"Mariner 4" möödalennuga 1964. a. alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud argumendid ümber. Kanalid osutusid täielikuks silmapetteks, ainult mõned üksikud neist langevad juhuslikult kokku kraatrite ahelikega Marsi pinnal. Kõige olulisemateks vastuargumentideks elule osutusid aga automaatjaamade poolt tehtud rõhu ja temperatuuri ning atmosfääri koostise määrangud, mis näitasid maiste elusorganismide eksisteerimise võimatust Marsil. "Mariner 9" poolt tehtud fotod näitasid Marsi pinnal iidseid jõesänge, milles umbes miljard aastat tagasi oli voolanud vesi. See andis lootust, et võib-olla on kunagi Marsil siiski elu tekkinud ja ehk on elusorganismid järk-järgult halvenevate tingimustega kohanedes ka tänapäevani säilinud. Kõige tõenäolisemalt võiks tegu olla mikroorganismidega. Võimalike mikroorganismide avastamiseks konstrueeriti ja paigutati kahele 1976. a. suvel
Meessuguhormooniks on testosteroon, mis soodustab suguorganite arengut, väliste sootunnuste teket ning sünteesib ka koevalku (anaboolne funktsioon). 15. Naissuguhormoonid, ülesanded Naissuguhormoonid on östrogeen ja progesteroon. 1) Östrogeen soodustab väliste sootunnuste teket ja sugulist aktiivsust 2) Progesteroon valmistab naise organismi ette valmis võtma viljastunud sugurakku ning sodustab loote arengut 16. Erutuvus Kõikide elusorganismide omadus, mille kohaselt kõik koed ja rakud on võimalised muutma oma funktsionaalset seisundit. 17. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: 1. Muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Ainevahetus kiireneb 3. Suureneb soojuse produktsioon Spetsiifilised muutused: 1. Lihaskontraktsioonid 2. Erinevate ainete eritumine näärmetes 18. Kuidas jagunevad ärritajad? Kuidas need jagunevad tugevuse järgi?
loomsed toiduained, herned ja oad), Fe-ühendid( vere hemoglobiini koostis, leidub enamikus toiduainetes), S-ühendid(valkude valmistamine, loomsed toiduained, sibul, kapsas, küüslauk sisaldavad), Mg-ühendid(reg närvisüsteemi tegevust, leidub enamikus toiduainetes) ja J-ühendid( reg kilpnäärme tegevust, leidub merekalades) 17. Mis on kõdunemine, kuidas jaotatakse ja mis on saaduseks ? Kõdunemine on elusorganismide lagunemine, selle käigus eraldub energia. Jaotatakse mädanemiseks (õhuhapnik + mikroorganismid = NH3 , CO2 ja H2O) ja roiskumiseks ( hapniku pole vaja, roisubakterid ja saaduseks on CO2 , N-ühendid ja S-ühendid) 18. Mis on käärimine, kuidas jaotatakse ja mis on erinevate käärimiste saadusteks ? Ilma õhu juurdepääsuta kulgevaid protsesse nim käärimiseks, vaja on ka baktereid või pärmseenekesi. Jaotatakse alkoholkäärimiseks (vaja pärmseeni, saaduseks CO2 ,
kaitseb loodet kuivamise eest, v2hendab raskusj6u m6ju. · Viljastumine kas vees v6i vett sisaldavas limas. Vee funktsioonid 6kosysteemi tasandil · Vesi on organsmide elupaik ja keskond. · Vesi on organismidele arengu ja leviku keskkond.(kahepaiksed koevad, taimede seemned ja viljad levivad vee vahendusel). · Vesi kujundab kliimat(veeringe, sademed, hoovused). J22 ja elusorganismid · J22 on elusorganismide jaoks hukutava toimega. · J22kristallid l6huvad rakustruktuure. · J22tumisel organismide vee sisaldus v2heneb. Organismide kaitse j22 vastu · Taimedel rakumahlade suhkrustumine(suhkrulahus j22tub madalamal temperatuuril kui vesi). · Loomades on ,,antifriis"-tyypi valgud, mis hoiavad kehavedelikku kylmumast. · Taimedest on sellised valgud kevadlilledel. Anorgaanilised yhendid · P6hibioelemendid e. Organogeensed elemndid e.makroelemendid on C, H, N, O, P, S
vahel [2]. Süsinikdioksiidi soojendav mõju on ligikaudu 1,66 W/m2, mis on ligi kaks korda rohkem kui teiste kasvuhoonegaaside (v.a. veeaur) oma kokku. [3]. Globaalsed süsinikdioksiidi emissioonid kasvavad aastas üle 1%, lisades praeguse kontsentratsiooni juures umbes 24 ppm-i igal aastal. Süsinikdioksiid tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel, lageraiete tagajärjel (taimestikuta jäänud mullas on ülekaalus lagunemisprotsessid), taimede, loomade ja inimeste hingamisel ning elusorganismide jäänuste (peamiselt taimede) lagunemisel. Fotosünteesivad taimed ja vetikad etendavad süsinikuringes kahesugust rolli. Ühelt poolt nad hingavad hapnikku ja eraldavad õhku süsinikdioksiidi nagu kõik organismid, teiselt poolt aga toimub fotosünteesi käigus vastupidine protsess: atmosfääri süsinikdioksiidist seotakse süsinik ja vabaneb hapnik. Globaalse keskmisena on fotosüntees taimede hingamise ees kerges ülekaalus, kompenseerides ka loomsete organismide hingamisel ja
ajal üksteisest. Ühe liigiga toimuvad muutused mõjutavad ka teisi liike. Nt paljude taimede ja neid tolmeldavate putukate evolutsioon on toimunud tihedas vastastikuses seoses. Sellist nähtust nimetatakse koevolutsiooniks. Milles seisneb koevolutsiooni ohud? See võib viia äärmiselt spetsialiseerunud suhteni, et teine liik ei suudagi ilma teiseta paljuneda. Ökosüsteem 6. Mis on ökosüsteem? Isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist Mis on kõige suuremaks ökosüsteemiks? Biosfäär. 7. Too näiteid ökosüsteemide kohta. Milliste näitajatega iseloomustatakse ökosüsteemi? (liigiline koosseis, liigirikkus – selgita). Tootjad on bakterid, taimed ja vetikad. Tarbijad on teistest organismidest toituvad organismid, kelle hulka kuuluvad herbivoorid, kiskjad ja parasiidid. Herbivoorud on taimtoidulised loomad kelle kaudu taimede toodetud
jääkatte korral võib veekogu hapnikusisaldus (eriti öösiti) langeda veeloomade jaoks ellujäämise mõttes kriitilise piirini. Näiteks kalad taluvad täielikku hapnikunälga (anoksiat) mõne minuti, harva tunde. Üldiselt sõltub hapnikupuuduse taluvus veeorganismi liigist ja isendi füsioloogilisest seisundist. 5 1.3 Hapnikuringe Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel. Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus: vee fotolüütilisel lagunemisel eraldub vesinik, mis seondub süsinikuga, ja hapnik, mis jääb vabaks. Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. Hapniku ja süsihappegaasi sisalduse muutused atmosfääris on omavahel stöhhiomeetriliselt seotud,
Biokeemia BIOKEEMIA MÕISTE JA OLEMUS * Biokeemia on teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. * Biokeemiat võib laiemas plaanis defineerida vee mitmeti: · elutegevuse molekulaaraluseid uuriv teadus; · teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia kui elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv fundamentaalteadus kujunes välja
Vasteliina Gümnaasium HALOGEENIÜHENDID Koostas: 11 klass 1. Sissejuhatus ja nimetused Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga. · Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetused on vastavalt fluoro, kloro, bromo, ja jodo. Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. Näiteks: CH2 -- CH2 | | (1bromo2kloroetaan). Cl Br 2. Ahelaja asendiisomeerid · Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest (asendusrühmade asukoht jääb samaks). · Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. 3. Halogeeniühendite omadused ja struktuur ·...
Kõikide elusorganismide ühised tunnused- 1)Elusorganismid koosnevad rakkudest. 2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. 6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- organell- rakk- kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend(organism)- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Prooton- positiivse laenguga osake aatomituumas. Neutron- ilma laenguta aatomituuma koostisosake. Elektron- negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass aine molekuli ma...
Murenemine.kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel.Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust.Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel, kivimi keemiline koostis ei muutu, põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine, eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste
1. Mis on bioloogia? Nimeta bioloogia teadusharusi. Bioloogia on teadus, mis uurib elusorganisme. Etoloogia(loomade käitumine), ökoloogia(ökosüsteeme uurib), tsütoloogia(rakuteadus), anatoomia(organismite uurimine), molekulaargeneetika(molekulaarselt tasandil uurib). 2. Nimeta elusorganismide riigid, iseloomusta neid lühidalt. Taimed Bakterid Protistid Seened Loomad Bakterid eeltuumsed, üherakulised, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Protistid päristuumsed, hulkraksed, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Taimed päristuumsed, hulkraksed, autotroofid, lihtsa ehitusega Seened päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, lihtsa ehitusega Loomad päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, keerulise ehitusega 3
(tolm, autode hei1)liiklusest tgaasid NOx, CO, benspüreen, aromaatsed süsivesinikud ), 2)energia tarbimisest, katlamajadest (põlemise lõpp-produktid, mis sõltuvad kütusest ja põlemis-protsessist endast CO2, SO2), 3)tööstuse poolt tulevast saastest (sõltuvalt tootmisprotsessidest ja seal kasutatavatest ainetest), 4)põllumajandusest (väetiste kasutamine lennukitelt), 5)olmest (freoonid, sünteetiliste ainete laguproduktid). Toksiin on elusorganismide poolt toodetud toksiline ühend. Ksenobiootikum on elusloodusele võõrkemikaalid, sünteesitud väljaspool eluslorganismi. On teada ~40 000 keemilist ühendit, mis avaldavad inimesele kahjulikku toimet. Kasvuhoonefektiks nimetatakse atmosfääri selektiivsest läbilaskvusest tingitud maapinna ja maalähedase õhukihi temperatuuri tõusu. Oma toime poolest olulised kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris on veeaur, süsihappegaas,osoon, metaan, veeauru
Biloogia 2 Kontrolltöö 1. Milline erinevus on makro-ja mikroelementidel? Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97 % elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? · Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele.
