50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MissBunny
Õppematerjali autor
Eestis. Igaüks, kes tahab liituda vabatahtlikuna politseiga, peab esmalt läbima psühholoogilise testi ja füüsilised testid selgitamaks välja, kas nad on selle töö jaoks üldse sobilikud. Kõigepealt tuleb vabatahtlikuks politseinikuks saamisel kõigepealt läbida põhjalik kandideerimisprotsess, mis juba ise võib võtta aega kuni 6 kuud ning mille käigus selgitatakse välja, kas isik üldse sobib politseiniku ametikohustusi täitma või mitte. Eestis on see protsess mõnevõrra lihtsam, abipolitseinikus kandideerimiseks tuleb huvilisel esitada politseile avaldus ning vastavad dokumendid, misjärel volitatud ametnik kontrollib esitatud andmete õigsust ning viib abipolitseinikuks astuda soovijaga läbi vestluse tema kõlbeliste ja teiste isiksuseomaduste väljaselgitamiseks. 6 Järgnevalt annab uurimistöö autor põhjaliku ülevaate vabatahtlikuks politseinikuks
. 55 Transaktsionaalne analüüs ............................................................. 56 Head kuulamist takistavad barjäärid................................................ 63 Kolmikharjutus: kus on ahv?........................................................... 64 Tagasiside andmine.......................................................................... 66 IV OSA Kasulikud lisamaterjalid............................................................. 69 Elustiil............................................................................................ 69 Sõltumatu elustiil......................................................................... 69 Karjäärile orienteeritud elustiil....................................................... 70 Palgatöötaja elustiil...................................................................... 70 Elustiil ja identiteet................................................................
Ehk vahetada kõike, mida tehnoloogiliselt võimalik (tehnoloogia all peetakse silmas rahasüsteemi). Samas on igas kultuuris olemas asju, mida ei saa müüa/osta. Neid asju singulariseeritakse, ehk tehakse nimetatakse pühaks (Durkheim 1912). Näiteks kuninglikud regaaliad. Nende kahe püüdluse vahekord - universaalse ja singulaarse - on erinevates esemeringlustes erinev. Näiteks teeneid vahetatakse teenete vastu, kuid mitte raha teenete vastu; annetused on anonüümsed või siis pannakse doonori nimi majale vastates seega teenele teenega; George Washingtoni monumenti ei taheta müüa jne. 2. Missugust funktsiooni omavad asjad Douglase ja Isherwoodi (1979) arvates? Mida tähendab sellest tulenevalt vaesus nende käsitluses? Näitlikustavad tõekspidamisi, konkretiseerivad neid. Stabiliseerivad tähendusi, mis muidu on suhteliselt ujuvad. Olulisemgi veel on asjade omadus märkida sotsiaalset identiteeti
oma praeguse erialase töökogemuse juures ei ole eelpool nimetatud valdkonnaga ma kuidagi seotud ja esialgu sellepeale mõeldes, tundsin et need valdkonnad on väga eraldiseisvad ja ei puutu minu tööga kokku. Teemasse süvenenumalt vaadates mõistsin mitmeidki sarnasusi ja vajadust end antud teemaga rohkem kurssi viia. See annab eelduse kogutud infot ise edasi analüüsida ja seda noortega, kellega igapäevaselt töötan jagada. Ei saa ju väita et noorsoopolitseinik poleks seotud kooli või noore perekonnaga. Igati seotud on omavahel kõikvõimalikud ametkonnad ja asutused vähemal ja suuremal määral. Seega otsustasin antud referaadis käsitleda õppenõustamiskeskuste, sotsiaalpedagoogi temaatikat, tuues mõningal hulgal sisse ka oma erialast praktikat. Käsitlen nõustamise vajalikkust, kodu ja kooli rolli ja kindlasti ametkondade vahelist koostööd. Lõpuks püüan kokku võtta kogu käsitletud teema ja tuua välja mis on meil hästi ja kus on vajaka jäämisi. Kõik ei saa
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne
millel on alati selge eesmärk taotletav tulemus: · õpetuslik saadakse teada midagi uut, kogetakse mõnda uut tegevust · kasvatuslik üksteisega arvestamine, abivalmidus, viisakus, sõbralikkus, koostegemisühtsus · arenduslik vaimselt (tähelepanu, mälu, fantaasia, loovus), füüsiliselt (kiirus, täpsus, visadus, osavus jne). Mäng on motiveeritud tegevus ma tahan mängida, ma tahan mängida seda mängu, et lõõgastuda, lõbutseda või oma võimeid proovida-näidata. Noortel endil on esmaseks eesmärgiks (motivatsiooniks) mängudes osalemiseks lihtsalt ajaviiteks lahutada meelt (hullamine, nalja tegemine, lollitamine, enda näitamine), endale teadvustamata, et läbi mängu nad said millegi võrra targemaks, paremaks, osavamaks. Kogesid uut väärtust, õppisid midagi uut. Mäng on seotud tundmustega. Mäng pakub nii mängijale kui mängujuhile positiivseid või negatiivseid elamusi, emotsioone, olenevalt saadud praktilisest
eriti varjama oma suhtumist uude elupaika. Halbade hinnete eest koolis, sai sõna otseses mõttes karistada. Lisaks pidev jutt teemal, kui hästi läheb koolis respondendi poolvennal, kes on temast kuus aastat noorem. "Ei ole üldse eriti tark võrrelda algklassi poisi ja põhikooli lõpuklassides õppija hindeid." Võimalik, et konfliktide taga oli kasuema sallimatus. "Muinasjuttudeski räägitakse, kuidas võõrasemad oma tütreid hoiavad ja kasutütreid kiusavad. Mis vahet siin on - kasupoeg või kasutütar?" Igatahes muutusid nende suhted nii halvaks, et 14 aastaselt, jooksis ta kodunt minema ja jäi elama tädi juurde. "Isa andis raha. Ka tädi käis tööl." Kõik oli hästi ajani, mil ta pärast keskkooli ülikooli arstiteaduskonda sisse ei saanud. Asus õppima kohalikku meditsiinikooli, kindla tahtmisega lõpuks ikkagi ülikooli pääseda. Nii seda enam, et tema tüdruk sai ülikooli sisse. Medkooli lõpetas kiitusega, erialast tööd aga oma linnas ei leidnud
sünnipäev. Ta väidab, et tõeline jumal on inimene ise, millega ma ka nõustun. Veel on välja toodud selles artiklis üheteistkümnest satanisti reeglist mõned, mis võiks iga inimese käitumisraamatusse kuuluda: · Ära avalda oma arvamust ega jaga soovitusi, kui sult pole neid küsitud. · Ära kurda teistele oma muresid, kui nood ei taha neid kuulda. · Olles võõras valduses, avalda sellele austust või keeldu sinna minemast. · Ära tee seksuaalseid katseid enne, kui oled partnerilt lubava signaali saanud. · Ära võta midagi, mis ei kuulu sinule, välja arvatud juhul, kui see on koormaks omanikule ja ta soovib sellest sinu heaks vabaneda. · Ära kaeba muresid sellele, kelle ees sa end alandada ei taha. · Ära tee liiga väikestele lastele. Kirjanik Don Webb on öelnud, et satanism on protestlik käitumine. (http://www.chaosmatrix
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid