1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
Kasutatavad relvad ja tihti isegi lubatud löökide arv olid eelnevalt määratud. Hoope andsid vastased kordamööda ja võitluse lõpul teatas kohtunik, kumma löögid olid paremad. Peeti ka grupivõitlusi, varasematel aegadel koguni ehtsate lahingurelvadega. Ka sel juhul oli võitluse kestuse suhtes enne kokku lepitud. Turniir ei kujutanud endast aga mitte üksnes sportlikke üritusi, vaid pidustusi laiemas mõttes. Seal koguneti oma senjööri ümber ja kohtuti teiste aadlikega. Oluline roll oli daamidel, kellele noored rüütlid said oma mehisust demonstreerida. Sageli esinesid neil pidustustel ka muusikud ja poeedid. Seega oli turniir ühtlasti tähtis kultuurisündmus. Rüütlite kasvastus Aadlike kasvatus, mille peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks, kulges mitmes etapis. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poiss kodus vanemate hoole all, seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja
Voltaire- Pidas parimaks valgustatud absolutismi s.o. riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh. Rousseau- Pidas parimaks rahvavõimu. Võim pidi olema koondatud ühe isiku kätte, et ellu viia rahva tahet. 5. Loetle: Peeter I reforme Venemaal nimetades iga muudatuse juures selle aja ning 1)positiivse külje ja 2) negatiivse külje! · Sõjaväereform- värvati uus sõjavägi. Välismaalastest ohvitserkond vahetati järk-järgult välja vene aadlikega. · 1722. a. seati sisse teenistusasmesik, mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku auastme ja positsiooni. Usina teenistusega võis nüüd ka madalama päritoluga mees tõusta aadliseisusesse. · Muudeti valitsusasutuste strukuuri. Bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usadusalustest koosneva senatiga. · Kiriku allutamine riigile- patriarhi ametikoht kaotati ning kirikupeaks sai tsaar.
puubarjäär). Kuna odahoop oli küllaltki tugev kasutati tugevamaid kiivreid ja raudrüüsid. Sagedased olid ka jalgsivõitlused, mis olid aiaga piiritletud alas. Kasutatavad relvad ja hoopide arv oli enne määratud. Hoope anti kordamööda ja pärast teatas kohtunik, kumma löögid olid paremad (ka gruppides ja ehtsate lahingu relvadega, aeg määratletud). Turniir ei olnud ainult spordisündmus, vaid pidustus laiemas mõttes. Seal koguneti oma senjööri ümber ja tutvuti teiste aadlikega. Oluline roll oli daamidel, kellele noored rüütlid said oma osavust demonstreerida. Sageli olid seal ka muusikud ja poeedid. 10.Jahipidamine Jahiretkelt saadi söömalauale värsket liha, ent jaht oli ka kõrgelt hinnatud harrastus. See andis rüütlile võimaluse treenida oma hobuseid ja arendada oma ratsutamisoskusi. Mõned rüütlid pidasid jahi tarbeks erilisi jahihobuseid ning paljudel oli jahipidamine kujunenud lausa maaniaks. Enamasti oli see rüütite ainus võialus kasutada vibu
(salgamine). Seejuures on oluline märkida, et nii iseloomustab teda Timo vend Georg, Lieveni rahvuskaaslane. See rõhutab veel eriti Lieveni negatiivsust. "Keisri hullus" on Timo otseselt Jakobi (ja Eeva) olukorra põhjustaja: Timo võttis endale talutüdrukust naise, keda ta laseb koolitada. Eevale seltsiks võetakse kaasa Jakob, viimase arvamust küsimata. Timo tegevuse tõttu on Jakob (ja Eeva) jäänud n-ö kahevahele: nad pole enam eestlastega võrdsed ega ole veel aadlikega päris samaväärsed. Jakob on saksa pükstes, prantsuse keelt kõnelev pooleesti talupoeg, kes "ei ole "puhas" eestlane ega ka sakslane; tema identiteet ei asu kummalgi poolel". Kui Timotheus von Bock kannab romaani sõnumit, siis suure osa ülejäänud baltisakslaskonna funktsioon on suuresti rõhutada von Bocki eripära, olla kes vähem, kes rohkem n-ö tüüpilise baltisakslase rollis. "Keisri hullu" von Bock on omapärane,
