu
tootmise langus, ameeriklased hakkasid tagasi nõudma Euroopale antud laene, rahva rahutused, riikide sekkumine majandusellu.). keinsianism (kriisi ravi poliitika): a) riigi sekkumine majandusellu e riik hakkab maj reguleerima; b) kapitaalmahutuste stimuleerimine e antakse krediiti/laenu eesmärgiga, et rohkem tarbitaks; c) kulude suurendamine suuremaks kui tulud ehk vähem toota, rohkem tarbida; d) raha emissioon (esialgu inflatsioon, mis tuleb õigel ajal peatada, ja siis järgmineb deflatsioon, kui maj on elavnenud) riigi kontrolli all e keskpank hakkab raha juurde trükkima riigi kontrolli all. Roosevelt: a) alustas kohe reformidega; b) 100 päevaga 70 seadust; c) 5. märtsil sulges kõik USA pangad (enne kriisi oli 23 000 panka); d) andis välja seaduse, mis tegi ettepaneku farmeritel vabatahtlikult tootmist vähendada; kahju korral riik
suurimat rolli mängib kokkuvõttes ikkagi lõpptarbija, kes teeb ostuvaliku ja otsustab pakendi hilisema saatuse üle. 4 3. CO2-koguse vähendamine CO2 põhiliseks tekitajaks on fossiilkütuste põletamine, kütuse kasutamine mitte-energeertilisel eesmärgil ning samuti tsemendi,raua ja terase valmistamine. Näiteks Ameerika Ühendriikides moodustab CO2 emissioon 85 % kogu saastest, siis peab olema suur rõhk selle vähendamisel. Tänu erinevate sõiduvahendite massilisele kasutamisele üle maailma on tunduvalt suurenenud nõudlus bensiin- ja diiselkütuse järgi, mis on valmistatud fossiilkütustest. Kuigi transpordisektoris olevate veovahendite kütusekulu on ühe sõiduki kohta kordades suurem kui sõiduautode oma, siis üldistades annavad nad vaid kolmandiku kogu CO2-emissioonist. Seega
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Keemiainstituut CE-LED PRAKTIKUM Protokoll Nimi Matrikkel Tallinn 2016 Teooria: Luminesents: on olek, kus valguse emissioon ei tulene soojusest. Tavaliselt tuleneb see keemilistest reaktsioonidest, elektrilisest energiast või kristalli stressist. Luminesentsil on mitmeid liike: keemilineluminestenst, fotoluminestenst, mehhanoluminestenst jne. Fotoluminesents jaguneb kaheks: fluoresents ja fosforesents. Fluoresents tuleneb, singlett-singlett elektron relaktsioonist (kestvus: nanosekundid). Fosforesents tuleneb triplett-singlett elektron relaktsioonist (kestvus: millisekunditest kuni tunnini).
fosforestsentne materjal ei kiirga koheselt välja energiat, mis neeldunud on ning kiirgumine võib toimuda pikema aja vältel, ka peale kiirgusallika eemaldamist. Fluorestsents on valguse kiirgumine materjali/aine poolt, mis on neelanud valgust või muud elektromagnetkiirgust. Fluorestsents on luminestsentsi liik ning enamasti on kiiratava valgus pikemal lainepikkusel (madalama sagedusega, energiaga) kui neelatud valgus. Huvitav on olukord, mil neeldumine toimub UV-s ning emissioon toimub nähtava valguse piirkonnas. Erinevus fosforestsentsist seisneb selles, et kiirgusallika eemaldamisel ei kesta kiirgumine edasi. Absorptsioon on neeldumine st nähtus, kus süsteemile antavast energiast osa neeldub. Emissioon on nähtus, kus osa süsteemile antud, selles neeldunud energiast välja kiirgub. EEM – ergastus-emissiooni-maatriks Ramani hajumine on iseloomulik veele (energia neeldub vees), 250 ja 400 nm vahel. Toimub natuke madalam Stokes-i nihe. Põhjus, miks saab määrata
Mitmendal kohal on riik nafta, gaasi ja söe tootmisel / ekspordil/ impordil ? Nafta tootmisel 5. koht maailmas, nafta ekspordil 5. koht maailmas, nafta impordil 157. kohal maailmas. Gaasi tootmisel 65. kohal, ekspordil 148. kohal ja impordil 98. kohal maailmas. (The World Factbook kodulehekülg). Iraagis ei ole kivisöe leiukohti ning andmeid kivisöe tootmise, ekspordi ja impordi kohta antud allikatest ma ei leidnud. Anna ülevaade CO2 emiteerimisest riigis: koguhulk, emissioon elaniku kohta, järjestus maailmas. CO2 koguhulk 137 million Mt, maailmas 36. kohal (The World Factbook kodulehekülg). Emissioon inimese kohta on 4,05t. (Iraq indicators... 2014.) 2. Riigi elektrienergeetika iseloomustus. Kui palju toodetakse elektrienergiat aasta jooksul kokku Sinu valitud riigis? Iraagis toodetakse aasta jooksul 64 billionit kWh (The World Factbook kodulehekülg). Mitmendal kohal on riik elektrienergia kogutoodangult maailmas? Elektrienrgia kogutoodangult on
ee/img_auth.php/8/81/ Kask,_Ü._Bioetanooli_kasutamise_eeldused_ja_võimalused_Eestis.pdf Siit sain selle sünteesi pildi ka http://www.eby.ee/Ylo_Kask.pdf Slaidiesitus just tselluloost etanooli toomise kohta Esimese ja teise põlvkonna biokütused Biokütuse eelised (mitte aind tselluloosist toodetud) Eelis 1 Bioetanooli tootmise kõrvalprodukt praak (praaga) on elektritootmisel taastuvkütus, millel puudub EL regulatsioonide arvestuses, võrreldes fossiilkütustega, CO2 emissioon. Iga tonni bioetanooli tootmisel eraldub kõrvalproduktina 1,34 tonni praaka, mis on Eestis kasutatav taastuvkütusena. 1 tonn praaka on 50% niiskuse juures sama kütteväärtusega mis 1 tonn põlevkivi. Täpsemalt ei kvalifitseeru põllumajanduslikku päritolu taimsete jääkide (praaga) põletamine CO2 arvestuses, sest biomassi peetakse CO2 heidete suhtes neutraalseks, kuivõrd põletamisel heituv CO2 on suhteliselt hiljuti atmosfäärist taimede poolt kinni püütud. Eelis 2
Me kulutame rohkem, kui me tagasi maksta suudame, ka meie eestimaalased. Inimkond ületaas maakera taastootmis piiri 1980ndatel aastatel. 2002. aastal kulutasid tööstusriigid aastas 23% rohkem loodusressursse, kui maakera taastoota suutis. Tarbimine on ülikiirelt kasvanud, kuna vaid 41 aastat tagasi (1961.a) moodustas inimkonna tarbimishulk vaid 50% maakera taastootmise võimest. 2002. aastal moodustas suurima osa globaalsest ökoloogilisest jalajäljest CO2 emissioon atmosfääri, mis oli võrreldes 1961.aastaga suurenenud 700%. Ületarbimisse on väga lihtne jõuda piisab vaid varude liiga kiirest kulutamisest (näiteks metsade hävitamine) ja saastamisest (CO2 paiskamine atmosfääri). Kui ületarbimine on väga pikaajaline, siis toob see kaasa üldise allakäigu ja ressursside lõppemise. Ületarbimine on kahjulik eelkõige meie enda eksisteerimise alustaladele looduse jätkusuutlikkusele.
Antropotseeni artikli põhisõnum Artiklist sain teada, et Antropotseeniks nimetatakse seost inimese ja geoloogilise keskkonna vahel. Sellest, et inimesed on nagu valitsejad, kes oma tarbimisega Maa protsesse pöördumatult mõjutavad, räägitakse üha rohkem ja rohkem. Võib öelda, et ükskõik, kuhu inimene oma jala toetab, sinna ka ta jalajälje jätab. Tundub, justkui inimene oleks asunud sõtta loodusressursside vastu. Pikalt on otsitud vastust küsimusele, millal algas inimkonnal meeletu tarbimine, loodusvarade hävitamine, fossiilse energia plahvatuslik tarbimise levik jne? Inimene on ajast aega otsinud mugavust ja funktsionaalsust. Andmata endale aru, et selliste soovide eest tuleb lõivu maksta. Kogu oma tarbimishullusega vähendab inimkond loodusressursside tarbimist. Tänasel päeva püütakse rahvast korrale kutsuda ülemaailmsete regulatsioonidega, et säästa sedagi, mis on seni säilinud. Inimeste arv on rekordilise ki...
