1. Teenindamismeetodid Serveerimine saksa moodi Saksapärase teenindamise all mõistame teenindamist lauas/nõude ja söögi lauale toomist. Taldrik asetatakse külalise ette paremalt poolt. Vaagnad ja kausid asetatakse lauale tema käe ulatusse. Lihavaagen asetatakse kahvlist vasakule, teised nõud magustoidulusikast ülespoole. Külaline teenindab end ise. · Serveerimine Ameerika moodi Ameerikapärase teenindamise all mõistame toidu taldriku peal lauale toomist. Toit pannakse taldrikule köögis ja ettekandja asetab selle külalise ette paremalt poolt. Serveerimine Inglise moodi Inglisepärase teeninduse all mõistame teenindamist serveerimislaualt (guéridon). Toidud asetatakse köögis serveerimisnõudesse. Peatoitu näidatakse külastajale ja asetatakse kuumalusele. Road pannakse serveerimislaual taldrikutele. Töötatakse mõlema käega. Märkus: ainult pool portsjonit serveerida, et mitte taldrikut üle kuhjata. Taldrik asetada paremalt po...
ALA 51 (AREA 51) Sten, Karl Mis see on? Ala 51 on USA-s, Nevada osariigis asuv sõjaväebaas, kus uuritakse erinevat sõjaväe tehnikat. Valitsus pole eitanud ega kinnatunud selle koha olemasolu. Ala 51 on umbes 155 km² suur ja seda kaitsevad ranged turvameetmed. Väidetavalt alates 1937 aastast on allkirjastanud USA presitendid erimääruse, mis kehtestab, et sellel alal ei kehti USA seadused ja ühelgi USA riigiasutusel ega ametiisikul (sh president) ei ole õigust seda objekti kontrollida. Edasi minemine ja pildistamine keelatud. Teooria 1
Pangodi maastikukaitseala (Tartumaa, Kambja vald) Pangodi maastikukaitseala asub vahelduva pinnamoega Otepää kõrgustiku servaalal Tartu-Otepää maantee ääres. Kaitseala põhiosa moodustab Pangodi järv, mida ümbritsevad mõhnastikud (keskmine kõrgus 125 m ü.m.p). Lõunakaldal asuv kahetipuline mõhn Palumäed on kaitseala kõrgeim osa (ca 145 m ü.m.p.), mille suhteline kõrgus on 40 meetrit. Väga liigendatud kallastega Pangodi järve pindala on umbes 115 ha. Pangodi maastikukaitseala on moodustatud Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 09.09.1964 otsusega. Looduskaitsealustest taimedest kasvab Palumägedel II kategooria liik võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera ). Peale Pangodi järve asuvad kaitsealal veel Kodijärv ja Kogerjärv e. Väike Kodijärv. Pangodi maastikukaitseala pindala on 383 ha. Kaitseala maa-ja veeala kuulub kahte piiranguvööndisse. 1. Kodijärve pargi piiranguvöönd, kus säilitatakse ja arendatakse ajalooliselt kujunenu...
Ajalugu Mõisted: Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Isikud: Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välis...
Kes on avaliku elu tegelane piiratud ulatuses? Avaliku elu tegelaseks piiratud ulatuses võib inimene saada siis, kui ta sekkub avalikku vaidlusesse, lootes otsustusi mõjutada. Avalikkuse tähelepanu alla võib sattuda ka konkreetse sündmusega seoses. Meedia tähelepanu alla võib sattuda ka ootamatult, näit. looduskatastroofi, avarii jm. Kas ja millist infot avaldada on juba ajakirjanduseetika küsimus. Kes on ekspert? Ekspert on oma ala asjatundja, kelle poolt ajakirjanik pöördub vaieldavate või keeruliste juhtumite puhul. Eksperdilt oodatakse erialase arvamuse avaldamist e. eksperthinnangut. Asjatundja intervjueerimine võimaldab ajakirjanik probleemi selgemini näha ja analüüsida lugu, mis seejärel valmib, pakub auditooriumile hoopis suuremat huvi. Kes on tavalised inimesed meedias? Tavalised inimesed satuvad väga harva meedia huviorbiiti. Enamasti juhtub see neid
Praktikum 5 Maa ala kruntideks jagamine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 11.11.2011 Töö eesmärk: Käesoleva praktilise töö eesmärgiks on etteantud maa ala jagada 20 krundiks nii, et kõikide kruntideni viiks tee ja nende suurus jääks 1200-1600m² vahele. Kasutatud töövahendid: Kasutatud on tintelpen'e, etteantud joonist maa alaga, mis tuli kruntideks jagada, harilikku pliiatsit, kustukummi, kalkulaatorit, joonlauda ja arvutit selles leiduva tarkvaraga (MS Word, Excel). Töö tulemused: Kruntide ja teede pindalad on leitud ruutpaleti abil. Kõik krundid on lubatud pindalaga ja väljavenitatus pole ühelgi krundil lubatust suurem. Tabel
EESTI ALA VALITSEMINE VARAUUSAJAL Rootsi aeg (1629-1721) • Eestimaa kubermang Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa • Liivimaa kubermang Tartu maakond, Pärnu maakond, Saaremaa (alates 1645, omas eriõigusi), Riia maakond, Võnnu maakond Võimuorganid • Kindralkuberner – kõrgeim valitsusametnik nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangus. ▪ Sõjaväe juhtimine, ▪ riigiametnike määramine ja nende tegevuse kontroll, ▪ maksude laekumise ja raha kulutamise kontroll, ▪ vastutasid postiteenistuse, sildade ja teede korrashoiu eest. Võimuorganid • Rüütelkonnad Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. ▪ Koondasid aadlikke, ▪ kaitsesid nende õigusi riigivõimu ees, ▪ lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. • Kõrgeim otsustuskogu – maapäev. • Tähtsaim juhtorgan – 12liikmeline maanõunike kolleegium. Suur reduktsioon • Reduktsioon - erakätesse antud...
Iseseisev töö a) Hommikusöök lasteaia lapsele: Neljavilja puder,Maasika moosiga Piim Õun b) 3-käiguline lõunasöök ajateenijale: Borsi supp Hakk-Kotlett keedetud kartuliga ja valge kastmega Mannavaht piimaga c) Õhtusöök hooldekodu patsiendile: Kartuli püree singi kastmega Jogurt või Puuvili Keefir/Piim Koostatud konspekti abil,Robert Rand (K-11A)
Eesti ala valitsejad 14. 18. sajandil Eesti ala on läbi aegade valitsenud mitmed riigid kuna eestlased pole oma väikese rahvaarvu ning piisavate ressursside puudumise tõttu suutnud kaitsta oma iseseisvust. Lisaks sellele asub Eesti ala küllaltki soodsas kohas. Eesti alal on paljud riigid võimuvõitlust pidanud. Näiteks võib tuua Venemaad, Rootsit ja Taani kuningriiki. Pärast madisepäeva lahingut, kui eestlased kaotasid, sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II. Taanlaste kindlaks eesmärgiks oli Eesti ala püsivalt vallutada. Pärast võidukat lahingut Taanlaste poolt lasi Taani kuningas Tallinna alla ehitada
Tallinna Tehnikaülikool Tehnomeedikum Biomeditsiinitehnika instituut Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon. Referaat Inimorganismi adaptatsioon üle- ja alarõhule. Õppejõud M.Viigimaa Üliõpilane: Julija Kritskaja YABMM081783 Tallinn Sisekord: Sissejuhatus 3 Analüsaatorid 4 Tagasiside 5 Analüsaatorite klassifikatsioon 5 Madal rõhk 7 Kõrge rõhk 9 Kokkuvõtte 10 Kasutatud kirjandus 11 Adaptatsioon üle- ja alarõhule. S...
Eesti ala valitsemine Rootsi ajal Brita Lodi Kubermangud · Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. · Eestimaa kubermang Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa. (Olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas) · Liivimaa kubermang Pärnu ja Tartu maakond, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest suuremad. Saaremaa kuulus samuti vormiliselt kubermangu, kuid säilitas edaspidigi mitmed eriõigused. · Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem.
Eesti ala peale Liivi sõda : Põhja-Eesti kuulus Rootsile, Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Poolale, Saaremaa Taanile. Eesti ala peale Põhjasõda : Vene võimu all. Eestimaa oli jagatud Rootsi ja Vene ajal : Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang ROOTSI AEG Kestvus- Liivisõjast Põhjasõjani Talupoegade olukord Sunnismaised Vaimuelu ülikool, talurahvaste kool Aadlike olikord reduktsioon VENE AEG Kestvus- Põhjasõjast kuni 1918 Talupoegade olukord talupoegade olukord halvenes Vaimuelu Piibli tõlkimine eesti keelde Aadlike olukord Balti erikord
*EESTI ALA VALITSEMINE. §15 I. Eesti ja Läti haldusjaotus Rootsi ajal. Eesti jagunes kaheks kubermanguks. 1. KUBERMANG Eestimaa kubermangu keskus: Kubermangu kuulunud maakonnad : 1)Läänemaa 2)Harjumaa 3)Järvamaa 4)Virumaa 2. KUBERMANG Liivimaa kubermangu keskus: Kubermangu kuulunud maakonnad : 1)Pärnu maakond 2)Tartu maakond 3)Saaremaa 4) II. Võimukorraldus Kõrgeim valitsusametnik: Tema ülesanded: 1)Kindrelkuberner-kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge,nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kaubermangus. Kindralkubernerid kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 2)Rüütelkond- koondasid siinsed aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. 3)Meeskohtud/ Maakoh...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus Ruumilise planeerimise iseseisevtöö Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Ala iseloomustus......................................................................................................................4 1.1.Ala määratlemine Ülenurme alevikust..................................................................
Eesti ala Vene riigi koosseisus 17. sajandil mõjutas rahvaarvu Liivi sõda ja näljahäda, mis mõjutas rahvaarvu samamoodi nagu 18. sajandi katk ja Põhjasõda. 18. mõjutas suur katk ja Põhjasõda rahvaarvu, mille tulemusena rahvaarv vähenes poole võrra, aga rahvaarvu kasv peale sõda oli kiire, sellele aitas kaas pikk rahuaeg ja asjaolu, et see katk, mis oli jäi Eesti ala viimaseks. Erinevus: võrreldes 17. sajandi algusega oli Põhjasõja-järgne sisseränne Eestisse väiksem ja piirdus enamasti Peipsi kaldale elama asunud venelastega. 17. sajandil asus Eestisse elama talupoegi, käsitöölisi ja kaupmehi Venemaalt, suurel hulgal tuli ka soomlasi, kes pagesid Soomest kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. 18. sajandi lõpuks moodustas 95% rahvastikust eestlased, suurem osa neist olid talupojad. Ülemkihi nii
Kuulsad nimed Eesti Vabariigi päevilt. A.H. Tammsaare kirjanik, ,,Tõde ja õigus" ning ,,Kõrboja peremees" Ants Laikmaa kunstnik,asutas ateljeekooli ning 1907 Eesti Kunstiseltsi ,,Marie Underi portree" Ants Lauter teater, näitleja ja lavastaja, antakse välja Ants Lauteri nimelist näitlejaauhinda, lavastajaauhinda. Artur Lemba muusika August Gailit kirjanik, Vanemuise direktor, ,,Toomas Nipernaadi" ,,Saatana karussell" põgenes perega rootsi. Eduard Wiirald kunstnik, tegelik nimi Viiralt, tuntuim teos ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger" Eevald Aava muusika Friedebert Tuglas kirjanik, novellid, luuletused. Romaan ,,Väike Illimar" kogu ,,Saatus" Konrad Mägi kunstnik, pedagoog, ,,Pühajärv" ,,Otepää maastik" ,, Norra maastik männiga" Konstatin Märska filmioperaator. ,,Nobedate näppude linn" ,,Vigased pruudid" ,,Kuldämblik" Kristjan Raud kunstnik, ill...
lüüa. 1560.aasta talurahva ülestõusu järgne Tallinna minek rootslaste kätte sundis Poolat nõudma Saksa ordu täielikku alistumist. Poola valitsejaks oli Sigismund III, hiljem, pärast isa surma sai ta ka Rootsi valitsejaks. Sigismund III oli katoliku usu pooldaja, Rootsi pooldas aga luteri usku, sellepärast tekkisid pinged Poola ja Rootsi vahel. Sigismundi onu Karl IX kasutas antud olukorda ära ja astus ise Rootsi troonile. 1600.aastal kuulutas Poola enda valduseks Eesti ala. Altmargi rahuga kuulus Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aga Rootsile, mistõttu jäi ikkagi peale Rootsi. 1645.aastal läks Rootsi kätte ka Saaremaa, mis tähendas Rootsi võimu kogu Eesti ala üle. Eesti ala jäi Rootsi ajal jagatuks kahe riigi vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid juba Liivi sõjal Rootsi kätte läinud Läänemaa, Järvamaa, Harjumaa ja Virumaa. Liivimaa kubermangu alla kuulusid Poola käest vallutatud alad Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist ning Tartu ja Pärnu maakond
heaolu eest. 1346. aastal müüs Taani oma valdused Saksa ordule ning selle tulemusena tekkisid viis iseseisvat riiki: Saksa ordu, Liivimaa haru territoorium , Riia peapiiskopkond ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. 1558-1583. aastani kestis Liivi sõda, mille käigus vahetusid taaskord valitsejad: Läti ala ja Lõuna- Eesti jäi Poolale, Rootsi sai endale Põhja-Eesti ning Taanile jäi Saaremaa. 1629. aastal sõlmitud Altmargi rahuga läks kogu Eesti ala Rootsi riigi valdustesse ning sellest ajast algab nn. vana hea Rootsi aeg. Rootsi kuningas Karl XI võimule tulek Eesti aladel tõi kaasa palju muutusi. Kuna ta sai päranduseks vaid tühja riigikaasa siis otsustas ta erakätesse antud maad mõisnikelt tagasi võtta e. reduktsiooni korraldada. See tõi aadlike seas esile suurt vastuolu. Algas ka haridussüsteemi paranemine Eestimaal talurahva koolide avamisega rajades Tartu Ülikooli. 1699
Eesti ala valitsejad 14.- 18. sajandil Varauusajal oli Eestis kolm tähtsamat valitsejat. Kaks rootslast Karl XI ning tema poeg Karl XII ja venelanna Katariina II. Kõik kolm valitsejat viisid oma valitusajal läbi palju reforme. Arutluses kirjutan sellest, kuidas nad valitsesid ning milline oli nende elu. Karl XI oli Karl X poeg ning sai vaid 4-aastasena, pärast tolle ootamatut surma troonile. Karl XI oli Rootsi kuningas 16601697. Ta ei olnud väga karm valitseja. Kuningas Karl XI andis riigistamiskomisjonide esimeestele korralduse, et riigimõisate talupoegadele tuleb nende emakeeles teatada, et nad pole nüüdsest enam oma mõisnike pärisorjad, vaid kuninga alamad. Samuti lubas kuningas talupoegade poegadel asuda vabal tahtel kas sõjaväkke või haridust omandama. Talurahvale asutati talurahva koolid. Tugevnes ka talupoegade õiguslik kaitse. Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Karl XI ja tema abikaasa Ulrika Eleo...