Bioloogia Biotehnoloogia Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. Põhilised organismid on barkterid ja seened, tänapäeval kasutatakse ka rakukolooniaid. Toodetakse palju erinevaid asju. Kõige rohkem toodetakse ensüüme. Näiteks toiduainetetööstuses kasutatakse seente toodetud ensüüme toiduainete lõhna, värvi või muude omaduste parandamiseks. Taimekaitsevahendites kasutatakse patogeenide vastu seentelt saadud ensüüme. Pesuvahendite
Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane sise- ja välisehitus, sarnased geenid, kindel levila, kelle isendid annavad omavahel järglasi. Populatsioon – ühe liigi isendid teatud territooriumil Ökosüsteemi moodustavad ühel territooriumil elavad organismid koos eluta loodusega. Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides: Elus ja eluta ei erine mitte elemendid, vaid kontsentratsioon Elusorganismide funktsioneerimiseks on hädavajalikud 27 elementi, need on bioelemendid Elu Keemia Keemilised elemendid biomolekulis : O – oksüdeerija, osaleb oksüdatsiooni protsessis N – nukleiin – ja aminohapetes, pärilikkus S – pärilikkus, aminohapped H – vesiniksidemed, ainete stabiliseerija P – energia allikas OLULISI IOONE Na+, K+, Cl- – osmootse rõhu säilitamine rakkudes; Na ja K olulised närvirakkude töös.
Looduse aineringe: süsinik MÕISTE Üks olulisemaid aineringeid biosfääris. Vastutab kõigi elusorganismide poolt eritatava CO2 taaskasutamise eest. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette
12. Ainevahetus on sünteesi- ja lagundamisprotsessid 13. Hüpotees on oletatav vastus pstitatud probleemile 14. Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia 15. Hüpoteesi saab kontrollida katsete ja vaatluste abil 16. Etoloogia on loomade käitumist uuriv teadusharu 17. Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest . 18. Peamiseb biomolekulid on ahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped 19. biopolümeerid on valgud, polüsahhariidid ja nukleiinhapped 20. elusorganismide talituseks on vaja vähemalt 27 biolelementi 21. CHNOPS need 6 elementi moodustavad 98 % raku keemiliste elementide kogumassist makroelemendid 22. rasketes elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist 23. Kõikidel valkudel on erinev struktuur 24. Aminohapped on karboksüülhapped 25. RNA molekul on kaksikahelaline 26. Rohelise värvuse annab klorofüllile Mg 26. riboos on monosahhariid 27. glükoos on taimele kasutusel põhiliselt energia allikana 28
Bioloogia teadus, mis uurib elu Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu ühest piiri elus ja eluta looduse vahele on peaaegu võimatu tõmmata Suur ossa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool neid (nt vesi) On ka aineid, mis väljaspool organisme ei moodustu biomolekulid (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Keerulisema ja mitmekesisemate omadustega kui eluta keskkonnas esinevad ühendid · Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest Elusloodusele omane veel mitmetasemeline organiseeritus · Väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil · Ühtegi võrdväärset eluta süsteemi ei leidu · Ka protsessid, mis tasanditel toimuvad, on tunduvalt keerulisemad kui eluta looduses · Pole tegu juhuslike protsesside summaga kõikil tasanditel toimub nende regulatsioon
Juur Juure ülesanded ja tekkeviisid. Juure põhiülesanneteks on taime kinnitamine pinnasesse, sealt vee ja vees lahustunud ainete sissevõtmine ja edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse. Juured tekkivad põhiliselt seemne idujuurest – selle pikenemisel ja hargnemisel, aga võivad tekkida mõnel liigil ka varrest ja isegi lehtedest. Juuri, mis pole arenenud idujuurest, nimetatakse lisajuurteks. Lisajuurte tekkimise võimel põhineb näiteks puittaimede paljundamine okste mahapainutamise teel ja varrepistikutega. Juure vöötmed: juurekübar, pikenemisvööde, imamisvööde, külgjuurte vööde. Juurestik. Juurestiku läbimõõt on tavaliselt mitu korda suurem, kui võra läbimõõt. Juurestiku poolt hõivatud pinnase ruumala on aga siiski ligikaudu võrdne võra ruumalaga, sest juurestiku sügavus on tavaliselt palju väiksem, kui võra kõrgus. Juurestiku sügavuses on ka olulised liigilised erinevused. Näiteks kuusele ja kasele on iseloomulik pindmine juurestik ...
