Alvar Aalto. Orgaaniline disain. Kohalik materjal. Aarne Jacobsen. Mööbel, tarbeesemed. Orgaaniline materjal, vorm. Eero Aarnio, karikatool. Kosmoseajastu mõju. Alvar Aalto oli Soome arhitekt ja disainer. Aalto klaasnõude seas on maailmakuulus "Savoy vaas”.Aalto esindab funktsionalismi. Ta sai rahvusvaheliselt tuntuks Paimio Sanatooriumiga, ajalehe Turun Sanomat kontorihoone ja Viiburi raamatukoguga. Turun Sanomat kontorihoone
Sümbolism "Lootus" Gustav Klimt Sümbolism "Kalevipoeg kivi heitmas" Kristjan Raud rahvusromantism "Kalevipoeg kellukest helistamas" Oskar Kallis rahvusromantism "Lennuk" Nikolai Triik Rahvusromantism Tallinna Draamateater A. Bubõr Juugend Antonio Gaudi juugend "Danae" Gustav Klimt juugend Art Deco naistemood Marimekko Paimio sanatoorium Alvar Aalto "Pastill" Eero Aarnio "Pall" Eero Aarnio Kohaspetsiifiline kunst Kohaspetsiifiline kunst Kohaspetsiifiline kunst "Pehmed kellad ja sulav aeg" Salvador Dali Salvador Dali teater-muuseum Figuereses, Hispaanias
instituutide järgi) 2) eraõiguse õigusnormid (+ selle valdkonna õigusharude ja õiguse instituutide järgi) 1) regulatiivne 2) õigustkaitsev 1) õigustav (lubav) 2) kohustav 3) keelav 4) ergutusnorm 1) täielik 2) mittetäielik: a) seletav b) viitav c) kitsendav B. PROF R.NARITSA JA PROF A.AARNIO järgi (ÕE lk 103 - 109; Aarnio lk 61 - 67): 1) regulatiivne 2) konstitutiivne, seejuures: a) menetlusnorm b) kompetentsinorm c) definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus) C. PROF A.AARNIO järgi (Aarnio lk 58): 1) primaarnorm 2) sekundaarnorm Moodsa õiguse normitüübid (moodsad normitüübid Aarnio lk 67): 1) kaalutlusnorm 2) kokkuleppenorm 3) eesmärginorm 4) ressursinorm D. LOENGUMAPI (J
1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 2. ÕN eesmärgi alusel: regulatiivne või õigust kaitsev. 3. ÕN ettekirjutuse sisu alusel: õigustav (lubav); kohustav; keelav või ergutusnorm. 4. ÕN ettekirjutuse kohustuslikkuse alusel: dispositiivne või imperatiivne (kohustavad ja keelavad) või juhendavad. 5. ÕN adressaadi alusel: üldsubjektne või erisubjektne (e spetsiaalsubjektne). 6. Naritsa eriliigitus: täielik või mittetäielik (seletav, viitav või kitsendav). 7. Aarnio järgi: konstitutiivne või mitte. Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm, kompetentsinorm või definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus). 8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. 10. Lihtnorm või liitnorm. ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S.
koosseisule, kusjuures seotakse ka õiguslik tagajärg (imputatsioon). Prof A.Aarnio märgib, et väga lihtsas vormis osutab juriidilise süllogismi esimene eeldus (premiss) õigusnormile ja teine juhtumile kui faktile. Seetõttu räägitaksegi õigusküsimusest ja faktiküsimusest. Seaduse rakendamine tähendab siis seda, et juhtumi faktid paigutatakse üldises vormis oleva õigusnormi tunnustikku, faktid nagu kvalifitseeritakse õiguslikult (vrd Aarnio, lk 125). Suur eeldus näitab juhtumi kohta rakendatavat normi, väike aga toimunud fakte. Otsustaja ülesandeks on paigutada faktid suure eelduse alla. Selle operatsiooniga ehk subsumptsiooniga kujundatakse järeldus ehk õigusnorm (Aarnio, lk 138 139). Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes (ÕE, lk 149; subsumeerimise loogiline olemus vt samas lk 140). Prof R. Naritsa selgituse kohaselt nähtub ,,täielikust õigusnormist, et kui abstraktne
Ilma hüpoteesita pole õigusnormi. Siis puudub tal praktiline tähendus. Õiguslik tagajärg võib tulla kas õiguspäraselt käitudes või õigusnormi rikkudes. Vastavalt leiame õigusliku tagajärje dispositsioonist ning sanktsioonist. Õiguslikkus mõttes on subjektiivne õigus ilma vastava juriidilise kohustuseta sotsiaalne ,,null". Riikliku sunni rakendamise mudel: Kui T, siis R, vastasel juhul S. S on seal riikliku sunni liik ja määr. Aulis Aarnio jaotab õigusnormid primaarnormideks ja sekundaarnormideks. Primaarnormid sätestavad kodanike käitumist, neid võib nimetada ka käitumisnormideks. Sekundaarnormid on määratud ametiisikute jaoks, võib nimetada ka reaktsiooninormideks. Kolmeelemendilist struktuuri nimetatakse loogiliseks struktuuriks. Faktiliselt on täielikud õigusnormid kaheelemendilised, koosnedes abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. 4. Õigusnormide liigid 4.1
Õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused 1. Õiguse tunnused 1) Õigus on käitumisreeglite kogum 2) Õigus on riigipoolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) Õiguses väljendub riigi tahe 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga 6) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus 1) Positiivne õigus - kehtivad õigusnormid 2) Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid 1. Õiguslik tava 2. Leping 3. Kohtu pretsedent 4. Õigusteadus, juristide arvamus 5. Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted 6. üldakt 4. Õigusnormi loogiline struktuur 1) Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normi...
Kui juhtub, et positiivne õigus ja loomuõigus osutuvad olevat omavahel vastuolus, paljastub loomuõiguse tähendus. Loomuõigus osutub, kas positiivset õigust täiendavaks, või sellele vastandlikuks õiguspõhimõtete süsteemiks.10 8 Loomuõigus. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Loomu%C3%B5igus, 21. detsembril 2011. 9 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 43. 10 A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn, 1996, lk 94. Soolise võrdõiguslikkuse seaduses on positiivne ja ülipositiivne õigus tihedal seotud. Kuigi kultuuriliselt on inimeste väärtushinnangud erinevad siis iga seadus väljendab siiski selle kultuuri huve, kus see seadus on vastu võetud. Soolise võrdõiguslikkuse seadus on vastu võetud, arvestades valitsevaid moraali norme ning kaitsmaks inimesi diskrimineerimise eest. 1.5. Akti õiguslik ideoloogia ja eesmärk
olema R Lihtne õiguslik tagajärg näeb ette ühte võimaliku või vajaliku käitumise variandi või riikliku sunni liigi ja määra. Keeruline õiguslik tagajärg näeb ette võimalikke või vajalike käitumise kogum või mitu riikliku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õiguslik tagajärg näeb ette ühe võimalik või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Samas A. Aarnio seletab õigusnormi järgmiselt: skemaatiliselt on õigusnormis kolm struktuuriosa: õiguslik fakt - F, sunnielement - S ja õiguslik tagajärg - G. Selle õigusnormi formaalne esitus näeks välja selline: F(x) S(x) G. Kõigist x-dest on õige, et kui x toimub viisil F, siis x-le tuleb mõista otsus G - SEE ON ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR 1. Kuidas õigusnorme liigitatakse? Selgita. Õigusnorme liigitatakse:
K. Merusk, R. Narits. Eesti konstitutsiooniõigusest. Tallinn: Juura, 1998, lk 48. 2. L. Lehis. Eesti Panga staatus ja pädevus tulenevalt põhiseaduse §-dest 111 ja 112. – Juridica 1999/10, lk 480–486 3. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Teine, täiendatud väljaanne. Tallinn: 2008, lk 565 4. T. Annus. Riigiõigus. Tallinn: Juura, 2006, lk 80-81 5. H. Maurer. Haldusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura, 2004, lk 42-43 Ülesanne 4. 1. A. Aarnio. Õigusteabe AS, Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn, 1996. 2. A. Aedma. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli kirjastus, jt 2004. 3. H. Kalmo. Põhiseaduse põkkumine Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. – Juridica 2016/3, lk 147-164. 4. I. Gräzin. Lugemik poliitiliste õpetuste ajaloost. I osa. Tartu, Tartu riiklik ülikool, 1987. 5. J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusõigus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura. Tallinn, 2015
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seadus...
Sotsiaalne reguleerimine saavutatakse käitumisreeglite ehk käitumisnormide abil ning kogumis on sotsiaalne reguleerimine süsteem, milles ühe elemendina toimivad ka õigusnormid. Koos käitumisreeglite ja normide (väärtushinnangute) kehtestamisega on välja kujunenud või kujundatud ka nendest reeglitest ja normidest (väärtushinnangutest) kinnipidamise tagamise vahendid (hukkamõist, karistused, sunnivahendid jm). Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis, mall (Vt Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996, lk 56). Eespool juba nimetasime, et valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt matemaatika- ja formaalloogika reeglid, esteetika ja tavanormid, moraalinormid (kõlblusnormid), tehnilised normid ehk normatiivid jne. Mitte kõik need ei ole normid sotsiaalse normi tähenduses. Sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga käitumisreeglid (käitumiseeskirjad), mis kehtestavad, kuidas konkreetses normis nimetatud olukorda sattunud inimene (või
tunnus X, siis hüpoteesiga seotud õiguslik tagajärg ei kehti kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse, mis on aga mõistetav ainult seoses positiivse (õigusnormist tuleneva) kehtimisega. Seadusandja või õigusnormi looja käitub nii, sest kõikide „piiravate tunnuste” loetlemine positiivses õiguses on raskendatud või tahab ta skeemi „reegel ja erand” abil sageli ühtlasi tõendamisekoormist reguleerida. A. Aarnio õigusnormide liigitus õigusnormidele: 1) regulatiivsed – käitumisnormid, mis olid juba siis, kui moraal ja õigus polnud eraldunud 2) konstitutiivsed - menetlusnormid – nn kasutusjuhendid, nt norm abielu sõlmimise kohta - kompetentsinormid – kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab - seaduskeele määratlused – defineerivad mõisteid juriidilis-tehniliselt, loetelud konstitutsioonilised definitiivsed
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA SISSEJUHATAV KURSUS 1. Õigusriigi tunnused – Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus – põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seaduslikkuse põhimõ...
Õiguse mõiste, tunnused ja tähtsus Kuna õigus on mitmetähenduslik sõna, siis on vaja tähele panna, millises tähenduses õigusest konkreetsel juhul räägitakse. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes ka õiglus. Õiguse mõiste määratlemisel tuleb alustada juba põhikooli ühiskonnaõpetuse õpikus esitatud tõdemusest, et küsimusele, mis on õigus, on väga raske vastata ja ühest vastust küsimusele, mis on õigus, meil ei ole. Päris üheselt õigeks ja kõikehõlmavalt täpseks vastuseks eeltoodud küsimusele ei saa pidada ka samas õpikus esitatud määratlust, mille kohaselt “tänapäeval on õigus objektiivses mõttes käitumisreeglite süsteemne kogum, mille riik on teinud kõigile ühtmoodi kohustuslikuks ja mille reeglite rikkumise eest saab karistada.” (Taagepera, R. Ühiskonnaõpetus põhikoolile. I osa. Avita, 2008, lk 29) Aga raske on selles vanu...
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Õigusriik on pigem idee riigist. Ta on idee sellisest riigist, mille poole on mõtet pürgida, aga et sinna liikuda peab teadma, mis on õigusriigi idee. Õigusriigi idee pärineb ajast, kui õigusriigid tekkisid. Õigusjumalanna (hea ja õiglane kohtupidamine) taga peitub õigusriigi idee. Ühes käes võim ja jõud (mõõk), teises käes õiglus. Riik peab oma käitumise allutama õiglusele (õigusest tulenevale) – õigusriiklikuks käitumiseks. Lubatud on ainult see, mis on lubatud – avalikus õiguses. Keelatud on kõik see, mis pole keelatud – eraõiguses. Õigusriigi tunnused: 1) formaalsed – peab leidma kirjutatud õigusest. a. Võimudelahusus (riigitöid tegevad inimesed peavad saama oma tööd teha. Üks võim ei tohi domineerida). Võimu tasakaalustamise mehhanismid – et võimud saaksid üksteise tööd kontrollida ja ka piirata. b. Obje...
Hüpoteetiline ja rekonstrueeritud eesmärk. Ajalooline: mittesamaaegne (diakroonne) tõlgendamise ja rakendamisega. Seaduse otstarve (ratio legis). Sünkroonne tõlgendamise ja rakendamisega, diakroonne seaduse loomisega. Kohtuotsused: tõlgenduse põhjendustena tulevad arvesse kõigi astmete otsused. Kuid Riigikohtu otsustel eriline kaal. Eristada pretsedentjuhtumeid ja pretsedent-otsuseid. Eestis ei ole pretsedendiõigust! Aarnio hoiatab nn kaasuspositivismi eest (selle tähendus võib olla laiemgi – näiteks autoriõiguses). RK otsuste suhtes on tugev faktiline siduvus, tühistamise võimalus. Lubatud õigusallikad: Süstemaatika (struktuurne ja sisuline) Võrdlev õigus(teadus) Õiguse ajalugu Õigusteadus Teleoloogilised otsustused (eesmärgid, prognoosid, soovid, huvid) Väärtused ja hinnangud. Tugevdavad õiguslikku argumentatsiooni, kuid ei asenda kohustuslikke allikaid. Nendega
ÕE EKSAMIKS KORDAMINE Konspekt: R. Narits "Õiguse entsüklopeedia" I TEEMA: ÜLDIST 1.1. Õiguse eelastmed Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg. aktide teel. Normatiivne* – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordad...
õiguslik nihilism; õiguse efektiivsus; politseiriik; konstitutsiooniline riik; moodne demokraatia; õigusriik; vabadus, õiglus, õigus, legaalsus, egaalsus, kõik ja igaüks. ====================================================================== LMõÕI.978/doc © ÕIGUSINSTITUUDI INTELLEKTUAALNE OMAND 106 I. KIRJANDUS EESTI KEELES: 1. Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Õigusteabe AS Juura, 1996 2. Almann, A. Kohalik omavalitsus: Teoreetilised lähtealused. "Eesti Jurist" nr 5/6 - 7, 1993 3. Anepaio, T. Eesti Vabariigi kohtute kujunemine. "Eesti Jurist" nr 3, 1994 4. Anepaio, T. Rahukogud (ringkonnakohtud). "Eesti Jurist" nr 9-10, 1994 5. Anepaio, T. Eesti Vabariigi Riigikohus. "Eesti Jurist" nr 4 - 5 6. Burke, John J.A. Kohtuniku roll Ameerika õigussüsteemis. "Juridica" nr 3,1993 7. Dunleavy, P., O'Leary, B
allharudeks. Õigusteadus on teadus õigusnormide sisust, mis aitab teisi ühiskonnateadusi nende teaduste eesmärkide saavutamisel. Kesksed nähtused, mida õigusteadus uurib on inimene, sotsiaalne keskkond (ühiskond), riik kui organisatsioon sotsiaalses keskkonnas, õigus(-normid) kui sotsiaalsete protsesside regulaator, inimese tegu (tegevus ja tegevusetus) aegruumis, teo tagajärg, kausaalne seos teo ja tagajärje vahel. Õiguse tõlgendamise teooria. Aarnio, lk 45 jj. Aarnio räägib aga õigusteadusest järgmist. Teadust iseloomustatakse sageli tema objekti järgi. Objekti järgi iseloomustades on õigusteadus teadus õigusest. Õigusteadus selgitab kehtivate õigusnormide sisu. Sellisel ülesande kirjeldusel on kaks poolt: 1. õiguse kehtimise tõdemine ja 2. õigusnormide sisu selgitamine. Praktilises uurimistöös ja normide kasutamisel esimesele punktile eriti tähelepanu ei pöörata, vaid keskendutakse teisele punktile.