Eesti alal on valitsenud mitmed suured riigid. Kõige pöördelisem hetk Eestimaal oli see, et 1208 1227a. Toimunud Muistne vabadusvõitlus, kus Saksamaa , Taani, Rootsi jagasid omavahel eestimaad. Igal riigil oli oma eesmärk: Saksamaa suurimaks eesmärgiks oli ristiusu levitamine, aga taanlaste ja rootslaste eemärk oli oma võimupiiride lainedamine ja saada enda alla eesti asendi läänemere kaldal, mis toob selle ala vallutatud riigile suurt kasu. 13.saj toimus Eesti alade jagamine, sakslastele jäi ordu valdus mis hõivas suuremat osa eesti ala, taanlastele aga PõhjaEesti, siis jagunes veel saarelääne ja Tartu piiskopkondadeks,Muistse vabadusvõitluse valitsejad viisid Eesti Euroopa kultuuri ruumi ja arendasid sõjaväetehnikat, ning parandasid ka maakondlike suhteid. Eesti rahvaks muutus ühtsemaks.
Maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks, kuhu olid rajatud eramõisad. 14. Sajandil olid väga tähtsal kohal linnad ja läänimehed. Oluline roll oli ka kolmel Liivimaa linnal: Tartus, Tallinnal ja ka Riial. Peamisteks kaubalinnadeks said Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Narva. Siit näeme, et Eestlased olid peamiselt talupojad ja nendega manipuleeris Saksa ordu. Eesti ala oli täielikult killustatud, ning jagunes mitmeteks piiskopkondadeks. Tollel hetkel muutus talupoegade elu ülimalt raskeks. 15. Sajandi lõpuks tekkis pärisorjus. 16. Sajandil oli väga raske aeg, kuna mitmed riigid võitlesid omavahel, et vallutada Eesti ala. 1562. Aasta lõpuks oli Eesti ala jagunenud Rootsi, Poola, Taani ja Vene võimu vahel. Põhja-Eesti kuulus täielikult Rootsi võimu alla. Ida-Eesti Vene võimu alla, ning Lääne-Eesti Taani võimu alla. 1563
Suguhormoonide ala- ja ületalitluse etiopatogenees Seotud hormoond • Gonadoliberiin (GnRH) • Follikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) • Luteiniseeriv hormoon (LH) • Androgeenid (testosteroon, DHEA, DHT) • Östrogeenid (östradiool, östroon, östriool) • Progesteroon • Aktiviin (A, AB ja B) • Inhibiin (A ja B) • Anti-Mülleri hormoon • Prolaktiin Hüpotaalamus-hüpofüüs-gonaadid telg Naised Mehed Endocrine Physiology, 4e, 2013 Testosteroon ja östradiool läbi elu Ober, C., Loisel, D.A., Gilad, Y., 2008, Nat Rev Hormoonide tase meestel ja naistel Mehed (18-50 a) Naised (18-50 a) Referentsvä Ühik Referentsvä Ühik ärtus ärtus Testosteroon 11,4–27,9 nmol/L Testostero 0,278–1,73 nmol/L SHBG ...
aastal. Üks tähtsaim lahing, mille eestlased võitsid oli Ümera lahing (1210) kuid pärast Madisepäeva lahingut (1217) langesid Eesti alad järk-järgult võõrvõimu alla. 1223. aastaks oli ainult Tartu eestlaste käes. 1224.aastal oli kogu mander võõrvõimu käes. Ning viimaks 1227. aatsal alistati ka Saaremaa. 1227. aastat, mil Eesti allutatakse ristiusule peamiselt saksa soost ristisõdijate poolt, võib pidada ka muinasaja lõpuks ning keskaja alguseks Eestis. Eesti ala jaotati võõrvallutajate vahel järgmiselt: Põhja-Eesti (Harjumaa, Revala ning Virumaa) läks Taani alluvusse, Saaremaal ja Läänemaal loodi Saare-Lääne piiskopkond ning Kagu-Eestis (muistse Ugandi aladel) Tartu piiskopkond. Ülejäänud Eesti ala Järvamaa ja Sakala, samuti ka osa Läänemaast ja Saaremaast läks esialgu Mõõgavendade ordu, hiljem Saksa ordu alluvusse. Selline haldusjaotus kehtis kuni Liivi sõjani (15581583). Eestimaad valitseb Saksa ordu. 23. aprillil 1343
Üldosa Antud detailplaneeringu eskiis on koostatud Tallinna Tehnikaülikooli aine „Plaanimine ja teed“ kursusetöö raames. Planeeringu koostamise aluseks on õppejõu poolt edastatud lähteülesanne ja alusplaan. Detailplaneeringu eesmärgiks on elamumaa kruntide moodustamine ja määrata nende ehitusõigus ning ehituskeelu tsoonid. Lähteolukord Planeeringuala on suurusega 60 ha muutuva reljeefiga hoonestamate maa-ala, millel ei paikne tehnovõrke. Planeeritav ala külgneb Tallinn-Tartu maanteega ja kohaliku tänavaga Hallhundi tee. Planeeritavataval alal on kõrghaljastus põhjaosas, mis üritatakse säilitada võimaluste piires. Planeerimislahendus Kinnistu on planeeritud jagada elamumaa kruntideks. Kinnistu põhjaosas asub haljastus-männimets, mis kuulub säilitamisele ja sinna rajatakse kergliiklusteede võrgustik. Fikseeritakse teed tänavad ja parkimisalad; ehitusõigus kruntidele kui ka ehituskeele tsoonid;
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Läbi aegade on eestlased pidanud üle elama mitmeid raskeid perioode. Üheks neist võib lugeda 1208.-1227. aastatel aset leidnud muistset vabadusvõitlust, mille lõpus kaotasid eestlased ka oma viimase allesjäänud valduse Saaremaa. Nõnda jäidki eestlased sajanditeks võõra võimu alla ning algas endise iseseisva riigi omanike ränk ja keeruline orjusperiood. Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses oli eestlastele pöördepunktiks, sest sellega kaasnesid paljud muutused, mis puudutasid nii igapäevaelu, seisust ühiskonnas, usku ja mis peamine vabadust. Pärast vabadussõda jagati Eesti territooriumid võõramaiste vallutajate vahel neljaks. Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdusesse ning ka teistel aladel kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused - Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi orduala. ...
Praktikum 5 Maa-ala kruntideks jagamine Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on jagada etteantud maa-ala 20 krundiks nii, et kõiki krunte ümbritseks tee ja suurus jääks 1200-1600 m² piiridesse. Andmed kruntide suuruste, pikkuste, laiuste ja väljavenitatuse kohta on kantud tabelisse 5.1. ning joonisel 5.1. on näidatud krunditide ja teede paigutus. Koostaja: , 05.12.2012 Tabel 5.1. Mõõtmis ja arvutustulemused kruntide jagamisel Krundi nr Krundi suurus Pikkus (m) Laius (m) Väljavenitatus 1 1300 57 22,81 1:2,5 2 1300 57 22,81 1:2,5 3 1210 55 22,00 1:2,5 4 1416 59 24,00 1:2,46 5 1525 61 25,00 1:2,44 6 1347,5 ...
Eesti ala valitsejad 13.- 18. sajandil Eesti ala on läbi aegade valitsenud mitmed riigid kuna eestlased pole oma eelkõige väikse rahvaarvu tõttu suutnud kaitsta oma iseseisvust. Paljud riigid on eesti alal võimuvõitlust pidanud. Nendest suurimad on Taani kuningriik, Rootsi ning Venemaa. Võimuvõitlus eesti alal kestis 13.-18 sajandil. Otsustav lahing eestlaste ning ristisõdijate vahel toimus 1217.a Madisepäeval Viljandi lähedal mis kahjuks lõppes eestlaste allajäämisega ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. 1219
Maria-Julia Järv Euroopas ilma ennustamiseks kasutatavad piiratud ala mudelid HIRLAM (High Resolution Limited Area Model) HIRLAM on paljude Euroopa riikide ühine teadus-arendusprojekt, mille eesmärgiks on kõrglahutusliku ja -kvaliteetse ilmaennustustarkvara loomine, arendamine ja kasutamine osavõtjamaade ilmateenistuste kaudu nende riikide ja rahvaste hüvanguks. Eesti on HIRLAM Konsortsiumi täisliige aastast 2007. Eestis toimub HIRLAM arendustegevus Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi atmosfäärilabori ja
Eesti ala haldusjaotus, valitsemine ja linnad keskajal: konspekt sh paljundus + õpikus kaart lk 59, lk 62, kaart lk 64, § 16 lk 84, kaart lk 85, lk 86. Mõisted: - Eesti keskaeg sh algus- ja lõpuaasta koos vastavate sündmustega- mvv-le järgnenud ajajärk Eesti ajaloos 1227, mil Saksa ja Taani võõrvõimud jagasid Vana-Liivimaa väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561, mil Liivi sõja algusjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid. - Liivimaa- Saksa võimuala, Saksa ristisõdijad nimetasid nii enda poolt vallutatud Läti ja Eesti alasid. Alguses liivlaste asula, seejärel latgalite ja eestlaste asulad. Keskaegset Liivimaad nimetati Vana-Liivimaaks. - Eestimaa- Taani võimuala, Taani valdusesse läinud Põhja-Eesti (kuni 1346), mil Taani kuningas müüs oma valduse Saksa ordule. Siis laienes Liivimaa ka Põhja-Eestile. - maahärra e maaisand sh osata nimetada- keskajal Saksa-Rooma riigis keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja...
docstxt/15358820958882.txt
Viidumäe looduskaitseala Asub LääneSaaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses Rajatud 1957.aastal Pindala on 2597,6 ha Moodustab nn. ,,Saaremaa selgroo" Koduks väga paljudele taime, seene ja loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna omavahel kaheks, üsna järsult erinevaks osaks Vahelduv pinnamood tagab liigirikkuse Liikide arvukus 700 liiki soontaimi, millest ligikaudu 60 Eestis liigina kaitse alla võetud Samblikuliike on teada üle 220 Samblaid üle 230 Vetikaid ligi 300 liiki Seeneliike on leitud umbes 700 Suurliblikate faunast on teada üle 675 Ämblikke on leitud 193 Sipelgaid 21 liiki Taimestik Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga Valitsev puuliik on mänd Esineb mitmeid erinevaid metsatüüpe Haruldased taimeliigid eelistavad valgusküllaseid ja kuivi kohti Leidub stepi päritoluga taimi Kaitse all olevad taimed KARVANE LIPPHERNES Õied helekollased Kaunad karvased Kõrgus 1050 cm http://e...
2. ÜLESANNE B Asukoht kordinaatidega X:6570988 Y:679520 asub Ida-Virumaal (joonis 3), Maidla vallas, Tarumaa külas. Joonis 3. Ülesanne B asukohapunkt Eesti kaardil. Punkt asub maaüksusel, mille katastritunnus on 44901:007:0160. Terve katastriüksuse puhul on tegemist maatulundusmaaga, mille kogupind on 754 ha. Sellest haritavat maad on 2,2 ha, metsamaad 689,4ha, muud maad 53,4 ha ning veealust maad 20,6 ha. Maaüksus kuulub RMK-le. Eraldise suurus on 1,5 ha. Kaitsealune ala puudub. Kasvukoha tüüp on mustika- kõdusoo. Tabelis 3 on välja toodud enamlevinud puud, nende osakaal puistust, keskmine vanus ja puistu keskmine kõrgus. Enamlevinud puu on mänd, mis on iseloomulik ka niiskele pinnasele. Puude keskmine vanus on 47 aastat ja keskmine kõrgus jääb vahemikku 16-17 meetrit. Osakaal, Puistu keskmine vanus, Puistu keskmine kõrgus, m % aastad
KERGEJÕUSTIK Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlus pargis või metsaradadel. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m)
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Käty Kivirand TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI ÕPPERESTORAN JA TARTU KAUBAMAJA AS Praktikaaruanne Juhendaja: Vetka Vaike Grupp: MY08 Tartu 2009 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ülesannete lühikirjeldus Kopli õpperestoran Teise kursuse esimese praktika läbisin ...
Sarnasusi ja erinevusi Eesti ala arengus Rootsi ja Vene ajal. 1558.-1595. aastani laastas meie kodumaa pinda Liivisõda, mille alguses oli Eesti ala jagatud mitme võõrvõimu vahel: Saaremaa kuulus Taanile, Lõuna- Eesti Poola- Leedule ning Põhja- Eesti Taanile. Sõja kulgedes õnnestus Rootsil Põhja- Eestis oma võim kehtestada, ning peale Jätkusõda, kuulus Rootsile kogu Eesti mandriala ning tänapäeva Põhja- Läti koos Riia linnaga. Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. See, tekitas rahulolematust Rootsi naaberriikides. Nii kujunes 1699. aastal Rootsi vastane liit, kuhu kuulusid: Poola, Taani ja Venemaa
See on ka üks põhjustest, miks paljud eesti kodanikud lähevad tööle ja elama näiteks Norra, Rootsi, Taani ja Soome. Nendes riikides pole toimunud võõrvallutusi, nad on ise olnud vallutajateks, välja arvatud Soome. See näitabki seda, et riikides, kus pole sõda läbi käinud, on paremal järjel.Tõestuseks võin öelda seda, et Eesti oleks majanduslikult palju paremal järjel, kui poleks võõrvallutusi toimunud. Eesti ala iseenesest oleks palju arenenum ja veelgi kaasaegsem.Palju rohkem oleks ilusamad maju ja ehitisi.Mina usun,et meil oleks praegu teistsugusemad kombed ja uskumused ning ellusuhtumine oleks hoopis teine. Loodan, et eesti elu läheb aina paremuse poole ning lõpetamata asjad ja tegevused saaks lõpetatud. Liisa.
Essee ,,Amet või elustiil" Igapäevaselt vajame me linnapilti politseinikke , kas siis mõnda liiklusavariid likvideerima või siis pätte püüdma. Mida me teeksime ilma politseiniketa, kriminaalne maailm mõllaks . Sellisel juhul võiks ükskõik , kes su maha lasta ning ta pääseks karistuseta. Kas politseitöö on lihtsalt amet või selleks on vaja ka kutsumust ? Muidugi paljud poisid ja tüdrukud mõtlevad juba väikeste lastena , kelleks nad saada tahavad . Muidugi paljud neist tahavad tulevikus pätte püüda ja olla ikka head seadusesilmad. Kes siis meist ei mäletaks mängu pätt ja ment.Paljud neist hakkavadki politsei alase tööga tulevikus tegelema, kuid selleks on siiski ka kutsumust vaja. Paljudele nendele väikestele unistajatele saabki igapäevane politsei töö elustiiliks . Just nimelt see on elustiil. Nad peavad ju oma rolli sajaprotsendiliselt oma rolli sisse el...
Keeleriba: Start- settings-control panel-regional settings-language spikrite kirjutamine matem: ruutude vahe valemi saamisks, kirj axz+bx+c=0, mrgid z ra ja vorming-font- laindeks(kiirkorraldus ctrl + ?) Keemias vee valemi kirjutamiseks, sisesta h20, mrgi ra 2, vorming-font- subscribe(alaindeks) jne -------------------------------------------------------------------------------- ----------- Sissejuhatuses: temma valik, phjendus, vike levaade uurimisest, teema kstilemise levaade Kokkuvttes: ldistus t kohta, uusi mtteid ei lisata, vib lisada teemade nimed, mis lisavrtust annaksid, mida edais viks uurida. Tnamine kib kokkuvttesse, kuid see vahel kirjutatakse ka sissejuhatusse. resmee- kokkuvte siisevttest ja kokkuvttest. t sisuline osa-vib olla jagatd peatkkidesk, need alapeatkkideks, need oma korda viksemaks. Viksemaks ei sooovitata. kokkuvtte jrel tuled kasutatud materjalid, ts viidatud asjadele. Kikide materjalide kirjutamine peab olema...
Retsensioon M. Lauri raamatule Eesti ala valitsemine 18. sajandil Raamat ,,Eesti ala valitsemine 18. sajandil" annab laialdase ülevaate Eesti ala valitsemisest läbi 18. sajandi. Raamatu sissejuhatus toob esile 18. sajandil mujal Euroopas levinud ideed ja meelestatuse, mis on taustinformatsiooniks mõistmaks Vene valitsejate riigijuhtimise viise ja selle muutumist 18. sajandi jooksul. 18. sajandil domineeris absolutistlik valitsemisvorm. Levisid ideed valgustatud monarhist. Preisi kuningas Friedrich II Suure (1740-1786) öeldu ,,Valitseja on riigi esimene teener" sai valgustatud absolutismi tunnuslauseks (Laur, M 2000, lk 11)
Taanile kuulus sel ajal Põhja-Eesti, Saksa ordule jäi Kesk-Eesti ning osa Lõuna-Eestist. Saare-Lääne piiskopkonnale kuulus Lääne-Eesti ning Tartu piiskopkonnale jäi Tartu ning osake Lõuna-Eestist. See, et eesti alad sattusid võõrvõimude kätte oli vältimatu, sest võitluses alla jäid nad eelkõige kehva relvastuse, sõjaväe poolest. Samuti polnud eestlastel veel ühtset riiki ja naaberrahvastega koostööd ei tehtud. Seega kokkuvõtvalt valitses Muistse vabadussõja ajal Eesti ala neli osapoolt, kõik neil ühine eesmärk- kaubanduslikke alade hõivamine. Liivimaa oli nüüd killustunud mitmeks riigiks. Neist suurim ja tugevaim oli Saksa ordu. Vana-Liivimaal tehti palju ümberkorraldusi: vasallide õiguslik seisund muutus üha kindlamaks, eriti harju-Virus. Läänid kujunesid sisuliselt vasallide võõrandamatuks omandiks, mis kahandas aga maaisanda võimutäiust. Üldiselt kaldusid vasallid siiski rohkem ordu kui piiskoppide poole
Mõttekaardi näidis, hõlmab liikumist ja selle ala liike. Näiteks trajektoor energia, mass, aeg, ruum, jõud.
Seega Eesti alad olid läinud 3 kuningriigi valdusesse. Poola Rootsi (jätku)sõda (1600-1629) Liivi sõjale oli järgnenud 17-aastane rahuaeg. 29 aastat kestnud sõda lõppes Altmargi vaherahuga Rootsi ja Poola-Leedu vahel. Rahulepingu tingimus: Poola loovutas Rootsile Lõuna-Eesti alad (+ Põhja-Läti alad koos Riiaga). Seega kogu Mandri-Eesti läks Rootsile. Eesti ala minek Rootsi võimu alla 1561. a Harju-, Viru- ja Järvamaa (+Tallinn) alistusid Rootsile 1583. a Pljussa vaherahu; Rootsile jäi Põhja-Eesti ja Hiiumaa 1629. a Altmargi vaherahu; kogu Mandri-Eesti ala Rootsile 1645. a Brömsebro rahu lõpetas Taani aja Saare- ja Muhumaal 1660. a Rootsi ja Poola sõlmisid Oliwa rahu; Poola tunnustas Rootsi õigusi Liivimaale Põhjasõda (1700-1721) Sõja põhjused:
Kas Balti erikord soodustas või takistas Eesti ala arengut? Põhjasõda oli tõeliseks murranguks eestlaste ajaloos, seda sellepärast, et nüüd oli Eesti Vene riigi koosseisus, mitte enam osa Rootsist. Kuid kuna Rootsi oli endiselt ohuks Venemaale, tuli läbi viia mõningad ümberkorraldused, mida nimetatakse Balti erikorraks. Esimesed uuendused võeti vastu 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Balti erikorra suureks eesmärgiks oli baltisaksa aadlike lepitamine vene võimudega, et nad oleksid nõus Rootsile vajaduse korral vastu astuma.
Liivi sõja lõpp 1582 aastal sõlmitud Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahelise vaherahu ja 1583 aastal Rootsi kuningriigi vahelise vaherahuga. Venelaste jaoks lõppes sõda enam vähem kaotusega, sest maad juurde ei võidetud ja Ivan IV surma tõttu 1584 aastal puudus Moskva Tsaaririigil võimalus uuesti proovida järgmistel kümnenditel. Kõige rohkem said kannatada Liivimaa elanikud mitte ainult sõdade tõttu, vaid ka 1561, 1566 ja 1571 aastal rüüstas maad katku epideemia. 6. Eesti ala jagunemine kolme kuninga vahel Põhja- ja Lääne Eesti sai Rootsi kuningas, Saaremaa läks Taani kuningale ja Lõuna-Eesti ning Liivimaa jäid Poola kuningriigile. 7.Eesti ala minek Rootsi riigi koosseisu 25 aastase sõja tagajärjel läks Rootsi riigi koosseisu Põhja- ja Lääne-Eesti alad.
15. Eesti Ala Valitsemine Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välismaa...
EGIPTUSE KUNST Looduslikelt oludelt meenutab Egiptus paljuski Mesopotaamiat (kõrbeline ala, millel põllumajandus on võimalik tänu Niiluse perioodilistele üleujutustele ja kunstlikule niisutusele). Esialgu tekkisid väikesed riigid nn. noomid, mis IV a. tuh. lõpus liitusid Ülem- ja Alam- Egiptuseks. Umbes 5000 a. tagasi ühendas Ülem- Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptus oli oma asukoha tõttu väga suletud riik ja traditsioonid püsisid väga kindlatena. Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse religioon oli
kaasautor ja konsultant (Eesti ajalugu 1,2,4,5 osa, Inimene, ühiskond, kultuur 2 ja 3 osa, Maailma ajalugu 2 osa, Uusaeg 1 ja 2 osa, jne.). Alates 2003a. on Tartu Ülikooli üldajaloo ja uusaja professor. Antud monograafia on kirjutatud doktoritööna. Antud teos on mõeldud ajaloohuvilistele ja ajaloolastele, kuna see ajajärk on suhteliselt vähe tähelepanu pälvinud. Monograafiliselt püüab autor pakkuda võimalikult tervilikku pilti eesti ala valitsemisest 18. Sajandil. Selles teoses on püütud anda süstemaatilist ülevaadet Eesti ala valitsemisstruktuurist alates Vene võimu kehtestamisest Baltikumis 1709-1710, kus vene võim pakkus balti aadlile restitutsiooni- reduktsiooni käigus võõrandatud maaomandi taastamist ja omavalitsuslike õiguste ennistamist (31). 1721a. sõlmitud Uusikaupunki rahulepinguga lubati Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlikele ja mitteaadlikest elanikele, sammuti linnadele,
Füüsika ja meditsiin Füüsika ja meditsiin tunduvad peale vaadates olema kaks väga erinevat ala. Füüsika kujutab endast loodusteadust, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes. Meditsiin on seevastu rakendusbioloogia haru, mis uurib inimese tervist. Kui neid kahte ala võrrelda tunduvad nad täiesti erinevad, kuid tegelikult on meditsiin alguse saanud füüsikast. Füüsika üheks uurimisprojektiks on meditsiin. Füüsikud on leiutanud ja leiutavad meditsiini valdkondadesse aina uusi ja uusi tehnoloogiaid, mille abil saavad arstid inimesi ravida. Tänu füüsikale on meditsiinis kasutusel näiteks laserravi, ultraheli, prillid, kiiritus ja röntgen. Füüsikute leiutatud lasertehnika abiga saame me sooritada ravi-ja ilu protseduure. Tänu
Kaljo Kiisk sündinud 3. detsemberil 1925. Toila vallas, Vaivina külas ja surnud 20. septemberil 2007. Tallinnas oli Eesti näitleja, filmilavastaja ning poliitik. 1944. aastal teenis ta Relva-SSi koosseisus ja võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. 1946. aastal lõpetas ta Rakvere 1. keskkooli ja 1946.–1947. aastal õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis maavarade allmaakaevandamist ehk siis algul valis veidi teistsuguse ala. 1947. asus Kiisk õppima Eesti Riiklikku Teatriinstituuti, kuid aastal 1948 vahetas ta Tallinna teatrikooli Moskva “kaitsvate müüride” vastu, asudes õppima Moskva Teatri- ja Kinokunstiinstituudi Eesti stuudios, mille lõpetas aastal 1953. Pärast seda oli Kiisk Tallinna draamateatri näitleja ning aastatel 1955–1990 Tallinnfilmi lavastaja. Aastal 1980 sai Kiisk Eesti NSV rahvakunstnikuks (isegi NL tunnustatud inimene)
1. Sissejuhatus Sissejuhatus · Teadus tegevus(ala), mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine. · Teadus tõsikindlate (usaldusväärsete), loogiliselt mittevasturääkivate teadmiste ajalooliselt arenev süsteem, mis hõlmab ühiskonna, looduse ja mõtlemise seaduseid. Sissejuhatus · Füüsika on üks fundamentaalsem täppisteadus, mis on aluseks enamustele teadustele, ning mis kasutab matemaatikat kirjeldamaks seoseid looduses. 1.2. Mis on füüsika ja mida ta uurib? Mis on füüsika ja mida ta uurib? · Ei Maal ega terves universumis leidu sellist keha, mis ei alluks füüsika poolt uuritavatele seadustele. Mis on füüsika ja mida ta uurib? · Füüsika ei uuri, mis ainest kehad koosnevad, vaid seda, mis nendega kõige ümbritseva mõjul juhtuda võib. Samuti uur...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
