Kõige olulisemaks päevaks on reedene keskpäevane palvus, mis toimub Mosees ja kuhu kogu islamiusuline kogukond peaks kokku kogunema. Sellisel päeval loetakse ette jutlus. On ka kindlad palve asendid ja liigutused, liigutuste sarjasid nimetatakse rak'a. Palvuse juhiks võib olla põhimõtteliselt iga moslim. Palvuse juhti nimetatakse imaamiks. Kõik need teod ja tegevused on kohustuslikud terve mõistusega täiskasvanud moslemitele. Arvatakse, et almuste andmine pärineb Muhamedi eelsest ajast, kus suguvõsa rikkamad inimesed toetasid vaesemaid sugulasi. Muhamed tegi selliste almuste andmise kohustuslikuks. On olemas ka vabatahtlik almuste andmine. Loodi selline institutsiooniks, mis kogus neid kokku. Selline almuse andmine on kohustuslik täisealistele tervemõistusega moslemitele, kes on piisavalt rikkad. Seda almust võeti varanduse suurust arvestades. Varandus, mida enne
seadused, kristlased evangeeliumi. Õpetus ja eluviis. Islamil puuduvad ametlikud usudogmad, kuid on olemas mingid kindlad täidetavad seadused. 1. Monoteistlik usutunnistus. 2. Palvetamine toimub viis korda päevas kindlal kellaajal, suunaga Meka ning sealse Kaaba pühamu poole. Palve algust kuulutatakse moseede tornidest, minarettidest. Reedeti kogunetakse moseesse. Enne palvetamist peab ära võtma jalatsid, pesema rituaalselt käed, jalad ja näo. Jumalateenistusi viib läbi imaam. 3. Almuste andmine on omamoodi vaeste hoolekanne, mille suuruseks 2,5% kogu varast. 4. Paastumine ketsab terve ramadaanikuu - sel ajal sai Muhamed kutsumuse. Ei tohi süüa, juua, lõbutseda, harrsatada suguelu päikese tõusust loojanguni. 5. Palverännak Mekasse on kohustuslik vähemalt kord elus. Seda tehakse aasta viimasel kuul. Muhameedlasel on keelatud süüa seaa, juua veini ja alkoholi, veretoite. Lihaloom peab olema õigel viisil tapetud. Vargal tuleb käsi raiuda,
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja petused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning ksitleb seega phakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Suur neljapev thistab pha htusmaaega. ldine tava on vaestele almuste jagamine, mitmel pool on tavaks, et sjaristitutel vi koguduse lihtliikmetel peseb preester jalgu Kristuse mlestuseks, kes pesi htul enne ristilmist oma jngrite jalgu, keelatud oli kra ja mra tegemine. Suur reede kui Kristuse surmapev on aasta nnetu pev, nagu reedene pev on tervikuna nnetuim ndalapev. ldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede. Taevaminemispha on thtis kristlik pha, mida thistatakse kuuendal lihavttejrgse ndala neljapeval. Pha thistab Kristus...
Kontrolltöö nr. 3 A 1)Tõesta kolme väite põhjal,et kaamlid olid bebuiinidele asendamatud. Kaamlit kasutati sõidu-ja veoloomana,joodi piima ja söödi liha ja kaamlikarvadest valmistati riideid. 2)Mis ametit pidas Muhamed?Millega ta tuntuks sai? Muhamed oli Meka kaupmees.Muhamed hakkas kuulutama Islami usku. 3)Kirjuta mõiste:Jumal islamis Muhamed kinnitas,et on vaid üks jumal-Allah,ta tegi Kaaba templi ülejäänud jumala kujudest tühjaks,sellest sai Allahi kummardamise koht. 4)Islamil on viis tugisammast,nim vähemalt kolm. 1-šahala 2-viie palvega 3-paastumine e.ramadaan 5)Kir.kaks põhjust,miks asusid araablaseid naabermaid vallutama. 6)Milline araablaste kultuurisaavutis on sinu arvates kõige olulisem?Miks nii arvad? Mekas asuv Kaaba tempel.Kuna see oli Islami usu märk ja sellest sai Allahi pallee. 7)Töö kaardiga.Lk 92-93 1.Kirjuta kaks tänapäeva Euroopa riiki,mille ala kuulus keskajal araablaste võimu alla. Inglismaa ja Pr...
KUNSTIAJALUGU 6.Islami kunst. *Tekib Araabia poolsaarel *Monoteism 1 jumal (Allah) *Pühad linnad Medina ja Meka *Islami usu rajajaks Muhamed *Koraan pühakiri *Sunna raamat, mis koosneb pärimustest (õpetab koraani lugema) *sariaad seadused, mille järgi peab islami usulane astuma *Öeldakse, et inimene peab elama koraani, sunna, sariaadi järgi *5 tugisammast : 1 jumal, 5palvust päevas, almuste jagamine, paastumine, 1 kord elus peab käima Mekas Islami kunst: · Alates 7. Sajandist, tänu Muhamedile · Euroopasse jõuab 7. Saj ( esimesena Hispaaniasse) · Maur hispaanlane, kelle usk on islam (kuni 19.saj) · Kagu Euroopas Türgi alad (15.saj) e uus islami jõud · 1453 Bütsantsi vallutamine · 16. Saj Ungari vallutamine · 20. Sajandiks oli suur osa islami rahvastest alistatud türklastele
Nii ongi paljud moseed olnud algselt kristlikud kirikud. Aja jooksul kristluse mõju kahanes ning järk-järgult jumalateenistused lõppesid kirikust sai mosee. Tänapäeval on enamik moseesid mitte-moslemitele suletud. Islamil on oma 5 põhiõpetust: 1. Usutunnistus: "Ei ole teist Jumalat peale Allahi ja Muhammad on Allahi saadik." 2. Palvetused toimuvad viis korda päevas kindlal kellaajal, suunaga Meka ning sealse Kaaba pühamu poole. 3. Almuste andmine, mille suuruseks on 2,5% kogu varast. 4. Paastumine, see kestab terve ramadaanikuu. 5. Palverännak Mekasse on igale muhammeedlasele kohustuslik vähemalt kord elus.
distsipliinile. Dominikaanid (13.saj.) Dominiiklasteks hakkasid peamiselt jõukate ja haritud perekondade liikmed. Dominikaanid hindasid kõrgelt haridust. Augustiinlased (13.saj.) kerjusmunkadena tegelesid kristliku hariduse edendamisega. Frantsiskaanid (13.saj.) rändmungaordu, selle eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu nii suvel kui ka talvel Benediktiinid (18.saj moodustati kirikuõiguslikult ordu)hindasid mõõdukat, vähenõudlikku ja lihtsat elu, pidasid oluliseks tööd ja palvetamist. Sakramendid: Ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine Miks olid benedictuse reeglid tähtsad?-sest selle järgi jagunes munkade ja nunnade elu töö ja palve pahel.
