seedeaparaat, närvisüsteem) Organite ehitusprintsiip Ehitusprintsiibi alusel võib histoloogias organeid jagada kahte rühma I rühm - kompaktsed organid II rühm - torujad ehk õõnesorganid Kompaktsed organid Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid Kompaktsete organite ehitus: Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Sagarikud ja kimbud Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida näärmetes nimetatakse sagarikeks (lobuli), lihastes, närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Strooma ja parenhüüm Kapsel koos põrkade või septidega moodustab organi strooma Parenhüümi all mõistetakse organi talitlust kandvate elementide kogumit, mis paikneb organisisese sarra vaheruumides Põrnas parenhüüm = pulp Torujad organid
referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Töö põhiosad II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Töö põhiosad III Sissejuhatus sisaldab: Teema valiku põhjendust Töö eesmärgi sõnastamine Ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest Ülevaade peamistest allikatest Ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Töö põhiosad IV Põhiosa peatükkidena: Probleemi seletav kirjeldamine Probleemi analüüsimine Tulemuste esitamine V Kokkuvõte: on vastus sissejuhatuses püstitatud probleemile. Töö põhiosad VI Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Allikad reastatakse tähestikulisse järjekorda autorite perekonnanimede esitähe alusel. Töö põhiosad
Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatud idee Idee otsimine on loominguline protsess, seega tuleb sobiva teema leidmiseks ja sõnastamiseks pidada põhjalikult nõu oma juhendajaga ehk õpetajaga Struktuur Tiitelleht Sisukord- näitab töö osasid ning iga alaosa täpse pealkirja ja lehekülje numbrit Sissejuhatus- teema valiku põhjendus ja töö probleemi ehk eesmärgi sõnastus; ülevaade jaotamisest alaosadeks ja peamistest allikatest Struktuur Põhiosa- leitakse põhjendus/lahendus tekkinud probleemile, autor avaldab oma isiklikke arvamusi ja seisukohti Kokkuvõte- esitatakse olulisimad järeldused, milleni töö käigus jõuti ja sõnastatakse lühidalt kokkuvõte sissejuhatuses püstitatud probleemile Allikad- kirjalikud(internet, arhiivimaterjal), suulised(mälestused, intervjuu) Struktuur
ja seespoolset säsi Neeru- pealis Neer Lümfisõlm Munasari Tüümuse sagarik Koor (cortex) Säsi (medulla) Pea- ja seljaaju - valgeaine (substantia alba) - hallaine (substantia grisea) Sagarikud ja kimbud · Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida näärmetes nimetatakse sagarikeks (lobuli), lihastes, närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) · Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude · Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Torujad organid · Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valendiku · Seedetrakt, hingamisteed, kuse- ja suguteed, vere- ja lümfisooned · Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nim.
..................................... 16 KASUTATUD KIRJANDUS ..................... 17 LISA 1 ................................................18 LISA 2 ................................................19 LISA 3 ................................................20 SISSEJUHATUS · teema valiku põhjendus · töö eesmärgi (juhtmotiiv, põhiprobleemi) sõnastamine · ülevaade peamistest allikatest, kasutatud materjalidest · ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Sissejuhatus vormistatakse lõplikult tavaliselt kõige viimasena, sest nii haakub ta üldise teemakäsitlusega kõige paremini. KOKKUVÕTE Kokkuvõte vormistatakse viimase peatüki järel omaette struktuuriühikuna. Kokkuvõttes ei tehta enam viiteid tekstile ega kirjandusele. Tehakse järeldused sissejuhatuses püstitatud eesmärkide täitmise kohta. Kokkuvõte peab võimaldama lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi
......................22 LISAD Lisa 1 pealkiri ....................................................................................... 23 Lisa 2 pealkiri ....................................................................................... 24 III Sissejuhatus sisaldab: · teema valiku põhjendus · töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine · ülevaade peamistest allikatest · ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: · teema jaotada peatükkideks: a) 1. peatükis tuua välja teema üldine või ajalooline taust b) 2. peatükis tuua välja käsitlemist vajavad alapunktid ja neid üks haaval käsitlema hakata jne Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised
pealkirjad ja alguslehekülje numbrid, kasutatud materjalid. 4 1.3. Sissejuhatus Sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut. Selleks kirjutatakse teema aktuaalsusest, tähtsusest, töö kirjutaja eesmärgist, mida uut annab töö juurde olemasolevale teadmisele. Sissejuhatuses kirjutatakse ka vajadusel töö hüpoteesidest, ülesannetest, mida käsitletakse probleemi lahendamiseks. Antakse ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest. 1.4. Töö sisu Töö sisu ja töö jaotamine pea- ja alapeatükkideks ning alapunktideks sõltub teemast ning tööle seatud eesmärkidest ning ülesannetest. Töö sisu võib koosneda ka illustreerivast materjalist. 1.5. Kokkuvõte Töös leitud tulemuste tõlgendamine/põhjendamine, järeldused, ettepanekud, vastus sissejuhatuses püstitatud probleemile. 1.6. Lisad Lisadesse köidetakse materjalid, mis võivad huvi pakkuda
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Võtted suulise ja kirjaliku tekstiga töötamiseks Referaat Koostaja: Silva Amer KELA 1 Juhendaja: Merle Taimalu Tartu 2011 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................
1, 1.1.2). Süsteemitähis lõpeb pealkirja ees nii sisukorras kui ka tekstis punktiga. Kokkuvõtte, kasutatud allikate loendi ja lisade ette sisukorras süsteemitähist ei märgita. 7 Uurimuse sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut ja selgitatakse selle aktuaalsust, sõnastatakse töö põhieesmärgid ja -ülesanded, iseloomustatakse lühidalt kasutatud allikaid ning antakse ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest. Uurimuse puhul esitatakse sissejuhatuses ka tööhüpotees, mille kontrollimiseks teadustöö kirjutatakse. Sissejuhatuses võib ka kirjutada töö valmimisel ettetulnud probleemidest (nt raskesti kättesaadavad allikad), samuti tänada neid inimesi, kes aitasid uurimuse valmimisele kaasa. Uurimuse põhiosa koosneb üldjuhul kolmest osast. Esimene osa annab ülevaate käsitletavast probleemist, sealhulgas teiste autorite
2)). 2.3. Sissejuhatus Loovtöö sissejuhatuse sisu peab tekitama lugejas huvi. Soovitav pikkus üks lehekülg, mitte rohkem. Selles sisaldub: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine sõnastatud on uurimisküsimused ja võimalusel hüpotees või hüpoteesid. Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. 2.4. Põhiosa Ülesehitatud peatükkidena ja/või alapeatükkidena, sisaldab: uuriva töö (UT) puhul probleemi seletava kirjelduse. Loova töö (LT) (kunstitöö, muusikateos, project) puhul ajaloo või taustainfo esitamise
2)). 2.3. Sissejuhatus Loovtöö sissejuhatuse sisu peab tekitama lugejas huvi. Soovitav pikkus üks lehekülg, mitte rohkem. Selles sisaldub: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine sõnastatud on uurimisküsimused ja võimalusel hüpotees või hüpoteesid. Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. 2.4. Põhiosa Ülesehitatud peatükkidena ja/või alapeatükkidena, sisaldab: uuriva töö (UT) puhul probleemi seletava kirjelduse. Loova töö (LT) (kunstitöö, muusikateos, project) puhul ajaloo või taustainfo esitamise
1. Teema valiku põhjendamine (sh teema tähtsus ja uudsus). 2. Töö eesmärgi piiritlemine: mida soovitakse tõestada või ümber lükata, millisele probleemile otsitakse lahendust, millisele küsimusele otsitakse vastust, mis on selles valdkonnas tehtud. 3. Eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesannete piiritlemine (hüpoteesi ja uurimisküsimuse sõnastamine). 4. Töö alaosadeks jaotamise põhimõtete selgitamine. 5. Mõne peamise kirjandusallika mainimine (soovituslik). Sissejuhatuses ei esitata töö tulemusi ega järeldusi. Kui autor soovib töö valmimisega seoses kedagi tänada, on seda sobilik teha sissejuhatuse lõpus. Sissejuhatus tuleb valmis kirjutada töö alguses, aga selle lõplik versioon valmib töö sisulise osa ja kokkuvõtte kirjutamise järel. Sissejuhatust peatükina ei nummerdata. 2.5. Kirjanduse ülevaade
foilosoofiasse. Sissejuhatust on vaja juurde kirjutada !!!!! 1.ANTIIKSE FILOSOOFIA AJALUGU Kogu antiikfilosoofia ajaloo võib kolmeks perioodiks jaotada: 1.Eelklassikaline periood (7. Saj eKr 5. Saj eKr) Paljudes käsitlustes nimetatakse seda perioodi ka ,,eelsokraatiliseks" ajastuks, kuid see eeldab et teadliku filosoofilise mõtlemise harrastamine algab alles Sokratesega. Eelklassikaline periood on jaotatud otstarbekuse mõttes omakorda alaosadeks: A) Kreeka filosoofia vanimad koolkonnad a) vanim filosoofia Ioonias; b) pütaagorlaste koolkond; c) eleaatide koolkond. B) Eelkristliku sajandi füüsikud ja materialistliku mõtlemise algmed C) filosoofiline sofistika 2.Klassikaline periood (4.saj eKr) See hõlbam peamiselt kolme suurt filosoofia klassikut Sokrates, Paton, Aristoteles. Nendel
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest Eraõiguses...
KASUTATUD KIRJANDUS 22 LISAD Lisa 1 pealkiri 23 Lisa 2 pealkiri 24 III Sissejuhatus sisaldab: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: probleemi seletava kirjelduse; probleemi analüüsi; tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille
punkti; Kui töös on kasutatud palju jooniseid, skeeme, mis paiknevad lisades, siis tekstis tuleb neile viidata; Tabelitel peavad olema pealkirjad, joonistele allakirjad; 18 Tabelid ja joonised nummerdatakse. SISSEJUHATUS Teema valiku põhjendus; Töö eesmärgi ehk põhiprobleemi sõnastamine; Ülevaade peamistest allikatest; Ülevaade töö alaosadeks jaotamine põhimõtetest; Heaks tooniks on kõigi töö valimisele kaasa aidanud isikute tänamibe sissejuhatajas (mitte juhendaja). Põhiosa: o Töö sisulises isas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele; o Töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega; o On oluline, et refereeringutele lisab töö autor oma poolse kommentaarid. Tsitaat: o Peab olema täpne ja vastama originaalile;
seedeaparaat, närvisüsteem). Organute ehitusprintsiip: jagatakse kaht gruppi: kompaktsed organid(nt. lümfisõlm) ja torujad e. õõnesorganid (nt. veresooned) Kompaktsed organid Suured süljenäärmed, maks, pankreas, neerud, piimanääre, prsostata, testis, kopsud, endokriinorganid, bulbouretraalnääre. Komp. Organeid ümbritsed tihe sidekoeline struktuur kapsel või kihn. Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid. Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida nim. Sagarikeks (lobuli), lihaste, närvide ja kõõluste puhul räägime kimpudest e. fastsiikulitest (fasciculi). Sidekude võib ollla ka sagarike vahel (nt. maksas), nim. Interlobulaarseks sidekoeks. Kapsel koos põrkadega moodustab strooma. Parenhüüm on organi talitlust kandvate elementide kogum, see paikneb orgainisisese sarra siseruumides. Põrna puhul on selle nimi pulp. Parenhüüm + strooma = kompaktne organ.