I 1) Teksti autor- Jaan Kross 2) millest jutt?Tartu maksust, enne Liivi sõda valitsev olukord e sõjaeelne olukord II 1) Millal ülestõus toimus? 1560 sept. 2) Talupoegade meelepaha põhjus: Mõisnikud nõudsid neilt suuri makse ja teotööd, kuigi olid pidevad kodusõjad ja venelased tungisid mööda maad edasi aina rüüstades talupoegade talusid. Mõisnikud aga talupoegadele kaitset ei pakkunud. 3) Mis võis olla Tlna Rae keeldumise põhjus- ei tahtud aadlikega tülli minna ja probleemiga tegeleda. Aadlikud olid enamjaolt ju sakslased ja raadi kuuluvad kaupmehed olid sakslased, seega ei tahetud omavahel tüli kiskuda.Tunti küll kaasa talupoegadele, aga ei olnud kasulik neid aidata. III 1) Karl?Karl IX Rootsi kuningas. 2) Miks Poola aladel oluline usu küsimus? Sest Poola oli ise sügavalt katoliiklik maa ja kuna Poola soov oli luua ühtne riik, siis pidi olema ka valdav usk. Ühtset riiki näitaski kui on
hästi,Prantsusmaa! Mul on tunne, et ma ei näe sind enam iialgi." Sotimaa 1561 1568 Prantsusmaalt lahkus Maria Stuart paljude kaaslaste saatel, ent kui ta 19. augustil 1561. aastal Sotimaale jõudis, nägi ta vaid vaesust ja viletsust ning siin ei oodanud teda keegi. Oli vaid tühi, vaesunud ja mahajäetud õukond koos talupoeglike "õuelaulikutega", kui neid üldse nõnda võis nimetada, ja protestantlike aadlikega. Prohvetlikult ütles soti kõrgaadlik Maitland of Lethington Maria kohta: "Ta ei jäta tegemata hämmastavaid draamasid." Ja tõesti, Maria Stuart tõi kaasa religioosse lahknevuse probleemi. Sotimaad lõhestasid protestantism ja katoliiklus, ent Maria Stuart ei läinud protestantismi usku üle, ehkki see oleks teda säästnud paljudest lahknevustest rahvaga. Ta oli ju ometi Guise' ide soost, see tähendab, tuliste katoliikluse eest võitlejate soost. Tema poolvend James
1. PIIBLI ÜLESEHITUS, TÕLKIMINE Biblia tähendab kreeka keeles raamatuid. Biblia tuleb foiniiklase linnast Biblos, kus toodeti papüürust. Piibel koosneb kuuekümne kuuest raamatust. Vanas Testamendis on 39 raamatut, kirjapanek kestis 1000a. (1200eKr- 165eKr) Algab maailma loomisega. 1-5 raamat – Moosese raamatud „Seadused”. 6-14 raamat – Ajaloolised. 15+ - poeesia (salmid, õpetussõnad, Iiob) Prohvetite(ettekuulutajad) raamatud Uues Testamendis 27 raamatut. Kirjapanek peale 2.saj. Kõneleb Kristuse elust. Evangeeliumid – ettekuulutused(Matteuse, Markuse, Luukase, Johannese) Apostlite teod (usukuulutajad) Kirjad Roomlastele, korintlastele, 15 raamatut (Peetruse, Johannese, Juuda kirjad) Johannese ilmutus Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit.. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Testament tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmidek...
kaitstes kõige mõjukamate ühiskonnakihtide huve. 1.6. Absolutismi kujunemise algus hiliskeskajal: Keskaegne ühiskond KESKAEG 5 Absolutism (e absoluutne monarhia) on piiramatu kuningavõim, mille väljakujunemise põhjuseks oli uue ühiskondliku jõu - kodanluse tekkimine. Kodanlus oli jõukas, kuid maksualune linnaelanike kiht, kes soovis saada endale poliitilist võimu ja võrdseid õiguseid aadlikega. Kuningatel tekkis soodne võimalus laveerida kahe vastandliku jõu - aadli ja kodanluse vahel; toetada vajadusel kord ühte poolt, kord teist ja seeläbi suurendada oma võimu. Absolutismi võidukäigule Inglismaal aitas kaasa Rooside sõda (1455 1485 a) Inglismaal, mille käigus kõrgaadel oli kodusõja tõttu nii nõrgestatud, et kuningaks tõusnud Henry VII Tudoril (valitses 1485 1509 a) ei valmistanud raskust riik kindlalt oma võimule allutada.
