tsoonist , siis saavutamaks vabas ruumis sumbuvusele lähedast sumbumist, peab esimene fresnelli tsoon olema takistusteta. Kui antennide kõrgused ja sagedused on teada, siis kaugus, kus esimene tsoon riivab maapinda, asub kaugusel: Graafikul nähtavad levi miinimumid tekivad, kui levi maksimumid tekivad, kui . Peegeldustegurite määramisel vajalikud nurgad saab leida probleemi
Suhteliselt kõrgetel sagedustel domineerivad elektromagnetilise välja lainelised omadused. Kui a << , a domineerivad juhtivusvoolud, väljad on tugevalt seotud juhtivusvooludega ja on oma struktuurilt sarnased alalisvoolu väljale. Nihkevoolud on juhtivusvooludega võrreldes väikesed, tegemist on kvaasistatsionaarsete protsessidega. 2. Tasapinnaline EM-laine. Tasapinnaline_laine_t+yl.pdf 3. EM-lainete polarisatsioon. -> Antennide teemad Fridolin 114 ja 117. Hinrikus lk 50 Antennid_suurkonspekt.pdf 4. TASAPINNALINE ELEKTROMAGNETILINE LAINE 1. Tasapinnaline EM-laine kadudeta keskkonnas. Lainearv, lainetakistus, faasikiirus. Tasapinnaline-laine_t+yl.pdf lk 2 2. Tasapinnaline EM-laine kadudega keskkonnas. Lainearv, lainetakistus, levimiskonstant, faasikonstant, faasikiirus, sumbuvuskonstant. Tasapinnaline-laine_t+yl.pdf lk 5 3. Komplekssed dielektriline ja magnetiline läbitavused
akud. Seejärel asutakse satelliidi pöörlemist stabiliseerima, milleks kasutatakse satelliidi külgseintesse paigaldatud elektromagneti ja maa magnetvälja vastasmõju ning hakatakse tegema esialgseid süsteemikontrolle elektroonika töökorra kindlaks tegemiseks. 3. Stabiliseerimisele järgneb satelliidi orienteerimine maa suhtes. Eesmärgiks on keerata satelliit positsiooni, kus antennide telg on paralleelne maapinnaga ning risti orbiiditasandiga. Satelliidi positsioon määratakse päikesesensorite ja magnet-sensorite abil. Satelliidi pööramiseks vastavasse suunda kasutatakse magnetilist vastasmõju. Satelliidi stabiliseerimine ja orientatsioon toimuvad automaatreziimil, sest antennide vale asendi korral ei ole kindel, kas maapealse tugijaamaga õnnestuks ühendust saada. 4
Võimendustegur KD. Nimetatakse ka differentsiaali võimenduseks. Kujutab endast väljundpinge ja seda es- ile kutsunud differentsiaalpinge suhet. Antakse nullsagedusel ja nimitingimustel. Antud operatsioonivõi- mendil muudetakse seda muutes väljund- ja sisendpinget. Raadiosageduseks nimetatakse sagedusvahemikku 50 MHz - 1 GHz. Marconi antenn on vastuvõtja, mille pikkuseks on tavaliselt 1/4 lainepikkust ning mis vajavad ühendust maapinnaga. Maapind ise töötab kui peegel. Marconi antennide töösagedus jääb tavapäraselt alla 2 MHz-i. FM (frequency modulation) signaali puhul muudetakse info edastamiseks laine sagedust. AM (amplitude modulation) signaali puhul muudetakse info edastamiseks laine amplituudi. PM (phase modulation) signaali puhul muudetakse info edastamiseks laine võnkefaasi. Digitaalsignaaliga siinuselise kandesignaali moduleerimist nimetatakse manipulatsiooniks. Kandevõnku-
1) Keerupaari passiivne saatja-vastuvõtja komplekt Videosignaali edastamiseks 2) HDMI kaabel See on vajalik selle jaoks,et saaks monitori ühendada televiisorisse. 3) S/PDIF on peamiselt kodukasutajatele mõeldud digitaalse audiomaterjali suhteliselt väikeste vahemaade kaugusele ülekandmise liides. Audiosignaali transportimiseks on formaadil kaks ühendusviisi – elektriline koaksiaalühendus ja Toslink optiline ühendus 4) RG-213/U - Need on antennide jaoks ja kasutatakse tavaliselt raadiotehnikas. 5) RG-6/U - Need on Kaabel TV jaoks ja see on tegelikult väga kasulik asi.. OPTILISED KAABLID 1) Breakout Fiber Cables – Traadita võrguühend.Kaitseb võrku. 2) Duplex Fiber Cable – Tööjaamade jaoks,switcherid.