Sarnasused Frangi ja Rooma riigi tekkel: Frangi riigi puhul tõrjusid frangid V saj lõpul kuningas Clodovechi juhtumisel läänegoodid Hispaaniasse, Rooma riigi puhul vallutasid 560.aastatel langobardid Itaalia. Võimu säilitamisel vallutatud aladel ja nõrgenemisel (2) Clodovech surus peale ristiusu, ühines katoliku kirikuga, Roomas langobardid olid ristiusu vastu võtnud, kuid muus osas olid Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Frangi riigis 6. Ja 7. Saj ühtsus kadus – vennatapusõjad, tegelik võim kuulus majordoomustele, Roomas langobardidel vaenulikud suhted Rooma põliselanikega, 7. Saj said paavstidest tegelikud valitsejad. Kes olid Frangi riigi välisvaenlased? Araablased Milliste riikide eelkäijaks on Frangi riik? Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, LääneEuroopa Germany(germaanlased), France(frangi riik), Saksamaa(saksid) Mis seos on Karl Suure ja sakside vahelisel s...
hiskonnapetus IGUSAKTID MIS REGULEERIVAD EESTI HARIDUSSSTEEMI Haridusseadus Phikooli ja gmnaasiumiseadus Riiklik ppekava Kooli ppekava Kooli kodukord Eesti haridusssteemi lesehitus Ssteemi jaotus: 1) ldharidus(alus, alg, phi, kesk, kutse) 2) krgharidus 3) huviharidus Phiharidus on tagatud kigile elanikele Phiharidus on kohustuslik Phi ja kesk ja kutsehariduse omandamine on tasuta Riiklikud krgkoolid: Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool, Tartu likool Erakrgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS- Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on mratud poolte vastastikused igused ja kohustused Pikeseigus- territoriaalne phimte, vastava riigi territooriumil sndinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vereigus- laps omandab sndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse ...
Vees elavatest võib süüa kõiki, kellel on uimed ja soomused. Lindudest ei või süüa kotkaid, kaarnaid, kulle, jaanalindu, kägu, kajakat, haukaid, kassikakku, puguhane, kormorani, toonekurge, haigruid, vainukägu ja nahkhiirt. Islam Moslemid ei söö sealiha ja ei tarvita alkoholi ning verebaasil valmistatud toitu. Nad söövad islami rituaali kohaselt tapetud loomade liha. Moslemitel on paast ramadaani ajal, paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve, almuste ja palverännakuga. Paastumine on harjumuseks juba ammu aga islam tegi sellest kindla kohustuse ja määras aja. Paast võib olla kohustuslik kui ka vabatahtlik, igal täiskasvanud ja tervise juures olevale moslemile on kohustuseks paastuda igal aastal islamikalendri üheksanda kuu Ramadanikuu jooksul päikesetõusust päikesloojanguni. Paast on söögist, joogist ja seksuaalsuhtest loobumine.
sufid religioossed müstikud, tahtsid maailma parandada, rituaalid kuni enesevigastamiseni, Türgi omad keerutavad raamatud: · Koraan luulevormis, seadus. Zaid (muhamedi kasupoeg) kirjutas üles · Suura värssvormis, peatükid koraanis. · Sunna pärimus · Shariaad usuline seadus Õpetuse põhiseisukohad, usu viis tugisammast(Fatima käsi kõige eest kaitsev talisman) : 1. Allah Muhamed 2. 5 X meka suunas palvetada 3. almuste jagamine. 4. Paast ramadaan 9. Kuu muhamed saab koraani 5. Palverännak Mekasse mittesunduslik. Soovitatav meestele Mosees palvetamine on parem kui mujal. Reedesel päeval ühispalvus. Puhkepäev reedesel päeval ei saanud kristluse pühapäeva valida, valis reede. · Vana testament heebrea keeles judaism · Uus testament kreeka keeles kristlus · Koraan islam araabia keeles Poolkuu falliline? Mehi iseloomustav
Muhamed sulatas judaistliku ja kristliku ainestiku erilaadseks, araablastele mugandatud monoteistlikuks raamatuusundiks. Islami põhiõpetused 1. Monoteistlik usutunnistus. 2. Palvetamine toimub viis korda päevas kindlal kellaajal, suunaga Meka ning sealse Kaaba pühamu poole. Palve algust kuulutatakse moseede tornidest, minarettidest. Reedeti kogunetakse moseesse. Enne palvetamist peab ära võtma jalatsid, pesema rituaalselt käed, jalad ja näo. Jumalateenistusi viib läbi imaam. 3. Almuste andmine on omamoodi vaeste hoolekanne, mille suuruseks 2,5% kogu varast. 4. Paastumine ketsab terve ramadaanikuu - sel ajal sai Muhamed kutsumuse. Ei tohi süüa, juua, lõbutseda, harrsatada suguelu päikese tõusust loojanguni. 5. Palverännak Mekasse on kohustuslik vähemalt kord elus. Seda tehakse aasta viimasel kuul. Ramadaan Igal aastal ramadaanikuul, paastub moslem koidikust päikeseloojanguni, hoidudes söögist, joogist ja seksuaalsuhetest
päritolu paika. Periood kristliku aja XI saj lõpust, u 5. Saj edasi. Ristisõjad olid sõjad, mida õigustas usk ja mida peeti tegelike või ettekujutatud vaenlaste vastu, keda usu- ja poliitiline eliit määratles ohuna kristlastele. Neis sõdades otsustavat osa etendanud uskumused tõstsid võimsalt esiplaanile hirmuäratava, aga siiski julgustava üleloomuliku jõu, mida ometi oli võimalik väljendada väga konkreetsetes tegudes: palve, patukahetsus, almuste jagamine, usuteenistusel osalemine, palverännakud, vägivald. (lk 15) Väga levinud, aga ajaloole hukutav on mineviku pidamine tänapäevast turvaliselt erinevaks. Mineviku ühiskondi kuj karikatuurselt rumalate, algelisemate, julmemate ja meile võõrastena. (16) Kristlikel aladel, kus valitses religioosse ja ilmaliku võimu suurem võimulahusus kui islamimaadel, oli pärast Rooma impeeriumi lõpuaegu tekkinud 2 peamist risiusuvoolu: kr