tegutsesid nõuandva organina seisuste esindused, kaitstes kõige mõjukamate ühiskonnakihtide huve. 1.6. Absolutismi kujunemise algus hiliskeskajal: Absolutism (e absoluutne monarhia) on piiramatu kuningavõim, mille väljakujunemise põhjuseks oli uue ühiskondliku jõu - kodanluse tekkimine. Kodanlus oli jõukas, kuid maksualune linnaelanike kiht, kes soovis saada endale poliitilist võimu ja võrdseid õiguseid aadlikega. Kuningatel tekkis soodne võimalus laveerida kahe vastandliku jõu - aadli ja kodanluse vahel; toetada vajadusel kord ühte poolt, kord teist ja seeläbi suurendada oma võimu. Absolutismi võidukäigule Inglismaal aitas kaasa Rooside sõda (1455 1485 a) Inglismaal, mille käigus kõrgaadel oli kodusõja tõttu nii nõrgestatud, et kuningaks tõusnud Henry VII Tudoril (valitses 1485 1509 a) ei valmistanud raskust riik kindlalt oma võimule allutada
Pärast lüüasaamist Krimmi sõjas oli see selge, et Venemaa pärisorjusliku maana jääb igati Lääne-Euroopast maha. Ta ei pooldanud pärisorjust, pooldas inimese kõlbelist ümberkujundamist, tema psüühika muutmist. Kui ta tegi 1857 reisi Lääne Euroopasse oli ta väga pettunud, nägi Pariisis pealt giljotineerimist pealt ja oli rabatud. Ta suhtus eitavalt poliitikasse, igasugune võim kaasinimeste üle oli Tolstoi arvates ebakõlbeline. Tal olid tülid aadlikega, hoidis hinges talurahva poole. Jagas Rosseau vaateid. Ta elas hästi kuid samas tundis piina, et ei elanud nagu talupoeg. 7. Tolstoi pedagoogiline tegevus Ta arvas Jasnaja Poljanas talulaste kooli ja kutsus sinna noori õpetajaid ja õpetas ka ise. Õpetajatöösse kiindus ta tugevasti- luges ise kasvatusteaduslikku kirjandust, asutas käsikirjalise pedagoogilise ajakirja ,,Jasnaja Poljana", kirjutas ise õppekirjandust ja finantseeris selle väljaandmist
PERIOOD ESINDUSKOGU RIIGIVORM KES OLULISEMAD MÄRKUSED VÕIMUL? 1789-1792 Generaalstaadid Absoluutne Suurkodanlu Rahvuskaart (relvastatud rahvas, kes Rahvuskogu monarhia s liidus ei sõltunud enam monarhist), Asutav Kogu 1791 vaimulike ja aadliseisuse kaotamine (ühiskonna Seadusandlik konstitutsioon aadlikega liikmed muutusid ühtsemaks), Kogu iline monarhia tsunftisundluse kaotamine (see polnud siis enam arengul teepeal ees), agraarseadusandlus ( tühistati feodaalide isiklikud privileegid ja
See suhtumine tõi kaasa vaesuse. Inglismaal esile tõusnud uusaadel ehk gentry kohanes 5 uute nõudmistega kiiresti ning sekkus agaralt majandustegevusse. Lõhe aadli ja kodanluse vahel oli Inglismaal tunduvalt väiksem kui MandriEuroopas. Teenistusastmete tabel Venemaa aadliühiskonna kujundajana: Välismaalastest ohvitserid asendati järkjärgult vene aadlikega. Nende väljaõppeks loodi navigatsiooni ja suurtükiväekoole. 1722. aastal seati Venemaal sisse teenistusastmete (rangide) tabel mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku positsiooni ühiskonnas. Kogu teenistushierarhia jagati neljateistkümneks astmeks. Sätestatud teenistushierarhia suurendas märkimisväärselt Vene ühiskonna sotsiaalset mobiilsust ning laiendas aadliseisust.