Biokeemia teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia põhisuunad: 1) staatiline biokeemia uurib elava komponentide ehitust ja omadusi 2) dünaamiline biokeemia uurib metabolismi (ainevahetus) ja energiavahetust organismides 3) funktsionaalne biokeemia uurib biomolekulide muundumisi seoses füsioloogiliste Funktsioonidega. Biokeemia spetsiifilised suunad: Biokeemia põhisuundade seostunud areng on viinud spetsiifiliste suundade tekkele:
Ekstensiivne põllumajandus põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, suuremad tootmiskulud; toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise ja kariloomade arvu suurendamisega. Intensiivne põllumajandus rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, eesmärgiks kõrge toodangu maht väikeselt maa-alalt, rohke väetiste, investeeringute ja tööjõu abil. Ökoloogiline ehk mahepõllundus põllundus, kus kasutatakse väetisi ja taimekaitsevahendeid minimaalselt või üldse mitte. Muldade erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ärakanne, mis vähendab oluliselt mullaviljakust, sest kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad. Veeringe vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel. Veereziim - vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, so...
Biloogia 2 Kontrolltöö 1. Milline erinevus on makro-ja mikroelementidel? Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97 % elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? • Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele.
Ca on kõige levinum biometall.Ca on ka selgroogsete skeletimetall.CaCO esineb kaltsiidi ja agagoniidina. Haruldasem on aragoniit,mis sai oma nimetuse Hispaania Aragoni leiukoha nimest,kus leidub klaasiläikelist CaCO erimit.Aragoniit on suurema kõvaduse,tiheduse ja murdu- misnäitajaga kui kaltsiit. Pärl,pärlmutter ja korallid on bioloogilise tekkega.Ent ka paekivilademed,kriidi- mäed ja marmorilademed on moodustunud elusorganismide osavõtul.Jälgides luubiga kriidipulbrit või lubjakivi, võime sealt avastada kunagiste organismide jäänused. Lubjakivi põhiühend , kaltsiumkarbonaat,allub vee ,õhu süsihappegaasi ja teiste tegurite mõjule ja muutub aeglaselt vees lahustuvaks kaltsiumvesinikkarbonaadiks [CaCO + CO + H O - Ca(HCO ) ],mis kandub jõgede kaudu merre või ookeani.Mere- veest eraldavad lahustunud kaltsiumiühendeid mikroorganismid ja kõrgemad organismid (limused,korallid,okasnahksed)
2)Maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja, lisaks mulla omadustele on arvestatud maatüki omadustega (kivisus, reljeef, mullastiku kirjusus jne). Maaperspektiivboniteet- pärast maa parandustööde läbiviimist, olemasolevaseisundiboniteet- hindepunktides, 100p süsteemis. Eestis haritavate maade boniteet kõigub 8-95hp vahel, valdavalt 35-60hp. Happelises keskkonnas on peamisteks lagundajateks seened Mullaelustik- jaotatakse elusorganismide suuruse järgi. Makrofauna- hiired, muted, Meso- vihmaussid, putukad, Mikro- lestad, Mikroorganismid- bakterid, seened
Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist nimetatakse korrosiooniks. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks. Keemiline murenemine on ülekaalus soojas ja niiskes kliimas (vihmametsad). Murendmaterjaliks on savi. · Bioloogiline murenemine oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju võib olla füüsikaline või biokeemilne. Nt vetikate ja samblike kinnitumine kivimi pinnale. 4) Murenemiskoorik - Maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. 5) Murenemise tähtsus: · Eelduseks mulla tekkele. · Oluline lüli kivimiringes. · Kujundab pinnamoodi. · Murenemiskoorik ja sellele tekkiv muld on hea filter. 6) Lähtekivim - murenemisest haaratud kivimiline pind, millele hakkab muld tekkima.