Rüütel- sõjamees, kes oli kuningale truu. Kõik feodaalid keisrist väikerüütlini. Läänistamine- maa andmine lääniks. Valitseja annab maatükke sõjamehele, kes läheb sõtta. Hospidal- haigetemaja, kus elasid vaesed ja haiged. Raekoda- hoone, mis oli tähtsaim ja esindusliku, kus toimusid raeistungid. Tsunft- käsitööliste organisatsioon. Gild- kaupmeeste või tsunfide organisatsioon. Skraa- käsitööliste grupi põhikiri. Moslemit 5 põhisammast- usutunnistus, paastumine, almuste jagamine, palvetamine, palverännak. Mosee- islaamiusu pühakoda. Sakramendid- kristuse seatud püha toiming, vanne.Ristimine, leeritamine, arumulaud, pihtimine, viimne võidumine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. Mitra- kõrge kolmnurkne paavsti peakate. Tiaara- ilmaliku võimu tunnus, kalliskividega kroon. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. Inkvisitsioon- katoliku kiriku kohtuorgan, luterlasi veendi ümber.
plaane uueks aastaks, nii on Läänekirikus ka üsna laialt levinud komme, et inimesed teevad endale paastuplaane. See on n.ö. valmistumine kirikukalendri kõige suuremaks pühaks. Plaanide hulka võib kuuluda nii mitmeidki asju: kes loobub magusast, kes liigsest soolasest, kes liigsest televiisori vaatamisest, kes alkoholist, jne. Mis iganes meie plaanid, paastuaja kolmeks distsipliiniks on palve, paastumine ja almuste jagamine. Mis iganes ,,ohvri" me toome selle aja jooksul, see peaks olema toodud alandliku meelega ja teadmisega, et me püüame teha rohkem ruumi iseendas Kristusele. Nagu ütles Ristija Johannes: ,,Tema peab kasvama ja meie peame kahanema". See ongi lühidalt kokkuvõetult paastuaja mõte. Vastlapäev: Paastuajale eelnev päev on vastlapäev, mis on suurte pidustuste ja ürituste päevaks enne pikka 40-päevast perioodi, mil jätame
· Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad? Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. · Nimeta muslimi 5 põhikohustust! Usutunnistus (ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole,paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse · Mille poolest erinevad omavahel haridziidid, sunniidid ja siiidid? Haridziidid on vanim islamiusuliste rühmitus Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru Siiidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna · Nimeta kõik sakramendid. Ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleprandusega, viimne võidmine, abielu sõlmmine ja vaimulikuks pühitsemine. · Milles seisnes investituuritüli? Kuidas see lahenes?
30) Milline tähtsus on Muhamedil araablaste ajaloos? · Olevat olnud prohvet · Tänu temale tekkis uus usund islam (muhamedi õpetuse järgijad on moslemid)edist sai araablaste valitseja · muham 31) Nimeta moslemite 5 põhisammast? · Usuti et Allah on ainus · Palvetatakse 5 korda päevas Meka poole · Paastumine ramadami kuus, igapäev päikesetõusust loojanguni · Almuste jagamine (2,5% sissetulekust) · Palveränd kord elus Mekasse- hadz 32) Kuidas on tänapäeval islam lõhenenud? Miks? · 7 saj lõhenes islam kolmeks vooluks 1) hardziidid 2) sunniidid- neil on Koraan+ koraani kommentaar oluline 3) Siidid- koraan on nende jaoks viimne tõde 33) Mis on tähtsal kohal islami kunstis? · Domineeriv roll oli arhitektuuril...ehitati... 1) Moseesid (pühakojad)
enestele tahtma. 756.a. loodi Pippini kingitusena Paavstiriik e. Kirikuriik, mis suurendas paavsti võimu ilmalikus maailmas. Paavst kroonis Pippini tänutäheks keisriks, järgnevatel aastatel paavsti võim suurenes veelgi. Araabia riigi loomine Islamiusu õpetus: Islam on käsuõpetuslik ja raamatuusku (koraan), püha pärimusteraamat on Sunna, üks jumal Allah ja tema saadik Muhamed, 5 korda tuleb päevas Meka poole palvetada, üks kuu aastas paastuda, et rikkad mõistaksid nälga, almuste jagamine, palveränd elu jooksul Mekasse, kes surevad islamiusu eest pääsevad paradiisi ja nende patud kustutatakse, mehel võib olla 3 naist, kui jõuab ülal pidada, sealiha ei tohi süüa.Vana-Vene riigi loomine
Kordamisküsimused kontrolltööks §7-17: 1. Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb? Millal algas keskaeg, millal lõppes? (vt ka esitlust) Valgustusajal tähistati keskajana antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Keskaeg jaguneb kolmeks varakeskajaks (kuni XI saj.) , kõrgkeskajaks (XI-XIII saj.) ja hiliskeskajaks (XIV-XV saj.) Keskaeg algas Lääne-Euroopas 476 pkr Lääne-Rooma riigi lõpp. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas 1)Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 2)Ameerika avastamist Kolumbuse poolt 1492 või 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1571 2. Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Karl Suur kes olid need isikud ja mida suurt korda saatsid? Chlodovech: Oli frangi valitseja, võttis vastu ristiusu ja ühines katoliku kirikuga (alguse sai frangi valitsejate liit Rooma paavstiga) Karl Martell: Oli frangi riigi majordoomus, võitis Poitiers' lahingus 7...
3 mitte 5 sõrmega ja teenistus kohalikes keeltes (Läänekirikus ladina keeles), Idakirikus vallalisus munkadel (läänekirikus vaimulike vallalisus (tsölibaat)). 30. Milline tähtsus on Muhamedil araablaste ajaloos? Islami rajaja (sai Allahilt ilmutuse, oli ainus prohvet). 31. Nimeta moslemite 5 põhisammast. 5x päevas palvetamine Meka poole, Allah ainus jumal, paastumine romadaani kuus (päikesetõusust loojanguni igapäev/kuuaega), almuste jagamine (vähemalt 2.5% sissetulekust), kord elus palverännak Mekasse (hadz). 32. Kuidas on tänapäeval islam lõhenenud? Miks? Haridziidid, sunniidid, siiidid. 33. Mis on tähtsal kohal islami kunstis? Arhitektuur. 34. Millised on Vana-Vene riigi tekke kaks vastukäivat teooriat? Normannistlik riigi lõid viikingid Rjusk, Sireus, Truvor. Slaavlased võimetud riiki rajama, metslased
Idakirik Patriarh, püha vaim lähtub vaid isast, armulaual said kõik nii veini kui ka leiba, ristimärk 3 sõrmega, teenistus lubatud kohalikes keeltes, vallalisus vaid munkadel. 30. Milline tähtsus on Muhamedil araablaste ajaloos?Islami rajaja, sai Allahilt ilmutuse. (Ainus prohvet) 31. Nimeta moslemite 5 põhisammast.Usutunnistus allah on ainus, viis korda päevas palvetamine Meka poole, paastumine ramadani kuus igal päeval päiksetõusust loojanguni, almuste jagamine(2,5% sissetulekust), kord elus palverännak Mekasse(hadz) 32. Kuidas on tänapäeval islam lõhenenud? Miks?Haridziidid, sunniidid neil on koraan ja kommentaar, siiidid koraan on nende jaoks viimane tõde. 33. Mis on tähtsal kohal islami kunstis?Arhitektuur 34. Millised on Vana-Vene riigi tekke kaks vastukäivat teooriat?Normannistlik väidetakse, et viikingid (Rjurik, Sireus, Truvor) rajasid vana-vene riigi
41) Rüütel – keskaegsed sõjamehed 42) Läänistamine – maatükkide jagunemine ustavatele sõjameestele, kes on valmis sõtta minema 43) Hospidal – haigla 44) Raekoda - hoone, kus toimusid rae istungid 45) Tsunft – käsitööliste ühendus 46) Gild – kaupmeeste ühendus 47) Skraa – tsunfti põhikiri 48) Moslemit 5 põhisammast: Usutunnistus Viis korda päevas palvetatakse näoga Meka poole Paastumine Almuste jagamine Kord elus palverännaks Mekasse 49) Mošee – moslemite pühakoda 50) Medres – moslemite poistekool 51) Sakramendid - Kristuse poolt seatud ja Kiriku kätte usaldatud tõhusalt toimivad jumaliku armu märgid, mis on meeltega tajutavad 52) Mitra - kõrge kolmnurkne peakate paavstil 53) Tiaara - muistne valitsejate peaehe, kolmekordse krooni kujuline kuhjakas peakate 54) Ketser – inimene, kes kritiseeris kirikut
AJALUGU KESKAEG KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED 1.Dateeri keskaeg Dateeri keskaeg 5-15 sajand Miks just seda sündmust seostatakse keskaja lõppemisega, milles seisnes sündmuse pöördeline tähtsus? Ameerika avastamine ja reformatsioon, milles muudeti maailma pilti tehes uue välimuse ja elu. 2.Islam- millal tekkis, kus, kellega seostatakse usundi teket, mida tähendab mõistena. Islam- 7 sajand, Mekas, Muhamed ehk jumala tahetele allumine. 3.Islami 5 tugisammast Usutunnistamine Paastud Palverännakud Palvetamine Almuste jagamine Kuidas nimetatakse püha raamatut ja palvepaika? Püharaamat ehk Koraan, palvepaik ehk Meka 4.Muhamedi seos Meka ja Mediinaga. Muhamed elas Mekas ja oli sealt pärit, kuid teda visati linnast välja kuna ta polnud sealset usku. Seega Mekasse jõudes hakkas ta uut usku levitama ja inimesi kaasa meelitama ning hiljem sai Mekas samuti au. 5.Mille poolest erineb islami kunst kristlikust kunstist? Islamis ei tohi ega ei kujutata...
Usk · Enamik moslemitest araablasi on sunniidid, keda nim ka õigeusklikeks. Liibanonis, Iraagis ja Pärsia lahe ääres on palju siiite. · Muhameedlase kahte harru jagunemise aluseks on vaidlus selle üle, mille pärast prohvet Muhamedi surma toimus tegelik võimu üleminek (kalifaat) · Muhameedlaste ühiskonda juhib sariaat e isalmi seadus · Islami usu aluseks on viis peamist käsku : oma usu tunnistamine, palvetamine viis korda päevas, almuste jagamine abivajajatele, paastumine ramadaanikuul, palverännak Mekasse Keel · Araabia kõnekeel erineb tugevasti araabia kirjakeelest. Kirjakeeleks on klassikaline araabia keel, kõnekeelena kasutatakse ametlikku araabia kõnekeelt ja igapäevakeelt, kus on palju murdeid. · Klassikalist araabia keelt kasutatakse kirjakeelena ja ametlikes aruteludes. See on ühesugune kõikides araabia riikides
ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põlu alla sattunud usulahud. Islami põhitõed on pandud kirja pühasse raamtusse, Koraani. See kirjutati üles Muhamedi surma järel. Koraani täiendab püha pärimus sunna, õpetlaste tõlgendused prohveti tegudest ja lausumistest. Islami 5 tugisammast: * usutunnistus ( Ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik) * palve 5 korda päevas näoga Meka poole * paast ramadaani kuul´ * almuste jagamine paöverännak Mekasse Muhamedi surma järel toimus islami jagunemine kahte põhivoolu: *sunniidid tunnistasid esimese kaliifina Aku Bakrit ja sunnat * siiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste vailtsejana. Kalifaadi laienemine-
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
Neljas üllas tõde- kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee. Budistid usuvad ka, et kõik, mis kuskil eksisteerib, allub karma seadusele ehk teisisõnu põhjuse ja tagajärje seadusele. Head teod suurendavad voorusi, halvad aga vähendavad. Budisti peamiseks eesmärgiks on lõplikult vabaneda karma seadusest. Pühendumine Budistid püüavad järgida õpetusi igapäevaselt mitmel moel, näiteks templites ja kloostrites, meditatsiooni ja mõtluse kaudu, taimetoitlusega ja ka almuste andmisega. Buddhale pühendumine on lahutamatu osa neile, kes elavad riikides kus budism on valitsevaks usundiks. Templid, kloostrid ja pühamud on aga maastiku loomulikuks osaks. Toon näiteks ka Zen- budismi, mis jõudis Jaapanisse Hiinast. Zen-budistid panevad erilist rõhku meditatsioonile ja just nemad on arendanud paljusid tavasid budismis. Näiteks seda, et sõnad on inimesele ainult asjade pealispinnaks, selleks et mõista olemise mõtet, tuleb jõuda
nirvaanasse aidata. 31. Mida tähendab araabia keele sõna ,,islam"? ''allutab end'' 32. Kus asetseb Kaaba pühamu? Kaaba pühamu asetseb Mekas, mis ise asub Saudi Aaraabias. 33. Kuidas nimetatakse islamiusu pühakirja? Koraaniks. 34. Loetle islamiusu viis sammast! Mis on neist esimene ja tähtsaim? (1) Usutunnistus "Ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema saadik." (2) Palvetamine viis korda päevas näoga Meka suunas. Enne toimub rituaalne pesemine. (3) Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. (4) Paastumine (ramadaanikuul) (5) Palverännak Mekasse üks kord elus 35. Kes on sunniidid ja kes on siiidid? Sunniite, kes peavad end õigeusklikeks ja kaliif Abu Bakri järgijateks, on valdav enamus.Siiidid on kaliif Ali järgijad, usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja ootavad messias Mahdi tulekut. 36. Kas Muhamed on muslimite arvates jumal, jumala poeg või inimene? 37. Kuidas nimetatakse islami ühiskonna õigussüsteemi? Sariaat 38
näidiseks. (1) Seesuguse suure plaani algatas väike usuühing, mis viljeles Püha Joosepi austamist. Usuühingu eesistuja Josep Maria Bocabella kuulutas välja kava ehitada kirik, mis oleks pühendatud ühtlasi Pühale perekonnale kui ka kõigi kristlike perekondade eeskujule. Bocabellal tuli kiriku ehituskavatsus peale Vatikani külastust 1872.aastal. (4) Plaani järgi oleks kirik olnud lepitusotstarbeline ehk seda finantseeritaks ainult almuste ja annetuste kaudu. (1) Ehituse kohaks valiti toonase Barcelona äärelinn, nn Ensanches, sest esimesed korjandused ei toonud piisavalt raha sisse ostmaks kohta vana linnasüdame juures. Maa osteti 170 000 peseeta eest ning sümboolselt pandi uuele kirikule nurgakivi Püha Joosepi päeval, 19.märtsil 1882. (1) 1.2 Arhitekti vahetus Sagrada Família ehitus algas 1882.aastal. Töid alustati arhitekt Francisco Villar y Lozano juhatusel. Projeks tegi läbi täieliku ümbersünni, kui 1883
ISLAM Religiooni rajaja Muhammad, sündis u 570. Aastal 610 sai esimese nägemuse. Pühakiri ehk koraan. Ainujumalaks on Allah. Meka on pühakoht. Hidzra aasta kui Muhhamad läks Mediinasse. Koraanis olevad salmid ehk suurad, selle raamatu ema on kõige esimene suuda, Fatiha, mis räägib kogu koraani mõttest. Kokku suurasid 114. Usutunnistus ehk sahada (kui öeldakse araabia keeles, et pole teist jumalat, siis see teeb temast muslimi). Almuste andmine ehk zakat (tuleb anda almusi ja palveid, et mitte muutuda uhkeks). Paast ehk thaum (kuuaasta üheksas kuu on Ramazan ehk paastukuu). Palverännak ehk hadz, mida peavad kõik kord elus tegema. Sunna, mis sisaldab jutustusi ehk hadithe lood sellest, mida ütles ja kuidas käitus Muhammed. Dhimma leping kristlusele ja judaismile on järjeks islam, sp olid nad kaitse all. BUDISM Budismi algus 568/563 544/583 eKr. Dharma. Budism ütleb, et kõik,
*630.a marssis Muhamed oma armeega Mekasse ning vallutas linna. *632.a oli enamik araablasi islami usu vastu võtnud ja end prohveti alamaks tunnistanud. Muhamed suri. *Koraan on araablaste pühakiri ning roheline värv on islamimaailmas tähtis, sest esimest korda pandi sõnumid kirja palmilehtedele (rohelist värvi). *Islami viis põhisammas on: 1) usutunnistus- Allah on jumal, 2) 5x päevas palvetamine näoga Meka suunas. 3) paastumine kord aastas ramodani kuus kuu aega, 4) almuste jagamine, nii palju kui võimalik (vähemalt 2,5% sissetulekust) ja 5) kord elus palverännak Mekasse (ehk hadž). *Kaaba on must kuup & väike tempel, mis asub Mekas. Palverännaku ajal käiakse ümber selle 7x, palvetatakse ja puudutakse. *Islam lõhenes 7.sajandil, tekkisid sunniidid ja siidid. *Moslemid on kuulsad oma mošeede (pühakojad), minarettide (kuppelkatused), hauakambrite ja kaubatänavate poolest. *Moslemid ei kasuta oma piltide peal elusolendeid, sest need keelas Muhamed ära.
ISLAM 1,3 miljardit inimest peavad ennast islamiusuliseks. Aabrahamistlik religioon (+ judaism ja kristlus). Tuleneb araabiakeelsest sõnast ,,aslama" ja tähendab allumist. Islamiusulised moslemid. Kutsutakse ka muhameedlasteks. Islami teke Tekkis 7. saj. pKr Araabia poolsaarel. Meka linn. Polüteistlik loodususund. Dzinn vaimolend, kes allub Allahile. Dzinne kardeti. Kohtadesse, kus arvati dzinne olevat, toodi kive. Kivihunnikute juurde toodi ohvreid. Kummardati Allahit. Au veritasu Tähtis üksus hõim, keda juhtisid seigid. Mõned otsused olid üldkehtivad kõigile hõimu liikmetele. Poeet jumalik and. Nemad oma sõnaosavusega valitsevad dzinne. Abu al-Quasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hassem = Muhamed Muhamed Tema isa suri mõnekuuselt, kuue aastaselt suri ema. Teda kasvatas onu. Asus tööle rikka kaupmehe juurde. Abiellus Khadidza'ga. Muhamed töötas karavanidega. Pühakirja olemasolu meeldis Muhamedile. Muhamedi...
otsustab teised olendid Nirvaanasse aidata. Neist saavad budad. 31. Mida tähendab araabia keele sõna „islam“? – ‘allutab end’ 32. Kus asetseb Kaaba pühamu? – Meka mošees 33. Kuidas nimetatakse islamiusu pühakirja? – Koraan 34. Loetle islamiusu viis sammast! Mis on neist esimene ja tähtsaim? 1. Usutunnistus “Ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema saadik” 2. Palvetamine 5 korda päevas näoga Meka suunas 3. Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest 4. Paastumine 5. Palverännak Mekasse üks kord elus 35. Kes on sunniidid ja kes on šiiidid? Sunniidid: õigeukslikud Abu Bakri järgijad, kes tunnistavad ainult Koraani ja sunnat (valdav enamus) Šiidid: kaliif Ali järgijad, usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja ootavad messias Mahdi tulekut 36. Kas Muhamed on muslimite arvates jumal, jumala poeg või inimene? – inimene, kuid jumala viimane saadik 37
vajadusel jõuga säilitada29. Peeglid ja helmed olid levinuimad esemed, millel usuti olevat maagilised võimed30. Varajased hauakambrid ja kirstud olid lihtsad ja kaunistusteta. Kaunistamise traditsioon kujunes välja 6. sajandil31. Osadel kofunitel, nagu näiteks Kitora kofunil, olid seinamaalingud. Sellised kofunid pärinevad 7. sajandist32. Kofunite ümber leidus seest õõnsaid savikujusid, mida nimetati haniwadeks33. Nende üheks otstarbeks peetakse almuste hoidmist34. Siiski on nende tegelik otstarve ja päritolu tundmatu35. 23 Boundless. Kättesaadav: https://www.boundless.com/art-history/textbooks/boundless-art-history-textbook/japan-before-1333-ce-15/pr ehistoric-japan-102/grave-goods-in-the-kofun-period-475-5357/ (9.10.16) 24 Osaka ülikooli arheoloogiaosakonna kodulehekülg. (9.10.16) 25 Jaapani arheoloogia kodulehekülg (9.10.16) 26 Jamal Masoodi blogi. Kättesaadav: http://armchairtravelogue.blogspot.com
Meka lähedal asuvas Mina külas sümboolne "Saatana kividega loopimine", teine 9 seitsmekordne käimine ümber Kaaba.Mekasse võivad siseneda ainult muslimid, teistele on see islami püha linn suletud. Umbes 2 miljonit moslemit aastas võtab ette palverännaku. Palverännakul käinu, hadki, saab õiguse maalida oma koduukse kohale sümboolne palmioksa kujutis.(http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 5. Almuste jagamine, zakat. Zakat on iga täiskasvanud muslemi poolt tasutav usust tulenev maks. Selle tavapärane suurus on 2.5% , mitte sissetulekult vaid kogu olemasolevalt varanduselt. Varandusena arvestatakse: teravili, puuvili, kaamelid-kariloomad-lambad-kitsed, kuld ja hõbe, vallasvara. Almusest saavad osa vaesed, võlgnikud, vabadust taotlevad orjad, vabatahtlikult pühas sõjas osalejad, palverändurid, maksu kogujad. Varem kasseeriti zakat sisse riiklikult
Meka lähedal asuvas Mina külas sümboolne "Saatana kividega loopimine", teine 9 seitsmekordne käimine ümber Kaaba.Mekasse võivad siseneda ainult muslimid, teistele on see islami püha linn suletud. Umbes 2 miljonit moslemit aastas võtab ette palverännaku. Palverännakul käinu, hadki, saab õiguse maalida oma koduukse kohale sümboolne palmioksa kujutis.(http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 5. Almuste jagamine, zakat. Zakat on iga täiskasvanud muslemi poolt tasutav usust tulenev maks. Selle tavapärane suurus on 2.5% , mitte sissetulekult vaid kogu olemasolevalt varanduselt. Varandusena arvestatakse: teravili, puuvili, kaamelid-kariloomad-lambad-kitsed, kuld ja hõbe, vallasvara. Almusest saavad osa vaesed, võlgnikud, vabadust taotlevad orjad, vabatahtlikult pühas sõjas osalejad, palverändurid, maksu kogujad. Varem kasseeriti zakat sisse riiklikult
e. Kr. nimetati vajalikuks puuduvad; ei hõlma sugugi võrdset osa, kuid tegevuseks, eriti leskede ja orbude · Paljud kõikide sihtrühmade ühiseks osas, oli abistamisel sel ajal juures teenusepakkujatest osutavad omaduseks on asjaolu, et inimese ülev halastuslik, armuandide või teenuseid projektipõhiselt, mis ei igapäevane toimetulek on mingi almuste andmise toon. Abi saajad anna kindlustunnet teenuste ja teguri tõttu häiritud ning seetõttu organisatsioonide vajab ta sotsiaalteenuseid pakkuvate olid kerjused, seltskonnast hüljatud edasiarendamiseks. asutuste igapäevases töös suuremat alaväärtuslikud olevused, kelle tähelepanu. abistamisest loodeti mingi 16