Liivi ordu ja Riia peapiiskopi alistumisel Poola kuningale nõudsid Liivimaa aadlikud, et nende eesõigused jääksid puutumata. Kuninga järgi nimetatud Sigismund Augusti privileeg tagaski aadlile tema senised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Luteri usk pidi säilima ja ametikohad täideti sakslastega. Kogu sõja perioodil aga näitasid siinsed aadlikud ennast pigem väheusaldatavana ja seepärast hakkas Stefan Batory juhtivaid kohti täitma poola ja leedu aadlikega. Poola aeg algas halduse korrastamisega. 1582. kehtestati selleks Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgemaid ametiisikuks jäi asehaldur. Maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkond. Igaühe etteotsa valis kuningas presidendi, kelle võim oli üsna kitsas, ta juhtis aadli ratsaväge. Hiljem nimetati need ümber vojevoodkondadeks, mis jagunesid staarostkondadeks. Kohaliku aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav maapäev, kuhu tulid ka teised suuremate linnade esindajad
hakati ignoreerima. Aadlipositsiooni juhiks sai Johann Reinhold Patkul, , kuid ta mõisteti koos kaaslastega mässu õhtuamise tõttu surma. Ta aga põgenes välismaale. Kättemaksuks saadeti 1694. a laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium ja allutati maapäev kindralkubernerile. Sellega peaaegu kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Vene aeg (1710-1762) Venemaa ei saanud olla kindel oma vallutuste püsivuses pärast Põhjasõda ja selle tõttu oli tähtis hoida häid suhteid aadlikega. Selleks alustati restitusiooni. Sellega sai aadel tagasi ka oma õigused talupoegade üle. Balti erikord sätestati 1721. Uusikaupunki rahuga. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitses luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 1730-40. koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad aadlimatriklid. Immatrikuleeritud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Balti
*Eestistit sooviti Rootsistada Poole võim lõuna eestis *Poole kuningas Stefan Batory ei täitnud oma eelkäija Sigismund II Augusti lubadusi, privileegide osas aadlikele ja linnadele. 1582 hakkas liivimaal kehtima konstutsioon *Liivimaa jagati *presidentkondadeks. *vojowoodkonnad *Staarostkonnad *Staarostid allusid otse kuningale *Rahva elujärk paranes *Valga alev sai linna õigused Taani võim Saaremaal *Saaremaa elas liivi sõja üle teistest kehvemini *Taani jagas oma võimu aadlikega. *Taani võimud viisid Saaremaal läbi mõisate riigistamine ehk reduktsioon *Kursesaare alev sai linna õigused Rootsi võim kogu Eestis *1604 krooniti Rootsi kuningaks Karl IX *1600 1629 toimus Poola/Rootsi sõda *1601 - 1603 tabas Eestit näljahäda *1621 - tegi Rootsi kuningas Gustav Adolf II rünnaku liivimaale *1629 - sõlmiti Poola ja Rootsi riigi vahel vaherahu *1645 - oli kogu Eesti Rootsi võimu all. Rootsi aeg. *1629 lõppes pikk sõdade periood.
Riiki tuli palju taanlasi ja rootslasi; 5.Soome 1155-1157 Esimene Soome ristisõda soomlaste ristimiseks; Kokku korraldas Rootsi 3 ristiretke soomlaste alistamiseks; 1323 sõlmiti Rootsi ja Vene vahel Pähklinäsaari rahu, millega määrati kindlaks oma huvide piir; 4.11.16 Põhjamaade unioonid Folkungite lõpp Rootsis Magnus VII/VI Erikson oli Rootsi ja Norra kuningas (1319-1364); Rootsi riik oli suurem kui kunagi varem; Vastuolud aadlikega, kes suruvad läbi maaseaduse, mille järgi oleks kuningas valitav; Kuningas pani oma poja Hakoni 1354 Norra kunungaks; Taani-Hansa Liidu sõjas toetas Rootsi Hansa Liitu; Tekkis segadus Rootsi valitsemises Magnuse ja Hakoni vahel; Macklenburgi Albrecht; 1364 tagandati Magnus Eriksson; Uueks kuningaks sai Albrecht; Albrecht oli ebapopulaarne; Võõramaalane; Müüs Gotlandi Saksa ordule;
Riia peapiiskop pidas ennast siin kõrgeimaks võimukandjaks ja mitmel korral läks ta tülli Liivi orduga. 1297 puhkes siin esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Siinseid konflikte üritasid paavstid lahendada. Tüli suudeti lahendada 1238 sõlmitud Stensby lepinguga. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos harjumaa ja virumaaga, järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi ida suunas kavandavateks vallutusteks sõjaline liit. See kindlustas Taani võimu siin. Vallutajad hakkasid siinseid alasi enda aadlikega täitma. Nüüd hakkasid Eestis kehtima läänisuhted. Aja jooksul hakati vasallile antud maale vaatama nagu eraomandile, mis anti isalt pojale. Kujunes siinne maa-aadel. Kõige kiiremini tekkisid mõisad Harju-Virus. Siinne vasalkond saavutas suure sõltumatuse ja see ei meeldinud Taanile. PT 12. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Taani kuningale ei meeldinud konfliktid ja isepäised vasallid ja ta otsustas Eesti alad suure raha eest maha müüa. Ostjaks võeti Saksa ordu