18921600000 75686400000 18921,6 75686,4 MW 455 W 455000000 S 31536000 J 1,43E+16 PJ 14,3489 Emissioonitegur t/PJ Kütuse liik SO2 NOx CO2 Põlevkivi 1880 100 113000 Antratsiit 900 320 99700 Masuut 1620 200 73000 Pruunsüsi 1900 270 109600 Emissioon tuhat t/a Kütuse liik SO2 NOx CO2 Põlevkivi 26,976 1,435 1621,423 Antratsiit 12,914 4,592 1430,583 Masuut 23,245 2,870 1047,468 Pruunsüsi 27,263 3,874 1572,637 Eesti SEJ Balti SEJ Elektr. 1615 765 MW Soosjuslik 84 400 MW
mitte? Spektri jagunemine- raadio laine, teraherts, infrapunakiirgus, nähtav valgus, UV-kiirgus, röntgenkiirgus, gammakiirgus. Protsessid- Absorptsioon- kui kvandi energia sobib aatomi mõnede energianivoode vahega toimub resonants: aatom neelab EM kiirguse energiat ja läheb kõrgemale energia nivoole, toimub adsorptsioon. Emissioon- ergastatud seisundist pöördub aatom tagasi põhiolekusse, toimub emissioon. Fluoresents- kvantide neeldumise tulemusena ergastatakse molekulid kõikidele võimalikele ergastatud singlett- olekute võnkenivoodele, kust toimub kiirguseta üleminek ergastatud singletse oleku põhinivoole. Sellest olekust kiirgavad molekulid kvante laskudes kõikide ergastamata olekute võnkenivoodele. Edasi lähevad molekulid põhinivoo esimesele võnkenivoole kiirguseta ülemineku kaudu. Seega fluoresentsspekter on absorptsioonispektri peegelpilt
tootmisel majanduslikult kasulikuks. Suurim kivisöe eksportija on Austraalia, kelle arvele langeb ligi kolmandik maailmas turustatavast kivisöest. Kivisüsion kõige enam süsinikuühendeid (süsinikdioksiid CO2) tootev fossiilne kütus. Kivisüsi sisaldab ka väävlit 0.5 kuni 2%. Kaasaaegsed kivisöe kasutamise puhtad tehnoloogiad (clean coal technologies) lubavad kivisöe keskkonnasõbralikku kasutamist. Probleemiks on kujunenud kasvuhoonegaaside (CO2) emissioon. Kui kolmkümmend aastat tagasi paisati õhku 15,7 milj. tonni CO2 siis nüüd juba 24,1 milj. tonni. Selles on OECD riikide osa nimetatud ajaperioodi jooksul vähenenud 65,9 %-lt 52,1 %-le, Hiina osakaal on kasvanud 5,7%-lt 13,7%-le ülejäänud Aasia riigid 3,0 %-lt 9,4 %-le.
Browni liikumine Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einsteini vahel kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20. sajandi kõige mõjukam füüsik. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E=mc², mida on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks. Tegemist on Einsteini relatiivsusteooria valemiga. E=mc² Aastal 1921 sai ta Nobeli füüsikaauhinna teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905). Fotoefekt on elektronide emissioon metalli pinnalt suure sageduse ja väikese lainepikkusega elektromagnetkiirguse toimel. Fotoefekt • Sündinud 23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttinge n, Saksamaa. Oli saksa füüsik. Teda peetakse kvantteooria rajajaks ning seega 20. sajandi üheks tähtsaimaks füüsikuks. Max Planck • Aastal 1900 lõi ta hüpoteesi, et elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad energiakvantide kaupa (Plancki konstant). See
tarbimisühiskond ei saa nende aineteta kuidagi hakkama. Ja nende ainete kasutamine puudutab igaüht meist, kas või kodus oleva külmkapi või konditsioneeri kaudu. Rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt tahetakse niisuguste ainete kasutamine lõpetada aastaks 2035. Tarbimisest kõrvaldatavatele ainetele püütakse leida asendajaid, kuid ka nendega tekib üsna tihti probleeme. Kliimat mõjutavatest gaasidest on kõige olulisem süsihappegaas. Selle emissioon ulatub miljarditesse tonnidesse ja nüüd püütakse jõuda kokkulepetele selle gaasi emissiooni vähendamise osas. Vähendamise võimalused on aga väga problemaatilised, eriti suurtes arenenud riikides, kus soojus- ja elektrienergia tarbimine on väga suur. Eesti on lubanud vähendada CO2 kogust 1990. aasta tasemega võrreldes 8% ja sedagi aastaks 2012. Põhiline võimalus selleks on muu kütuseliigi kasutusele võtmine ja loomulikult ökonoomne tarbimine.
