Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskonnakaitse ülesanne 4 (0)

1 Hindamata
Punktid
Aastane kogus (t) 130000 Katalüsaatorita 30% Katalüsaatoriga 70% Tarbitud kütus (t) 39000 91000 Linnas 50% Maanteel 50% Linnas 50% Maanteel50% 19500 19500 45500 45500 Sõidetud (km) 195000000 278571428.571429 455000000 650000000 Nox (t) 253.5 612.86 227.5 455 CO (t) 1755 1950 1365 1300
Emiteeriv ühend Emissioon tuhat tonn /aasta
Linnas Maanteel Kokku
Nox 481 1067.9 1548.9
CO 3120 3250 6370
Keskonnakaitse ülesanne 4 #1 Keskonnakaitse ülesanne 4 #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sanderal1 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika Kodutöö 3
4
docx

Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika Kodutöö 3

Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika Kodutöö 3 Tallinn 2020 1. Linnarežiimil sõites tarbis autopark 50% ning linnadevahelistel teedel 50% kütustest. Bensiini kulu linnas oli 10 kg ning maanteel 7 kg iga 100 km kohta. Katalüsaatoriga varustatud autod tarbisid ära 90% kütusest. a) Leidke autotranspordi poolt atmosfääri emiteeritud saasteainete kogused aastas, kui kulutati 119 000 tonni kütust (1 kg = 1,37 liitrit). Kasutage Tabelis 1 ära toodud emissioonitegureid ja täitke Tabel 3. b) Arvutage aktsiisimaks kokku (Tabel 3) kasutades kütuste aktsiisimäära, mis on esitatud tabelis 2. Tabel 1. Emissioonitegur Emiteeriv Emissioonitegur, g/km Ühend Katalüsaatorita autod Katalüsaatoriga autod Linnas

Keskkonnaökonoomika
Energia ja keskkond konspekt
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond
Keskkonnakaitse
30
doc

Keskkonnakaitse

Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad looduskaitse looduskaitse või looduskasutus · LK tänapäevases tähenduses saj.keskpaigast, ehkki ka enne seda valitsejate keelde. Need seotud aga ressursi omamisega ja selle kaitsega. · Palju varasem: tabu=püha(järv, jõgi, puu, kivi). Sel ökoloogilise piduri ülesanne. Piirati oma vajadusi ­ säilitati ökoloogiline tasakaal. · 1644 Pühajõgi · 1644 ­ Rootsi metsaseadus-säästev raie · V saj-mõisaparkide rajamine · K.E.von Baer-1851-52-ekspeditsioon Peipsi ja Läänemere kalavarude vähenemise uurimiseks. Peipsist püütud liiga palju noorkala. Võrgusilmad liiga väikesed. · Gregor Helmersen-1879 peab Tartu Loodusuurijate Seltsis loengulerändrahnude kaitsest.

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Keskkonnakaitse
30
doc

Keskkonnakaitse

Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad looduskaitse looduskaitse või looduskasutus · LK tänapäevases tähenduses saj.keskpaigast, ehkki ka enne seda valitsejate keelde. Need seotud aga ressursi omamisega ja selle kaitsega. · Palju varasem: tabu=püha(järv, jõgi, puu, kivi). Sel ökoloogilise piduri ülesanne. Piirati oma vajadusi ­ säilitati ökoloogiline tasakaal. · 1644 Pühajõgi · 1644 ­ Rootsi metsaseadus-säästev raie · V saj-mõisaparkide rajamine · K.E.von Baer-1851-52-ekspeditsioon Peipsi ja Läänemere kalavarude vähenemise uurimiseks. Peipsist püütud liiga palju noorkala. Võrgusilmad liiga väikesed. · Gregor Helmersen-1879 peab Tartu Loodusuurijate Seltsis loengulerändrahnude kaitsest.

Ökoloogia
Andmetöötlus 2-kodutöö-loogika- ja otsingufunktsioonid
333
xlsx

Andmetöötlus 2. kodutöö (loogika- ja otsingufunktsioonid)

Liiklusregistris seisuga 31.05.2018 aasta arvel olevad veoautod [1] NB! Sisaldab peatatud registrikandega sõidukeid. Määramata- mittetöödeldaval kujul või puuduvad andmed Kategooria Mark Mudel N1 ANTONELLI CONDOR 72VA N1 AUDI 90 N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A6 ALLROAD N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI Q7 N1 AUDI Q7 N1 AUDI

Andmetöötlus
Masina osadest ja kontroll
200
doc

Masina osadest ja kontroll

mis jagab vedeliku ringvoolu kaheks: suureks ja väikeseks ringvooluks. Talvel külma ilmaga, kui kasutatakse antifriisi kontsentraati ja suurt ringvoolu (radiaatorit) ei soojustata, võib radiaatoris antifriis hanguda, vedelik süsteemis ei ringle, jahutust ei toimu ning mootor kuumeneb üle. Mootori jahutamisest võtab osa enda kanda ka õlitussüsteem. Õli , puutudes kokku kuumade pindadega, kuumeneb ja võtab sealt osa soojust kaasa. Õli tähtsam ülesanne on koostöötavate pindade määrimine, et vähendada kulumist ja hõõrdejõudusid. Et õli kasutusekäigus üle ei kuumeneks ja määrimisvõimet ei kaotaks, tuleb seda jahutamise eesmärgil jahutusradiaatorist läbi juhtida. Õli ei ole kasutuselt igavene, vaid kaotab teatud aja möödudes määrimisomadused. Mootori tõrgeteta töö tagamiseks tuleb õli hoolduste käigus välja vahetada. Traktorimootorites kasutatakse

Masinamehaanika
Kermised ehk kõvasulamid
69
pdf

Kermised ehk kõvasulamid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Jüri Pirso KÕVASULAMID e. KERMISED Loengukonspekt aines KÕVASULAMID Tallinn 2004 1 EESSÕNA . Käesolev loengukonspekt käsitleb kõvasulamite e. kermiste koostist, valmistamise tehnoloogiat, omadusi ja kasutamist. On toodud nende omadused ja näidatud kuidas materjalide keemilise koostise ja tehnoloogia ning struktuuri muutmisega saab muuta kõvasulamite mehaanilisi (kõvadus, tugevus, purunemissitkus) ja keemilisi (oksüdeerumist, korrodeeruvust hapetes ja korrosioon- erosiooni) omadusi. Eestikeelne kirjandus selles valdkonnas praktiliselt puudub. Mõningast informatsiooni kermiste koostise, tehnoloogia ja omaduste kohta on toodud ,,Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia" osa 2, mllest on soovitav kermiseid puudutav peatükk eelnevalt läbi lugeda Käes

Materjaliõpetus
Üldgeograafia 10 kl
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun