Venemaa Kirikulõhe-lõheneb õigeusukirik reformi pooldajateks ja vastasteks e vanausulisteks. Paljud vanausulised olid sunnitud põgenema. Osa jõudis ka peipsi äärsetele aladele. Peeter I reformid-sai põhjasõjas lüüa, alustas reforme, värvati uus sõjavägi, ohvitserkond vahetati välja vene aadlikega, asendati bojaaride duuma, kirik allutati riigile Katariina ll-koostas valgustusideedel rajaneva seadustiku projekti mis jäi vastu võtmata,katariina ajal kasvasid inimesed kes olid harjunud sõnavabaduse,poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ning asusid kujundama venemaa uut palet. 18. saj. Lõpul sai Euroopa suurimaks linnaks London. Levis kartulikasvatus, tekkis uus kodanlik perekonnamudelesimene reg. postiüh rajati 1490.a. pooma, veneetsia, brüsseli ja innsbrucki vahel. Ameerika Esimesed kolooniad rajati idarannikule 17.saj. alguses, 18saj oli ameerika idarannikul 13 inglise kolooniat u 2,5 milj valget kolonisti, kõrgeim võim...
Onegini head ja halvad küljed Onegin oli tolle aja tüüpiline aadlinoor, kellel oli nii halbu, kui ka häid külgi. Me kõik teame ju, et ükski inimene pole veatu. 1. Oneginile meeldis mängida naiste tunnetega. Võib isegi öelda, et ta polnudki võimeline tundma midagi tõelist. 2. Ta pidas ennast teistest paremaks. Talle ei meeldinud suhelda maa- aadlikega, sest ta kartis, et temast hakatakse halvasti arvama. 3. Ta suutis tunnistada enda vigu, olgugi et liiga hilja. 4. Ta oskas eluga hakkama saada. Ta reageeris alati vastavalt olukorrale. 5. Ta oskas elu nautida. Ta võttis enda nooruselt ja elult kõik, mida võtta andis. 6. Ta oli väga enesekindel, sarmikas ja sõnaosav. Ta teadis kuidas tuleb naistega suhelda. 7. Ta oli noor ja uljas, ning seetõttu sai surma Lenski. Oleks ta olnud vanem ja targem, oleks ta osanud Lenski mõttetu surma ära hoida...
Aastal 1971 lõi Asutav Kogu põhiseaduse. See sätestas võimude lahususe. Kaotati sisetollid ja tsunftid. Riigi uueks võimuorganiks sai Seadusandlik Kogu, mis koosnes 745-st saadikust.Revolutsiooni süvendamist pooldavaid saadikuid Seadusandlikus Kogus hakati nimetema jakobiinideks. Jakobiinide kihutustöö tagajärjel toimus Pariisis 1792. aasta augustis väljaastumine. Vallutati kuningaloss, kuningas arreteeriti, kuna teda süüdistati sidemetes Prantsusmaalt põgenenud aadlikega. Louis XVI-st tehti kodanik Louis Capet. Rahvas võitis.
Kuna odahoop oli küllaltki tugev kasutati tugevamaid kiivreid ja raudrüüsid. Sagedased olid ka jalgsivõitlused, mis olid aiaga piiritletud alas. Kasutatavad relvad ja hoopide arv oli enne määratud. Hoope anti kordamööda ja pärast teatas kohtunik, kumma löögid olid paremad (ka gruppides ja ehtsate lahingu relvadega, aeg määratletud). Turniir ei olnud ainult spordisündmus, vaid pidustus laiemas mõttes. Seal koguneti oma senjööri ümber ja tutvuti teiste aadlikega. Oluline roll oli daamidel, kellele noored rüütlid said oma osavust demonstreerida. Sageli olid seal ka muusikud ja poeedid. Kasvatus: Oluline oli ettevalmistus sõdimiseks. Poisid elasid kodus 7. eluaastani. Järgnes paazi aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.aastaselt sai saadi kannupoisiks, siis võis ta kanda isiklikku relva. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel
Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle. Nagu linnused kuulusid nende kutuuri juurde ka turniiride pidamised, mis olid heaks võimaluseks end rahuajal vormis hoida ja sealjuures ka meelt lahutada. Turniiril oli erinevaid viise võitlemiseks. Populaarseim oli katsakahevõitlus. Samuti olid ka esindatud jalgsivõitlus ja grupivõitlus. Turniir oli lisaks eelmainitule ka kultuurisündmus, sest turniire peeti tihti suurte pidustustena, kohtuti teiste aadlikega ja koguneti oma senjööri ümber. Kuna rüütlite peamine kohustus ühiskonnas oli siiski sõdimine, oli tähtsal kohal nende ettevalmistus ja kasvatus. Ettevalmistus hakkas seitsme aastaselt, kui poisid saadeti kodust kõrgemalseisva feodaali juurde, kus tast sai paaz. Sel etapil õpetati kombeid ja seltskonnas käitumist. 15 aastaselt saadi tavaliselt kannupoisiks. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. Järgmine tase oli juba rüütel, milleks saadi 18-21 aastaselt
Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle. Nagu linnused kuulusid nende kutuuri juurde ka turniiride pidamised, mis olid heaks võimaluseks end rahuajal vormis hoida ja sealjuures ka meelt lahutada. Turniiril oli erinevaid viise võitlemiseks. Populaarseim oli katsakahevõitlus. Samuti olid ka esindatud jalgsivõitlus ja grupivõitlus. Turniir oli lisaks eelmainitule ka kultuurisündmus, sest turniire peeti tihti suurte pidustustena, kohtuti teiste aadlikega ja koguneti oma senjööri ümber. Kuna rüütlite peamine kohustus ühiskonnas oli siiski sõdimine, oli tähtsal kohal nende ettevalmistus ja kasvatus. Ettevalmistus hakkas seitsme aastaselt, kui poisid saadeti kodust kõrgemalseisva feodaali juurde, kus tast sai paaž. Sel etapil õpetati kombeid ja seltskonnas käitumist. 15 aastaselt saadi tavaliselt kannupoisiks. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. Järgmine tase oli juba rüütel, milleks saadi 18-21 aastaselt
· võitlemine nüride relvadega · kaitseks tugevad, rasked raudrüüd ja kiivrid · tihedad surmajuhtumid · aja sisustamiseks · grupivõitlused (kasutati ehtsaid relvi) · ratsakahevõitlus (odaga üksteise sadulast maha tõukamine) · jalgsivõitlus (aiaga piiratud platsil, võitis see, kellel paremad löögid, relvad ja löökide arvud eelnevalt määratud. Turniir · võideldi eri viisidel · pidustusi e. kultuurisündmus · kohtuti aadlikega · koguneti oma senjööri ümber · esinesid muusikud, poeedid · noored rüülid demonstreerisid daamidele oma mehisust Rüütlite kasvatamine · peaeesmärk ettevalmistamine sõdimiseks · rüütlid kirjaoskamatud · raamatutarkust ei peetud kohaseks · rüütlid ei osalenud mõisade valitsemis Rüütli kasvatamise etapid · 0-7a. kodus, vanemate hoole all · saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde ning lõpuks sai paaz
Hodiernaks. Kuningaks saades andis Richard talle helde pensioni. Vähe on teada tema hariduse kohta, teda peeti haritud meheks. Ta sündis küll Oxfordis, Richard I ei rääkinud peaaegu üldse inglise keelt ning oma kümneaastasest valitsusajast veetis ta Inglismaal kokku vaid umbes kuus kuud. Peamiselt elas ta oma valdustes Edela-Prantsusmaal.Ta koostas luulet ja kirjutas prantsuse keeles. Juba varases eas näitas ta märkimisväärset poliitilist ja sõjalist ilmet võideldes mässumeelsete aadlikega võimu pärast. 1159. aasta märtsis oli korraldatud, et Richard abielluks Ramon Berenguer IV tütrega, kuid see ebaõnnestus ja abielu jäi katki. Hiljem abiellus ta Margaret-iga, Louis VII tütrega. 1171. aastal, Richard lahkus koos oma emaga Aquitaania poole. 1172. aastal kuulutati Richard Aquitaania hertsogiks. 1183. aastal, Richardist sai Inglismaa troonipärija. Ristisõda ja vangipõlv 1189 aastal, peale Henry II surma, Richard krooniti Westminister Abbey’s Londonis. Ta alustas
Suuri summasid kulutasid kaupmehed järgmiselt: Nad tegid kalleid kingitusi kirikule ja jagasid annetusi vaestele. Oli ka neid kaupmehi kes lootis enda elu kindlustada sellega, et andsid elu jooksul kogutud varanduse heategevuseks. Kaupmehe iseloomustus Talle meeldis kuulata muusikat, tantsida, vaadata näitemänge. Kaupmehe majja ilmusid raamatud, mis kunagi olid olnud vaid vaimulike pärisosa. Oma mainet püüdsid kaupmehed parandada nii, et sõlmisid aadlikega abielusid. Raha ja võim Augsburgi kaupmees ja pankur Jakob Fugger (1459- 1525), hüüdnimege Rikas, oli üks oma aja jõukamaid inimesi. Fuggerid alustasid kangakaupmeestena.Nad müüsid kangrutele lina ja puuvilla, ostsid neilt siis kangad kindlaks- määratud hinnaga kokku ja müüs hoopis kallimalt edasi.Kasum oli suur ja ettevõte laienes üle kogu Euroopa. Edasi hakati tegeleme pangandusega, laenates suure
Lääne- Euroopas töötas see süsteem üldiselt samamoodi kuigi materjalid ning ehitusstiilid olid mõisate ning linnuste ehitamiseks erinevad. Võrreldes ülejäänud Euroopaga, kus nii aadlikud kui talupojad olid enamjaolt samast rahvusest, olid Eestis talupojad eestlased ning aadlikud enamjaolt sakslased. Ka eestlastest perekonnad, kellel oli võimalus elada aadliseisuses, saksastusid kuna üldiselt suheldi teiste aadlikega ning mitte eestlastest talupoegadega näiteks Maydelli suguvõsa. Nii Eestis kui ka mujal Euroopas oli valitsevaks usuks kristlus. Reformatsiooni tagajärjel, mis leidis Lääne-Euroopas aset 1517. ning Eestis 1523. aastal, muutis tohutult eestlaste maailmapilti. Uus usk segunes eestlaste kommetega ning see kajastus päris mitmetel viisidel. Näiteks kalendripühadeks hakati pidama suurt reedet, ülestõusmispüha, jõulupühasid ning mitmeidki teisi
18saj.Prantsuse revolutsioon.14juuli 1789a. - 9 november 1799a. Revolutsiooni tagajärjed 1)rahvusilk eneseteadlik tõus 2)valgustus ideede levik. Vabadus,vendlus ja võrdsus.Revolutsioon tõi kaasa poliitilise vastaste massilise hävitamise ja vägivalla.Kukutati vana feodaalne kord. 19saj.Revolutsioonid Euroopas1848-1849a.Saksamaa,Prantsusmaa,jaUngari vahel. Poliitilised vastuolud(Euroopas) ühiskonnas. Sooviti majanduslikult tugevnevat kodanlust,soov aadlikega kaasa rääkida ja sotsiaalsete olude halvenemine.nt tööpuudus.Revolutsiooni tagajärjel kehtestati põhiseadused, polittilise võimu juurde kaasati liberaalne kodanlus ja sätesteti kodanlikele üldtemokraatlikud õigused ja vabadused. 20saj.Toimus kaks revolutsiooni Veebruari revolutsioon 8 märts 1917a. Ja Oktoobri revolutsioon 6-7 nov 1917a.Põhjuseks oli et,Venemaa oli ainus riik Euroopas kus puudus põhiseadus.Võimul oli tsaar e.isevalitseja.Toimus
Miks oli raha nii tähtis? Arvatavasti oli sel ajal väga tähtsal kohal tähtsad seltskonnad. Et olla koos tähtsate isikutega, pidi olema palju raha. Tänapäevaga võrreldes tundub küll need summad, mis sel ajal olid, üsna tühised, kuid tegelikult olid need summad suured. Rikkust oli sellel ajal raske saavutada. Ainult vähesed suutsid tulla talupoja seisusest aadlikuks. Seda suutis näiteks isa Goriot. Tänu oma kavalusele suutis ta oma tütred paari panna aadlikega. Kõige paremini väljendub eneseteostamine teoses Rastignaciga. Tulles Pariisi oli ta vaene noormees, kes alustas oma õpinguid ülikoolis ja elama asus pansionaati. Tema arvates oli sel ajal rikastumiseks kõige tähtsam omada kõrget haridust. Kuid mida kauem ta Pariisis Joel Hirs 11a klass
Vanameistrile avaldas noor helilooja muljet ja ta pakkus oma õpetust. Samal aastal asuski Beethoven taas teele Viini. Beethoven õppis Haydni juures umbes aasta. Nende iseloomude ja vanusevahe erinevus ei soosinud hea õpetaja ja õpilase suhte tekkimist. Beethoven on irooniliselt öelnud, et tegelikult ei õppinud ta Haydnilt midagi. Lühiajalist õpetust sai ta ka Salierilt. Viini asumisest saadik oli Beethoven vabakutseline helilooja, küll aga olid talle tähtsad tutvused erinevate aadlikega. 2. aprillil 1800 toimus Beethoveni avalik tuluõhtu. See oli murrang – seni aadliringkondades väikese seltskonna ees esinenud muusik andis nüüd kontserdi suures saalis Viini avalikkuse ees! Eelkõige oligi ta kuulus klaverivirtuoosina, tema teoseid tunti vähem. Sellest sai alguse Beethoveni kuulsus heliloojana. Juba 1795. a hakkas Beethoven märkama oma kuulmisvaegust; sajandi vahetuseks oli haigus arenenud nii kaugele, et see tekitas temas suurt masendust.
Von Bock pöördus tagasi Võisiku mõisavalitseja majja, kus ta peaaegu kümne aasta pärast ka segastel asjaoludel suri. Lisaks eetilist käitumist ülimaks pidava Timo, on romaanis ka teisi tegelasi, kellest rohkem paistavad silma Jakob Mätlik, Eeva Mätlik ehk Katarina von Bock ja mõisavalitseja Laming, kelle nimi kõlab romaanis seoses erinevate tegelastega. Eeva oli Timo truu abikaasa ja mõttekaaslane. Pärit talupoja perest, tuli tal algul kogeda raskusi suhtlemisel aadlikega, kuid meelekindluse tõttu ei lasknud ta ennast teistest häirida ning ta saavutas lugupidamise teiste poolt. Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ette kanda Timo olukorrast. Lamingul oli tütar, kellesse armus Eeva vend Jakob. Siiski ei asunud nad kokku elama, sest Jakob ei usaldanud naist. Enesele algus teadmata abiellus Jakob ikkagi mõisavalitseja sugulasega: nimelt viimase sohilapse Annaga. Laming oli ka Timotheus von Bocki oletatav mõrvar.
Von Bock pöördus tagasi Võisiku mõisavalitseja majja, kus ta peaaegu kümne aasta pärast ka segastel asjaoludel suri. Lisaks eetilist käitumist ülimaks pidava Timo, on romaanis ka teisi tegelasi, kellest rohkem paistavad silma Jakob Mätlik, Eeva Mätlik ehk Katarina von Bock ja mõisavalitseja Laming, kelle nimi kõlab romaanis seoses erinevate tegelastega. Eeva oli Timo truu abikaasa ja mõttekaaslane. Pärit talupoja perest, tuli tal algul kogeda raskusi suhtlemisel aadlikega, kuid meelekindluse tõttu ei lasknud ta ennast teistest häirida ning ta saavutas lugupidamise teiste poolt. Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ette kanda Timo olukorrast. Lamingul oli tütar, kellesse armus Eeva vend Jakob. Siiski ei asunud nad kokku elama, sest Jakob ei usaldanud naist. Enesele algus teadmata abiellus Jakob ikkagi mõisavalitseja sugulasega: nimelt viimase sohilapse Annaga. Laming oli ka Timotheus von Bocki oletatav mõrvar.
treeninguks ja ettevalmistuseks sõjas. Turniirid olid suurejoonelised üritused, kuhu kogunes palju rahvast ja mida peeti mõne feodaallossi läheduses. Rüütlite jõuproovid kestsid tavaliselt mitu päeva: esimesel võideldi ratsa, teisel jalgsi ja kolmandal grupikaupa. Tavaliselt võideldi nüride relvadega, kuid sellest hoolimata polnud turniirid päris ohutud. Turniirid ei olnud ainult sportlikud üritused, vaid ka pidustused, kus kohtuti teiste aadlikega ja kus esinesid ka muusikud ja poeedid. Feodaalide relvastus Relvastus jagunes ründevarustuseks, mille hulka kuuluvad lähivõitlusrelvad(mõõgad, odad jne) ja laskerelvad (vibud, tulirelvad, ammud jne) ning kaitsevarustuseks (kaitserüü, kiiver ja kilp). Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keha metallplaatidega kaetud nahkvammus ehk soomusrüü. XI sajandil hakati enam kandma rõngassärke, mille peale tõmmati sageli veel pikk linane särk.
· Võnnus pidas aadel oma ühiseid tippnõupidamisi maapäevi · Poola kuningavõimu kõrgeimaks esindajaks oli asehaldur. Varane Rootsi aeg Põhja Eestis · Tallinnas oli Rootsi aeg alanud juba 1561 a · Faktiliselt hakkas Stockholm Põhja Eestit valitsema alles 1583 aastast Pljussa vaherahust. · Rootsi võim pidi kõigepealt tunnustama aadlike vanu õigusi, sealhulgas nende praktiliselt piiramatut võimu talupoegade üle · Keskvõim otsis aadlikega ühist keelt, seda kergendas usubarjääri puudumine. Aadel Põhja -Eestis · Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, millel olid oma ametnikud ja ametiasutused · Tähtsaim organ oli mõisnike üldkoosolek, mida siingi nimetati maapäevaks. · Kuningavõimu kõrgeimaks esindajaks oli Tallinnas resideeriv kuberner. Sõja puhkemine · 1600 a ületamatud erimeelsused kuningas Sigismundi ning hertsog Karli vahel viivad avaliku vaenutegevuseni
puubarjäär). Kuna odahoop oli küllaltki tugev kasutati tugevamaid kiivreid ja raudrüüsid. Sagedased olid ka jalgsivõitlused, mis olid aiaga piiritletud alas. Kasutatavad relvad ja hoopide arv oli enne määratud. Hoope anti kordamööda ja pärast teatas kohtunik, kumma löögid olid paremad (ka gruppides ja ehtsate lahingu relvadega, aeg määratletud). Turniir ei olnud ainult spordisündmus, vaid pidustus laiemas mõttes. Seal koguneti oma senjööri ümber ja tutvuti teiste aadlikega. Oluline roll oli daamidel, kellele noored rüütlid said oma osavust demonstreerida. Sageli olid seal ka muusikud ja poeedid. RÜÜTLITE KASVATUSE peamine eesmärk oli poiss ette valmistada sõjaks, see kulges mitme etapis. Kuni seitsmenda eluaastani oli ta kodus vanemate hoole all, seejärel saadeti ta kõrgemal seisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Feodaal õpetas talle käitumist (daamidega vestlema, tantsima ja mingit pilli mängima) ja kombeid
Richard Lõvisüda 10A Juhendaja õp. Tallinn 2011 SISUKORD...................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 2.RICHARD LÕVISÜDA...............................................................................................4 2.1.Varajane Elu................................................................................................4 2.2.Ristisõda ja vangipõlv..................................................................
talupojad ja linnarahvas kui ka pankurid, kaupmehed, arstid ja advokaadid. See aga viis majanduslanguseni, sest inimeste sissetulekutest läks üle poole maksudeks. Rahva rahakotte tühjendasid veelgi enam toidukaupade ostmine, mille hinnad kahekordistusid ikalduse tõttu. Riigi stabiilsust segas veel lisaks kolmanda seisuse ja talupoegade rahulolematus endi õiguste üle. Kolmas seisus hakkas nõudma vaimulike ja teiste aadlikega võrdseid poliitilisi õigusi, talupojad aga väiksemaid koormisi. Kõik see aga pingestas riigi valitsemist ning tulemuseks kogunesid Versailles' üle 175a jälle kokku generaalstaadid. Kuid ka generaalstaatide hulgas tekkisid teravad konfliktid ning kolmas seisus lõi sealt lahku ning moodustas Rahvuskogu, mis pidi olema kogu rahva vaieldamatu esindusorgan. Peale seda ühinesid Rahvuskoguga ka mõned aadlikud ja vaimulikud, kes koos Rahvuskoguga moodustasid Asutava Kogu. Selle
Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, hoolimata sellest toimusid ühiskonnas kihistumised. Üheks nendest oli aadliseisus. Aadlikud olid vabad mehed, keda ühendasid omavahel vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski enamasti aadlikest alustatdes kuningast ja lõpetades väike vasallidega. Vastavalt kohale feodaalses hierahias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid : hertsogid, parunid ja krahvid ja alamaadlike hulka põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningatet teenivatest mitteavabadest meestest ministeriaalid kes hiljem kuulusid ka aadlike hulka. Üheks aadliku ülesandeks rahuajal oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik tihti oma asendajale, kui oli tegu kõrgema astme kohtuga, näiteks senjööri või Inglismaal krahvkonna kohtus tuli aadlik ka ise kohale. Aadlikukultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris teis...
Aadli portree Keskajaks nimetatakse ajaperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Kui rääkida keskaja ühiskonnast, siis võib kõige iseloomulikuma tunnusena välja tuua inimeste jaotumise seisustesse. Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, kuid siiski toimusid ühiskonnas kihistumised, mida põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Neist ühe võib välja tuua oli aadliseisusena. Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, keisrist kuni väikerüütliteni. Aadlikud olid vabad mehed, kõrgest seisusest, mis oli päritav. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandit, sõ...
Selline on näiteks 18. sajandi keskel rajatud Keskvere mõis Läänemaal (ühekorruseline, puust, kõrge kelpkatusega). Barokne mõis oli enamasti terve hoonete ansambel. Peahoone ees paiknes paraadõu, taga park. Barokse ilme on säilitanud ja tänaseks kenasti restaureeritud ja eksponeeritud Palmse, Sagadi ja Maardu mõisad. Baroki viimane aste oli rokokoo, mis valitses 18. sajandi keskel (u. 1730- 1780) See rohkem peene õukonnaelu ja aadlikega seotud kunstistiil kodunes Eestis vähe. Rohkem avaldus rokokoo interjööris ja tarbekunstis. Eesti parim rokokoo interjöör oli Põltsamaa lossis (mis ehitati ümber keskaegsest linnusest). Interjöör hävis Teises maailmasõjas. III Skulptuur Tähtsal kohal oli nii kivi- kui puuskulptuur. Tähelepanuväärsem on 17. sajand, 18. sajand on vaesem. Barokiaeg on värvilise puuskulptuuri õitseaeg. Rõhutati vormi, liikuvust. Ornamentika oli rikkalik, värviline.
põgenemist, mis aga ometi ära jäi. Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ettekanda Timo olukorrast. Laming ise väitis, et oli sinna ilmunud mingite mõtetute asjaajamiste pärast, aga kahtlus oli, et ta tuli nende samade paberite pärast, mis Timo oli kirjutanud . Laming oli ka Timotheus von Bocki oletatav mõrvar. Eeva oli Timo truu abikaasa ja mõttekaaslane, kes oli pärit talupoja perest, tuli tal algul kogeda raskusi suhtlemisel aadlikega, kuid meelekindluse tõttu ei lasknud ta ennast teistest häirida ning ta saavutas lugupidamise teiste poolt.Temaga sai Timo hästi läbi, nad hoidsid üksteistning käitusid lugupidavalt, sest kui Timo kinni pandi, käis Eeva rahvalt palumas ning keisrilt, et too ta vabastaks. Georg von Bock on Timo noorem vend, kes austas oma venda väga, kes lasi oma venna pärast käima jutu, et kiri oli eksitus, et seal kirjas ei olnud midagi halba, et kiri oli väga üllameelne,
alamaadel. Kõrgaadlite hulka kuulusid kuningas, hertsogid, parunid ja krahvid ning alamaadlisse põhiliselt rüütlid. Aadlikute ülesanne oli kohtumõistmine kas talupoegade või siis senjööri kohtus. Aadlikute jaoks tähendas sõda oma vapruse demostreerimine ning see oli võimalus kuulsuse ja au teenimiseks. Aadlikute jaoks olid turniirid aga treeninguks, kuid pealtvaatajatele meelelahutuseks. Turniir oli keskajal suur pidustus, see oli suur kohtumispidu teiste aadlikega. Meelelahutuseks esinesid veel muusikud ja poeedid. Turniir oli tähtis kultuuri sündmus. Sellest järeldub, et juba keskajal mõeldi meelelahutusele ja sellele, kuidas oleks inimestel lõbusam. Mitte just tahtlikult, kuid ajakäigus muutus selline algeline sündmus suuresti kultuuriajendajaks. Aadlike kasvastuse põhiline eesmärk oli sõjaks ettevalimistamine, kuid mitte ainult see. Aadlik pidi olema laitmatu kasvatamisega ning tedama hästi kombeid. Peale seitsmendat eluaastat
jõeni välja. Ta tahtis omavalitsuse asendada kohalike reeglitega. Tsaari armee purustas lõpuks 1670 aastal ületõusnud ning aasta hiljem püüti Stenka kinni ja tapeti. 18 SAJANDI REFORMID JA KODUSÕJAD Põhjasõja kaotus ning Peeter I surmajärgsed valitsejad 18 saj. Peale põhjasõja kaotust oli Peeter I sunnitud läbi viima põhjalikke reforme. Värvati uus sõjavägi. Välismaalastest ohvitserkond vahetati välja vene aadlikega. Seati sisse teenistusastmestik. Põhjalikult muudeti ka valitsusasutuste struktuuri. Väga oluline samm oli kiriku allutamine riigile. Pärast peeter I surma, vahetusid troonil mitmed ilmetud valitsejad. Nende seljataga kemplesid võimu pärast vana bojaarkonna järeltulijad, uusaadel ning Venemaa võimuladvikus kõrged positsioonid haaranud sakslased. Palepöörete ajajärgul suutis jelizaveta stabiliseeruda sisepoliitilise korra. Peale seda tuli peeter III, kelle
1789 aastani valitses kuningas parlamendist ja konstitutsioonist juhindumata. Vaatamata riigi rahakoti kehvale seisule kulutati hiigelsummasid õukondlikule luksusele, sõdadele ja valitsemisele. Riigi suurte kulutuste taandamiseks hakati makse tõstma. Inimeste sissetulekust läks üle 60% erinevatele maksudele ning seetõttu halvenes rahva majanduslik olukord veelgi. Selle kõrval levis kolmanda seisuse rikkamate seas kodanlus ning nad tahtsid esimese seisuse vaimulike ja teise seisuse aadlikega võrdseid poliitilisi õigusi. Lisaks ei olnud talupojad vaatamata oma isiklikule vabadusele rahul oma suurte koormistega. 98% elanikkonnast oli poliitiliste õigusteta ja tolleaegsest 3-seisuselisest ühiskonnast maksis makse kolmas seisus, kuhu kuulusid talupoegade ja linnarahva kõrval ka nii pankurid, kaupmehed, arstid kui ka advokaadid. K U N IN G A S a b s o lu u t n e v a lit s e ja
ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Seda kooslust nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks. Absolutismi kujunemise algus hiliskeskajal Absolutism (ehk absoluutne monarhia) on piiramatu kuningavõim, mille väljakujunemise põhjuseks oli uue ühiskondliku jõu - kodanluse tekkimine. Kodanlus oli jõukas, kuid maksualune linnaelanike kiht, kes soovis saada endale poliitilist võimu ja võrdseid õiguseid aadlikega. Kuningatel tekkis soodne võimalus laveerida kahe vastandliku jõu - aadli ja kodanluse vahel; toetada vajadusel kord ühte poolt, kord teist ja seeläbi suurendada oma võimu. Absolutismi võidukäigule Inglismaal aitas kaasa Rooside sõda (1455 - 1485) Inglismaal, mille käigus kõrgaadel oli kodusõja tõttu nii nõrgestatud, et kuningaks tõusnud Henry VII Tudoril ei valmistanud raskust riik kindlalt oma võimule allutada. Prantsusmaal tugevnes Saja-aastase
Euroopa 17.-18. sajandil 1 Uusaeg ja selle iseloomulikud jooned algus: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453 Suured maadeavastused, eelkõige Ameerika avastamine Cristoph Kolumbuse poolt 1492 Luterlik reformatsioon 1517 Suur Prantsuse revolutsioon 1789 Ehk: 17. sajandi algusest alates lõpp: Esimene maailmasõda (1914-1918) ehk 19. sajandiga lõppes uusaeg. iseloomulikud jooned majanduses: kapitalism (suhete areng ja võimule pääsemine); eurooplaste koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut, eurooplastele tähendas see kasumeid; kaubanduse areng; paljudes Lääne-Euroopa riikides oli pärisorjus kadunud ning see viis hiljem ka kodanliku eraomandi tekkimiseni (Inglismaa), Ida-Euroopas ...
kuni hüvitiste tasumiseni osaliselt okupeerituks, lisaks ümbritseti ka Prantsusmaa puhverriikidega. Saksamaa oli killustunud ja väikesi riike oli ligikaudu 300. Viini kongressi otsusega loodi Saksa liit, kuhu kuulus 41 saksa riiki. Saksamaa jäi endiselt killustatuks ja seda Euroopa tahtiski. 23. 1848. -1849. Aasta revolutsioonid Euroopas (põhjused, levik, valitsejate järeleandmised, revolutsiooni taandumine, lüüasaamine ja tagajärjed). Kodanlus tahtis aadlikega võimu jagada ja hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda. Alguse sai Itaaliast ning sealt levis see edasi Euroopasse. (Saksamaa, Austria, Ungari). Valitsejad kehtestasid põhiseaduse või hakkasid seda välja töötlema, kutsuti kokku rahva esinduskogud, sätestati kodanike demokraatlikuld õigused ja vabadused. Kodanlaste hulgas süvenes poolehoid tugeva käega poliitikale, mis lõpetaks riigis korratused. Tugevnesid monarhistlikud meeleolud. Louis Bonaparte kuulutas end
· Hakkas 13.-a. luuletama · 1815. jaanuaris valmis 1. luuletus: "Mälestusi Tsarskoje Selost" · Selles lütseumis algasid 16.-aastane PuskinPuskini 1. isiklikud oma luuletusega esinemas kohtumised tsaariga. 1817 1817 - 1820 · Peterburis · Töötas välisministeeriumi teenistuses · Vastumeelselt · Isa meeleheaks · Kokkupuuted aadlikega · Puskin kirjutas palju luuletusi tsaarist ja õukonnast · 1817. tutvus dekabristidega, kes teda oluliselt mõjutasid · Nikolai Turgenev · Fjodr Glinka Dekabristid · 1818 dekabristide salaühing "Hüvanguliit" · Küsimus suhtumisest võimusse e. võimukandjasse · Tundsid tsaari isiklikult, puutusid temaga tihti kokku · Olid kõrgemad ohvitserid, tsaar kutsus neid nimepidi · Vihkamisel oli isiklik varjund
Valitsejana andis ta välja seadusi ainuisikuliselt, sest eelmine kuningas Louis XIII oli generaalstaadid laiali saatnud. Louis XIV uskus, et on jumaliku võimuga ja juhtis riiki üksi, kuulates vaid usaldusväärsete ametnike nõu. Ta kontrollis riigi alalist sõjaväge ja vallutas Mississippi jõe orus olevad alad, mis tänini kannavad Louisiana nime. Tolleaegne prantsuse ühiskond oli seisuslik. Oli kolm seisust: esimene seisus vaimulikega, teine seisus aadlikega ja kolmas seisus riigi ülejäänud rahvaga välja arvatud kerjused ja kodutud, kes olid allpool seisusi. Kõige arvukamas kolmandas seisuses oli enamus riigi rahvast, sealhulgas kõige suuremaid makse maksvad pankurid ja suurkaupmehed, kes tõid riigile küllalt suure osa maksudest. Maksupoliitikas rentis kuningas maksukogumisõiguse mõnele suurrikkale, kes rahvalt palju suuremaid summasid nõudes, maksis oma rahakotist vähem. Kogu majanduspoliitika oli merkantilistlik kehtestati kõrged
Väga peene teostus. Palju allegoorilisi detaile, mis seostuvad ka ta endaga. Maalide puhul ta altarimaalid jäävad alla Itaalia renessansile. Oma täiuslikumad maalid tegi viimastel eluaastatel ,,Autoportree", ,,Neli pühakut". esimene kunstnik, kelle loomingus on suur koht autoportreedel. Ühel kujutab ta ennast nagu kristust=võrdleb oma loomingut jumala omaga. ,,Liivi naine"- tore joonistus rahvarõivais naisest Prantsuse kunst 16.sajandil Kunsti areng on seotud kuninga ja aadlikega. Kuni 16.sajandini oli seotud gootikaga, aga sellest loobutakse tänu Itaalia sõdadele( Hispaania Habsburgide ja prantsusmaa vahel). Prantsusmaal elas ka da vinci, kes levitas renessanssi. Francois I oli kõige renessansilikum valitseja ja suur kunstitoetaja. ARHITEKTUUR Tähtsaimal kohal on Loire jõeoru lossid. Aadlikud tahtsid endale väljaspool Pariisi peatuskohti, põhiliselt jahilosse. Paljude nende arhitektiks peetakse kuningas Francois I-st.
puubarjäär). Kuna odahoop oli küllaltki tugev kasutati tugevamaid kiivreid ja raudrüüsid. Sagedased olid ka jalgsivõitlused, mis olid aiaga piiritletud alas. Kasutatavad relvad ja hoopide arv oli enne määratud. Hoope anti kordamööda ja pärast teatas kohtunik, kumma löögid olid paremad (ka gruppides ja ehtsate lahingu relvadega, aeg määratletud). Turniir ei olnud ainult spordisündmus, vaid pidustus laiemas mõttes. Seal koguneti oma senjööri ümber ja tutvuti teiste aadlikega. Oluline roll oli daamidel, kellele noored rüütlid said oma osavust demonstreerida. Sageli olid seal ka muusikud ja poeedid. 8 5.AADLI VÄÄRTUSKOODEKS JA RÜÜTELLIKKUS Keskaja esimesel poolel olid rüütlite seas palju jõhkerdeid, kuid järk-järgult olukord paranes. Juba esimesed rüütlid andsid isandale vande olla ustav ja valmis isanda eest surema. Peamine,
korraldasid usutoiminguid Gildide kaudu mõjutasid kaupmehed linna valitsemist Kaupmeeste elustiil Kasumi, mis kaupmehed kaubandusest said võisid nad paigutada oma ärisse Kaupmehed tegid kalleid kingitusi kirikule ja annetusi vaestele Kaupmeeste elustiil nõudis suuri kulutusi Nad kandsid uhkeid riideid ja kalleid ehteid, korraldasid uhkeid pidusid Kaupmehed armastasid kuulata muusikat, tantsida ja vaadata näitemänge Kaupmehed abiellusid aadlikega, et parandada oma mainet Mõned linnakodanikud suutsid tõusta aadliseisusesse, kuid sellegipoolest jäi piir kaupmeeskonna ja aadlike vahele püsima Käsitöö erialad Tavaliselt koondas üks linnaosa või tänav ühe käsitöö eriala meistreid Mõndadele tänavatele pandi ametite järgi nimed nt Sepa, Värvijate Parkkojad ja sepad pidid töötama linnamüüridest väljas, sest nende töö segas linlasi Suuremates linnades leidus umbes 100 ametiala ning
talupojad rootsi riigivõim püüab talupoegade olukorda parandada aadlikud vastu, sest see nõrgestaks nende postisiooni kaotati ära pärisorjus kuningale allutatud territooriumitel, vähemalt sooviti seda teha, see põrkus kohalike aadlike soovidega ajaloolased väidavad, et kuninga soov oli pärisorjus kaotada, aga mis tegelikult ei jõustunud, osad väidavad et et jõustus tahetakse pärisorjus kaotada ka eramõisates, põhja eesti aadlikega kuningas ei taha vastukarva minna ja nendega seda teemat üles ei võta leidis, et võiks pärisorjuse likvideerida, sest rootsi mis oli kasvanud maru suureks riigiks, tahtis oma territooriumisiseselt riiki ja rahvastikku ühtlustada, tahtis talupoegi ümber paigutada, aga ei saa seda teha kui mõnes kohas on pärisorjus Karl XI tahtis pärisorjuse kaotada, sest tollel ajal hakkasid levima valgustusideed
nonii.ristisõdade põhjused,1 ja 4 ristisõda,ristisõdade tagajärjed,pr.18aadel,rüütlite kasvatus,pr.24 vene riik ja kultuur 11.15.sajand.novgorodi maa eripära,pr.25 hussiitide liikumine,hussiitide sõjad Ristisõdade põhjused Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Paavstikuuria lootis ristisõdadest kahekordset kasu: ühest küljest pidid need suurendama paavsti kui Püha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning teisalt suunama kristlikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks. Lisandus Itaalia kaubalinnade, eelkõige Genova, Pisa ja veneetsia soov kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades oli segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privilege. 1. Rist...
18.sajandil levisid valgustuslikud ideed. Nendele aitas kaasa kodanluse osatähtsuse ning haritlaskonna kasv ühiskonnas. Mingil määral oli valgustus vastukaaluks kiriklikule pietismile. Eriti populaarseks said need ideed, kus arvati, et valgustatud valitseja peab läbi viima reforme oma alamate elu parandamiseks. Kuningas Fredrik V valitsusajal (1746- 1766) kujunes kõrgemate riigiametnike rühmitus, kes pooldas talurahva vabastamist ja reforme. Kuna nad ei tahtnud minna aadlikega tülli, siis tegudeni ei jõutud. Uus olukord kujunes, kui valitsema sai nõrgamõistuslik Christian VII. Tegelikult valitses sel ajal riiki tema ihuarsti Johann Friedrich Struensee. Johann Friedrich Struensee. Reformid 1770. aasta sügisel algasidki reformid. Kaotati tsensuur ja kehtestati trükivabadus. Kuulutati välja kõigi inimeste võrdsus seaduste ees, keelati salajased arreteerimised, piinamine ülekuulamisel ning nõiaprotsessid. Kohtuistungid muutusid avalikeks
kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Inimeste sissetulekust läks üle 60% erinevatele maksudele ning seetõttu halvenes rahva majanduslik olukord. Selle kõrval levis kolmanda seisuse rikkamate seas kodanlus ning nad tahtsid esimese seisuse vaimulike ja teise seisuse aadlikega võrdseid poliitilisi õigusi. Lisaks ei olnud talupojad vaatamata oma isiklikule vabadusele rahul oma suurte koormistega. Tänu kõrgetele maksudele ja suurele vaesusele, mis riigis levis tekkis rahva seas suur rahulolematus. See omakorda tõi kaasa teisitimõtlejate ehk kuningavõimu mitte pooldajate liikumised ning idee kuningavõimu kukutamisest ning demokraatlikust riigivõimust. Kriisi põhjused
1583. a. sõlmiti ka Rootsi ja Venemaa vahel rahu. Eesti kolme kuninga valduses Poola Usuelu: 1583. a. tuli jesuiitide ordu e. Jeesuse selts, alustades preestrite ja ilmikvendade organisatsiooni kolleegiumi kujundamist. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium. Lisaks asutati Tartusse tõlkide seminar, et õppida eesti keelt, et inimestega suhelda ja neid katoliku usku pöörata. Nii gümnaasiumis kui ka seminaris toimus õppetöö ladina keeles. Suhted kohalike aadlikega: algul jäeti neile kõik õigused, aga nad polnud usaldusväärsed, sisse toodi Poola-Leedu aadlikke. Talupoegade olukord: talupoegi asutati ümber tühjaks jäänud aladele, koormisi ühtlustati, osaliselt saadi ise talusid rajada, hakati talusid kaardistama, maa jaotati staarorst- ja (Tartu, Pärnu, Võnnu) presidentkondadeks, Eestis oli 9 staarorstkonda. Rootsi Usuelu: algas luteriusk. Suhted kohalike aadlikega: Rootsi võim tunnistas rüütelkondi (Eesti-, Liivi- ja
. '' ,, .. ajalugu ajalooks ja tõde tõeks inimesel peab olema õigus nõuda südamerahu asemel vähemalt oma tükikest teadmatust!'' Veel detaile: vene vanglad olid kohutavad keisrile saadeti manifest Maapäeval Eeval(Timo naisel) oli enne tema poega Jüri üks nurisünnitus(samuti poeg) Jakobi ja Eeva probleem neid ei kohelda nii nagu kõrgest ühiskonnast inimesi, kuid nad ei ole ka veel aadlikega päris samaväärsed. Kõik tegelased on ka päriselt elanud NSV Liidu aegne Aleksander I tahtis muuta Timo maailmavaateid ja kavatsusi Timo ei jätnud oma kirjatööd pooleli selle 5 aasta sees, kui Eeva(Timo naine) Masingu juures õppis oli Timo Peterburis mingi uhke preili kätt palunud, kuid korvi saanud Eeva pidi oma nime muutma, et abielluda kodused korraldused muutusid pärast vangistust
Seejuures on oluline märkida, et nii iseloomustab teda Timo vend Georg, Lieveni rahvuskaaslane. See rõhutab veel eriti Lieveni negatiivsust. "Keisri hullus" on Timo otseselt Jakobi (ja Eeva) olukorra põhjustaja: Timo võttis endale talutüdrukust naise, keda ta laseb koolitada. Eevale seltsiks võetakse kaasa Jakob, viimase arvamust küsimata. Timo tegevuse tõttu on Jakob (ja Eeva) jäänud n-ö kahevahele: nad pole enam eestlastega võrdsed ega ole veel aadlikega päris samaväärsed. Jakob on saksa pükstes, prantsuse keelt kõnelev pooleesti talupoeg, kes "ei ole "puhas" eestlane ega ka sakslane; tema identiteet ei asu kummalgi poolel". Kui Timotheus von Bock kannab romaani sõnumit, siis suure osa ülejäänud baltisakslaskonna funktsioon on suuresti rõhutada von Bocki eripära, olla kes vähem, kes rohkem n-ö tüüpilise baltisakslase rollis. "Keisri hullu" von Bock on
Münchenis ei võetud teda hästi vastu, hoolimata sellest, et Mozarti koomiline ooper oli väga hästi õnnestunud ja toonud kuulsust ja au ka Müncheni õunkonnale. Ta pöördus nukralt tagasi, sest talle Salzburgis ei meeldinud ning oli kindel, et kuskil peab olema tema ande jaoks parem koht. 1777. aastal siirdus ta järjekordsele kontsertreisile. Esimene pikem peatus oli Mannheimis, kus talle väga meeldis. Wolfgang andis seal mitu kontserti ning tutvus kohalike muusikute ja aadlikega. Mozartile lubati ka kohta õukonda. Kuid lubatud kohta ei tulnud ja ta oli sunnitud rahapuudusel edasi liikuma. Ta panustas kõrgelt Pariisile, kus ta oli kontserte andnud kaksteist aastat tagasi. Ta jõudis Pariisi 1778. a alguses. Tutvudes kohalike parunite ja hertsogitega, kes tema käest tellisid ka sümfooniakontserdi, lootis ta, et saab sel viisil lähemale kuninga õukonnale töö taotlemiseks.
Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused)....
Valgustatud absolutism Venemaal Pöörde Venemaa arengusse tõi Peeter I valitsusaeg, seadnud sihiks Euroopalike kommete juurutamise, tehnilise moderniseerimise · 1697-1698 korraldas ta pikema tutvumisreisi Euroopasse. · Põhjasõda, sooviga hõivata Läänemere rannik oli Venemaa jaoks alanud halvasti ja Peeter I oli sunnitud alustama põhjalikke reforme: värvati uus sõjavägi, välismaalastest ohvitserkond vahetati järk-järgult välja vene aadlikega · 1722 seati sisse teenistusastmestik, mis määras ära iga sõjaväelase auastme ja positsiooni · Valitsusasutuste struktuuri muudeti põhjalikult bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest senatiga · Kirik allutati riigile, patriarhi ametikoht kaotati ja kirikupeaks sai tsaar · Riigikassa tõhusamaks täitmiseks mindi üle isikumaksule (pearahale), mida pidid maksma kõik meesssost elanikud, v.a aadlikud ja vaimulikud
kangelaste teatava lunastusega. Rüütlite populaarsust aitasid kasvatada ka rüütliturniirid, mis olid omamoodi spektaaklid, lülitades algselt lihtrahva seast pärit tegelased aadlikultuuri, mida seeläbi mõjutama hakati. 6 Eriti just sotsiaalses plaanis, kuna turniiridel elavnesid arutelud, mille käigus loodi suhteid 2 James Barter. 2005 3 James Barter. 2005 ; Franco Cardini.1987 4 Franco Cardini. 1987 5 Franco Cardini. 1987 teiste aadlikega, aga ka ihuti üksteisele hammast. Pidev võimuvõitlus, kuhu rüütlikultuur kaasa kisti, kujundas nii rüütlite kui aadlike sotsiaalset staatust ja nägu. Protseduuriliselt võttis rüütliks saamine vägagi kaua aega. Kõik algas juba lapse sündimise hetkest, kui tehti kindlaks tema füüsilised eeldused kehaline tugevus, tasakaal jne. Suurem osa lapsepõlvest kulus samuti rüütlile omaste oskuste õppimiseks, samas rütmis kulges ka noorukiiga
Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult, ainsa ülesandena kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat. Järgnesid uued reformid. Loodi prikaasid, mis pidid tegelema teeröövlite, postinduse ja sõjaasjadega. Juba eelmise valitsuse ajal tekkinud prikaasid, nagu Saadikute Prikaas ja Varakamber, iseseisvusid ja nende ülesanded määratleti selgemalt. Loodi ka prikaas, mis pidi tegelema teenismõisu saanud aadlikega (lk. 18). 1550 anti välja uus ,,Sudebnik". ,,Sudebnik" mõistis hukka kohtunike ja maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite võimu. Ivani valitsus reformis ka sõjaväge. Muudeti väejuhtide koha- järgluse (mestnitsestvo) põhimõtet, mis oli tekitanud lahinguväljal ohtlikke vaidlusi, kes peab kellele alluma. Kogu probleemi need muudatused siiski ei lahendanud. Moodustati 6 alalist musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku 3000 meest
Seejuures on oluline märkida, et nii iseloomustab teda Timo vend Georg, Lieveni rahvuskaaslane. See rõhutab veel eriti Lieveni negatiivsust. "Keisri hullus" on Timo otseselt Jakobi (ja Eeva) olukorra põhjustaja: Timo võttis endale talutüdrukust naise, keda ta laseb koolitada. Eevale seltsiks võetakse kaasa Jakob, viimase arvamust küsimata. Timo tegevuse tõttu on Jakob (ja Eeva) jäänud n-ö kahevahele: nad pole enam eestlastega võrdsed ega ole veel aadlikega päris samaväärsed. Jakob on saksa pükstes, prantsuse keelt kõnelev pooleesti talupoeg, kes "ei ole "puhas" eestlane ega ka sakslane; tema identiteet ei asu kummalgi poolel". Kui Timotheus von Bock kannab romaani sõnumit, siis suure osa ülejäänud baltisakslaskonna funktsioon on suuresti rõhutada von Bocki eripära, olla kes vähem, kes rohkem n-ö tüüpilise baltisakslase rollis. "Keisri hullu" von Bock on omapärane, ideaalilähedane ja
Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata ...
Sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööridele vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud. TURNIIR organiseeritud sõjamängud, mis olid rüütlitele oma võimete näitamiseks ja kuulsuse võitmiseks. Hiliskeskajal pidasid turniire ka linnakodanikud. Turniir oli lisaks eelmainitule ka kultuurisündmus, sest turniire peeti tihti suurte pidustustena, kohtuti teiste aadlikega ja koguneti oma senjööri ümber. FEODAALNE KILLUSTATUS - ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad. HANSA LIIT - Hansa Liit oli 12. ja 17. sajandi vahel Lääne- ja Põhjamere ruumis eksisteerinud institutsioon, mis kujutas endast samaaegselt nii linnade kui ka individuaalsete kaupmeeste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