Hakati vaidlema küsimuse üle, mis on tõde?, kas see on üldse olemas?. Ratsionalism Rene Descartes (1596-1650) on tuntud ka matemaatikuna, leiutas analüütilise geomeetria. Tema filosoofia eesmärgiks on leida tõsikindel teadmine, millel on kaks omadust: esiteks nad on paratamatud, mitte juhuslikud. Nt 3x3=9. teiseks tõelised teadmised on üldkehtivad. Kõiges muus tuleb kahelda. Filosofeerimisel tuleb kinni pidada õigest meetodist: esiteks iga probleem tuleb jagada alaosadeks, sest neid on kergem lahendada; teiseks tuleb alustada kergematest küsimustest ja üle minna raskematele; kolmandaks uurimisvaldkonnast tuleb koostada faktide ja avastuste loetelu, mis aitab probleemi lahendamisele kaasa. Süstemaatilise kahtlemise meetod kõiges, milles saab, tuleb kahelda. Kahtlemine on meetod tõeotsingul. Oli autoriteetide vastane, sest nende kaudu ei muutu miski tõeks. Ka autoriteedi arvamused vajavad tõestust
1. Kudede mõiste Koed on organismi ehitusmaterjaliks. Koeks nim. ühetaoliste ja ühesuguse talitluse ja päritoluga rakkude koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes mood. organi. 2. Kudede jaotus Koed jaotuvad: a) epiteelkoed (katteepiteel, näärmeepiteel) b) tugikoed (vedel-, side-, kõhr-, luukude) c) lihaskoed (sile-, südame-, vöötlihaskude d) närvikoed (neurogliia, närvikude kitsamas mõistes) 3. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vereplasmast. Vererakud koosnevad erütrotsüütidest e. punalibledest, leukotsüütidest e. valgelibledest ja trombotsüütidest e. vereliistakutest. Valgelibled jagunevad agranulöotsüütideks ja granulotsüütideks. 4. Luukude Luukude on on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Koo...
................................................................... 24 Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest III Sissejuhatus sisaldab: · teema valiku põhjendus (miks valisid selle teema, miks see huvitas, milles seisneb selle aktuaalsus) · töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine · ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest · ülevaade peamistest allikatest · ülevaade töö struktuurist ja alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. Soovitav on sissejuhatus lõplikult viimistleda kõige viimasena. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: · probleemi seletava kirjelduse; · probleemi analüüsi; · tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile
· kogutud 1997. aastast · ca 360 tundi (= ca 2 miljonit sõna) · Transkribeeritud ca 1 500 000 sõna, täppis ca 700 000 sõna · keelekorpus (linguistic corpus) · NB kõnekorpused (speech corpora) on arvutilingvistikas foneetiliseks kasutuseks mõeldud korpused · avatud korpus, s.t ei ole ette määratud, kui palju ja mis liiki tekste ta peaks sisaldama · pragmaatiline korpus Kasutamine · Korpus jaguneb eri piirangutasemetega alaosadeks · uurijad saavad kasutada suuremat osa salvestusi teadus- ja õppe-eesmärkidel · Kasutajad peavad allkirjastama konfidentsiaalsuskohustuse · Otsingumootor sõnavormide leidmiseks 23.Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. · Liited kas a e s; Pillekas, jota, kohve, õps · Pausid, venitamised, üneemid, parasiitsõnad noh, nagu, · Edasilükkamised, pausid, et-otsene kõne 24. Släng ja selle uurimine
.........................................…. 23 Lisa 2 pealkiri ................................................................................…. 24 III Sissejuhatus sisaldab: teema valiku põhjendus (miks valisid selle teema, miks see huvitas, milles seisneb selle aktuaalsus) töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest ülevaade töö struktuurist ja alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. Soovitav on sissejuhatus lõplikult viimistleda kõige viimasena. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: probleemi seletava kirjelduse; probleemi analüüsi; tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad
Eelkõige huvitas mind laulupeo eellugu, kes olid selle idee elluviijad ja milline oli esimese laulupeo korraldus. Töö uurimusliku osa jaoks küsitlesin gümnaasiumiastme õpilasi, et selgitada, millised on tänapäeva noorte teadmised esimesest laulupeost ja kui oluliseks nad laulupeo traditsiooni peavad. Uurimistöö hüpoteesiks on: Eesti laulupeo traditsiooni kujundaja on 1869.aastal toimunud esimene üldlaulupidu. Töö on jagatud kolmeks peatükiks ning nende alaosadeks. Peatükid kajastavad esimese laulupeo sündmuste järjekorda. Välja on toodud kõige olulisem informatsioon laulupeost. Esimesed peatükid kirjeldavad peoks tehtud ettevalmistusi ning viimased peatükid annavad ettekujutluse, milliseks kujunes laulupidu ja milline on selle tähtsus. Lõplik töö peaks andma ülevaate esimese üldlaulupeo ajaloost. Oma uurimistööks kogusin andmeid erinevatest allikatest. Külastasin ka Tartu Laulupeomuuseumi, mis oli materjali kogumisel suureks abiks.
t ei ole ette määratud, kui palju ja mis liiki tekste ta peaks sisaldama), pragmaatiline korpus Liigenduste aluseks 3 keelekasutust mõjutavat parameetrirühma: suhtlejate sotsiaalne ja dialektiline taust (suhtlejate omadused, mis annavad kokku registrid), suhtlusvaldkonnad, mis on seotud kindlate situatsioonitüüpidega (teenindus, lobisemine jms), peaaegu ainult spontaanne dialoog/polüloog Kasutamine: korpus jaguneb eri piirangutasemetega alaosadeks. Uurijad saavad kasutada suuremat osa salvestusi teadus- ja õppe-eesmärkidel. Kasutajad peavad allkirjastama konfidentsiaalsuskohustuse. Otsingumootor sõnavormide leidmiseks 24. Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). arvutilingvistika (computational linguistics)- loomuliku keele automaattootlusega tegelev keeleteaduse ja informaatika piiriala
· Avatud korpus, st ei ole ette nähtud, kui palju ja mis liiki tekste ta peaks sisaldama · Liigenduse aluseks 3 keelekasutust mõjutavat parameetriarühma: o Suhtlejate sotsiaalne ja dialektiline taust o Suhtluse omadused, mis annavad kokku registri o Suhtlusvaldkond, mis on seotud kindlate situatsioonitüüpidega. Kasutamine: · Korpus jaguneb eri piirangutasemetaga alaosadeks · Uurijad saavad kasutada suuremat osa salvestusi teadus- ja õppe-eesmärkidel · Kasutajad peavad allkirjastama konfidentsiaalsuskohustuse · Otsingumootor sõnavormide leidmiseks. 23. Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. · Süntaks: keskne erinevus suulise ja kirjaliku keele vahel. Morfosüntaks on kirjas ja kõnes sranane. Eneseparandused. Eripärased lausekonstruktsioonid.
"Mataleena laulu". Magdaleena on süüdi rasketes kuritegudes- ta on sünnitanud ja surmanud kolm last. Esimese sai ta oma isaga, teise vennaga ja kolmanda kihelkonna kirikuõpetajaga. Hüvitab patu, rändab 7 aastat kõrbes. Ajaloolisi laulud võivad kujutada tõelistel sündmustel põhinevat ainestikku kui ka täiesti fiktiivset muistendiainestikku. Rüütlilaulude keskseim teema on armastus, õnnelik või õnnetu ja selle alaosadeks kõik truuduse või truudusetuse alavormid. Kangelaslauludes käsitletakse suurte sangarite kangelastegusid ja nende võitlusi. Algriim, alliteratsioon, kenninguid- muinaspõhjamaiseid metafoorseid väljendusi. Pilalaulud on pikka aega halvustatud laulupärimuse liik. Meenutavad nii vormilt kui ülesehituselt keskaegseid ballaade. · Uued rahvalaulud Tavaliselt loetakse nende hulka suur hulk armastus-,meremehe-,sõduri-, väljarändajate- ja muid
). Enamasti on pindmine äravool aga tühine võrreldes sissevooludega. Koormuste arvutamine Enamikel juhtudel pole biogeenide kontsentratsioonide pidev mõõtmine võimalik. Üksikute objektide jaoks on selleks puhuks otstarbekas välja töötada mõne lihtsamini analüüsitava näitaja seosel põhinev mudel. Näiteks saab mõõta kerge vaevaga pH-d, elektrijuhtivust, aluselisust, temperatuuri jmt. Silmas peab pidama, et kogu valgala tuleb jaotada alaosadeks sõltuvalt sissevooludest ja teha mõõtmised-arvutused eraldi. Ainete sisalduse hindamine järves. Massi bilansi hindamiseks vajatakse andmeid ainete sisalduse ja nende ajalise dünaamika kohta. Selleks tuleks teha kontsentratsiooni mõõtmisi erinevates veekihtides erineval ajal. Proovide kogumine peab olema planeeritud arvestades vee segunemisrezhiimi. Üldreeglid on sellised:
"Mataleena laulu". Magdaleena on süüdi rasketes kuritegudes- ta on sünnitanud ja surmanud kolm last. Esimese sai ta oma isaga, teise vennaga ja kolmanda kihelkonna kirikuõpetajaga. Hüvitab patu, rändab 7 aastat kõrbes. Ajaloolisi laulud võivad kujutada tõelistel sündmustel põhinevat ainestikku kui ka täiesti fiktiivset muistendiainestikku. Rüütlilaulude keskseim teema on armastus, õnnelik või õnnetu ja selle alaosadeks kõik truuduse või truudusetuse alavormid. Kangelaslauludes käsitletakse suurte sangarite kangelastegusid ja nende võitlusi. Algriim, alliteratsioon, kenninguid- muinaspõhjamaiseid metafoorseid väljendusi. Pilalaulud on pikka aega halvustatud laulupärimuse liik. Meenutavad nii vormilt kui ülesehituselt keskaegseid ballaade. Uued rahvalaulud Tavaliselt loetakse nende hulka suur hulk armastus-,meremehe-,sõduri-, väljarändajate- ja
* adventiitsia – sidekoeline, võivad suubuda väikesed soontesooni, mis suuremat veresoont varustavad. 28. Kompaktsete organite üldine iseloomustus. Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga (capsula). Kapslist lähtuva organi sisemusse põrgad ehk trabeekulid (trabeculae). Kapsel koos põrkade või septidega moodustab organi strooma. Strooma all paikneb parenhüüm, ehk organi talitlust kandvad elemendid. Sidekude jaotab organi parenhüümi alaosadeks, mida näärmetes nim sagarikeks (lobuli) ja lihastes, närvides, kõõlustes kimpudeks (fasciculi). Sagarikevahele jääb sagarikevaheline sidekude. Sageli saab veel eristada koort (cortex) ja säsi (medulla) (neerul, lümfisõlmel, neerupealis, munasari, tüümus ning ka pea ja seljaaju). 29. Tsirkulatsiooniorganite jaotus ja üldine iseloomustus. Südame-veresoonte süsteem, siia kuuluvad süda, veresooned ja lümfisooned. Kindlustavad organismi
kirjastusega. Mina advokaadina ütlen Kruudale, et nii ei või teha. AS-i kasutamisel poevõimalik kiirmenetlust kasutada, selle rikub ra Eesti Väärtpaberite Keskregister. AS-i puhul saab rohkem möngida keerukate rahaliste mehhanismidega. 4.3 Aktsiad OÜ osalussuuruse järgi jagame õigusi ja kohustusi. Igaühel on osa, aga need võivad olla erinevad (mood kapitali alusel). AS õigused ja kohustused jagunevad aktsiate arvu järgi. Võime soaluse jagada aktsiateks, väikesteks alaosadeks, mille suurus pole seotud otseselt asutajate arvuga. Suur vabadus,olen vaba neid käsutama, tervikuna või ükskaupa. Oluline kriteerium, mis eristab teistest avatud ühing. Nt aktsiate käibe tagab see, et ükskõik, kes võib saada selle omanikuks. BÖRS osaühinguga pole võimalik minna borsile. Aktsiad on õigused. Igaüks võib käsutama oma aktsiaid ilma teiste loata. Kuidas aktsiad tekivad? Aktsiate väljalaskmine e emissioon. Aktsiate märkimine see kujutab endast lepingut
Teoreetilise materjali ning uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks Teksti sõnastamine. Sissejuhatuse ja kokkuvõtte kirjutamine. Keelekasutuse kontroll. Sissejuhatus sisaldab: 1. teema valiku põhjenduse; 2. töö eesmärgi (hüpoteesi, põhiprobleemi) sõnastamise; 3. ülevaate kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest; 4. ülevaate peamistest allikatest; 5. ülevaate töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest; 6. töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamise Kokkuvõttes: 1) on vastus sissejuhatuses esitatud probleemile (hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes aru saada, mida töös on käsitletud); 2) esitatakse lühidalt ja süstematiseeritult kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti; 3) kirjeldatakse tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata.