12 molekuli NADH2 lagundamisel hingamisahelas saadakse 36 ATP molekuli. 36 ADP + 36 P -> 36 ATP. Summaarne: 2 ATP (glükolüüsist) + 36 ATP (hingamisahelast) -> 38 ATP molekuli saadakse ühe glükoosimolekuli lagundamisel. Viirused: Kui me võtame 1 mm merevett, siis seal on kuni sada korda rohkemviiruseid kui baktereid. Viirused – nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Nad on rakusisesed parasiidid. Elus molekulid või struktuurüksused, päris elusorganismideks neid nimetada ei saa. Väga väikesed geneetilised elemendid. Viirus kujutab endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest. Viiruste algne definitsioon oli seotud nende väiksusega, mistõttu nad olid valgusmikroskoobis nähtamatud ja läbisid väikeste avadega filtreid, mis pidasid kinni ka
TÄHTSUS-*taimede kasvatusele hädavajalik mineraalide lähteaine*ökosüsteemis filter-seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid*väärtuslik loodusvara-põllumal. tootmisvahend*taimedele kasvukohaks. MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld.mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe.*Kivimpindade uuris...
kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Mitmekesisust võib määratleda kui mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisust, ehk kogu maakeral leiduva elu taimede, loomade, seente ja mikroorganimisega ning nende elupaikade mitmekesisust (Lipp,K.2007) Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon defineerib biodiversiteedi järgnevalt: ,,Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust inter alia maismaa-, mere jt veeökosüsteemide ning neid hõlavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust." (ENVIR. 2009). Ka meie oleme osa elurikkusest, ilma selleta ei saaks me eksisteerida. Elurikkus pakub inimkonnale kasu toovaid teenuseid ehk ökosüsteemi teenuseid, nagu näiteks puhas vesi ja õhk, viljakas muld, toit, kütus, kiudained ja ravimid, puhkevõimalused jne (ENVIR. 2009). 2
Etoloogia loomade käitumine Entomoloogia putukad Ornitoloogia linnud Ithüloogia kalad Terioloogia imetajad Botaanika taimed Brüoloogia samblad Rakendusbioloogia erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamine inimkonna huvides Biotehnoloogia elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamine inimeselevajalike ainete tootmiseks 1.5 BIOLOOGIA UURIMISMEETODID Teadusliku uurimise põhietapid: · Probleemi püstitamine, · Taustainfo kogumine, · Hüpoteesi sõnastamine (probleemi oletatav vastus), · Hüpoteesi kontrollimine (vaatluste, katsete, eksperimentide korraldamine), · Tulemuste analüüs, · Järelduste tegemine, · Uute teaduslike faktide saamine,
Hapnik Mittemetallide hulka loetakse kõiki suure elektronegatiivsusega elemente, mis keemilistes reaktsioonides on peamiselt elektronide liitmiseks, kuid erineb ka erandeid nagu näiteks väärisgaasid. Kokku leidub 22 mittemetallilist elementi. Mittemetallid on väga mitmekesised - leidub nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (P, C, Si) kui ka üks tavatingimustes vedela ainena esinev mittemetall - broom. Mittemetallid on madala sulamistemperatuuriga pehmed ained millel esineb aga väga kõrge sulamistemperatuur, mis teeb neis ülimalt tugevad ja vastupidavad ained, nagu näiteks teemant. Värvuselt esineb väga erinevaid mittemetalle (C-must,S-kollane). Looduses on nad esindatud mitmete allotroopidena - ehk keemilise elemendi esinemisel mitme lihtainena. Näiteks süsinik,teemant,grafiit, mis omakorda võivad üksteisest erineda aatomite arvu, molekulide paigutuse poolest kristallid kui ka struktuuri poolest....
2.1 ÜLDINE KEEMILINE KOOSTIS Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest enamik neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismide koostises on 70-80 erinevat elementi, elusorganismide talituseks on vajalik miinimum 27 keemilist elementi e bioelementi. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Makroelemendid keemilised elemendid, mida organism vajab suurtes kogustes, näiteks C, H, O, P, N, S. Hapnik O peamiselt vee ja biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustamise ja hingamise. Süsinik C biomolekulide koostises, moodustab keemilisi sidemeid. CO 2 on fotosünteesi lähteaine, hingemise ja käärimise lõpp-produkt.