müüripinnast aga vähemalt 50mm. Kaitseplekk peab ulatuma vähemalt 50mm tuulutuspilust allapoole. Kaitseplekk kinnitatakse: -laudise külge kruvidega, samm 300mm -kinnituspleki külge ribiõmbluse või kinnitusribadega sammuga 300mm -ribiõmblusega pleki või laudise alaservas. Kui räästal tuulutuspilud on suuremad kui 2cm tuleb need avad katta 2...3mm silmaga jäiga võrguga. 8) Läbiviigukoonus. Katust läbistavate torude, antennide jms. ehitusdetailide ümber tehakse vähemalt 300mm kõrge plekk-koonus. Läbiviigukoonuse alaserv ühendatakse alusplaadiga, mis omakorda valtsitakse viiluplekiga kokku kahekordse lameõmblusega. Valtsõmblused tihendatakse mastiksiga. Tüüpläbiviikude tegemisel kasutada kõiki selleks otstarbeks ettenähtud lisaprofiile, tarvikuid ja tihendeid. 9) Muud märkused ja nõuded. Katus peab olema veekindel ja valtsõmblused tehtud juhendi RT nõuetele vastavalt (RT 85- 10562)
80 22 11 155 1,41 185 0,24 Z=1,43- j0,05 Z=107,25- j3,75 85 25 8 150 1,77 190 0,25 Z=1,77 Z=132,75 Lisa 1: Smith'i diagramm. 4 Järeldus Kuna Smith'i diagrammiga olen ka varem kokku puutunud, siis see ei olnud midagi uut. Smith´i diagrammi kasutades leidsime liini lõppu lülitatud antennide takistused. 3
mail 2013 kell 05:06:31 (Ida-Euroopa suveaeg) ● ESTCube-1 eraldub kanderaketist 2 tundi ja 48 sekundit peale starti, kell 07:07:19 EEST ● Pool tundi pärast stardikapslist eraldumist avatakse satelliidi antennid, lülitatakse sisse raadiosaatja ja elektritoite alamsüsteem ● ESTCube-1 alustab peale kanderaketist eemaldumist kontrollsignaali edastamist, mida kõigil raadioamatööridel on võimalik vastu sagedusel 437, 250 MHz. ESTCube-1 elutsükkel kosmoses ● Esimesed antennide avamisele järgnevad 48 tundi saadab satelliit ainult telegraafimajakat 3- minutilise intervalliga. ● Esimene terviklik signaalipakett võetakse Tartu observatooriumis Tõraveres asuvas ESTCube-1 juhtimiskeskuses vastu kell 10:30, kui satelliit esmakordselt raadiojaama otsenähtavusse jõuab ESTCube-1 esimene pilt Maast Esiplaanil on Vahemeri, kaugemal Tuneesia ja Sahara kõrb. Kasutatud kirjandus ● et.wikipedia.org/wiki/ESTCube-1 ● en.wikipedia
Maelma kõrgemad hooned Koostas:Sander Kitsing Juhendaja:Kairi Ainjärv Klass:7 SISUKORD Burj Khalfah Abraj Al-Bait Towers Willis Tower Taipei 101 Shanghai World Financial Center International Commerce Centre Petronas Towers Nanjing Greenland Financial Center Guangzhou West Tower Trump International Hotel and Tower Burj Khalfah Burj Khalfah (araabia , ehitusjärgus Burj Dubayy [burdz dub'ai] (araabia ) on Dubais Dubai emiraadis asuvpilvelõhkuja, mis avati 4. jaanuaril 2010. Burj Khalfah on maailma kõigi aegade kõrgeim ehitis, kuid ametlikult ei omistatud seda tiitlit talle enne, kui hoone oli ametlikult avatud. Ehitise kõrgus on 828 m. Burj Khalfah erineb teistest ehitistest, mis on alates 20. sajandist maailma kõrgeima hoone tiitlit kandnud, selle poolest, et seal on ka eluruume. Lisaks hõlmab hoone alumised 39 korrust hotell. Hoones on ka observat...