Raul Narits ,,Õiguse entsüklopeedia" I peatükk 1.1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäit...
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse reali...
vanuse hinnangud, mis on nooremad kui paar miljonit aastat. Praegused hinnangud põhinevatel mudelitel, mille kalibreerimiseks kasutati eeldatavalt sammaaegselt tekkinud kaksiktähti. Rekalibreerimine võib tähendada 20% suurust massierinevust tüüpiliste noorte tähtede puhul ja isegi 50% massivahet väga kergete tähtede, näiteks pruunide kääbuste puhul. Uuringust võtsid osa veel doktorandid Phillip Cargile ja Alicia Aarnio Vanderbilti Ülikoolist, Aaron Geller WisconsinMadisoni Ülikoolist ning Eric Stemples Sotimaa St. Andrewsi Ülikoolist. Maailmaruumi sügavustes liiguvad kõlatult tähed - isehelendavad päikesed. Kaugused, mis neid lahutavad, on keskmiselt sada miljonit korda suuremad nende läbimõõtudest; kui tähtede aine oleks ühtlaselt laiali paisatud nendevahelises ruumis, täidaks üks gramm kuubi, mille serv on 500 kilomeetrit; see aine oleks siis 1020 (üks
Süllogismiprintiip- subsumeerimine Ajalooline tõlgendamine. Mis oli normiandja eesmärk? Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamisel arvestatakse ka õiguse enda eesmärke (õigluse printsiipi), põhiseaduses sisalduvaid põhiõiguseid. Tõlgendamise tänapäevane metoodika: Normilooja kavatsus Normiformulatsiooni tähendus Ettekirjutuse otstarve Normiteksti enda arusaam Tänapäevane /A. Aarnio järgi/ Semantiline Grammatiline Loogiline (süllogismimall) Juriidiline ◦ Süstematiseerimise seisukohad- esikohal seadus (iga õigusnorm, mis kuulub põhiseadusega kaetud normi hierarhiasse- vale arusaam seadusest) ◦ maa tava- kohustuslik õigusallikas vaid siis kui juhtunu puhul rakendatavat seaduse sätet ei ole, tunnistatav, kuid asetatud teisejärgulisle allikakohale ◦ seadusandja eesmärk
9) värbamissüsteemi osas selgete kriteeriumide rakendamine vastuvótul ning värbamise viimine vórdsete vóimaluste alusele; 10) hea koolitussüsteemi väljaarendamine, mis looks lisaajendeid (motivatsiooni) kompetentsete inimeste jäämiseks riigiteenistusse vói noorte inimeste ühinemiseks riigiteenistusega. FAKULTATIIVSE OSA LÕPP 109 Lisa 2 ALLIKAD I. KIRJANDUS EESTI KEELES: 1. Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Õigusteabe AS Juura, 1996 2. Almann, A. Kohalik omavalitsus: Teoreetilised lähtealused. "Eesti Jurist". Nr.5/6 - 7, 1993 3. Anepaio, T. Eesti Vabariigi kohtute kujunemine. "Eesti Jurist". Nr.3, 1994 4. Anepaio, T. Rahukogud (ringkonnakohtud). "Eesti Jurist". Nr. 9-10, 1994 5. Anepaio, T. Eesti Vabariigi Riigikohus. "Eesti Jurist". Nr. 4 - 5 6. Burke, John J.A. Kohtuniku roll Ameerika õigussüsteemis. "Juridica". Nr. 3,1993 7. Dunleavy, P., O’Leary, B