toidule mõnikord kiudaineid, millel on samuti tervistavad omadused seedekulglale ja kogu organismile Biofunksionaalsed toidud: · Biokeefir, biojogurt-lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsüsteemi. · Helluse tooted- sisaldavad Eestis patenteeritud Lactobacillus fermentum ME-3, mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi. Mis on biotehnoloogia? · Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Biotehnoloogiliste protsesside eelised: · Suur energiasäästlikus. · Jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmetega tootmine. · Enamasti ka odav tooraine. Biotehnoloogiliste protsesside puudused: · Toota saab ainult neid aineid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tagajärjel. · Palju aega kulub vastavate omadustega seene või bakteritüvede
Ta määratles esimesena liike kui isendite rühmi, mis on suguliselt isoleeritud. Kahte looma peetakse ühte liiki, kui nad kopuleeruvad ja oma sugu jätkavad, ning alles hoiavad enda liigile iseäralise välimuse, ja neid peetakse eri liikideks, kui nemad samas olukorras järeltulevast sugu ei sünnita. Carl von Linné (23. mai 1707 – 10. jaanuar 1778) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Linné oli esimene, kes kirjeldas inimest kui liiki. Inimese kui Homo sapiensi pani ta oma süsteemi esikloomaliste alla. Inimese kirjeldamisega samal viisil, nagu kirjeldatakse loomi ja taimi, aitas ta kaasa inimese päritolu väljaselgitamisele tulevikus. Binaarse nomenklatuuri võttis kasutusele Carl von Linné. Binaarne nomenklatuur on bioloogiline nimetuste kogum, mille järgi iga loom või taim varustatakse kahest
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide
alustas marutaudi ning teiste tõbede vastast vaktsineerimist. Tema lõi võimalus vähendada inimeste suremust. Karl Ernst von Baer kirjeldas blastulat, seljakeelikut ning lootekestade, idulehtede ja mitme elundi arengut. Baer avastas ka imetajate( ka inimese) munaraku. Tõestas, et loomade looteil avalduvad kõigepealt hõimkonna, seejärel klassi, seltsi, sugukonna, perekonna, liigi ning kõige lõpuks isendi tunnused. Karl Linne teos ,,Systema Naturae" pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Loomariigis eristas ta imetajate klassi ja ühendas inimese ja ahvid selle klassi primaatide seltsiks. Francis Crick aastas DNA molekulaarse struktuuri ja DNA-s peituva geneetilise koodi, mis muutis väga palju. Gregory Pincus leiutas aga rasestumisvastase tableti, mis tõi kaasa muutused naiste ühiskondlikus positsioonis ning hoidis ära rahvastiku plahvatusliku suurenemise. Kõik need bioloogid on inimkonna arengus olulist rolli mänginud.
Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. Inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastatud mulla puhul kasvab ka põhjavee saastumise oht. Paljud inimkonda puudutavad globaalprobleemid on seotud mulla ja selle säästlikult kasutamisega (toidutootmine, kõrbestumine, vihmametsade hävimine). Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalida muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemine on mullatekke eeltingimus ja toimub kõikjal, nii kõrgmäestikus kui ka lauskmaal. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Reljeefi kõrgematel osadel tekkinud murendmaterjal kantakse tuule, vee ja raskusjõu mõjul allapoole, kus jätkub selle edasine murenemine. Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, sest
BIOKEEMIA Mis on biokeemia? Biokeemia 2 definitsiooni: · Biokeemia on elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv teadus · Biokeemia on teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumisest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega Biokeemia on tänapäeval tihedalt integreeritud nii loodusteaduse distsipliinidega kui ka meditsiiniga: · Molekulaarbioloogia · Molekulaargeneetika · Geenitehnoloogia · Bioinformaatika · Molekulaarmeditsiin BIOKEEMIA JA MEDITSIIN Biokeemiliste protsesside uurimine molekulaarsel tasemel aitab meil mõista nii elutegevust laiemalt kui ka aru saada patoloogilistest seisunditest: Biokeemia otsene väljund meditsiini jaoks on:
seeme (või haiguskindlamate sortide seeme) loob eeldused ka haigustest kahjustamata suure saagi saamiseks. Optimaalsel külviajal külvatud seemned annavad jõulisi idandeid ja tugeva juurestikuga, hästivõrsuva taimiku. Sellise juurestikuga teraviljad haigestuvad vähem juuremädanikesse. Liiga vara külvatud, külmas mullas idanev seemned haigestub rohkem triiptõvest. 4. Bioloogilised tõrjevõtted Taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude bioloogiline tõrje põhineb elusorganismide omavahelistele suhetele agrobiotsönoosis. Omavahel on seotud nii loomad, taimed, putukad kui ka mikroorganismid kiirikseened, seened, bakterid, viirused, viroidid. Sageli on need suhted antagonistlikud, mida siis taimekaitses ära kasutatakse. Bioloogilise tõrje seisukohalt jagatakse need suhted kolmeks: · sümbioos · röövkooselu · parasitism Bioloogilise tõrje rakendamise võimalused: *Looduses olemasolevate kasulike organismide tegevuse soodustamine ja nende maksimaalne
hulgas evolutsioon, organismide bioloogia ja bioloogiline mitmekesisus. (Charles...) 6 2. MEREREIS BEAGLE’IL Reis Beagle'il algas Plymouthi sadamast ja kestis kokku viis aastat (27. detsember 1831 – 2. oktoober 1836). Kaks kolmandikku ajast veetis Darwin kuival maal sooritades geoloogilisi uuringuid ja botaanilist kollektsioneerimist. Ta pööras tähelepanu geoloogiliste ladestiste, fossiilide ja elusorganismide mitmekesisusele ning kogus seejuures suure hulga elusorganismide, kellest mitmed olid teadusele enne tundmatud, näidiskollektsiooni. Reisil peetud vahepeatustel saatis Darwin kogutud näidised (koos kirjeldustega) posti teel Cambridge'i, koos kirjadega ta perekonnale, mis sisaldasid koopiaid ta päevikust selgituseks, mida ta oli leidnud. Tema kuulsus loodusteadlasena algaski tänu reisi ajal kogutud näidistele. (Charles...)