-Krediitkaart ei ole rahamärk - paberraha panga kassas -nõudehoiused -välisvaluuta 7. Mis on valuutakomitee süsteem? On süsteem, kus võib muuta ringluses oleva kohaliku raha hulka vastavalt sellele, kuidas muutuvad emiteerija kulla- ja välisvaluuta reservid. Kui reserv suureneb, siis võib lasta ringlusesse vastava hulga kohalikku raha. Kui reserv väheneb, siis tõmbab emiteerija raha ringlusest ära. 8. Millised on keskpanga funktsioonid? 7 tk. -raha emissioon ja valuutareservi hoidmine -riigi kulla- ja valuutareservi hoidmine -järelvalve kommertspankade majandustegevuse üle -kommertspankade kohustuslike ja teiste reservide hoidmine -kommertspankadele laenu andmine -pankadevahelised tasaarveldused -riikliku raha- ja panganduspoliitika teostamine -valitsuse laenude organiseerimine 9. Raha loomine on: -raha trükkimine keskpangas -raha kujundamine kaskpangas -majanduses ringleva raha hulga suurendamine kommertspankade kaudu-õige vastus
8. Spektrite liigid: pidev-, joon-, riba- ja neeldumisspektrid 9. Spektraalanalüüs Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Spektraalanalüüsi eelised keemilise analüüsi ees: 1.ei mõjuta aine keemilist koostist; 2.piisab väikestest ainekogustest; 3.ainet saab uurida eemalt (in situ) ilma laborisse toomata. 10. Fotoefekt Fotoefekt ehk fotoelektriline efekt on elektronide emissioon metalli (või ka muu koostisega keha) pinnalt elektromagnetkiirguse (sealhulgas nähtava valguse ja ultraviolettkiirguse) toimel. 11. Kvant ehk footon ja selle energia Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant). Footoni energia on määratud valemiga: E= hf= hc/oom 12. Fotoefekti võrrand Matemaatiliselt väljendub fotoefekt järgmises võrrandis: , kus
ee 6. Kui palju oli majanduslikult aktiivseid ettevõtteid Harjumaa väikelinnades aastatel 2005-2011? Koostage nende andmete kohta tabel ja joondiagramm, esitage mõlemad. Statistika. Majandus: majandusüksused: statistika andmebaas: ettevõtluse demograafia: majanduslikult aktiivsed ettevõtted haldusüksuse järgi Leidke informatsiooni rahvusvaheliste organisatsioonide andmebaasidest http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asp 1. Kui suur oli CO2 emissioon Eestis ja Soomes aastatel 2007-2010? Kuidas otsingu läbi viite? Esitage võrdlustabel. (ÜRO) ÜRO: Environment: Greenhouse..., CO2 emission, view data. Filters! Country or 2007 2008 2009 2010 Area Estonia 18,896 17,382 14,185 18,219 Finland 66,182 58,103 55,192 63,689 2
Eesti jagab 27 liikmesriigi hulgas 21.-22. kohta. enamasti broneeritakse interneti teel reise ning majutust puhkuse ajaks või ostetakse riideesemeid, sporditarbeid, raamatuid ja ajakirju.Arvan, et ka Eestis on oodata lähitulevikus suuremat ostlemist läbi interneti. Interneti heaks omaduseks on ka see, et see säästab keskkonda.Ameerika tarbijainstituut arvutas välja, et kui järgneva kümne aasta jooksul jätkub internetiteenuste kasutamise trend, väheneb USA kasvuhoonegaaside emissioon sel perioodil enam kui miljardi tonni võrra. E-kirjad, muusika ja videote allalaadimine ja elektroonilised dokumendid vähendavad emissiooni paberi ja plastiku arvelt 67,2 miljonit tonni. Interneti laialdane kasutamisvõimalus aitab tänapäeva maailmas, kus on tarbimine suur, säästa keskkonda paljudest ohtudest. Igas heas asjas leidub ka halba, nii on see ka Internetiga. Paljud noored eelistavad virtuaalmaailma reaalsele
