Horisontaalvoodri alaserv/tuulutus- vahe. Laudade alaosa kaetakse hooli- kalt värviga. UYL 21 x 120 DETAILID 9 Voodri alaserv ja sokkel Ehitise sokli kõrgus tuleb valida selliselt, et voodri alaserva kõr- vertikaalne voodrilaud roovlatt/tuulutusvahe gus maapinnast oleks vähemalt püstlaud/tuulutusvahe 300 mm. Planeerige maapind (kindlustab tuulutuse jätkuvuse) tuuletõkke välispind ehitise ümber nii, et see oleks kaldega ehitisest eemale (soovi-
kajastav pealkiri. Põhiosa peatükkidena sisaldab: · probleemi seletava kirjelduse (1. ptk), probleemi analüüsi (2. ptk), tulemuste esitamise. 4. TEKSTI VORMISTUS o Üldised nõuded Uurimistööd esitatakse A4 (210 x 297 mm) formaadis. Kirjatüübiks on Times New Roman, suurusega 12 punkti ja reavahega 1,5 punkti. Tekst tuleb paberile paigutada ühtlaselt (rööpselt). Lehekülje vasakule serva jäetakse 3 cm, paremale serva 2 cm, üla- ja alaserva 2 3 cm laiune veeris ehk vaba ruum. Lõikude vahele jäetakse tavaliselt 6 punktine vahe. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel (lehe jaluses). Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kooli nimi Õpilastööde vormistamine arvutil Õppematerjal Mari Maasikas
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING nesplokide ladumine ja betoneerimine REFERAAT ppeaines: Tehnoloogia I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 32/42 Juhendaja: A. Ruk Tallinn 2009 Sisukord: 1 Üldised soovitused........................................................................................................................3 2 Madal betoneerimine.................................................................................................................... 3 3 Kõrge betoneerimine.....................................................................................................................4 2 1 Üldised soovitused. Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada...
müoglobiini ja D-aspartaati. Kolonni voolutamine Esmalt kogume kolonnist puhta vooluti ühte väiksesse keeduklaasi ja mõõdame selle mahu v=>15,45 ml. Seejärel võime hakata koguma proove, kuid esmalt veendume, et kogu proov on täidisesse sisenenud, lisades sellele tilkhaaval voolutit. Kui proov on sisenenud, võib lisada suuurtemates kogustes voolutit. Kui esimene värviline riba hakkab jõudma kolonni alaserva tuleb hakata koguma selle mahtu 2 ml fraktsioonide kaupa. Kolonni täidise kohal peab olema koguaeg piisavalt eluneti, et õhk ei pääseks kolonni. Lõpuks kui kõik värvilisi fraktsioone enam ei tule võib võib prooide kogumise lõpetada. Tulemused ja nende interpreteerimine A. Täidise mark ja materjal=> Sephadex, 675 Täidist iseloomustav pundumistegur=> 0,1 Täidise kõrgus=> 12,5 cm
nimesid. -2- Lehekülje vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik Tavaliste leheküljenumbrite lisamine päisesse või jalusesse: vali menüükäsk Lisa > Leheküljenumbrid… (ingl. Insert > Page Numbers…); määra loendikastis Paigutus (ingl. Position), kas printida leheküljenumbrid lehekülje ülaserva (päisesse) või lehekülje alaserva (jalusesse); määra loendikastis Joondus (ingl. Aligment), kas leheküljenumbrid joondatakse vasakule, keskele, paremale või köidetavate lehekülgede sise- või välisserva; kui sa ei soovi esilehekülge nummerdada, siis eemalda linnuke märkeruudust Näita esilehe numbrit (ingl. Show number on first page). Reeglina kirjalike tööde puhul lisatakse leheküljenumbrit mitte alates teisest leheküljest vaid alles kolmandast või koguni neljandast
töö liik Küsimus 13 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui suur peab olema pealkirja ja sellele järgneva teksti lõiguvahe? Vali üks: 12 pt Õige! Pealkirjade ja tekstilõikude vahele jäetakse 12 punktine vahe. 18 pt 6 pt 0 pt Küsimus 14 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leheküljenumbrid tuleb kirjalikes töödes sisestada paremale alaserva. Aga alates mitmendast leheküljest? Vali üks: alates tiitellehest alates 2. leheküljest Õige! Kirjalikes töödes algab lehekülgede nummerdus teisest leheküljest, tiitellehele numbrit ei kirjutata. Küsimus 15 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Jooniste alla keskel esitatakse nt järgnevad andmed: Vali üks: Joonis 1. Betoonivalu [3] Õige
Kuhu lisatakse aga tabeli pealkiri? Vali üks: tabelile ei lisatagi pealkirja, piisab pealdisest pealdise järele tabeli alla keskele pealdisele järgnevale reale keskele Õige! Tabeli pealdis ja tabeli pealkiri kirjutatakse erinevatele ridadele ja erineva paigutusega. Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leheküljenumbrid tuleb kirjalikes töödes sisestada paremale alaserva. Aga alates mitmendast leheküljest? Vali üks: alates tiitellehest alates 2. leheküljest Õige! Kirjalikes töödes algab lehekülgede nummerdus teisest leheküljest, tiitellehele numbrit ei kirjutata. Küsimus 7 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Jooniste alla keskel esitatakse nt järgnevad andmed: Vali üks: Joonis 1. Betoonivalu [3] Õige
REFERAADI KOOSTISOSAD 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Töö põhiosa 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 7. Lisad TÖÖDE VORMISTAMINE Üldised nõuded Uurimistööd esitatakse tavaliselt A4 (210 x 297 mm) formaadis paberil arvutikirjas kirjasuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Tekst tuleks paberile ühtlaselt paigutada. Tavaliselt jäetakse lehekülje vasakule servale 3-4 cm, paremale servale 1-2 cm, üla- ja alaserva 3 cm vaba ruumi. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parem serv jääks sirge. Lõikude vahele jäetakse tavaliselt 6 punktine vahe. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kui lehekülg algab struktuuriühikuga (sissejuhatuse, peatüki jne) pealkirjaga, siis jäetakse ülaserva 5 6 cm vaba ruumi. Leheküljele paigutatakse 28 - 35 rida. Kõik leheküljed nummerdatakse. Lehekülje number trükitakse ülaservast 1 cm allapoole tekstiosa keskele
Elektriskeemide lugemine 2007 2 & ProDiags Elektriskeemide lugemine Autovalmistajad kasutavad elektriskeemide esitamiseks erinevaid mooduseid. Järgnevalt vaatleme neist kahte raskemini loetavat: lint- ja aadressmeetodit. Lintmeetodil sarnaneb elektriskeemi kujutamine paljuski koolis füüsika ja elektrotehnika tunnis kasutavale meetodile kuid elektriseadiste rohkuse tõttu on aku pluss- ja miinusjuhtmed viidud joonise üla- ja alaserva. Lintmeetod on hästi sobilik sõidukitel, millel paljud elektrilised lisaseadmed komplekteeritakse vastavalt kliendi soovile. Aadressmeetodil elektriskeemide esitamisel jäetakse juhtmed näitamata. Joonisel tuuakse ainult seadise tingmärk ja selle pistiku klemmidel aadressid millega nad on ühenduses. 3 & ProDiags Tutvume nüüd lintmeetodiga lähemalt. Vaatleme näidiseks Seat Cordoba elektriskeemi.
Need on ennekõike UTS- ja UYS-laua-profiilid, samuti sobib UTV-profiil. Horisontaalvoodrid Horisontaalvoodrilauad on kujuhööveldatud pool- või täissulundlauad, mis on mõeldud horisontaalse välisvoodri paigaldamiseks. Need on ennekõike UTV-,UYV-,UTK- ja UYL-lauaprofiilid. UYL-voodrilaud on mõeldud nn poolsulundlaudiseks ja selle standardpaksus on veidi õhem kui teistel välisvoodrilaudadel. Detailid Voodri alaserv ja sokkel Ehitise sokli kõrgus tuleb valida selliselt, et voodri alaserva kõrgus maapinnast oleks vähemalt 300 mm. Planeerige maapind ehitise ümber nii, et see oleks kaldega ehitisest eemale (soovitatav kalle vähemalt 15 cm kolme meetri kohta).Tehke vertikaallaudade alaotsa veenina. Samuti töödelge horisontaalvoodri alumise laua alaserv veeninakujuliseks. Värvimisel katke veenina hoolikalt. Välisvoodri alaserv jäetakse mõni sentimeeter sokli ülapinnast allapoole. Voodri taha jääv u 2225 mm tuulutusvahe peab jääma õhu liikumiseks alt avatuks.
Refereerimine ja uurimus Mis on refereerimine ? Refereerimine on teise autori teose sisu ja vormi küllaltki autorilähedane edasiandmine. See on alustekstist lähtuva informatsiooni töötlemise viis, mis eeldab täielikku objektiivsust. Hea refereering vahendab mõtteid lühidalt, täpselt ja arusaadavalt. Refereerimine on parim võimalus, et sundida end loetust aru saama. Ilma teksti mõistmata pole võimalik refereerida. Refereerimist tuleks alustada põhiidee leidmisega. Refereering peab olema lühike ~1/10 tekstist. Uurimus Uurimus on mõnevõrra keerukama struktuuriga kui referaat, põhiliselt seetõttu, et ta peab andma loogilise ülevaate niihästi probleemis varasematest käsitlustest kui ka autori uurimustöö tulemustest. Uurimustöö esitatakse sageli umbisikulises tegumoes ning teadusteksti stiil peab olema selge, täpne ja kiretu. Uurimustöö tekst peab olema üheselt mõistetav, olevikku ja minevikku ei tohi kasu...
Mängija puudutab lennult palli, kui ta puudutab mängus olevat vastase löödud palli, mis lendab tema lauapoole suunas ja ei ole veel põrganud temapoolse laua mängupinnale ning ei ole ka ületanud temapoolset laua otsajoont või selle mõttelist pikendust. Võrgukomplekti hulka kuulub võrk koos võrgu kinnituspostidega. Pall loetakse lennanuks üle või ümber võrgukomplekti, kui see lendab vastase lauapoolele ükskõik kust, välja arvatud võrgu külje ja võrgupostide vahelt või võrgu alaserva ja laua mängupinna vahelt. SERV Servija peab seisma otsajoone taga ning pall peab olema mängupinna tasemest kõrgemal. Servija peab seejärel viskama palli võimalikult vertikaalselt ilma pöördeid andmata peopesast vähemalt 16 cm kõrgusele ja siis palli laskudes lööma seda enne, kui pall midagi puutub. Servija peab palli lööma nii, et see esmalt põrkab tema lauapoolele, siis lendab üle või ümber võrgukomplekti ja lõpuks põrkab vastase lauapoolele.
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Kersti Kaupo EV (plaatija) PASSIIVMAJA Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Antsla 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Teema sai valitus sellepärast, et tahtsin rohkem teada saada passiivmajadest. Tänapäeval tehakse järjest rohkem selliseid maju ja inimesed on hakanud rohkem mõtlema ökonoomsuse peale. Materjali leidmiseks kasutasin erinevaid interneti lehekülgi, kuna raamatutest ei leidnud sobivat materjali. Minu töö jaguneb viieks peatükiks. Esimese peatükis tuleb juttu passiivmaja mõistest. Teises peatükis räägin passiivmaja põhielemenditest. Kolmandas peatükis tuleb juttu maja projekteerimisest ja energiatõhusa ehk madalaenergia maja eeliseid. Neljandas peatükis käsitlen hooldusest ja reguleerimisest. Viiendas peatükis räägin, et majade ehitamistega on võimlik...
oluliseks näitajaks - isegi suuremal määral kui kehakaalul põhinevad näitajad (nagu KMI või talje-puusa suhe). Talje ümbermõõdu järgi hinnatav tervisehäirete tekkeoht: Suurenenud risk Oluliselt suurenenud risk Mehed > 94 cm > 102 cm Naised > 80 cm > 88 cm NB!Talje ümbermõõt tuleb mõõta seisval patsiendil roidekaare alaserva ja niudeharja vahelisel joonel, mitte üle kõrgema koha ega naba. MIDA TEHA KEHAKAALU VÄHENDAMISEKS? Proovige saavutada normaalkaal. Eesmärgiks mõõdukas kaalu langetamine umbes 1 kg nädalas pika aja jooksul (3-6 kuud). Jälgige tasakaalustatud ja tervislikku toitumist. Sööge vähem rasvaseid ja soolaseid toite, samuti maiustusi. Madala rasvasisladusega toit vähendab ka östrogeenide (naissuguhormoonide) tootmist organismis. Need hormoonid soodustavad rasva teket
Tõstmine on siis lihtsam. Enne portsjoni komplekteerimist kontrollitakse järgi portsjoni suurus ja valitakse sellised portsjoneerimisvahendid, millega on kerge rooga tõsta taldrikule. Portsjoni komplekteerimist alustatakse roa peakomponendi asetamisest taldrikule. Kaste, pealisand ja muud lisandid rühmitatakse peatooraine järgi ja samas nii, et kliendil oleks kerge ja lihtne süüa. Kui taldrik jagada kolme sektorisse kella järgi, siis peakomponent, nt kotlett asetatakse alaserva kalla 8-4 sektorisse. Pealisand, nt kartulid, asetatakse parempoolsesse ülaserva kella 12-4 sektorisse. Muud lisandid, nt köögiviljad asetatakse vasakusse ülaserva kella 8-12 sektorisse. Erinevad taldrikute kujud ja roogade kujundus lisavad portsjonile isuäratavust. Kui valmisportsjoneid viiakse lauda, kujundatakse portsjonid kõigile klientidele ühesuguselt, nii et esmalt söödav või hinnalisem tooraine on kliendile lähim. Klindil peab tekkima tunne, et
Ümarpalkmajade ehitamiseks kasutatava materjali läbimõõt kõigub vahemikus 8...16 cm, tahutud palkide puhul on sobiv jämedus (enne tahumist) 22...28 cm. PLAKSEINA EHITAMINE Palkide paigaldamisel tuleb jälgida, et kõik nurgad kerkiksid võrdselt, selleks tuleb valida sobiva jämedusega palgid. Pealmise palgi tüveots asetatakse alumise palgi ladvaotsa kohale ja vastupidi. Palgi sobitamiseks alumisele palgile tehakse vara-palgi alaserva süvistatav soon, see on vajalik ka seina tihedaks ja soojapidavaks toppimisel. Vara laiuseks arvestatakse tavaliselt 2/3 palgi jämedusest või tahutud palgi paksusest, kummalegi poole jäetakse 1/6 nn. varaõlaks. Liiga laia vara puhul tihendusmaterjal ei püsi ja kui vara jääb liiga kitsaks ei ole sein enam soojapidav. Kasutatakse kahte erinevat vara kuju: lahtine ja kinnine. Lahtise vara puhul toetub ülemine palk alumisele oma keskkoha juures, kuna ääred on lahti
toniserivaks loetakse meetodit siis kui surve on kerge) . Punkte 2, 3 ja 4 masseeritakse nimetis- või keskmise sõrmega , ülejäänusd punkte pöidlaga. Protseduur lõpetatakse silma ja silmaümbruse pikimassaaziga, mu-võttega (punkte silitatakse ja hõõrutakse sõrmedega) Konksus sõrmedega või sõrmenukkidega tõmmtakse algul 15 korda mööda silmakoopa ülaserva, kulme, seejärel sama palju kordi silmakoopa alaserva. Massaaz lõpetatakse kerge silitusega piki silmamuna keskjoone poolt külje poole, seda tehakse samuti 15 korda. Mõjutatavad punktid : 1. Qing-ming asub kumu ninapoolse otsa all silmanurga kohal 2. Cuan-zhu asub kulmu ninapoolses otsas 3. Tai-yang asub 1 cun välimisest silmanurgast külje pool 4. Si-bai asub silmaava läbival vertikaajoonel sarnaluu all 5. Feng-chi asub kuklal kolmnurgas, mis moodustab rinnaku-rangluu-nibujätke lihase