sõltuvalt suunast. Enamikul juhtudest esitatakse suunadiagramm kiirguse kaugtsooni kohta (kaug- ja lähitsoonidest tuleb täpsemalt juttu edaspidi). Tavaliselt on suunadiagramm esitatud kolmemõõtmelisena ning kujutab endast väljatugevuse või võimsustiheduse jaotust kiirgusallikast ühtlasel kaugusel. 5. Kirjeldada maketti. 6. Mis on sünfaasne signaal? Samas faasis olevad signaalid 7. Milliseid antenne kasutatakse maketis? Kuidas näeb välja selliste antennide suunadiagramm? 8. Võreantenni eelised võrreldes üksikantennidega. 9. Võreantennide kasutusalad. 10. Joonistada kahe isotroopse kiirgaja suunadiagramm võrdse amplituudi ja faasi korral, erineva amplituudi ja faasi korral, erinevate faaside korral. 11. Valem lainepikkuste leidmiseks antud sageduse järgi. 12. Mis on võreantenni võretegur, mida ta näitab? Näitab kuidas kiirgurid teineteise suhtes asuvad ning millises omavahelises faasis kiirgavad. 13
E väline elektriväli 4. Millise suunaga on juhis ümberpaiknenud laengukandjatest põhjustatud väli? Milliseks kujuneb selle ja välise välja summaarne väli? Juhis tekkinud elektriväli on vastassuunaline juhile mõjuva elektriväljaga. Selle summaarne väli on 0. Elektriväljad kompenseeruvad! 5. Kus kasutatakse asjaolu, et väli juhi sees ja juhtidega ümbritsetud ruumis puudub? Juhtidega varjestatakse kaableid mille kasutamist võib segada elektriväli. Näiteks antennide kaablid. 6. Mis on mittepolaarsed ja polaarsed molekulid? Polaarse molekuli puhul on üksteisega seotud laengud asetunud sümmeetrilised ümber ühe laengu keskme. Elektriväljas nihkuvad erinevad laengud vastavalt jõuväljale ja seega muutub molekul mittepolaarseks. Polaarne Mittepolaarne 7. Kuidas on polaarsed molekulid paigutunud ilma välise välja mõjuta ja mis toimub
kohaliku maavalitsuse rahvastikutoimingute talitus). · Põhiliselt tähistatakse pulmi siiski pulmapeol, mis toimub kas abiellunute uues kodus või selleks eraldi valitud paigas. Sagedased on pulmapeod hotellides või restoranides, jõukama rahva puhul mõisates. · Pulmapeole võidakse sõita pulmarongis, mis viimasel poolsajandil koosneb eelkõige autodest (pruutpaari auto kapotile kinnitatakse valgete lintidega pärg ning ka teiste autode antennide küljes on valged lindid), kuid pruutpaar võib sõita ka hobuste veetavas tõllas, kaarikus või vankris. ·Mälestuseks pulmadest lastakse sageli pruutpaari pildistada spetsialistist pulmafotograafil. · Seda võidakse teha nii registreerimisel, laulatusel või peopaigas kui ka mõnes avalikus kohas, ajaloolise vaatamisväärsuse juures või looduskaunis paigas. Näiteks on Tartus pildistatud pruutpaare Raekoja platsil ja raudteejaamas.
pääseb majast ilusti välja. Mittehingav aluskate ei lase Sul seda võimalust ära kasutada. Hingav aluskate asendab mittehingava, parandades nii ventilatsiooni kui ka soojustuse toimivust. 1.4 Erikivid Erikive kasutatakse katuseharjal ja äärel. Olemas on ka spetsiaalsed läbiviiguga kivid, näiteks ventilatsiooni ja antennide jaoks. Äärekivid on üks võimalus katus vastupidavamaks muuta. KATUSETRENDID Erinevate ajastute arhitektuur on katusekividele esitanud erinevaid nõudmisi - Kreeka templitest tänapäeva majadeni. See evolutsioon jätkub tänu uutele materjalidele, vormidele ja vajadustele. Kui inimesed õppisid katusekive põletama, hakkasid nad ka üsna
televisioonikeskustesse, kust need jõuavad kaablite ja telemastide vahendusel vaatajate kodudesse. Sellel põhimõttel töötavad tavalised televisioonijaamad. Alates kaheksakümnendate aastate algusest on jõudnud tele- ja raadioprogrammid satelliitidelt otse meie kodudesse. Neid nimetatakse otselevisatelliitideks. Alguses oli sellega kaks probleemi signaalid pidid katma laia ala, et programm jõuaks paljude inimesteni, ning olema piisavalt tugevad, et neid saaks vastu võtta odavate antennide ning dekoodrite abil. Üheksakümnendate aastate jooksul täiustusid päikesepatareid, fotoelemendid, transponderid ja muud lisaseadmed, mis võimaldas võimsamate ja laiema ulatusega signaalide kasutuselevõtmist. 1996 alustanud Euroopa Hot Bird satelliitideseeria toob eurooplastele veelgi enam telekanaleid. Ka Jaapanil, Kagu-Aasial ning Lõuna-Ameerikal on välja kujunemas omad satelliittelevisiooni süsteemid. USAs on juba kümneid rahvusvahelisi ja sadu kohalikke kanaleid, mis jõuavad