Juhuse peaks lahendama nii, nagu sooviks seda kaasaegne seadusandja (tegu on üldtunnustatud väärtushinnangutel põhineva otsusega). Mingil juhul ei tohi ta ka siis minna vastuollu ei õiguse üldiste põhimõtetega ega üldtunnustatud doktriiniga. Kui kõigist nendest meetoditest ei piisa ja seaduses ei leidu vajalikke pidepunkte konkreetse kaasuse üle otsustamiseks on kohutnik õigustatud ja kohustatud looma õigust. Kohtunik otsustab, mis on üksikjuhtumil õigem. A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn, 1998, lk 121-171 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 140-167. IX teema. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine 1. Kas õigusteadus on olemas? 2. Kui vana on õigusteadus? 3. Jurisprudentsist väärtusjurisprudentsini. 4. Juristiks tuleb õppida. 5. Akadeemilise õigushariduse traditsioonid Euroopas. 1. Kas õigusteadus on olemas? I. Kant: teadus on iga õpetus, kui ta oli süsteemselt terviku tunnetamine. Ülikoolide ja
õigusnormi ja kehtiva õiguse suhe üldist tunnustust leidnud väärtushinnangutesse. Tõlgendamine ulatuse järgi: 1) Adekvaatne 2) Kitsendav 3) Laiendav Tõlgendamine juriidilise tähenduse järgi: 1) Ametlik – normatiivne ja kohtulik 2) Mitteametlik – nt õigusteadlaste kommentaarid kohtuotsustele Tõlgendusargumendid – tõlgendustulemuste põhjendamisel: Aarnio: 1. Semantilised argumendid – terminite tähendust puudutavad argumendid 2. Grammatilise 3. Loogilised – mõistete sisu puudutavad määratlused 4. Juriidilised - Seadus laias tähenduses – iga norm on suhtes teiste normidega, seega peab ka tõlgendus võtma arvesse normide süsteemiehitust - Süstematiseerimine - Maa tavad – tava tekib käitumisviisis pikaajalisemast rakendamisest. Tava ei saa muuta seadust
Sotsiaalne reguleerimine saavutatakse käitumisreeglite ehk käitumisnormide abil ning kogumis on sotsiaalne reguleerimine süsteem, milles ühe elemendina toimivad ka õigusnormid. Koos käitumisreeglite ja normide (väärtushinnangute) kehtestamisega on välja kujunenud või kujundatud ka nendest reeglitest ja normidest (väärtushinnangutest) kinnipidamise tagamise vahendid (hukkamõist, karistused, sunnivahendid jm). Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis, mall (Vt Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996, lk 56). Eespool juba nimetasime, et valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt matemaatika- ja formaalloogika reeglid, esteetika ja tavanormid, moraalinormid (kõlblusnormid), tehnilised normid ehk normatiivid jne. Mitte kõik need ei ole normid sotsiaalse normi tähenduses. Sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga käitumisreeglid (käitumiseeskirjad), mis kehtestavad, kuidas konkreetses normis nimetatud olukorda sattunud inimene (või
Probleem – juriidilise otsustuse eeldused (eriti suur eeldus) sageli vaieldavad tekib küsimus antud lahendusnormi valiku mõistlikkusest. Sisemine põhjendamine vastuseid ei anna, mistõttu tuleb loogilisest subsumeerimismudelist väljapoole minna – toimub uute sisemiste põhjenduste moodustamine. Uute sisemiste põhjenduste arv pole konstantne suurus, kui teine sisemine põhjendus rahuldavat tulemust ei anna, tuleb moodustada kolmas jne. Aarnio: normaalolukorras väljendab esimene premiss seaduseteksti, järgnevad püüavad näidata, et tõlgendus T on antud § „õige“ tõlgendus. Seega süllogismikett hargneb, erinevate harude vahel pole aga loogilist suhet. Argumendid tuginevad vaid koos esialgsele süllogismile, moodustades omapärase mosaiigi, milles tervikpildi järgi saab otsustada, kas põhjendus rahuldab või mitte.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
