Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine? Eesti iseseisvumise ametlik väljakuulutamine toimus 24.veebruaril 1918 aastal. See oli pikaaegse töö tulemus. Iseseisvumisele aitasid kaasa mitmed tegurid, alustades nii eestlaste endi tegevusest, kuid abiks oli ka olukord mujal maailmas ning eriti Venemaal. Millised olid Eesti iseseisvumise eeldused ning kuidas sai see võimalikuks? Välisteguritest oli oluliseks abiks eestlaste iseseisvumisele kriitiline olukord naaberriigis Venemaal. Venelased polnud rahul enda võimuorganitega ning seal toimusid pidevalt rahutused ning rahvaülestõusud. Erinevad erakonnad üritasid võimu haarata. Kõik see segaduste aeg kulmineerus tsaarivõimu kukutamisega. Eestlaste jaoks tähendas see aga seda, et enamus ajast ja jõust kulus Vene vägedel oma probleemide lahendamiseks, mitte aga meie tegevuse kontrollimiseks. Samuti olid Vene väed nõrgenenud peale Esimsest maailmas...
Erinevates kultuurides on ka erinevatel zestidel erinevad tähendused! Distantsioonid Ruumivööndid, mille inimene on enesele ümber seadnud. 1. INTIIMNE VÖÖND (15-46cm) siia lastakse sisse inimesed kellega ollakse emotsionaalses sidemes (vanemad, sõbrad) 2. ISIKLIK (46-120cm) siin ringis on meiega samaväärsed inimesed, tuttavad 3. SOTSIAALNE (120-360) vahemaa mida kasutame võõrastega (torumees) suhtlemisel 4. ÜHISKONDLIK (üle 360cm) suhtlemine suurema grupiga (auditooriumi ees olles) Vahemaad võivad olla aga väga erinevad olenevalt inimese isiksusest. Peopesad Peopesi peetakse siiruse, ustavuse väljendajaiks 1. Peopesa pööratud üles väljendab usaldust 2. Peopesa pööratud alla väljendab ülemuslikkust 3. Peopesa pööratud alla ja nimetissõrm ette sirutatud sõjakas asend mida vestluses peetakse üheks ärritavamaks Sõrmed Sõrmede ristamine eitav asend, kuna on
· Peale välisärritajate mõjutavad juhi tegevust organismisisesed ärritajad (valu ; emotsioonid ; väsimus ; meeleolu) Stressi tekitajad : müra ; aja puudus ; tülid ja vaidlused,pinged jne. Juhile vajaminevad võimed : Oluline on kaasliikleja usaldamine. Primaarseks ehk tähtsaks tuleb arvestada ohutusnõudeid . Korra allikaks ei ole keelud ega käsud vaid kultuur. Liikluskultuur = liiklejate omavaheline suhtlemine + liiklus järelvalve tegevus + liiklus korraldus . Olukorra hindamise võime . Ø Väldi ohtlikke olukordi. Ø Tegutse õigesti, kui oled sattunud neisse. Ø Vii tagajärjed minimaalseks . Tähelepanu jaotus võime . Eralda oluline ebaolulisest. Tähelepanu nõrgendavad jutuajamine , raadio kuulamine , sõidutee nõrk valgustatus , müra , liiga madal või kõrge temperatuur , väsimus . Dünaamiline silmamõõt
Paljud bibliofoobia all kannatavad teevad kõike, et vältida lugemist. Kuid kui inimene on sunnitud seda ikkagi tegema, siis võib ta ootamatult nutma hakata, tema käed hakkavad värisema nii, et ta ei suuda raamatut käes hoida. Mõnikord võivad esineda teiste foobiatega sarnased sümptomid: tekivad probleemid hingamisega, südametöö kiireneb. Bibliofoobia võib inimese elu tõsiselt raskendada. Tema eriala valik on väga piiratud, tas tekivad probleemid õppimisega jne. Ka suhtlemine võib tekitada raskusi, sest hirm lugemise ees ning vastumeelsus raamatutele viidavad teiste inimeste jaoks tavalisele ebaviisakusele. Psühholoogid on üritanud aru saada, mis võiksid olla selle foobia põhjusteks. Arvatakse, et tegu on lapsepõlvetraumaga või mingisuguse negatiivse kogemusega minevikus. Võimalik on näiteks, et vanemad üritasid kasvatada imelast ning sundisid teda raamatuid lugema. Tulemuseks võib osutuda viha raamatute vastu.
ORGANISMI AINE JA ENERGIA VAHETUS e metabolism Üks elu omadustest. Hõlmab kõiki organismis toimuvaid sünteesi- ja lagunemisprotsesse kokku. Organismid on avatud st toimub suhtlemine aine ja energia vahetus läbi keskkonna. Vastavalt ainevahetustüübile jagatakse kaheks: · Autotroofid. Kõik rohelised taimed ja osad bakterid, kes päikeseenergia abil sünteesivad anorgaanilistest ainetest orgaanilisi aineid. · Heterotroofid. Kõik loomad, seened ja enamik baktereid kes tarbivad autotroofide poolt toodetud orgaanilist ainet. Assimilatsioon moodustavad kõik organismis toimuvad biosünteesiprotsessid kokku. Vajab alati täiendavat energiat
Me peaksime muidu igakord kohtumise kokkuleppima ja siis omad mured ära rääkima või kirjutama kirju, mis saadetakse posti teel. Kõik see võtaks väga palju aega ja info ei kanduks enam nii ruttu edasi, kui vaja. Inimesed ei oska enam suhelda ilma arvutita. Olles arvuti taga, kaotavad inimesed võime teha vahet reaalsusel ja tegelikkusel. Inimesed on palju julgemad arvuti taga ja reaalsuses kaob julgus rääkida teistega. Kaob igasugune reaalselt sotsiaalne suhtlemine. Enam ei ole vaja õppetööks vajaliku materjali saamiseks minna raamatukokku. Piisab vaid sellest, kui teha Internet lahti, kirjutada märksõna otsingumootorisse ja vajalikku infot tuleb rohkem kui küll. Selle tulemuse loetakse vähem raamatuid, inimestel kaob väljendusoskus ja nad oskavad vaid rääkida erinevatest arvuti mängudest või noorte puhul kes millise pildi netti üles laadis. Internetis leidub väga palju erinevaid suhtlusportaale, kus inimesed tutvuvad omavahel.
Raamat vanamoodne mõnuaine See on ammu teada-tuntud tõde, et tänapäeva noored ei oska hinnata raamatuid niivõrd kui nad hindavad internetti. Selle asemel, et lugeda, istuvad meie noored Facebookis ja msnis. Ma ei väida, et sõpradega suhtlemine on vale, kuid kas tundide viisi arvutiekraani passida annab inimesele midagi juurde? Võin sellele isegi ära vastata, teades, et mul on õigus. Ei, see ei anna midagi juurde. Raamatu ajalugu ulatub väga-väga kaugesse aega. Vanimad raamatud olid savisse, puusse või kivisse raiutud või kraabitud tekstid. Raamatuid on kogu oma ajaloo jooksul kõrgelt hinnatud. Vanasti saadi põhilist informatsiooni siiski raamatutest, kuna puudusid teised infoallikad
KUTSESTANDARDI ANALÜÜS Kutseoskusnõuded 1.Keeleoskus Üks võõrkeel-hetkel on minu võõrkeele tase väga nõrk. Palju on võõrkeelset õppematerjali, mis on kasulik ja vajalik lugeda enda täiendamiseks. Järgmisest poolaastast hakkab meil koolis võõrkeel. 2.Oskab kasutada IKT riist- ja tarkvara, sh õpiprogramme ja veebipõhiseid õpikeskkondi. Arvutit ma tunnen aga mitte põhjalikult. Küsin alati töökaaslastelt aga soovin tulevikus seda kõike ise osata. Kui lasteaed korraldab arvuti alaseid koolitusi siis kindlasti osalen. PÕHITEADMISED- JA OSKUSED: Töötan õpetaja-abina alles 7 kuud. Minu teadmised ja oskused on väga nõrgad. Aga ma õpin ja arenen, selleks ma kooli tulingi. Seadusandlusega me koolis tutvusime ja arutasime. KUTSEOSKUSED JA TEGEVUSED: * Koostab ainekava või tegevuskava ja õpetaja töökava Iga kuu koostab õpetaja lasteaias koos paarilisega kuu tegevuskava. *Õpikeskkonna kujundamine Töötades õpetaja abina kujundan las...
ja lumi. On loodud suuri kolmemõõtmelisi linnasid ja suuremahulisi avamaastikke, kus mängu tegevus toimub. Selliseid näiteid võiks tuua veel mitmeid. Mida võimsamaks arenevad graafikakaardid ja protsessorid, seda reaalsemaid efekte ning detailsemaid virtuaalseid maailmu saavad programmeerijad ja arvutigraafikud luua. Ehk mõne aja pärast suudavad teadlased ja programmeerijad luau midagi sellist mille abil on võimalik muuta see lihtne anonüümne suhtlemine ja virtuaalne meelelahutuskeskkond millekski, mis on reaalne ja käega katsutav.
Lähte Ühisgümnaasium Frank Conrad referaat Erely Kutter 12.t Lähte 2015 Nimi: Frank Conrad Sünniaeg: 04.05.1874 – 11.12.1941 (vana kalendri järgi) Sünnikoht: Pittsburgh, Pennsylvania Amet: Leiutaja, insener Frank Conrad lahkus 16aastasena koolist 7.klassist ja ei naasnud kunagi enam tagasi ametlikku kooli. Ta alustas tööd tööpingi abilisena Westinghouse’s. Kui ta 23.aastaseks sai edutati teda Westinghouse’i testimis osakonda, kus arendati ja testiti selliseid asju nagu vatt- tundmeeter. Hiljem edutati ta peainseneri abiks. Kokku sai ta lõpuks üle 200 patendi. Conrad oli Herbert M. Conradi poeg, kes oli raudtee tööline ja ema oli Sadie Conrad. Conrad abiellus Flora Selheimeriga 18.06.1902, kellega neil oli hiljem kolm last – Francis, Crawford ja Jane. 1904.aastal edutati ta peainseneriks. Esmakordselt tõusis tal huvi raadio vastu 1912. Ta ehitas t...
Noored ja sõprus Sõprus, see on nii päikeseline sõna, millel on täpselt nii palju eri tähendusi, kui on sõlmitud sõprussuhteid. Ühest küljest võib sõprust vaadelda kui täiesti individuaalset asja, kõigil inimestel on välja kujunenud erinevad arusaamad selle toimimisest ja olemusest. Teisest küljest on see justkui üdini tavaline, iseenesest mõistetav . Aga mida tegelikult tähendab sõprus ja milline on selle mõju? Vähesed meist mõtlevad igapäevaselt pingsalt sõpruse tegelikule väärtusele. Tihti sõltumata kellaajast või ilmast tutvume uute inimestega. Tunneme vajadust leida sarnase mõttemaailma ja huvidega kaaslasi. Kahjuks on mingil määral pealiskaudsus maailma vallutamas ja tekib kahtlus , kas eksisteerib üldse huvi kedagi lähemalt tundma õppida, et avastada temas võibolla sobiv partner. See, mida inimesed enamasti sõpruseks nimetavad, pole muud kui seltskondlik suhtlemine, millest enesearm...
kellega sa suhtled, ei tohi mitte kellelegi jagada oma kontaktandmeid jms. Kindlasti tuleks jälgida ka seda kellega suhtlevad sinu sõbrad, et sa saaksid ka neid hoiatada ja nii ära hoida pahandusi. Ohvriks jääda on väga lihtne ja kindlasti ei tohiks vaikida, kui sina oled kellegi ohvriks sattunud! Nõuandeid küberkiusamise korral Räägi juhtunust kellegagi, keda usaldada, kes toetab sind ja oskab aidata! Vaheta meiliaadressi, sulge konto. Lõpeta igasugune suhtlemine võõraga või kiusajaga! Ära muutu ise ohvrist kiusajaks. Mõtle enne, kui midagi internetis teed või kellegi kohta postitad. Mis sulle tundub hetkel naljakas, võib olla teisele solvav ning veelgi enam see võib olla seadusevastane! Kiusajad Kiusajaid võib olla üks kuni mitu. Kiusamiseks leiab ta tavaliselt kõige väiksema põhjuse. Nad loovad erinevaid libakontosi, kuid see pole alati nii. Kiusajad võivad välja uurida sinu konto või kontode paroolid
ning selle avaldumise viise Psühholoogia harud--- *Biopsühholoogia(käitumine ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena) *Eksperimentaalpsühholoogia(maailma aistmine, tajumine, õppimine ja sellest mõtlemist) *Isiksusepsühholoogia( inimkäitumine, inimesi eristav käitumine) *Koolipsühholoogia(õppimisega kohanemine, õpilaste emotsionaalsed probleemid) *Sotsiaalpsühholoogia( inimeste suhtlemine, kuidas inimesed üksteist mõjutavad) Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika---On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist
puududa võis ainult haiguse tõttu. Tänapäeval on õppimisega probleeme uute tehnoloogiate pärast, sest lapsed kulutavad väga palju aega internetis istumise peale. Nad mängivad arvuti mänge ja suhtleva oma sõpradega onlainis umbes 3 kuni 4 tundi ning see rikkub nende silmad ära, kuid vanasti rikkutud silmad olid enamasti raamatuhuvilistel. Minu arvates, vanasti noortel oli probleeme vähem, sest nad olid rohkem sõnakuulelikud ja sõbralikumad, kui tänapäeval ning suhtlemine inimestega on parem näost näkku, aga mitte internetis.
Nii võtab ohjad enda kätte teatri kauaaegne rekvisiitor, inimene, kes on üks teatri alustalasid, kuid kes iialgi püünele ei satu. Üheks õhtuks saab temast draamanäitleja, balletitantsija ja ooperilaulja, kes seletab teatrielu telgitaguseid, etendab mitmeid lõike kuulsatest tükkidest ning kirub ülemusi. Lõpus loeb ta ette äsja kätte saadud käskkirja tema vallandamise kohta. Kogu tükki saatis näitleja tihe suhtlemine publikuga. Saatpalu oma muheda ja natuke onkelliku olemusega suutis väga hästi pealtvaatajatega kontakti luua. Näiteks küsis ta vahel retoorilisi küsimusi, mängides inimeste reaktsioonidega. Oma lavaelu kirjeldamise suutis ta muuta vapustavalt humoorikaks. Sellisel moel jäi mulje, et tegu on komöödiaga, sest nalja sai kohati rohkem kui euro eest. Kuid rekvisiitor avas ennast siiski põhiliselt oma dramaatilisest küljest ning tugines täitumata unistustele
VANEM RAHVALAUL (Regilaul) UUEM RAHVALAUL · Tekkis u 2000a tagasi · 18. sajandil tekkis ja 19. Soome lahte ümbritsevatel hõimudel saj laiem levik LIIGID: pärisorjuse kaotamine 19.saj · töölaulud hariduse levik · tavandilaulud linnastumine · lüroeepilised laulud suhtlemine erinevate maade vahel · laste- ja hällilaulud rahvuslik ärkamine · kiigelaulud · kaasaegsem sisu, · Tekst jaguneb mõjutus naaberrahvaste kultuurist ja värssideks muusikast ALGRIIM: · tekkisid kindlad autorid · sõna algussilbi LIIGID:
paljud lapsed olnud valmis ükskõik mida tegema. Poliitilised organisatsioonid Õpilased pidid kohustuslikus korras astuma erinevatesse organisatsioonidesse: 1. Oktoobrilapsed(14kl) 2. Pioneerid(47kl) 3. Kommunistlikud noored ehk komsomolid (alates 8 kl, 14 18a) Väideti, et liitumine nendega on vabatahtlik , kuid see ei olnud päris tõsi Raudne eesriie Eestlastel oli keelatud: läänemaailmaga suhtlemine välismaa muusika kuulamine Soome televisiooni vaatamine usk jõulude pidamine, olid näärid(01.01) eestiaegsetest tavadest kinnipidamine Õpilaste vaba aeg Suvel töötasid õpilased EÕMis ehk Eesti Õpilasmalevas töötegemise ja taskuraha teenimise koht kolhoosides ja sovhoosides Tegeleti põhiliselt rohimise ja heinateoga Peale tööd korraldati rühmade vahelisi võistlusi Tudengielu
Relvadeta maailm Ühe kauge galaktika kõige kaugemas sopis oli kord täht, mille ümber tiirles planeet. Planeet oli tavaline, aga sellel elutses üks kummaline humanoidne rass nimega Rass. Isenditel oli kaks kätt ja kaks jalga, ning hulk igasuguseid muid elundeid. Neil olid kõik humaansed asjad, mis tavalistel humanoidsetel keskmise arengutasemega tsivilisatsioonidel oli: kaastunne, mõistmine, suhtlemine, armastus ja McDonald's. Siiski polnud päris kõike nende tsivilisatsioonil. Neil puudusid elementaarsed asjad nagu kurjus, vihkamine, sõimamine, kaklemine, haiget tegemine ja mis kõige hullem relvad. Kõik see oli nii päevani, mil sündis suure peaga beebi Mihkel. Mihkel oli täiesti normaalne humanoid, välja arvatud üks väike sünnidefekt, mis muutis kogu ta planeedi saatuse. Tema nimetissõrm ja pöial tõmbusid aega-ajalt tema tahtest olenemata tugevalt kokku
Kui sul oli mõni sõber või tuttav välismaal, siis temale said saata ainult käsitsi kirjutatud kirju või helistada juhul, kui sinu kodus leidus lauatelefon. Seega, kui sa ei käinud väljas ja ei suhelnud sõpradega, siis sind ei olnud olemas. Kuid tuleme tagasi nüüdisaega. Tänapäeval on noorte seas kõige levinumaks saanud MSN ehk täisnimega Windows Live Messenger. Seda programmi kasutavad noored suhtlemiseks. Sa ei pea sõpradega suhtlemiseks minema kodust välja. Suhtlemine on muudetud nii mugavaks. Internetist võid lugeda ajalehti, ajakirju ja otsida informatsiooni kiiretele küsimustele. Samuti saame teada maailmas toimuvast. Internetis võib vaadata filme, kuulata muusikat mängida mänge ning palju muudki. Samas võib pidada Internetti mõnuaineks, millest võib sõltuvusse jääda. Üsna mitmel korral olen kuulnud kõnelemas lapsevanemaid, kes on hädas oma lastega, kuna nende laps on sõltuvuses internetist.
· Taju muutmine või suunamine EELISED · Lihtne õppida · Ei nõua keskendust ega pingutust · Ei nõua eluviisi või tõekspidamiste muutust · Viiakse läbi kaks korda päevas, 20min Eesmärgid · Lõõgastumine, stressist vabanemine · Rahunemine, valu leevendamine · Puhkus · Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega · Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit MEDITEERIMINE IDA USUNDITES · Traditsioonide osa · Järgitakse traditsiooni või õpetaja juhiseid · Ühismeditatsioonid kloostrites, enamasti õpetaja järelevalve all · Kombeks üksinda metsas mediteerida · Meditatsiooni abivahendid
viisakusväljendeid nagu ,,tere", ,,palun" ja ,,aitäh", kuid samas võib ta jäljendada prügi maha viskavat või konfliktide korral last karistavat vanemat. Nii nagu vanematele ei anta lapse sündides kaasa juhendit temaga ümber käimiseks, ei saa ka laps sünnihetkel teada, kuidas siin maailmas kõik toimib ja millist käitumist temalt eeldatakse. Ta peab seda kõike õppima ja tema käitumisõpingud toetuvad esmalt ikka temaga tegelevate täiskasvanute eeskujule. Täiskasvanute omavaheline suhtlemine on eeskujuks lastele, kes need mallid oma käitumisse üle võtavad. See, kuidas vanemad oskavad probleeme lahendada, mõjutab ka last ja annab talle eeskuju keerulistes olukordades käitumiseks. On oluline, et probleemide korral oskaksid vanemad jääda väärikaks ja suudaksid oma partnerit ja lähedasi austada. Sama oluline on mõista väärikuse ja austuse vajadust ka lastega suhtlemise puhul. Laps on samasugune partner, kellega saab asju arutada, kellel
üle elada. Söömine/söögi tegemine 1:32 Kuna elan üksinda siis pean ise endale süüa tegema. Loengutes olemine 2:38 Käin kohusetundlikult kohal Sõprade/lähedastega suhtlemine 1:15 Sõbrad on tähtis osa mu elust, Tallinnas olles käin külas ka siinsetel sugulastel ning nädalavahetuseti veedan aega perega.
5. AMETIKOHA PÕHIEESMÄRK: Raamatupidaja-assistenti töö põhieesmärgiks on raamatupidamise töö korraldamine 6. TÖÖÜLESANDED: 6.1. Raamatupidamise korraldamine (perioodilised aruanded, palgaarvestus, dokumentide sisestamine programmi), klientidega suhtlemine meili ja telefoni teel, hoidma olevate andmete suhtes konfidentsiaalsust 7. ÕIGUSED: Töötajal on õigus: 7.1 - saada oma tööks vajalikku informatsiooni Tööandja teistelt struktuuriüksustelt; 7.2. - saada oma tööks vajalikku tehnilist abi, kirjandust,
traditsioonid. Nende eiramine on väga rangelt minu arvates humanismi vastane käitumine. Mida head ja milliseid puudusi Teie (näiteks patsiendina) näete Eesti meditsiinis ja tervishoius? Hea: Eesti meditsiinison heaks omaduseks see, et igapäevaselt on hakatud keskenduma igale haigele personaalselt ning välditakse üldistamist. Samuti hea omadus on see, et järjest enam on hakatud patsiendiga suhtlema ega kohelda kui mingit tükki. Puudused: Ma näen palju puudusi. Üks olulisi on suhtlemine. Unustatase tihti ära, et inimesel on tunded ja räägitakse kui robotiga ja/või räägitakse liiga erialase sõnavaraga. Sellele eneamasti järgneb inimeste info otsing/vastuste otsing internetis ja seab paanilisse olukorda inimesed meie ühiskonnas. Vähe sellest, et me ei räägi inimkeeles haigetega, on meie ühiskonnas inimeste seas suur teadmatus tervishoiust. Peaksime rohkem informeerima inimesi juba algklassidest. Seda vastavalt muidugi vanusele
· Töötajatel vähene initsiatiiv · Töötajad vaevlvad hulk aega mõne tööülesande kallal Puudulikule delegeerimisele viitab ka töötajate käitumine. Kui nad on rahulolematud, see, kuidas nad oma tööülesannetesse suhtuvad. Kui nad pole rahul, on märk sellest, et on puudulik delegeerimine. Samuti viitab ebaefektiivsele delegeerimisele ka see, et võmupiirid ei ole selged, tööülesanded kattuvad, ei planeerita, töö on kaootiline, areng puudulik, toimub paigalseis ning suhtlemine erinevate tasandite vahel on ebapiisav(Burns R, Edukas delegeerimine) See miks juhid ei delegeeri, on selle pärast, et see võtab nii palju planeerimist ning aega, samas aga lihtsustab juhi tegevust(Unknown, 02.02.09). On olemas kaks põhjust, miks peaks teistele delegeerima: · Kui arvatakse, et kõige parema kasu/tulemuse saadakse just siis, kui ise see töö ära teha, mitte teistele delegeerides.
liikmed tardumusest üles - Kuradi advokaadid leitakse isik , kes püüab meelega leida vastuargumente ja kritiseerida tehtud ettepanekuid ja plaane - Org.struktuuri muutumine sagedane konflikti allikas 29. suhtlemisprotsess ja suhtlemisbarjäärid Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Kui räägid ja teised ei saa aru ei ole suhtlemine, oluline on arusaamine. Suhetes püütakse oma suhtluspartnereid mõjutada endale sobivas suunas, seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Kahepoolne suhtlemine- suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol suhtluspartnerile teavet, et luua mingist asjast arusaam. Suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. On 8 etappi: idee tekkimine(enne mõtle ja siis ütle), kodeerimine (antakse sõnumile sõnastus), edastamine(valitakse sobilik
vähemusrahvuse keel, peavad avalikud teenistujad ja töötajad valdama eesti keelt Vabariigi Valitsuse kehtestatud eesti keele valdamise ja kasutamise nõuete piires. Eesti keelt mittevaldavad isikud võivad suulises suhtlemises riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse avalike teenistujatega ja töötajatega poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt, mida need avalikud teenistujad ja töötajad oskavad. Kui kokkulepet ei saavutata, toimub suhtlemine tõlgi vahendusel, kusjuures kulud katab eesti keelt mittevaldav isik. Riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel ning nende avalikel teenistujatel ja töötajatel on õigus kasutada välissuhtluses mõlemale poolele sobivat keelt. Omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada vastava omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatelt riigiasutustelt ja vastavalt kohalikult omavalitsuselt ning nende ametnikelt vastuseid eesti keeles
1. Kuidas mõjutasid looduslikud olud ja geograafiline asend Kreeka ajalugu? Mägine geograafiliselt liigendatud maa, asub Balkani ps, Vahemere ja Egeuse mere ääres, tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud ja palju sopilisi merelahte, meri ühendusteeks. Need olud tingisid avatuse muumaailma suhtes aga sügava sisemise killustatuse. Kreeka täitis vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli, sest see asus Lähis-Ida ja Euroopa vahel. Meri- suhtlemine teiste rahvastega 2. Kreeta ja Mükeene kultuuri erinevused. Kreeta- kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose järgi. Kultuuri kandjaks etnilise päritoluga rahvas. Kasutasid A-lineaarkirja (mida ei osata tänapäeval lugeda). Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustamata ja nende ümbert puudusid linnad. Puudusid sõjakad jooned ja religioossed pidustused. Ehitati jumalate kujusid. Mükeene- kultuur sai nime tuntud lossi järgi
olgu need siis positiivsed või negatiivsed. Keeruline on elada perekonnas, mille suhted on paigast ära. Kui lapsevanemate vahel on pinged ja pidevad riiud, mida ei saa lahendada, siis oleks targem vanematel lahutada. See mõjub lastele väga raskelt, aga veelgi raskem on elada peres, kus lapsevanemad suhtle üldse või ainult tülitsevad. See mõjutab kõigi pereliikmete suhteid ning laastab ka psühhikat. Peres, kus on avatud suhtlemine, on hea elada. Sa tead, et sinuga arvestatakse ning sind kuulatakse. Näiteks on minu peres tavaline, et kui on mure saan abi oma emalt, kes on avara silmaringiga ning õiglane. Tihti räägime lihtsatest asjadest ning filosofeerime niisama, kuid igakord saan jälle midagi uut teada. Samuti on mul noorem vend, kellega on hea suhelda. Ta kuulab ja mõistab mind paljudes asjades. Samuti kuulan mina teda ning aitan teda erinevate asjadega, milles ta minu abi palub
Võimetus kõneluseks GADAMER · Inimene peab oskama rääkida ja kuulema, probleem on selles kas ta tahab ja kas ta oskab mõlemad asjad tegema. Keel on olemas ainult kõneluses, sest keel on suur osa meie elus ja see uueneb ainult siis, kui inimesed kõnelevad teine teisega, vaatamata sellele, et keel on ka kirja pannud sümbolitega. Seltskondlik suhtlemine ei ole kõnelus, sest kõneluses peavad osaleda kõik inimesed. · Telefoonikõneluses teine ei ole valmis süganeda ja läheneda inimesele. Tal on barjer, ta ei näe emotsioone ja ta ei tea täpselt, kas teisel inimesel on tõsiselt rõõm teda kuulama. Rääkimine telefooni teel vaestab kõnelust. Ka kõik tehnika sided vaestavad kõnelust, inimestel kadub vajakus kõneleda reaalajas ja dialoog ei ole täis.
Konfliktide eest ei ole me keegi kaitstud. Neid võib tekkida erinevates kohtades ja olukordades. Seetõttu valisin referaadi teemaks konfliktid ja nende lahendamine. Kuna ise tunnen, et endal võiks see omadus parem olla. Kirjutades sellel teemal ja püüdes aru saada miks konfliktid tekivad loodan, et saan ka paremini hakkama nende lahendamisega. Kuna ükski konflikt ei lahene iseenesest kirjutasin ka lühidalt konfliktide lahendamise viisidest. 1. MIS ON KONFLIKT? Inimeste vaheline suhtlemine ei kulge mitte alati ladusalt ja takistusteta, küllaltki sageli tuleb ette vastuolusid ja tülisid. Kuid konflikte võib tekkida ka inimese sisemaailmas, tema mõtete, tundmuste ja taotluste vahel. Konflikt on terav kokkupõrge kahe poole vahel. Nendeks poolteks võivad olla inimesed, grupid aga ka ühe inimese mõtted ja kavatsused. Konflikt seisab sellistes vastuoludes, mis viivad võitlusele kahe poole vahel (Sõerd 1992). 2. MIS PÕHJUSTEL KONFLIKT TEKIB?
ibid. Teaduslikumas keeles kõlaks konflikti sõnastus järgmiselt: “konflikt on võitlus väärtuste pärast ja püüdlus erilise staatuse, võimu ja vahendite omamise poole, mille käigus oponentide eesmärgiks on oma rivaale alla suruda, kahjustada või elimineerida” (Coser, 1956) käsitles (Vihma, 2006, lk 18) Lisaks on olemas veel üks väga hea konflikti definitsioon: “konflikt on kahe teineteisest sõltuva inimese suhtlemine, kus mõlemad tajuvad vastastikku sobimatuid eesmärke ja sekkumist oma eesmärkide saavutamisel” (Hocker jaWilmot, 1985) käsitles (Vihma, 2006, lk 20) Enamus konflikte on nii “peened”, et neid on peaaegu võimatu märgata. Siiski on nad olemas ning avaldavad mõju inimesele seestpoolt. ibid. 1.1 Konflikti tüübid Konflikti tüüpide äratundmisest võib kasu olla ka nende lahendamisel. Just seepärast tasukski kõigepealt ära tunda konkreetne konflikti liik
suusõnalise kommunikatsiooniga sõbrad, töökaaslased, pereliikmed jt räägivad üksteisega. Tegelikult hõlmab see ka mitteverbaalset kommunikatsiooni inimesed teevad järeldusi toodete kohta vastavalt sellele, mida sõbrad ja tuttavad reaalselt kasutavad. Selline teavitamine toimub sõprade, tuttavate, ekspertide ja usaldusväärsete nõuandjate vahendusel ning mõnikord võidakse selliseid sõnumeid saada ka võõrastelt. Turunduskommunikatsioon, mis on suhtlemine ettevõtte ja selle sihtgruppide vahel, koosneb viiest promotsiooni vormist. Kasutusel on ka terminid ,,toetus-" või ,,edustusmeetmestik" ning ,,promotsiooni vormid". Sisuliselt on tegemist sünonüümidega. Inglise keeles sellist terminoloogilist segadust ei ole ning kasutusel on kaks peamist mõistet marketing communication (turunduskommunikatsioon) ning promotion mix (edustusmeetmestik). Ettevõtted püüavad saavutada oma reklaami- ja turunduseesmärke mitmesuguste
Agraarühiskonna tunnused: 1. Elatusmajandus (peamiselt iseenda jaoks) 2. Algeline tehnoloogia e. käsitsi töö 3. Suhtlemine erinevate piirkondade vahel väga väike 4. Transpordi areng väike 5. Edukaks kujunesid need piirkonnas, kus olid maavarad Tööstusühiskonna tunnused: 1. Masinatöö 2. Linnastumise kiire areng 3. Transpordi areng 4. Tootmises ülejääk 5. Geograafiline tööjaotus Infoühiskonna tunnused: 1. Enamus rahvastikust on hõivatud teenindussektoris 2. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 3. Kõrgtehnoloogilistel harudel tähtis koht 4
puudumine, kuid see ei ole tegevusetu seisund. Uurimused on näidanud, et uni on aeg, mil aju töötab täie võimsusega ja võtab vastu elektroneurootilisi ja hormoonvõnkeid. Magades keha ja vaim justkui valmistuks ette taas järgnevaks päevaks. Uni on seejuures tähtis kõigile nii lastele kui ka täiskasvanutele. Inimene ei suuda rakendada oma häid omadusi täisväärtuslikult, kui ta ei ole piisavalt puhanud. Hästi puhanud inimese tööjõudlus on suurem ja suhtlemine teistega lihtsam. Korraliku öise puhkuse muudab oluliseks see, et magades taastuvad närvirakud, lihaste ja meeleelundkonna töövõime, talletub informatsioon ent kõik ebavajalik kustutatakse ja ühtlasi toodetakse kasvuhormooni. Arvamine, et olles nädala sees vähe magada saanud, magatakse nädalavahetusega see aeg tasa, on vale. Unepuudusest taastuda on üsna raske ja paar päeva kauemat magamist ei korva neid öösid, mil unest on jäänud väheks.