Teleskoobi suunamiseks vaatlusobjektidele kasutatakse hoorattaid, mida on kokku neli ja millest vähemalt kolm peavad olema töökorras. HST-l puuduvad täielikult rakettmootorid, sest neist väljuvad gaasid saastaksid teleskoobi optikat ja tema ümbrust. Ühenduse pidamine juhtimiskeskusega toimub sidetehiskaaslaste TDRS vahendusel. Tänu sellele võib teleskoobiga võtta ühendust orbiidi igas punktis, ootamata ära tema jõudmist lühikeseks ajaks maapealsete antennide vaatevälja. Mõnda aega võib vaatlusandmeid säilitada ka HST pardal. Algselt selleks kasutatud kolmest magnetlindiseadmest on nüüdseks kaks asendatud pooljuhtmäluga, mis on sarnane arvutites pruugitavaga. 5 HST olulisemad saavutused Tehtud vaatlused näitasid, et paljude, kui mitte kõikide galaktikate tuumades on ülimassiivsed mustad augud, näitasid, et kvasarid on tegelikult aktiivsete galaktikate tuumad,
ootused. Kui uudistes räägitakse, kuidas teadlased Maalt Sojournerit juhivad, siis ei mõelda selle all sellist juhtimist, millega meie oleme harjunud. Maa on Marsist ikkagi 190 miljoni kilomeetri kaugusel, ning Sojournerit ei saa liigutada nagu tavalist raadio teel juhitavat mänguautot. Sojourneri liikumist juhitakse tema mälusse salvestatavate arvutiprogrammide abil, mis edastatakse Sojournerile Pathfinderi võimsamate antennide abil. Raadiosignaal jõuab Maalt Marsile 11 minutiga. Kuigi Sojourneril on kolm kaamerat, juhitakse kulgurit hoopis Pathfinderi 1,7 meetri kõrguse masti otsas paiknevate kaamerate abil. Teadlased uurivad Pathfinderi tehtud pilte Marsi maastikust, määravad ära kulguri järgmise marsruudi ja edastavad selle siis raadio teel Sojournerile. Arvutiekraanil muudetakse Marsilt saabunud erinevate filtritega tehtud fotod kolmemõõtmeliseks pildiks
48. katusele pääsu luugid ja redelid, käigutee korstna juurde. Enam kui 8 m räästa puhul peavad katusele pääsemiseks olema katusel vähemalt 60x60 cm suurused luugid vahekaugusega mitte üle 100 m. Kuni 8 m kõrguse räästaga katuse puhul piisab seinaredelist, mis võib alata maapinnast 4 m kõrguselt. Sel juhul peab hoones olema kantav redel seinaredelile pääsemiseks. Katus, mille kalle ületab 1:10, peab olema varustatud harja juures paikneva käiguteega korstnate, antennide ja muude katusel paiknevate seadmete juurdepääsuks, koos redeliga pääsuks katuseluugi juurest käiguteele. Redelid ja käiguteed peavad olema vähemalt 35 cm laiused, kindla tarindusega ja kindlalt kinnitatud.
Erinevalt metallist, ei kanna puit elektrit edasi. Selletõttu ehitati kolmekümnendatel aastatel saatjamastid puidust, misjuures antennitraat masti sees üles riputati. Väljaarvatud Gleiwitzi mast on kõik teised mastid aga nüüdseks juba hävitatud, kas Teise maailmasõja lõpus, või on nad nüüdseks mahalammutatud. Ka nüüd kasutab Saksa Telekom AG Brückis kahte 54 meetri kõrgust puumasti, mis ehitati metallosi kasutamata. Nende otstarbeks on mõõdetavate antennide vastuvõtt. Tänu mastide metallivabale konstruktsioonile on võimalik häirevabalt diagramme välja mõõta. Põhimõtteliselt ei seisa puust kõrghoonete ehitamisele midagi vastu; see on aga staatiliste vaatepunktist ainult ülemiste korruste jaoks võimalik. Kõrgeim puidust ehitatud hoone asub Magdeburgis, Saksamaal. See on Jahrtausendturm (vt Joonis . Jahrtausendturm) (avatud 1999. aasta Bundesgartenschau raames Elbauenpargi alal). Suurim Euroopa majanduslikult kasutatud maja viie
saame ka leida põhjuse, miks teraseid üldse legeeritakse ning legeerivate elementide mõjust 1. LEGEERTERASED (suur tugevus, eriomadused, kasutatakse kõikides teraste liikides) Terasteks nimetatakse süsiniku ja raua sulamit, milles on kuni 2,14% süsinikku, 1% mangaani ja 0,4 % räni. Nad leiavad üldjuhul kasutamist paljudes kohtades, masina- ja aparaadiehtuses, tööriistade valmistamisel, ehituskonstruktsioonides, energeetikas õhuliinide ja antennide mastides, eelkõige sellepärast, et neil on olemas kõik materjale iseloomustavad põhiomadused: mehaanilised, füüsikalis- keemilised, tehnoloogilised ja elektrilised omadused. Eurostandardi EN 10020 järgi liigitatakse terased kahte suurde gruppi- legeerterased ja mittelegeerterased ( tuntud ka süsinikterastena). Mittelegeerterased jagunevad alagruppidesse kahjulike lisandite sisalduse järgi (fosfor ja väävel): a) tavakvaliteetterased e. tavaterased, b) mittelegeerkvaliteetterased,
on Interneti poolne ots juba seadmetega varustatud ISP poolt. Lingi ehitamisel on mõlemasse otsa vaja järgmisi seadmeid: Antenn tavaliselt jagiantenn võimendusega ca 14 dBd Sild ühendamaks traadita ja traadiga keskkondi PC kaart ühendamaks silda ja antenni Lisaks neile seadmetele on veel mitmed väiksemad kuid mitte vähemtähtsad asjad nagu: ühendusjuhtmed, tarkvara ja äikese kaitse. Kuna tegu on punktist punkti ühendusega, siis on antennide suunadiagrammid väikese nurgaga ja annavad seega suure võimendusteguri, mis omakorda võimaldab suurendada lingi ulatust. Lingi ulatus sõltub lisaks antenni võimendusele veel signaalist e tema ülekandekiirusest ja sellest kui pikad on antenni ja silla vahelised kaablid. Sõltuvalt neist parameetritest võib lingi pikkus olla vahemikus 1,5...12 km. Nimetatud seadmete kasutamisel saab loodud linki kasutada vaid andmete ülekandeks
vertikaalseinad, puudulik ülespöörde serva kaitstus või lahtirebenemine, mille tõttu vihmavesi läheb vahele (aluspind peab olema sile, et paremat kontakti saada); .Viilkatuste kasutamisest lamekatuste renoveerimisel: Paneelelamute (sama ka kivihoonete) algsete katuslagede puudusteks on: - madal soojapidavus; - ruberoidkatuste madal kvaliteet, mistõttu läbijooksud parapettide, ventilatsioonikorstnate, püstikute õhutustorude, antennide kinnituskohtade jne juures, samuti korralike kallete puudumine, mistõttu seisavad veeloigud, katte all õhu ja vee mullid jne.; - soojustuse korraliku õhutuse puudumine; - vahel tekitab probleeme aurutõkke puudumine (ventilatsioonipiludega katuslae komplekspaneel kui selle ventilatsioonipilud suletud). Meie kliima oludes oleks õigem ja palju vähem vigadeohtlik ikkagi suurema kaldega katuste (viilkatus) kasutamine.
Raadioside miinuseks on : · sõltuvus asukohast(mäed, hooned) ja ilmastiku- tingimustest (äike, päike). · Raadiosidet on võimalik pealt kuulata ja vaenlase poolt häirida, · raadioside vahendid on kallid, nõuab erialast väljaõpet ning kõik raadio jaamad pole ühildatavad oma vahel. OHUTUSTEHNIKA TÖÖTAMISEL RAADIOJAAMADEGA · Raadiojaam paigaldatakse töökorda paigaldusjuhendi järgi · Ei ole soovitav olla saatel oleku ajal antennide vahetusläheduses · Ei ole soovitav saatel oleku ajal kinni võtta antennist, kui raadiojaam läheb saatele täisvõimsusel · Raadioseadme ja korpuse avamine ja pingestatud osade kaitseta jätmine on keelatud · Võrgupinget kasutav raadiojaam tuleb maandada Ohutustehnika töötamisel antennimastidega · Peab olema saanud piisava koolituse ja tundma masti varustust · Ei tohi tõusta masti, kui oled haige, väsinud või rohtude mõju all
üle 12 m. 48. Katusele pääsu luugid ja redeleid. Käigutee korstna juurde Kuni 8 m kõrgune räästas seinaredel, võib alata maapinnast alates 4 m kõrguselt. Sel juhul peab hoones olema kättesaadav kantav redel seinaredelile pääsemiseks. Enam kui 8 m kõrgune räästas luuk 60x60 cm (puhas ava), vahekaugus 100 m. Katus, mille kalle ületab 1:10 katuseharja juures käigutee korstnate, antennide jm juurde. Lisaks redel pääsemiseks katuseluugi juurest käiguteele. Redelid ja käiguteed on vähemalt 35 cm laiused, kindla tarindusega, kindlalt kinnitatud. 8 Kui katuse kalle on 1:4 ja räästa kõrgus üle 8 m peavad katuse ja käiguteede juures olema ankrud turvavööde kinnitamiseks. 9
1) lennuteooria alused 2) plaaneri konstruktsioon 3) mootori näidikusüsteemide ehitus 4) side- ja navigatsioonisüsteemid ehitus ja hooldus 5) mõõdikud ja avioonikasüsteemid 6) avioonikaseadmete testimisseadmed 7) automaatjuhtimise seadmete hooldus 8) plaaneri elektrisüsteemid 9) hooldustööde planeerimine ja korraldamine 5.3.4. Lennunduse side-, seire- ja navigatsiooniseadmed 1) sidesüsteemid; raadiolainete levi ja antennide ehitus 2) analoog- ja digitaalsignaalide töötlemine 3) raadiosaate-ja vastuvõtu seadmed; lennundusside võrk 4) raadionavigatsioon 5) primaar- ja sekundaarradarid 6) maandumisseadmed 7) andmeedastus ja kommunikatsioon 5.3.5. Lennunduse andmeside- ja infotöötlus 1) programmeerimine: programmeerimise alused ja põhimõtted 2) tööjaamade tarkvara 3) arvutikommunikatsiooni tehnoloogiad 4) andmebaasid, andmeturve
Naha elastsuse langus keratoos UV toime organismile Sarvrakuline Ca! UV kiirgus + inhalaatorid nahale, tualettvesi- sensibiliseerivad- kaitserõivad, kaitsekreemid UV- kaitse IKV Keevitajatel- prillid, maskid, kaitseriided Välitöödel- UV- kaitsega prillid , kreem SPF üle 15, neeldumiskoefitsendiga 99-100% diapasoonis 400nm, kaitseriided Infrapunakiirgus Mikro- ja raadiosageduslained Mitteioniseeriv kiirgus µ-lained 300 MHz-300GHz Raadiosageduslained(RSL) 300 kHz-300 MHz RSL- antennide väljades, 13000-20000MHz kahjustab kudesid- tekib soojus ja südametöö intensiivistumine Mikro- ja raadiosageduslained Toime organismile Südame löögisagedus suureneb Arütmia Närvirakkude kurnatus Mutgeenne toime Leukeemia, ajukasvaja Tööruumide mikrokliima Reguleerib "Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja eeskirjad TKNE-5/1995" Rahvatervise seaduse alusel Tööruumide töökohtade mikrokliima näitajate optimaalsed ja lubatavad väärtused Aastaaeg
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1. IALA mere- ja kaldamärgid.........................................................................................14 2 Lateraal märgid.............................................................................................................15 ..................................................................
Probleemsete kohtade puhul koostada geodeetilise punkti ringpanoraam; 4. Punkti läheduses (kuni 300 m) ei tohi olla GPS signaale segavaid objekte (kõrgepinge liinid, raadio-, mobiili- ja televisiooniantennid); 5. GPS signaalide mitmeteelisuse vältimiseks ei tohi valida punkte peegeldavate pindade (hoonete seinad, katused, veekogud jms) läheduses; 6. Vastuvõtjate antennid orienteerida igas punktis samas suunas, antennide kõrgused määrata ±1 mm täpsusega vastava mõõtevarda abil. III Tugipunktide võrgu rajamiseks tehtavate tööde ajakava ja eelarve: 1. Planeeritavate tööde etapid on: ettevalmistustööd, võrgu projekteerimine ja rekognostseerimine, geodeetiliste märkide valmistamine, punktide ehitamine, välimõõtmised ja andmetöötlus; 2. Iga etapi kohta planeerida töötajate arv, ajakulu ja eelarveline maksumus; 3
48. Katusele pääsu luugid ja redeleid. Käigutee korstna juurde Enam kui 8 m räästa puhul peavad katusele pääsemiseks olema katusel vähemalt 60x60 cm suurused luugid vahekaugusega mitte üle 100 m. Kuni 8 m kõrguse räästaga katuse puhul piisab seinaredelist, mis võib alata maapinnast 4 m kõrguselt. Sel juhul peab hoones olema kantav redel seinaredelile pääsemiseks. Katus, mille kalle ületab 1:10, peab olema varustatud harja juures paikneva käiguteega korstnate, antennide ja muude katusel paiknevate seadmete juurdepääsuks, koos redeliga pääsuks katuseluugi juurest käiguteele. Redelid ja käiguteed peavad olema vähemalt 35 cm laiused, kindla tarindusega ja kindlalt kinnitatud. Kui katuse kalle on 1:4 ja räästa kõrgus üle 8 m peavad katuse ja käiguteede juures olema ankrud turvavööde kinnitamiseks. 11