eemale. Eestimaa rüütelkond pidas ennast paremaks. Omaetteküs kui tugev oli liivimaa rüütelkond. Ilmselt tugevad ühendused olid mk, ( pärnu, tartu jt vojevoodkonda). Aadli piirkonnad olid oluliselt tugevamad. 16 saj alguses, kui hertsog Karl alustas Liivimaa vallutamist ajas ta piirkondi aadlike ühendustega. Pärnu ja tartu aadlikele pakkus vanade privileegide kinnitamist, kuid sinna juurde rääkis ka Harju-viru õiguse laiendamist sinna. 16 juuli Võnnu ja Pärnu, 17 juuli Tartu aadlikega kapitulatsiooniakt. Harju Viru õigus laiendatakse sellega Liivimaale. See oli suur kuninha vastutulek, tegi seda selleks et liivimaa aadlikke võita enda poole. Tehakse avaldusi, liivimaalased olid alati teretulnud, kuid tegelik käitumine oli risti vastupidine. Kui Gustav II Adolf hakkas järk-järgult liivimaad tagasi vallutama, siis juba 1617 tuleb üka ja teine piirkond rootsi riigi koosseisu. Kui ilmuvad kutsutakse tema ette kohalikud liivimaa aadlikud, kes kohale
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
Marat’ põrm tõsteti Panthéonist välja ja visati prügimäele. Kirikute uksed avati taas, paljud pagulased pöördusid välismaalt kodumaale. Konventi tulid tagasi need žirondiinidest saadikud või asendusliikmed, kellel õnnestus ellu jääda. Hinnad lasti vabaks, algas vabaturukaubandus. Kibekähku tekkis endistest tavakaupmeestest ja sahkerdajatest uus suurkodanlus, kes oma jõukust tavaelus uhkusega välja näitas. Nende uusrikaste lapsed abiellusid tihti vaesunud aadlikega, kel polnud peale nime enam midagi. Imelikul kombel (nagu hiljaaegu ka Eestis) rikastusid ka parlamendisaadikud ja muud riigi- või linnaametnikud. Kuna kapitalism hakkas juurduma omasoodu, sai parlament tegeleda ka tõsisemate probleemidega. 18. žerminaalil a. III (7. aprill 1795) võttis Konvent vastu dekreedi meetersüsteemi kasutuselevõtu kohta. Teadlased olid selle tööga tegelenud esimese parlamendi koosseisu ülesandel alates 1791. a. Nüüd oli see suur töö valmis saanud
Saksa Ordu poliitikaks oli saada piiskoppide ametisse nimetamine Roomas või Avignonis. Kui piiskopi valiti toomkapiitli poolt, siis sõlmiti nn valimiskapitatulatsioon - valimiskokkulepe, mida valiti hiljem kohustub tegema valijate heaks. Piiskopid valitsesid oma piiskopkondi ainuisikuliselt, aga praktiliselt pidid arvestama oma toomkapiitliga, al 15. saj olid sunnitud arvestama ka oma rüütelkonna e aadlikega. Vasallid pidid teenima piiskopi sõjaväes, osalema piiskopi poolt kokku kutsutud vasallide päevadel. Nad olid seotud ka läänitruudusega piiskopi suhtes. 15. saj keskpaigas laieneb läänide pärimisõigus. Pärusvalduse ja läänivalduse vahed kaovad. Probleemiks jääb see, kas piiskoppidel jääb eesostuõigus - 16. saj läheb see piiskoppidel kaduma. Kas vasallidel on õigus pantida oma lääne inimestele, kes on seotud teise maaomanikuga. Kõige suurem võimuala oli Saksa Ordu Liivimaal
Madalama astme kohtuks oli nn sillakohus – üheks funktsiooniks hoolitsemine maanteede, sildade ehitamise eest, aga teostas ka politseivõimu talurahva üle ja vahendas väiksemaid talurahva süütegusid. Teiseks liigiks maakohus – Riias ja Võnnus – mõistis kohut suuremate süütegude puhul, aga ka kõigi mitteaadlike süütegude üle. Kõrgemaks kohtuastmeks Liivimaa õuekohus, mis tükk aega resideeris Tartus, hiljem Riias. Sellele allusid suurimad kuriteod, samuti aadlikega seotud kuriteod. Aadlike positsioon Rootsi võimu alusel Liivimaal esialgu tugevnes märgatavalt. Rootsi kuningad läänistasid kohalikule aadlile hulgaliselt mõisu, maavaldusi, koguni sedavõrd palju, et 17. saj 70. aastateks jäi kogu Liivimaa Läti distriktis Rootsile vaid mõnikümmend adramaad. Kohalik aadel, selle koosseis mõnevõrra muutus – Rootsi riigis tulid ka mõnest võõrrahvusest aadlikud, aga üsna kiiresti sulandusid kohaliku saksa aadliga kokku.
Sittow kindlustab välisstaatust ja jääb samal ajal iseendaks. 71 ilmub "Michelsoni immatrikuleerimine" peategelane Michelson, kes surus maha mässu, kangelane, kelle tõlgendamisel mingeid probleeme nähtud kui teiste puhul, vastuoluline tegelane. Probleemtekst analoogilises mõttes on "Pöördtoolitund" kas proosatekst või mononäidend? Mononäidend 79. aastal. Jannseni lugu, aga edasi antud poja Eugeni pilgu läbi. Üks küsimus, kas Jannsen tegi kokkuleppe baltisaksa aadlikega jne. 1975 "Taevakivi" lühiromaan, kus on õieti kolm vaatepunkti ja kolm keskset tegelast. Peterson kõige olulisem? Mingis mõttes siiski. Kõik 3 tegelast: Masing, Peterson ja Masingu naine Kaara saavad võrdselt sõna, tekivad pinged. Hüpoteetiline situatsioon, mille kohta pole mingeid andmeid, aga mis võinuks olemas olla: Petersoni külaskäik 1921 Masingute juurde. "Kolmandad mäed" 1975 ühe sündmuse lugu, tegelane Johann Köler
Peeter I vallutusplaanid pöördusid nüüd Läänemere suunas, vallandades 1700 koos Saksimaa ja Taaniga Põhjasõja ( Läänemeremaad). Põhjasõda (170021) algas Venemaa jaoks ebaõnnestunult, sundides Peeter I alustama riigis põhjalikke reforme. Et senine peamiselt streletsidest koosnev sõjavägi oli viletsa väljaõppega ning pealegi ebausaldusväärne, värvati uus sõjavägi nekrutivõtmise teel. Välismaalastest ohvitserkond vahetati järk-järgult välja vene aadlikega. Nende väljaõppeks loodi navigatsiooni- ja suurtükiväekoole. 1722. aastal seati Venemaal sisse teenistusastmete (rangide) tabel (T ), mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku positsiooni ühiskonnas. Kogu teenistushierarhia jagati 14 astmeks. Peeter I ajal loeti kõiki teenistusastet omavaid isikuid aadlikeks ja ainult neid. Sõjaväe sõdurkoosseis nagu ka riigiasutuste alamametnikud seisid väljaspool rangide tabeli astmestikku
tulemine on hoopis kahtluse all, noormees näeks heameelega maailma ja elaks oma elu võimalikult kaugel kodukoha soodest ja rabadest. Nii nagu lõppeks ka paremad ajad Vargamäel. Indrek tunneb seda kõige selgemini. Pilet 6 11. RÜÜTLI JA LINNAKIRJANDUS KESKAJAL, FRANCOIS VILLON Külad kasvasid linnadeks ja linnades tekkis ühiskondlik kihistumine (kaupmehed, talupojad). Kaupmehed said väga rikkaks, aga seisus luges rohkem. Neid ei peetud vaimulike ja aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. 11.-12. saj linna aina tugevnesid, moodustutsid rikaste kogukonnad. Kujunevad ülikoolid: Bologna (1088), Pariis (1200). Haridus muutub ilmalikumaks, vabaneb kiriku eestkoste alt. Skolaarid ja kleerikud haritlased, tudengid, kes õppetööst vabal ajal reisivad ringi. Kirjandused parodeerivad Piiblit, kirikut. Ülistavad maiseid hüvesid. Vagandid hulkujad. Võtavad eeskuju Anakreonist, Ovidiusest ja Horatiusest. Kõige vanem säilinud vagantide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