Pühad, rituaalid ja palve On olemas budistlik kalender, mis algab Gautama Buddha surmaga. Päevi ei loeta budismis keskööst keskööni, vaid koidust koiduni. Kõik budistlikud pühad järgivad kuukalendrit ja suuri pühasid tähistatakse täiskuu päevadel. Wesak (Buddha päev) - see on kõige olulisem püha, kus meenutatakse Buddha sündi, virgumist ja surma. Igapäevases usuelus budistid püüavad järgida Buddha õpetusi mitmel moel: meditatsiooni kaudu; taimetoitlusega; almuste andmisega ja ohvriandide toomisega pühamutes, templites ning kloostrites. Budismis ei ole jumalat, kuid budistid palvetavad Buddha poole. Tiibetlased palvetavad erilisel viisil, nad usuvad, et kui teatud helisid ja sõnu (mantrad) öelda päevas korduvalt, tekib inimeses positiivne energia. Mantra on püha, maagiline silp või õnnetoov häälik, mida kasutatakse meditatsioonis, jumalateenistustel jne. Seda öeldakse: ,,om mani padme kum", mis tähendab: ,,Oo kalliskivi lootoses"
siiski islam. 34. Loetle islamiusu viis sammast! Mis on neist esimene ja tähtsaim? Peamised ettekirjutused on: 1) Usutunnistus ,,Ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema saadik". Sellest tuleneb absoluutne monoteism, vaieldamatu kuuletumine, usk Jumala kui isevalitseja teenritesse (inglitesse), Koraani pühadusse, ettemääratusse ja viimsesse kohtupäeva. 2) Palvetatakse viis korda päevas näoga Meka suunas. 3) Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. 4) Paastumine. Tähtsaim on ramadaamikuul, millal ei tohi päikesetõusust pimeduse saabumiseni süüa, juua ega suguelu elada. Öösel piirangud puuduvad. 5) Palverännaks Mekasse üks kord elus. 35. Kes on sunniidid ja kes on siiidid? Sunniidid õigeusklikud ja kaliif Abu Barki järgijad. Neid on valdav enamus. Nad tunnistada ainult Koraani ja sunnat, hilisemat ilmutust ei tunnista
1) Nimetage islami usu rajaja, selle usu ainujumal ja pühakiri Muhamed, Allah, koraan 2) Loetlege 5 põhikohustust, mis on islamiusuliste elukorralduse põhialuseks usutunnistus(ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole, paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse 3) Nimetage islami põhisuunad · sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat · siiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste valitsejana 4) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu
Usundilugu. Religioon (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli mon...
30 Ettekavatsetud mõrv (araabia keeles Qatl al-'Amd) on teise isiku tahtlik tapmine surmava relva või instrumendiga. Kuriteo toimepanija suhtes kohaldatakse kättemaksu. Kui kurjategija on teo ülessetunnistanud, määratkse ohvri või tema pere heaks välja hüvitis.31 Tahtlik üksikisiku tapmine (Qata Shibu'l-'Amd) on instrumendiga, mis ei ole tunnustatud surmava relvana. Selle rikkumise eest karistatakse religioosse ekspansiooniga (lepitus läbi tegude, nagu paastumine, almuste andmine vaestele) ja verejooks. Ohvri perel on võimalus kurjategijale andestada. Lisaks on tapjal keelatud ohvri vara pärandamine.32 Tahtmatu tapmine (Qata al-Khata) on surmaga lõppenud tegu, mis on toime pandud tahtmatult. Toimingutes või kavatsustes võib esineda vigu. Tahtmatu tapmisega on tegu, kui keegi tulistab sihtmärgi suunas ja tahtmatult surmab kõrvalise isiku. Tahtmatu tapmise mõistet
Benediiktlased ei tohtinud tungiva vajaduseta oma kloostrist lahkuda. Mungad jäävad surmani sellesse kloostrisse, kus astusid. 31) Nimetage islami usu rajaja, selle usu ainujumal ja pühakiri Muhamed, Allah, koraan 32) Loetlege 5 põhikohustust, mis on islamiusuliste elukorralduse põhialuseks usutunnistus(ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole, paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse 33) Nimetage islami põhisuunad · sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat · siiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste valitsejana 34) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu
It was one of a number of groups competing for power in the commune and in some cities succeeded in dominating the government in the late 13th century. Linna elanikkond oli ka majanduslikult väga diferentseeritud – olid jõukad (keskmised kaupmehed, õllepruulid, laevaomanikud), keskkiht (kaupmehed, jõukamad käsitöölised), lihtrahvas (lihtkäsitöölised) aga olid ka madalam klass – teenijad, lihttöötegijad, päevapalgalised jne. Palju elanikke elas linnas üldse almuste najal – vanurid, haiged, vigased. Enamik linna elanikest olid töölised, kes polnud küll kerjused, aga kes olid hooajatöölised ega suutnud end aastaringi ära elatada. Patritsiaat - linnaeliit, nimi (patres) vihjab rooma senaatoritele. Pärit mõnest suursugusest perekonnast. Ehkki patritsiaadi seas olid ülekaalus kaupmehed, oli see erinevates linnades ikkagi erinev, nagu üldse oli raske teha vahet kaupmeestel, aadlikest võimukandjail ja rikastel käsitöölistel.
It was one of a number of groups competing for power in the commune and in some cities succeeded in dominating the government in the late 13th century. Linna elanikkond oli ka majanduslikult väga diferentseeritud olid jõukad (keskmised kaupmehed, õllepruulid, laevaomanikud), keskkiht (kaupmehed, jõukamad käsitöölised), lihtrahvas (lihtkäsitöölised) aga olid ka madalam klass teenijad, lihttöötegijad, päevapalgalised jne. Palju elanikke elas linnas üldse almuste najal vanurid, haiged, vigased. Enamik linna elanikest olid töölised, kes polnud küll kerjused, aga kes olid hooajatöölised ega suutnud end aastaringi ära elatada. Patritsiaat - linnaeliit, nimi (patres) vihjab rooma senaatoritele. Pärit mõnest suursugusest perekonnast. Ehkki patritsiaadi seas olid ülekaalus kaupmehed, oli see erinevates linnades ikkagi erinev, nagu üldse oli raske teha vahet kaupmeestel, aadlikest võimukandjail ja rikastel käsitöölistel.
Toora on esemena püha, seda ei tohi puudutada; tähtsuselt teine raamat on Talmud Rajaja puudub Pühad paigad Jeruusalemm; Nutumüür Iseloomulikud riitused ümberlõikamine Islam: Lunastusõpetus tuleb elada Koraanile vastavalt ja Allahile meelepäraselt; 5 sammast ehk kohustust; esimeseks, usutunnistus, ehk Allah on ainus jumal ja Muhammed tema prohvet; teiseks, palvetamine viis korda päevas Meka poole; kolmandaks, almuste andmine, ehk 2,5% aastasissetulekust; neljandaks, paast üks kord aastas ramadani kuu jooksul; viiendaks, üks kord elus palverännak Mekasse Kogudus umbes 1,78 miljardit inimest; moseed Iseloomulikud tunnused alistumine; tekkis Araabia poolsaarel 7. sajand pKr; Allah oli enne kuujumal; palvetamine 5x päevas Meka poole; tähtis on roheline värv, sest Koraan oli palmilehetedel kirjas; Koraan õige vaid araabia keeles; judaism ja kristlus on Allahi eelnevad tööd Peasuunad puuduvad
vanne. Benediiktlased ei tohtinud tungiva vajaduseta oma kloostrist lahkuda. Mungad jäävad surmani sellesse kloostrisse, kus astusid. 31) Nimetage islami usu rajaja, selle usu ainujumal ja pühakiri Muhamed, Allah, koraan 32) Loetlege 5 põhikohustust, mis on islamiusuliste elukorralduse põhialuseks usutunnistus(ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole, paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse 33) Nimetage islami põhisuunad sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat šiiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste valitsejana 34) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu
kohaliku m e d r e s e ( islamiülikool) ümber. Esmane inimesele esitatav nõue on allumine Allah tahtele. Inimene peab elama rangelt koraani ettekirjutuste järgi. Tähtsamate usunõuete seas on näiteks : 1) palvused viis korda päevas kindlatel kellaaegadel näoga Meka poole, 2) kuuajalise paastu ( ramadaani) pidamine; sel ajal on keelatud söömine, joomine, meelelahutusüritused ja suguelu koidust ehani, 3) kohustuslik almuste andmine vaestele ( muhameedlus rõhutab kollektiivset vastutust, millega kaasneb rikaste kohustus hoolitseda vaeste eest). Samuti on nõutav kord elus p a l v e r ä n n a k Mekasse. Omapärane on naiste seisund. Lubades ühel mehel pidada ainult nelja naist, vältis ta olukorra, kus üks mees võis endale haarata kogu hõimu naised. Muhamed keelas vastsündinud tüdrukute tapmise ja nägi ette, et tütardel on
” Siit tuleneb absoluutne monoteism, vaieldamatu kuuletumine, usk Jumala kui isevalitseja teenritesse (inglitesse), Koraani pühadusse, ettemääratusse ja viimsesse kohtumõistmisse. (2) Palvetamine viis korda päevas näoga Meka suunas. Enne toimub rituaalne pesemine. Palvusele hüüab muezzin pühakoja torni minareti otsast. Mošee jumalateenistuse päev on reede. Preesterkonda ei ole. Imaam või mulla on lihtsalt jumalateenistuse eespalvetaja, juhataja ja kogudusevanem. (3) Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. (4) Paastumine. Tähtsaim paast on ramadaanikuul, mille ajal ei tohi aoajast pimeduse saabumiseni süüa, juua ega suguelu elada, öisel ajal piirangud puuduvad. (5) Palverännak Mekasse üks kord elus. 35. Kes on sunniidid ja kes on šiiidid? Sunniite, kes peavad end õigeusklikeks ja kaliif Abu Bakri järgijateks, on valdav enamus. Sunniidid tunnistavad ainult Koraani ja sunnat, hilisemaid ilmutusi ei tunnista.
” Siit tuleneb absoluutne monoteism, vaieldamatu kuuletumine, usk Jumala kui isevalitseja teenritesse (inglitesse), Koraani pühadusse, ettemääratusse ja viimsesse kohtumõistmisse. 2. Palvetamine viis korda päevas näoga Meka suunas. Enne toimub rituaalne pesemine. Palvusele hüüab muezzin pühakoja torni minareti otsast. Mošee jumalateenistuse päev on reede. Preesterkonda ei ole. Imaam või mulla on lihtsalt jumalateenistuse eespalvetaja, juhataja ja kogudusevanem. 3. Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. 4. Paastumine. Tähtsaim paast on ramadaanikuul, mille ajal ei tohi aoajast pimeduse saabumiseni süüa, juua ega suguelu elada, öisel ajal piirangud puuduvad. 5. Palverännak Mekasse üks kord elus. 35. Kes on sunniidid ja kes on šiiidid? 650. a paiku toimus lõhenemine sunniitideks ja šiiitideks. Sunniite, kes peavad end õigeusklikeks ja kaliif Abu Bakri järgijateks, on valdav enamus. Sunniidid tunnistavad ainult