measured power transmitted or received by the antenna in a specific direction to the power transmitted or received by a hypothetical ideal antenna in the same situation. Pv = Ps ∙ Gs ∙ Gv / FSL Gs on saatja antenni võimendus [kordades] Gv on vastuvõtja antenni võimendus [kordades] Pv on vastuvõtja sisendvõimsus ühikuteks [mW] või [W] saatja võimsus Ps [dBm] FSL on vaba ruumi kadu (free space loss) [kordades] 23. Mis on erinevus ühikutel dBi ja dBd antennide võimenduse näitamisel Antenna gain is then a measure of the amount of focus that an antenna can apply to the incoming signal relative to one of two reference dispersion patterns. Digi specifies all antenna gains in dBi. dBd refers to the antenna gain with respect to a reference dipole antenna. A reference dipole antenna is defined to have 2.15 dBi of gain. So converting between dBi and dBd is as simple as adding or subtracting 2.15 according to these formulas:
Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoomi ronneril, et see hästi keerduks lastivintsi trumlile. Sildumisotsad tehakse painduvast ja poolpainduvast trossist.Terastross loetakse töökõlbmatuks, kui kusagil tema 8 diameetrisel lõigul on 5% või enam katkenuid traate on nende üldarvust. Head omadused-ei nõua hooldust, ega karda kuumust, päikest, niiskust ega õlisi
gammateleskoope. Läätsteleskoop mitmest optilise süsteemi moodustavast läätsest optiline seade, mille ülesandeks on koondada valgust ning suurendada läbi selle vaadeldavate objektide nurkmõõtmeid. Peegelteleskoop on ühest või mitmest peeglist ja läätsedest koosnev optiline süsteem, mille ülesandeks on koondada valgust ning suurendada läbi selle vaadeldavate objektide nurkmõõtmeid. Peale elektromagnetlainete avastamist hakati taevast skaneerima ka eriliste antennide – raadioteleskoopidega ning avastati, et lisaks valgusele kiirgavad tähed ka infrapuna- (soojus) ja ultaviolettkiirgust, aga ka raadiolainete sagedusel, samuti röntgen- ning gammakiirgust. Nii on riikide koostöös valminud teleskoobid, mis on saadetud kosmosesse maalähedasele orbiidile. Taolisi orbiidil tiirlevaid teleskoope nimetatakse kosmoseteleskoopideks. Tuntumad neist on Hubble, Chandra ja Spitzer. Hubble’i kosmoseteleskoop on astronoom Edwin Hubble’i järgi nime saanud
- enam kui 8 m kõrguse räästa puhul peavad katusele pääsuks olema katuses vähemalt 60 x 60 cm (puhas ava) suurused luugid vahekaugusega mitte üle 100 m. Kuni 8 m kõrguse räästaga katusele pääsuks piisab seinaredelist, mis võib alata maapinnast 4 m kõrguselt. Sel juhul peab hoones kättesaadavas kohas paiknema kantav redel seinaredelile pääsemiseks - katus, mille kalle ületab 1:10, peab olema varustatud katuse harja juures paikneva käiguteega korstnate, antennide ja muude katusel paiknevate seadmete juurde pääsemiseks, koos redeliga pääsuks katuseluugi juurest käiguteele. Redelid ja käiguteed peavad olema vähemalt 35 cm laiused, kindla tarindusega ja kindlalt kinnitatud. - juhul kui katuseräästa kõrgus maapinnast ületab 8 m ja katuse kalle on suurem kui 1:4, peavad katusel ja käiguteede juures olema ankrud turvavööde kinnitamiseks - katusel paiknevad aknad, ventilatsiooniavad jms. mõõtmetega üle 60 x 60 cm peavad olema
Nõguspeegli ülesanne oli koondada kauge objekti (tähe) valgust, nõguspeegli fookusest pisut lähemale asetatud tasapeegli ülesan- ne oli juhtida objekti suurendatud kujutis läbi okulaari, vaatleja silma. Nii lääts- kui peegelteleskoobid avardasid tollaste astronoomide võimalusi nõrgemate, silmale nähtamatute tähtede ja planeetide avastamiseks ja uurimiseks. 3.2.4. Raadioteleskoop Peale elektromagnetlainete avastamist hakati taevast skaneerima ka eriliste antennide – raadioteleskoopidega ning avastati, et lisaks valgusele kiirgavad tähed ka infrapuna- (soojus) ja ultaviolettkiirgust, aga ka raadiolainete sagedusel, samuti röntgen- ning gammakiirgust. Tavaliselt on raadioteleskoopide puhul tegu paraboolantennide ehk niinimetatud taldrikantennidega. Mida suurem on „taldriku“ läbimõõt, seda nõrgemaid signaale on võimalik sellega vastu võtta. Millises lainealas antenn signaali vastu võtta suudab sõltub