Ei tohi võimaldada erinevaid tõlgendusi. Kui kirjale on lisatud lisaleht siis see märgitakse ära kohe peale kirja sisu. Järgmisena kirjutatakse tervitusvormel. Kiri lõpeb lugupidamisavaldusega või komplimendiga. Peale viisakusavaldust on koostaja allkiri, millele järgneb koostaja nimi. Nimi võib olla täisnimi või viisakustiitel koos perekonnanimega. Juhul kui kirjale on lisaleht lisatud, siis kirja lõpetab teade lisade asukoha kohta. Valmis kiri tuleb paigutada lehe keskele, üla- ja alaserva peaks jääma võrdselt ruumi. Kogu kirja sisu, välja arvatud kuupäev, reastatakse vasakule, kuupäev reastatakse paremale. Avalduse kirjutamise reeglid: Avaldus paigutatakse lehe keskele. Kogu avalduse sisu, peale saatja rekvisiitide ja kuupäeva, reastatakse vasakule, saatja rekvisiidid ja kuupäev reastatakse paremale. Saatja rekvisiitideks märgitakse üksteise alla saatja nimi, asutus/asutuse struktuuriüksus, tävan ja maja number, sihtnumber ja linn, telefon ja e-mail.
· · Liimi klaasile kandes peab jälgima, et uus liimiriba nakkuks täpselt vana maha lõigatud liimiribaga kerel. · · Klaasi paigaldamine · · Suuremate klaaside paigaldus teostatakse kahekesi, kasutades vaakumkäepidemeid. · Suuremat klaasi paigaldades jälgivad mõlemad paigaldajad endapoolset ülemist nurka ja vahetavad omavahel informatsiooni klaasi ja kere vahekauguste kohta. · · Soovitatav on klaasi tõstes toetada klaasi alaserva. · · Klaasi avasse paigaldamise järel surutakse klaasi äärtele liimi parema nakkumise tagamiseks. · Kinnitatakse fikseerivad teibiribad klaasi ülaserva ja kere külge . Vajaduse paigaldatakse klaasi nihkumise takistamiseks distants kiilud. Paigaldatakse eemaldatud liistud, vajadusel korregeeritakse klaasi asendit. Eemaldatakse vaakumkäepidemed. · · Nõuded vahetult peale paigaldamist
maksimaalne kõrgus on 1,6 m. 18 Puhastusavad Täitebetooni õõnsuste nõuetekohane ettevalmistamine on üks tähtsamaid etappe kõrgel betoneerimisel. Enne betoneerimist on vaja eemaldada kõik mördijäägid ja kivipraht õõnsustest, milleks jäetakse müüritise ladumise käigus alumisse plokiritta puhastusavad. Puhastusavad peaksid olema vähemalt mõõtmetega 10x10 cm, mis rajatakse iga betoneeritava ploki südamiku alaserva. Puhastusavad ploki külgedesse tuleb teha enne plokkide ladumist. Avadega plokke kasutatakse ka müüritise kõrgemates ridades, nii lihtsustatakse õõnsuste täitmiseelset puhastamist. Puhastusavad suletakse enne betooni valamist. Et ära hoida üleliigseid seisakuid betoneerimisel, tuleb puhastusavad katta nii, et oleks tagatud vastupanu täitebetoonist tingitud rõhule. Betoneerimine ja tihendamine