Leidumine looduses Süsinikku leidub looduses nii lihtaine kui ka paljude ühendite koostises. Ta kuulub kõikide orgaaniliste ühendite seega ka taim- ja loomorgnanismide koostisesse. Süsinik on kivisöes ja naftas esinevate ühendite peamine koostisosa. Lubjakivi, marmori ja kriidi põhiosaks on kaltsiumkarbonaat. Õhus ja looduslikes vetes esineb süsinik süsinikdioksiidina. Lihtaine leidub süsinikku teemandi ja grafiidina. Allotroopsed teisendid Teemant Läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi kristallivõres on süsiniku aatomid üksteisest võrdsel kaugusel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Niisugune struktuur põhjustabki teemanti erandliku kõvaduse. Teemanti kasutatakse klaaside lõikamiseks, kivimite puurimiseks, tema pulbriga lihvitakse metalle, vääriskive ning teemandit ennast. Lihvitud, korrapärase kujuga teemante nimetatakse briljantideks. Teemante on looduses harva....
Biomassi juurdekasv e produktiivsus väheneb kõrgemate tasemete suunas. 10. Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat? Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiat soojusena ning teatud osa kasutatakse elutegevuseks. 11. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: ökosüsteem, biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Ökosüsteem isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotüübist. Kooslus eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas. Populatsioon ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid. Bioom makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. 12. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel. Rohevetikas vesikirp tint ahven hüljes 13. Koosta toiduvõrgustik. 14. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära
a) Pikkad juured (b) väiksed lehed või puuduvad(c)säilitus organid (vett hoida) 7) Selgita õhu liikumise mõju taimedele ja loomadele. Kuidas elusorganismid õhu liikumist ära kasutavad? Taimed: Õhu liikumine mõjutab taimede paljunemine ja levinemine (levitab seemned, tolmendab) Loomad: lennutes edasi liikuda(nahkhiired, putukad) Mõned loomad (nahkhiired, linnud) jahivad väiksed putukad, kes ka lendavad 8) Mis juhtuks elusorganismide elus siis, kui õhk enam ei liiguks? Elusorganismid sureksid ära, nad ei paljuneks enam. Loomad ei saaks enam lennata 9) Miks on loomade elu koloonias turvalisem kui üksikult elades? Parem kaitse vaenlaste vastu (rohtlahaukurite kolonnias on alati nn valvurid) 10) Mis kasu on puukoorealuses käigus elaval üraskivastsel seal kasvatavtest seentest? Kuidas seened sinna saavad? Marsikal on keha pinnale moodustunud taskukesed seeneeoste kandmiseks
Füsioloogia-(organismid) uurib organismide elutegevust Geneetika-(organismid) uurib organismide pärilikkust Ökoloogia-(ökosüsteemid) uurib organismide ja eluta keskkonna suhteid 4. Millest koosnevad organismid? Süsinik(makroelement) Hapnik(makroelement) Vesinik(makroelement) Lämmastik(makroelement) Fosfor(makroelement) Väävel(makroelement) 5. Mis on bioelemendid? Elemendid, mis kuuluvad elusorganismide koostisesse. 6. Mikroelemendi ülesanne organismis? Magneesiumi- Asub peamiselt luudes(65%) ja lihastes(20%). Magneesium osaleb nukleiinhapete ja valkude sünteesil ja reguleerib südamelihase tööd. Taimedele tohelist värvust andev kloroföll sisaldab samuti magneesiumi. Magneesium kulub ka taimerakkude kestade koostisesse. 7. Vee tähtsus ja ülessanded? Tähtsus organismis: Hoiab kehas püsivat temperatuuri
Teemad kordamiseks: Biotehnoloogia kontrolltöö nr 1 (12.b ja 12.m klass) 1. Ajalooline ülevaade bioloogia arengust (õp tabel lk 18 ja vihik), tähtsamad sündmused - sündmuste järjestamisoskus. Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. 2007- geeninokaut 1987- GM-taimed 1981- esimene transgeenne imetaja 1928- esimene antibiootikum ~100- esimene biotõrje 2. Fundamentaal- ja rakendusteadused, nende seoseid. Bioonika, selle näiteid. Fundamentaal- e. põhiteadus– uuritakse objektide või nähtuste olemust ja seaduspärasusi. (nt. füüsika, keemia, bioloogia)
Biomassi juurdekasv e produktiivsus väheneb kõrgemate tasemete suunas. 9. Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat? Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiat soojusena ning teatud osa kasutatakse elutegevuseks. 10. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: ökosüsteem, biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Ökosüsteem isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotüübist. Kooslus - eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas. Populatsioon ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid. Bioom - makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. 12. Toiduvõrgustikuks nimet. omavahel põimunud toiduahelate kogumit. 13. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?).
Seadused bioloogias : [34. teoreetilise bioloogia kevadkooli ettekannete kokkuvõtted] toimetajad A. Vanatoa ja I. Puura Tartu : Eesti Looduseuurijate Selts, 2008 107 lk. ELU SEADUSED Elu olemus BIOLOOGIA on elu teadus. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine (ßà elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut füüsilakistes struktuurides peituvat teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Elu teave on kodeeritud molekulidest moodustatud struktuuridesse geenidesse. Geenid on elu mälu. Geenide teabe kujunemine on väga ajamahukas protsess, seetõttu on muutunud välisele reageerimine vaid geenimuutustega väga vaevaline. Seetõttu on geenipõhisele alusele kujunenud kiiremini reageeri...
mitmekesistamist, arendada haiguste diagnoosimeetodeid, luua uusi ravimeid, täiustada raviprotseduure jpm. Kuid nagu füüsika ja keemia saavutusi on sageli rakendatud loodust ja inimkonda kahjustaval viisil, nii on seda teinud ka rakendusbioloogia, kasvõi näiteks keemilise relva väljatöötamisel. Peale selle tekitavad mitmed bioloogilised rakendused eetilisi probleeme- kõlbeline või mitte, lubatav või mitte. Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Peamisteks organismirühmadeks, mida inimene biotehnoloogilistes protsessides rakendab, on bakterid ja seened. Viimasel ajal on võetud kasutusele ka taime- ja loomarakkude kultuure, mida kasvatatakse mitmesuguste ainete saamiseks erisöötmetel. Kõik need meetodid on rakendust leidnud toiduainete-, farmaatsia- ja tekstiilitööstuses, keskkonnakaitses, metallurgias ning meditsiinis.
kõikumistest, jääst, tuulest jne. Selle tulemusena kivimi koostis ei muutu keemiliselt vaid aset leiab ainult kivimi peenestamine. 2) Porsumine e keemiline murenemine leiab aset CO2, vee ja hapniku toimel. Porsumise alla kuulub ka lahustumine. Hüdratatsioon veega ühinemine Hüdrolüüs soola lagunemine. Olenevalt selle laguproduktist on sel omad allnimetused (nt kaoliidistumine) 3) Bioloogiline murenemine leiab aset elusorganismide mõjul nende eluajal või laguproduktide toimel. Mullaprofiili ehitus ja mulla morfoloogilised tunnused Mullas toimuvad väga mitmesugused protsessid, mille tulemusena tekivad väga mitmesugused ühendid mulda. Geoloogiliste tegurite eeskätt vee toimel paigutuvad tekkinud ühendid sageli ruumiliselt ümber, mille tulemusena tekivad mulda väliste ehk morfoloogiliste tunnuste poolest üksteisest eristatavad kihid. Neid kihte, mis on
Seda võib piltlikult ette kujutada, kui vaadata pesunuustikut, mille iga kiud vastaks seeneniidile ja kogu nuustik seeneniidistikule. Seened on heterotroofsed organismid nagu meie ise ja teised loomad. Järelikult peavad seened toituma juba valmis orgaanilisest ainest. Siiski kõik seened ei tee seda ühel ja samal viisil. Mõned võtavad toitu mulla huumusest, teised surnud puidust, kolmandad loomade väljaheitest. Samuti leidub seeni, mis toituvad teiste elusorganismide arvel. Neid nimetatakse parasiitseenteks ja nad tekitavad mitmeid taime-, looma- ning ka inimhaigusi. Seentel ümbritseb rakumembraani kest, mida nimetatakse rakukestaks. Täpselt nii on see ka taimedel, kuid loomadel rakukesta pole. Seente rakukesta keemiline koostis erineb tunduvalt taimede rakukesta koostisest. Kui viimane koosneb tselluloosist, siis suurema osa seente rakukestas sisaldub kitiin, aine, mis osaliselt moodustab putukate välisskeleti. See on üks iseärasus, mis eristab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