Hiljem muutus see kontseptsioon molekulaargeneetika keskseks seisukohaks. 11.5. Strukturaalne geenikontseptsioon Kuni 1940-ndate aastateni käsitleti geeni kui jagamatut üksust: rekombinatsioon toimub geenide vahel, kuid mitte geenide siseselt. Samuti peeti geeni kõige väiksemaks üksuseks, kus saab tekkida mutatsioon. Hiljem leiti, et geneetilise materjali kõige väiksem üksus, mida ei saa enam mutatsioonide ega rekombinatsiooni teel väiksemateks alaosadeks jaotada, on nukleotiidipaar geenis. 1940-ndal aastal avaldas Oliver tulemused katsetest äädikakärbse mutantidega, kus geneetiliste katsete kaudu näidati, et kaks erinevat mutatsiooni olid tekkinud sama geeni erinevatesse asukohtadesse, mistõttu neid tähistati kahe erineva alleelina. Erinevaid mutantseid alleele lzs ja lzg kandvad isendid olid ühesuguse fenotüübiga ning kui korraga mõlemat alleeli lzs ja lzg kandvaid isendeid ristati kas ainult aalleli lzs või lzg kandvate isenditega,
Selgus aga, et neid on vaid 30000 ringis. 90 Geeni struktuuri kirjeldamine Kuni 1940-ndate aastateni käsitleti geeni kui jagamatut üksust: rekombinatsioon toimub geenide vahel, kuid mitte geenide siseselt. Samuti peeti geeni kõige väiksemaks üksuseks, kus saab tekkida mutatsioon. Hiljem leiti, et geneetilise materjali kõige väiksem üksus, mida ei saa enam mutatsioonide ega rekombinatsiooni teel väiksemateks alaosadeks jaotada, on nukleotiidipaar geenis. 1940-ndal aastal avaldas Oliver tulemused katsetest äädikakärbse mutantidega, kus geneetiliste katsete kaudu näidati, et kaks erinevat mutatsiooni olid tekkinud sama geeni erinevatesse asukohtadesse, mistõttu neid tähistati kahe erineva alleelina. Erinevaid mutantseid alleele lzs ja lzg kandvad isendid olid ühesuguse fenotüübiga ning kui korraga mõlemat alleeli lzs
Selgus aga, et neid on vaid 30000 ringis. Geeni struktuuri kirjeldamine Kuni 1940-ndate aastateni käsitleti geeni kui jagamatut üksust: rekombinatsioon toimub geenide vahel, kuid mitte geenide siseselt. Samuti peeti geeni kõige väiksemaks üksuseks, kus saab tekkida mutatsioon. Hiljem leiti, et geneetilise materjali kõige väiksem üksus, mida ei saa enam mutatsioonide ega rekombinatsiooni teel väiksemateks alaosadeks jaotada, on nukleotiidipaar geenis. 1940-ndal aastal avaldas Oliver tulemused katsetest äädikakärbse mutantidega, kus geneetiliste katsete kaudu näidati, et kaks erinevat mutatsiooni olid tekkinud sama geeni erinevatesse asukohtadesse, mistõttu neid tähistati kahe erineva alleelina. Erinevaid mutantseid alleele lzs ja lzg kandvad isendid olid ühesuguse fenotüübiga ning kui korraga mõlemat alleeli lzs
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