valamisomadused), saadakse perliit – tsementiitstruktuuriga valgemalmist; 91. Terased: liigitus, omadused. raua ja süsiniku sulam, mille süsiniku sisaldus on alla 2% (malmides on süsiniku sisaldus üle 2%), mangaani (Mn) 1%, räni (Si) 0,4%. Teraseid kasutatakse masina- ja aparaadiehituses, ehituskonstruktsioonides, energeetikas (õhuliinide ja antennide mastid) ja tööriistade valmistamisel. Teraseid liigitatakse: 1.Tootmisviisi järgi: 1) martäänteras 2) bessemer ehk toomasteras 3) elektriteras. 2.Kasutusala järgi 1) konstruktsiooniteras: tavaterased, kvaliteetterased ja kõrgekvaliteetterased; 2) tööriistateras (lõikeriistad, mõõteriistad, stantsid,
tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina (suurem löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perliit –tsementiitstruktuuriga valgemalmist; 91. Terased: liigitus, omadused. Raua ja süsiniku sulam, mille süsiniku sisaldus on alla 2% (malmides on süsiniku sisaldus üle 2%) Teraseid kasutatakse masina- ja aparaadiehituses, ehituskonstruktsioonides, energeetikas (õhuliinide ja antennide mastid) ja tööriistade valmistamisel. Teraseid liigitatakse: 1. Tootmisviisi järgi: - martäänteras - bessemer ehk toomasteras - elektriteras. 2.Kasutusala järgi - konstruktsiooniteras - tööriistateras (lõikeriistad, mõõteriistad, stantsid, kiirlõiketerased); - eriomadustega teras (rooste-, kulumis-, kuumuskindlad, jt.) 3. Keemilise koostise järgi: - Süsinikterased suure ja väikese C sisaldusega
PALLI TOPPAMINE: mängija ei löö palli ja toimub palli toppamine või viskamine. KAHEKORDNE LÖÖK: mängija puudutab palli kaks korda järjest või pall puudutab järjest tema mitmesuguseid kehaosi. 10. PALL VÕRGU JUURES 10.1. VÕRKU ÜLETAV PALL Vastase väljakupoolele suunatud pall peab ületama võrgu üleminekuala piires. Üleminekuala on võrgu vertikaaltasapinna osa, mis on piiratud järgmiselt: . altpoolt - võrgu ülemise servaga; . külgedelt - antennide ja nende mõtteliste pikendustega; olevalt - laega. Palli, mis on lennanud vastase vaba-alasse läbides võrgu- tasapinna täielikult või osaliselt väljastpoolt üleminekuala, võib tagasi mängida ületamata kolme pallipuute arvu ja tingimusel, et: . ei ole toimunud vastase väljakupuudet mängija poolt; tagasimängitav pall ületab võrgutasapinna uuesti väljaspool üleminekuala, samal vaba-ala poolel. Vastasvõistkond ei tohi takistada seda tegevust. 10.2. PALLI PUUDE VÕRGUGA
Antenn sisaldab ühe või mitu valgust koguvat kompleksi (ingl light harvesting complex, LHC) mille pigmendi molekulid absorbeerivad valguskvante. Valgusenergia (mitte elektronid!) liigub antennist reaktsioonitsentrumis paiknevatele klorofüll a molekulidele, millede vahendusel toimub 19 valgusenergia konverteerimine keemiliseks energiaks. Antennide koostisesse lisaks klorofüll a molekulidele kuulub juhtkudedega taimedes klorofüll b ja karotinoidid, bakterites karotinoidid. Et klorofüllide poolt neelatud valgus osaleb fotosünteesis, tõestab klorofülli neeldumisspektri ja fotosünteesi aktsioonispektri (fotosünteesi intensiivsuse sõltuvus valguse spektraalsest koostisest) kokkulangevus. 6.)Kuidas tagatakse elektronide liikumine fotosünteetilises ETA-s, millised valgulised kompleksid osalevad
sagedus ei ületa kriitilist sageduse väärtust 1–13 MHz, mis oleneb samuti ionosfääri olukorrast. Väikese nurga all ionosfääri kihtidele langev raadiolaine peegeldub osaliselt tagasi lainete peegeldumist kirjeldavate füüsikaseaduste kohaselt. Raadiolainete levimine maapinna läheduses oleneb ka lainete neeldumisest maapinnas ja vees. Pinnalaine levib raadiosaateantennist vastuvõtuantennini ilma vahepealse peegeldumiseta. Otsenähtavuse ulatus oleneb saatja ja vastuvõtja antennide kõrgusest ja maapinna profiilist. Pikematel lainetel ilmneb pinnalaine märgatav difraktsioon, mis suurendab pinnalaine leviulatust võrreldes otsenähtavusega. Ruumilaine tekib laine osalise peegeldumise tõttu ionosfääri kihtidelt ja levib märgatavalt kaugemale. Kui lained peegelduvad ka maapinnalt, võib tekkida mitmekordne peegeldumine, mis suurendab neil sagedustel levi ulatust. Lainepikkustel alla 3 cm on veega kaetud maapinna osad, mered ja ookeanid, samuti head peegeldajad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