Zimbabwe 0,140 169. 47,0 92,6% /7,2 187$ Türgi 0,717 83. 72,2 88,7% /6,5 13359$ Itaalia 0,854 20. 81,4 99,0% /9,7 30080$ Tabel 3. Riikide arengutaset ja heaolu Riik Imikusure Interneti Töötute % CO2 Mõrvade arv mus 1000 kasutajad rahvastikus emissioon 100 000 inimese 100 t elaniku inimese kohta kohta inimese kohta kohta tonnides Norra 4 82,5 2,60% 8,6 0,6 Eesti 6 66,2 5,50% 13,1 6,3 Zimbabwe 96 11,4 Andmed 0,8 8,7
siiski vastuvõetavam. Paljud ei suuda leppida põllumaade võsastumisega. Biokütuse kasutamine leiab vastuväiteid veelgi. Tehnoloogia on töömahukas ja kallis. Puudub vajalik tehnika ja selle muretsemiseks majanduskriisis pole võimalik teha investeeringuid. Et kütuse hind tõuseb, kui hakkepuitu kasutada, leiab see vastuseisu elanikkonnalt. Puiduhakkeseadmed on kallimad kui fossiilsete kütuste omad. Kaasneb tolmu emissioon, mistõttu tuleb muretseda filtrid või multitsüklonid, mis vähendavad tolmureostust, kuid need vajavad uusi investeeringuid. Negatiivne nähtus on ka lämmastikuühendite (NO X) teke, mis on küllalt toksilised. Praegu on Eesti mõndades katlamajades hakatud hakkepuitu kasutama, kuid laialt see levinud pole, sest see on töö- ja rahamahukas. Ökoloogilisest seisukohast vaadates on tal ohtrasti plusse. Maailma mastaabis kasutatakse troopilisi vihmametsi, see toob
Alused, vääveelhape 23. Kas mikroorganismid lagundavad otseselt kivimaterjali? Kivi ise ei ole mikroorganismidele toiduks. Kivi laguneb mikroorganismide poolt toodetud kemikaalide toimel 24. Mis on bioassimilatsioon? Assimilatsioon - raku tsütoplasmasse viidud polümeersete väiksemate molekuliosade kasutamine metabolismis. 25. Mis kaasneb plastide biolagunemisele? Biolagunemisele kaasneb polümeeride ohtlike laguproduktide emissioon. 26. Mis on rekonstrueerimine? Rekonstrueerimine tähendab ümberehitamist 27. Mis on renoveerimine? renoveerimine taastamist 28. Mis on restaureerimine? teaduslikult autentset taastamist (võib olla osa renoveerimisest). e tagab mälestise autentse ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimise
Nõuetega kaasnenud regulatsioonid on olnud väga edukad dioksiini emissiooni vähendamisel põletamisprotsesside käigus. Tahkete olmejäätmete, meditsiiniliste jäätmete, heitvee ning ohtlike jäätmete põletamisel tekkinud dioksiinide hulk moodustab nüüd vähem kui 3% kogu dioksiinide emissioonist. Põletamise käigus tekkinud dioksiinide emissiooni on uute regulatsioonidega vähendatud üle 90%. Tänapäeval moodustab arenenud maades põletamisega seotud dioksiinide emissioon minimaalse osa kogu dioksiinide emissioonist. [7] Sattumine keskkonda. Levik Dioksiinid tavaliselt otse õhust inimesteni ei jõua. Esmalt peavad nad sadenema põldudele, kust kariloomad nad koos taimedega ära söövad. Dioksiinid ei lahustu vees, kuid see-eest seonduvad väga püsivalt rasvadega. Seega kogunevad nad loomade ja kodulindude rasvas. Vihmaveega voolab mürk jõgedesse ja järvedesse, kust koguneb kaladesse. Dioksiinidest reostatud veekogude kala on eriti ohtlik
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet...
soojusmahukas aurutamine. Pilt tehasest täna: Tsemenditehas on tänaseks töötanud enem vähem pidevalt 145 aastat ja selle aja jooksul päris märgatava osa tsemenditolmu atmosfääri paisanud. Aastate jooksul on sellest õhku paisatud tsemenditolmu hulk oluliselt varieerunud, sõltudes tootmise intensiivsusest ning hilisemal ajal elektrifiltrite efektiivsusest. Üldiseks seaduspärasuseks on, et kui efektiivseid puhastusseadmeid ei kasutata, siis tsemenditolmu emissioon on otseselt seotud toodangu mahuga. Leeliselise tsemenditolmu saaste hakkas vähenema alates 1994. aastast, kui Kunda tsemendivabrikus algas tolmufiltrite ulatuslik renoveerimine. Kui 1991. a. emiteerus atmosfääri umbes 98 000 tonni tsemenditolmu, siis 1995. a. ulatus see 31 400 tonnini, 2005. a. aga oli tehase pöördahjudest ja jahutajatest emiteeruva tolmu kogus kokku vaid 224 tonni. Tsemenditoodang püsis aastatel 1992 - 1997 400 000 - 650 000 tonni piires, kuid
· nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksutulude suurendamine Mis on riigieelarve? Riigi rahaline plaan, mis sisaldab tulusid ja kulusid Kui tööpuudus on kõrge, siis tuleb rakendada kitsendavat fiskaalpoliitikat? Õige/vale??? Mis on riigivõlg? Kogunenud eelarvedefitsiitide summa Mis on raha? Eriline kaup, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu proportsioonis, mis on määratud raha ostujõu ja kaupade väärtusega Keskpanga funktsioonid: raha emissioon ja raharingluse korraldamine riigi kulla ja valuutareservi hoidmine järelvalve kommertspankade majandustegevuse üle kommertspankade kohustuslike ja muude reservide hoidmine kommertspankadele laenu andmine pankadevaheliste arvelduste teostamine
Kõige suurem põhjus on kasvuhoonegaaside pidev suurenemine maailmas. Eesti puhul eraldab neid gaase loodusesse eelkõige Ida-Virumaal asuvad põlevkivikaevandused, kus energia tootmise jääkproduktiks olevat süsihappegaasi eraldub keskkonda nii palju, et taimed ei suuda seda ära fotosünteesida. Lisaks tekib väga palju CO2-te turbarabade valesti majandamisel. Paljudes turbarabades on tekkinud süsihappegaasi emissioon sellest, et pealmine turbakiht võetakse ära ja uut taimestikku sinna kasvama ei panda. Allpool olev mullastikukiht aga pidevalt kõduneb ja laguneb ning selle tulemusena tekib palju süsihappegaasi, mis eraldub loodusesse, kuna puudub taimestik, mis selle ära fotosünteesiks. Maakera keskmise õhutemperatuuri suurenemine toob kaasa suured keskkonnaprobleemid. Viimaste aastate jooksul on sagenenud väga võimsate tormide arv, mille kahjude likvideerimiseks kulub meeletul hulgal raha
Kui palju netoproduktsiooni kg ha-1 aastas kulus nitraatlämmastiku omastamiseks? Produktsiooni keskmine C% on 50%. Ühe g nitraatlämmastiku assimileerimiseks on süsiniku kulu: Assimileerimiseks 0,34 g C/g N Redutseerimiseks 1,72 g C/g N KOKKU 2,06 Vastus: C kulu= 140*2,06*2(produktsiooni keskmine C 50%)= 576,8 kg NPP ha-1 a-1 Sümbiontse sidumise korral N: N kulub 10 kg C/gN C kulu= 140*10*2= 2800 kg NPP ha-1 a-1 4. Mulla hingamine ehk CO2 emissioon mullast on maismaaökosüsteemide süsinikubilansis suuruselt teine voog. Osa ökosüsteeme on atmosfääri suhtes CO2 allikad, osa vähendavad CO2 hulka atmosfääris. Mulla hingamine oli 9,1 t C ha-1 ehk 0,9 kg m-2 aastas. Taimedesse salvestus 4,2 t C ha-1 ja aastane varisevoog mulda oli 7,4 t C ha-1. Leostumise, erosiooni ja metaani emissiooni võib lugeda nulliks. Kas ökosüsteem on C allikas või salvestaja? Leidke resultantvoog. Vastus: Sisse taimedesse 4,2. Sisse mulda 7,4. Välja 9,1
3 10 75 17 9 5.2 USA 5 55 27 19 3.3 10 68 19 13 4.6 kWh elektrienergia tootmisel tekkiv õhusaaste Emissions Produced by 1 kWh of electricity based on life-cycle analysis Energia liik Kasvuhoone gaaside SO2 NOx emissioon emissioon gramm- emissioon mg/kWh ekvival CO2/kWh mg/kWh Hüdroenergia 2-48 5-60 3-42 Kivisüsi 790-1182 700-32321+ 700-5273+ Tuumaenergia 2-59 3-50 2-100 Maagaas 389-511 4-15000 13-1500 Biomassi energia 15-101 12-140 701-1950
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