Pealkirjade lõppu punkti ei panda. Kui pealkirjas on mitu lauset, siis pannakse lausete vahele punkt, rea lõppu aga mitte. Süsteemitähist (numbrit pealkirja ette) ei panda eel- ja lõpposa elementidele (sisukord, kirjanduse loetelu, lisad, resümee jm). Süsteemitähiseta on reeglina ka sissejuhatus ja kokkuvõte. 9. Lehekülgede numeratsioon hõlmab kogu tööd (alates tiitellehest kuni lühikokkuvõtte lõpuni). Number trükitakse lehekülje alaserva paremasse nurka. (Office 2003: Lisa Leheküljenumbrid; Office 2007 Lisa Leheküljenumbrid) Tiitelleht ja sisukord võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. 3 10. Tuleb kontrollida, et lehekülje allosas ei jääks ainult alapeatüki pealkirja. 11. Tabelid ja joonised peaksid mahtuma ühele leheküljele. Kui on tegemist
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I Restriktaasid. Restriktaasid on ensüümid, mis lõikavad DNA-d spetsiifilise nukleotiidse järjestuse järgi. Nad teevad seda kõikide DNA’de puhul samamoodi. Neid spetsiifilisi järjestusi nimetatakse restriktsiooni aladeks. Selliseid ensüüme on leitud bakteritest kaitsmaks neid kahjulike viiruste eest. DNA kloneerimine baseerub restriktaaside avastamisel. DNA järjestuse äratundmine varieerub erinevate restriktaaside vahel, lõigates tekivad eri pikkusega “kleepuvad” üleulatuvad osad. “Kleepuvad” üleulatuvad osad võivad olla nii peaahelal kui “komplementaarsel” ahelal. Selliste otstega DNA ahelaid on komplementaarsuse tõttu võimalik mugavalt liita, tekib rekombinantne DNA. Restriktaasid on ensüümid, mis katkestavad hüdrolüüsi fosfordiester sidemel, tunnevad ära 6 järjestust iga restriktaas tunneb erineva. DNA kloneerimise etapid. Peremeesorganismi ja kloonimisvektori valik Vektor-DNA e...
nõuetele. Kui esitatav töö on mõeldud ka vabariikliku konkursitööna, siis võib töö vormistada vabariiklikest nõuetest lähtuvalt. Sel juhul tuleb retsensentidele esitada ka nõuded, mille alusel on töö vormistatud. 4.1. Üldnõuded Uurimistöö esitatakse formaadis A4 (laius 21 cm ja kõrgus 29,7 cm) pehmes köites kahes eksemplaris. Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 34 cm, paremasse serva 2 cm, üla- ja alaserva 23 cm laiune veeris ehk vaba ruum. Tekst trükitakse lehe ühele küljele reavahega 1,5. Tekst joondatakse nii vasaku kui ka parempoolse serva järgi (rööpselt). Tekstilõikude vahele jäetakse vaba ruumi. Tühja rea asemel tuleks eelistada automaatse lõiguvahe kindlaksmääramist (Format > Paragraph > Spacing: before 10 pt). Punktidega/nummerdatud loetelude puhul ei jäeta punktide vahele üldiselt lõiguvahet
- musculus constrictor pharyngis medius musculus mylohyoideuse peal põhjustab kaarja plica lingualise ductus sublingualis major avaneb carancula sublingualisele ductus sublingulais minores avaneb plica sublingualisele mukoosnääre SÖÖGITORU OESOPHAGUS - algab sõrmuskõhre (VI kaelalüli) alaserva kõrguselt - 25 cm (hammastest maoni 40 cm) - pars cervicalis hingetoru taga - pars thoracica keskseinandis ülal hingetoru taga, all südamepauna taga, ristub aordiga sellest eespool - pars abdominalis kõhuõõnes (1-3 cm) Kitsused - larüngeaalne alguskohal - aortaalne aordikaare ja vasaku peabronhi vahealal - diafragmaalne diafragmast läbiminekul Limaskest - pikikurrud + valendik tähekujuline
sisukord, loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse reavahet 1,0). Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele leheküljenumbrit ei panda (Diffrent First Page). Lehekülje number lisatakse alla paremasse nurka või keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu (Justify): mõlemad servad on joondatud. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 3 cm, paremasse serva 2,5 cm ning üla- ja alaserva samuti 2,5 cm laiune veeris (File→Page Setup). Teksti liigendamiseks ei kasutata taandridu, vaid lõigu piiri märgib üks tühi vaherida või täiendav 6-punktine vahe (Format→Paragraph→Spacing Before→6 pt). Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold). Kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Kõik töö iseseisvad osad (sissejuhatus, kirjanduse ülevaade, tulemused, arutelu, kokkuvõte
Lisadena esitatakse täiendav ja selgitav materjal. 17 4. VORMISTAMINE 4.1. Üldnõuded Uurimistöö vormistatakse korrektses eesti keeles. Kokkuleppeliselt kasutatakse teaduslikus tekstis umbisikulist väljendust. Õpilasuurimus ja praktilise töö raport vormistatakse arvutiga ühepoolsel A4 formaadis valgel lehel ja joondatakse rööpselt. Joondamisel jäetakse lehekülje vasakusse serva 3 cm, paremasse 2 cm ja üla- ja alaserva 2,5 cm laiune veeris ehk vaba ruum. Trükikiri on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Teksti esiletoomist paksu kirja või allajoonimisega üldjuhul ei kasutata. Reavahe on 1,5. Sisukorras, loendites, kasutatud allikate loetelus ja tabelites on reavahe 1,0. Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele leheküljenumbrit ei panda. Teksti liigendamiseks ei kasutata taandridu, vaid lõigu piirid märgib reasamm 6 punkti enne ja pärast lõiku.
muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset reavahet). Taandrida ei kasutata. Tekstilõigu ette jäetakse täiendav 6 punktine vahe. Tekst paigutatakse paberile rööpselt, püüdes seejuures vältida põhjendamatuid sõrendusi. Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold), kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsetele sõnadele ja väljenditele. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 34 cm, paremasse serva 2 cm ning üla- ja alaserva 2,5 cm laiune veeris. 19 Töö iseseisvad osad (näiteks sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus) alustatakse uuelt leheküljelt. Peatükid algavad uuelt lehelt. Iga peatüki järel on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt. Iga alapealkirja ees ja järel on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Peatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1., 1.1., 1.2., 2. jne.
Arvutis: märgista kogu tekst (klahvid Ctrl + A) – vali rööpjoonus (klahvid Ctrl + J). Iga peatükk algab uuelt lehelt. Selleks ei tohi vajutada korduvalt Enter-klahvi, vaid tuleb õigesse kohta lisada uus lehekülg. Arvutis: pane kursor peatüki pealkirja algusesse – vali klaviatuuril klahvid Ctrl + Enter (või vali menüüribalt Lisa – Leheküljepiir). Töö leheküljed nummerdatakse, number paigutatakse lehe alaserva paremasse nurka. Arvutis: vali Lisa – Leheküljenumber – vali sobiv variant. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellele välja ei kirjutata. Arvutis: tee topeltklikk sisestatud leheküljenumbril 1 – avaneb lehekülje jalus (Footer) – märgista Erinev esileht – lehe tavavaatesse minekuks sule päis ja jalus. Töös ei kasutata millegi rõhutamiseks ega esiletõstmiseks allakriipsutamist, rasvast kirja või muud efektkirja.
kangas jäi ühelt poolt lahti. Pluusi ja seeliku mulje tekitati nõnda, et õmmeldi üks külg vöökohast kuni allääreni kinni, volditi ülejäänud riie vöö alt üles rindade alla ning kinnitati seal veel teisegi vööga. Naiste kitooniks pruugitud kangas oli meeste omast kitsam ning selle drapeering oli mõnevõrra erinev. Eesmärgiga tuua kehavormid esile ja saavutada kanga parem langevus, kinnitasid naised mõnikord kitooni alaserva külge ovaalseid raskusi. Kui rinda sooviti näidata lamedamana, mähiti ümber keskkoha kõigepealt mitu kihti riiet. Kreeka naistel oli mitmeid rõivaesemeid, mis kuulusid üksnes naissoole ja mis alati osalesid naise rõivastumisrituaalis. See protseduur kulges järgmiselt: esmalt mähiti pikk kangariba rindade alt ümber keskkoha, siis tõmmati selga läbipaistev tuunika ning selle peale veel lühike varrukateta pealistuunika.
kangas jäi ühelt poolt lahti. Pluusi ja seeliku mulje tekitati nõnda, et õmmeldi üks külg vöökohast kuni allääreni kinni, volditi ülejäänud riie vöö alt üles rindade alla ning kinnitati seal veel teisegi vööga. Naiste kitooniks pruugitud kangas oli meeste omast kitsam ning selle drapeering oli mõnevõrra erinev. Eesmärgiga tuua kehavormid esile ja saavutada kanga parem langevus, kinnitasid naised mõnikord kitooni alaserva külge ovaalseid raskusi. Kui rinda sooviti näidata lamedamana, mähiti ümber keskkoha kõigepealt mitu kihti riiet. Kreeka naistel oli mitmeid rõivaesemeid, mis kuulusid üksnes naissoole ja mis alati osalesid naise rõivastumisrituaalis. See protseduur kulges järgmiselt: esmalt mähiti pikk kangariba rindade alt ümber keskkoha, siis tõmmati selga läbipaistev tuunika ning selle peale veel lühike varrukateta pealistuunika.
o Kui oled Kriteeriumid nupule vajutanud, siis asendub see tekstiga. Nüüd sellel nupul klõpsates saad kriteeriumid välja lülitada ja andmevormi jälle tagasi. Paberi seadmine Päised ja jalused See peatükk on hea sissejuhatus printimise tutvustamisele. Ilmnevad ju päised ja jalused just prinditud paberil. Töölehel neid üldsegi näha ei ole. Päis on iga lehe ülaserva prinditav tekstirida, jalus aga alaserva prinditav tekstirida. See info hakkab korduma lehelt lehele. Kirjutasin päise/jaluse jutu ainult päise näitel. Jalusega toimub kõik täpselt samamoodi. Ja veel: igal töölehel saab olla vaid üks päis ja/või jalus! Päise saamiseks ei pea kursorit kuhugi konkreetsesse lahtrisse viima. Päis on olemuselt paljuski selline ettekujutluslik st. ta tuleb ainult printides. Sina saad programmile õpetada, millise päise programm printimisel peab tegema.
NB! Kui tööalal kuvatakse mõni avatud eh töötav vestlusaken, või on mõni käsk pooleli, et ole selline „puhkama” viimine võimalik, soovi lihtaslt eiratakse ja eiramise põhjust ei toodagi. – joonisevälja vähendamine – ristil klõpsamine sulgeb siin ainult töödeldava joonise, seega on toime sama mis käsul QUIT. Kui töödeldav joonis viiakse “puhkama” (klõpsamine alakriipsuga ikoonil) , ilmub joonestusvälja alaserva samatüübiline ikoonike nagu muidu oleks ilmunud Windowsi töölauale. Kui oli korraga avatud mitu joonist, siis enne parasjagu nähtava joonise sulgemist küsitakse vestlusaknaga seda, et kas salvestada tehtud muutused: Ikoonijada – ikoonid võivad paikneda kuvaril kas ühekaupa – nii nagu Windowsi töölaual, kuid AutoCADil on enam-vähem ühesuguseid tegevusi juhtivad ikooni koondatud ikoonijadadesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