Sellise premeerimisega ma usun , et igatöötaja teeks hea meelega hästi tööd. 4 5. Muudatuste juhtimine Organisatsiooniline muudatus on planeeritud või planeerimata vastus mingile survele.Muudatuste põhjused tõrjumiseks on isiklikud huvid, usaldamatus õhkkond töötajate ja juhtkonna vahel, hinnangud sündumustele. 6 strateegiat muudatuste vastuseisu ületamiseks (Kotter ja Schlesinger, 1979) 1. Töötajatega suhtlemine ja koolituste korraldamine 2. Töötajate kaasamine muudatuste planeerimise protsessi 3. Töötajate toetamine 4. Läbirääkimised koostöö saavutamiseks 5. Manipuleerimine 6. Juhtkonna formaalse võimu kasutamine Muutuste elluviimiseks on tarvis inimest kes suudab genereerida muutsi elluviimiseks, sponsoreid, kes ütlevad jah-sõna tippjuhtkonna poolt ning kriitikuid kes näitavad ideede nõrgemaid kohti. 6. Personalijuhtimine
tõttu ja juhul, kui vanem mingil põhjusel ei ole suuteline lapse eest teda ohustamata hoolitsema, on siiski äärmuslik abinõu, mida rakendatakse üksnes siis, kui on ilmne, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu lapse heaolule kõrvaldada. 3.Vanema hooldusõiguse äravõtmise tagajärjed Pere lagunemisel tuleb silmitsi seista rea küsimustega: kuidas korraldada edaspidi selliseid elulisi küsimusi nagu vanemate ja lapse omavaheline suhtlemine, lapse elukoht, lapse esindamine ja igakülgse heaolu tagamine. Kohus ei pea kindlaks määrama lapse elukohta, kui kohtulahendiga antakse ühele vanemale täielikult üle lapse hooldusõigus. Juba fakt, et vanemal on lapse ainuhooldusõigus (või näiteks hooldusõigus/otsustusõigus elukoha suhtes), annab vanemale õiguse otsustada lapse viibimiskoha (elukoha) üle. Laps tohib suhelda ja aega veeta vanemaga kellel puudub hooldusõigus
Rott kasutab oma saba nagu viiendat jalga – sellega saab ronimise ajal võrest kinni haarata ning tasakaalu hoida. Erinevalt oma esivanematelt ei ole rotid ainuld pruunid – nad võivad olla ka valged, mustad või oranzikad. Rotid elavad keskmiselt kaks aastat aga võivad elada ka neli aastat. Nende pealmiseks terviseprobleemiks on hingamisteede probleemid, või kasvaja. Käitumine Rotid on karjaloomad, seega on suhtlemine liigikaaslastega neile väga oluline. Kuna inimesel ei ole lihtsalt võimalik ööpäevaringselt rottidele seltskonda pakkuda, peaks rotte pidama vähemalt kahekaupa, näiteks kaks õde või kaks venda. Samas isast ja emast rotti ühes puuris hoides on emane kogu aeg tiine ja see vähendab eluiga. Rottidel on puuris ranged reeglid – kes kelle sõna kuulab. Selle paikapanekul võib ette tulla omajagu kähmlusi kuid see on paratamatu.
tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. Juhtimine kui töö hõlmab kolme omavahel seotud ülesannet: kooskõlastada tegevusi; korraldada inimeste tööd; juhtida organisatsiooni talitlemist. Et selle ülesande täitmisega edukalt hakkama saada, on ühest küljest vaja omada teadmisi eri lähenemisviisidest juhtimisele (klassikalised, käitumuslikud, tehnoloogilised jt), teisest küljest aga vallata juhi töös vajalikke oskusi (kavandamine, suhtlemine, otsustamine jt). Juhi huvide ja toimingute raskuspunkt sõltub tema asukohast organisatsioonis. Organisatsiooni juhtimine, samuti juhtimine organisatsioonis lähtub inimesest ja on suunatud inimesele, st juhtimise subjekt on inimene ning objekt on tegevus (protsess). Juhtimine tekib seal, kus inimeste vahel esineb tööjaotus ning sellest tulenevad võimu- ja alluvussuhted. Keskne on asjaolude ettenägemine, sündmustesse sekkumine, nende sobiv
kogedes, nn õpipoiss-meister stiilis (õpipoiss jälgib meistri tegevust, saab talt nõuandeid ja abi) · Rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina rühmakaaslaste vaheline tuutorlus (keegi lastest tuutor, kes abistab, suunab ja parandab, kasu saavad mõlemad pooled); rühmakaaslaste vaheline koostöö (töötatakse koos, et jõuda tulemiseni, milleni üksi ei küündi) ja vaba suhtlemine ( laste koosmängimine, olulisim). Õppimise sisualad eelõpetuses: · Oluline on, et õppekavas oleks nähtaval kohal see, mida me peame laste jaoks väärtuslikuks ja oluliseks õppida ja omandada. · Üldine tervik ja õppimisprotsess on olulisemad kui üksikud ained/sisualad. · Sisualade omandamine tuleb siduda lapse eluga ja tema loomuliku viisiga õppida. · Õppimise sisualade eesmärke ei rakendata lapsele, vaid õppimise sisualade eesmärgid suunavad õpetaja
keskkond, kus oleme kasvanud. Igal ajal on oma nägu ning seetõttu ei mõista erinevas vanuses inimesed maailma samamoodi. Minu vanaisa räägib tihti, kuidas nad emaga 1945. Aasta küüditamise aegu aidatrepi all end peitsid, kui ta ise alles väike poiss oli. Samamoodi vestab isa mulle lugusid elust Nõukogude Liidu lääneservas, kus poelettidel haigutas tühjus ja laiutas tolm ning igapäevaseid toimetusigi reguleerisid piirangud ja keelud. Taoliste pajatustega tihti ka suhtlemine lõpeb. Eelmised põlvkonnad on näinud asju, millest minuealised saavad aimu vaid memuaaride ja piltide läbi. Neid on kujundanud NSV Liit ühes selle poliitikaga, minu arusaamad pärinevad aga Euroopa Liidu perioodist. Aeg kujundab inimesi ning nende maailmavaadet, seetõttu ongi praegustel põlvkondadel keeruline teineteist mõista. Nõnda elavadki noored ja vanad 21. Sajandil täiesti erinevates maailmades. Võib-olla
Kloostritesse astujad pidid läbima umbes poole aasta pikkuse katseaja. Kuna sisseastujad kartsid väljalangedes külarahva tagakiusamist, oli sellelt teelt äralangeijaid ehk apostaave vähe. Uustulnuk ehk noviitstutvustati kiirelt kloostri reegleid ja igapäevast päevakava. Munkade elu kloostrites polnud mee lakkumine.Mungad pidid täielikult kuuletuma abtile ehk kloostri ülemale. Nad pidid järgima kloostri rangeid reegleid. Näiteks munkadel oli naissoost isikutega suhtlemine keelatud. Sinna alla käivad ka munga ema ja õde. Kuulekal mungal ei tohtinud olla raha, raamatut ega muud eset. Kõik mida munk omas, pidi kuuluma kloostri omandisse. Mungad pidid järgima põhikirja, mille kohaselt pidid nad aitama vaiseid. Samuti oli kloostrites paika pandud kindel päevakava, mille järgimine oli loomulikult kohustuslik. Ööpäev algas jumalateenistusega, mis kestis veerand kolmeni. Peale öist jumalateenistust järgnes neli tundi uneaega
üritavad saada piisavalt eelarveeraldist, et kindlustada oma asutuse mõjuvõimu püsimist ja kasvamist. Selleks tehakse suuri pingutusi, et tagada oma eelarve eraldiste taotlustele poliitiline toetus Sisemine mitteametlik poliitika on näiteks surve avalikule haldusele poliitika kujundamisel erinevate huvigruppide poolt, kes püüavad erinevaid otsuseid endale soodsas suunas mõjutada. Välimine mitteametlik poliitika on näiteks ametkondade suhe huvigruppidega üldisemalt ehk suhtlemine avalikkusega, et saavutada asutuse programmidele avalikkuse toetust ning seeläbi toetust näiteks eelarve kujundamise protsessis. Halduspoliitika: Valikute tegemise protsess olukorra määratlemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni: mahu valikud vahendite valikud jaotumise valikud uuenduste ja piirangute valikud Halduspoliitika protsess Olulisemad osapooled halduspoliitika kujundamisel Avaliku halduse, poliitika ja halduspoliitika vaheline seos
relvastust. Lubati, et see ei ohusta Eesti suveräänsust. Sarnased paktid suruti peale ka Lätile ja Leedule. Sõjaväelaste läbirääkimistel sõlmiti kokkulepped baaside asukohtade suhtes. Punaväed nõudsid merebaasi loomist Rohukülla ning maaüksuste, lennuväljade ehitamist mandriossa. 12. oktoobril saabusid Tallinnasse Vene miinilaevad ning 18.10 algas nõukogude vägede sissemarss Eestisse (umbes 14000 meest). Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende suhtlemine eestlastega oli peaaegu olematu. Vormilisele iseseisvusele vaatamata oli Eestist saanud NSVL protektoraat Talvesõda--Eesti lennuväljadelt startisid Vene pommitajad ründama Soomet. Eesti poolehoid kuulus soomlastele. Oktoobris 1939 kutsus Hitler oma rahvuskaaslasi tagasi Saksamaale ning järgnevatel kuudel lahkuski Eestist üle 12000 baltisakslase. Baltisakslaste lahkumine vähendas tugevalt ühiskonna vaimset ja majanduslikku potentsiaali ning viitas taas MRP-le
Samuti häiris mind ka see, et kui lugude vahepeal suheldi publikuga üsna vabalt, siis loo kestel lavalist liikumist ei toimunud. Samas poleks see ka eriti võimalik olnud, arvestades helitehnika ja –varustuse kogust laval, kuid mingisugune liikumine oleks võinud siiski olla, et mitte tunduda nii tuim ja jäik. Üldiselt oli tegu meeldiva kontsertelamusega, kuid siiski arvan, et kollektiiv laval oleks võinud väiksem olla ning oleks võinud olla tihedam suhtlemine publikuga. Samas tundsin siiski äratundmisrõõmu nii mõneski vahvas loos, mida esitati ning musikaalselt midagi ette heita ei saa.
Kuid kuidas mõjub globaliseerumine riikidele ja kultuuridele, kas globaliseerumine vähendab või suurendab erinevusi? Kultuuriline globaliseerumine ehk massikultuuriga liitumine on minumeelest üks suurimaid probleeme, kuna kaob ära kultuuriline omapära, näiteks võib tuua kas või Eesti, järjest rohkem kaovad ära meie setud, rahvalaulud ja rahvatantsud. Just noorem põlvkond on see, keda ei huvita kultuur, vaid kes pigem läheksid kaasa teksa, muuvi ja popkorni kultuuriga. Inimeste suhtlemine muutub rahvusvahelisemaks, suheldakse palju Inglise keeles, tuuakse üle slänge ja muid sõnu. Kindlasti on see tingitud ka Eesti rahva vähesusest ja ole nii pikki traditsioone kui teistel riikidel, aga selliseid muutusi on märgata ka mujal riikides. Järelikult kultuuriline globaliseerumine pigem vähendab erinevusi riikide ja kultuuride vähel, kuid kas see ongi nii hea, kui liituda ühe suure ühtse kultuuriga.
põhjustavatelt teguritelt. 7 7 MUUSIKATERAAPIA TOIME (2) Tõstab tuju ja vähendab deperssiooni. Muudab südamerütmi ja tõstab kehatemperatuuri kõrgemale, mis on lõõgastumise puhkemise näitajateks. Saavutab füsioloogilisi muutusi. 8 MILLE POOLEST MUUSIKATERAAPIA ERINEB TEISTEST TERAAPIATEST? Muusikateraapias toimub suhtlemine ja eneseväljendus muusika vahendusel. Sõnaline kommunikatsioon võib mõnikord täiesti puududa. Seanss haarab kliendi muusikalisse kogemusse erinevatel viisidel. 9 9 KEDA MUUSIKATERAAPIA AIDATA SAAB? Muusikateraapia on sobilik teraapiavorm igas eas inimesele alates raseduse toetamisest kuni siit maailmast lahkumiseni.
Isikutevaheliste konfliktide tekkepõhjusteks on näiteks olukorra erinev tajumine: kui inimene on millegi tajumisel väga kindel, peaks see tema arvates olema niisama ilmne ka teistele; isiksuse omadused (iseloomujooned, väärtushinnangud, ideaalid, maailmavaade jms), mis satuvad vastuollu teise inimese omadustega. Vahel ei sobi omavahel kokku inimeste temperamendid või nad tajuvad sama olukorda väga erinevalt. Konflikti põhjuseks võib olla ka halb suhtlemine: ebapiisav info, vale arusaamine, suhtlemisbarjäärid. (http://web.ametikool.ee/jane/okj/? 3._Individuaalne_ja_isikutevaheline_k%C3%A4itumine:Konfliktid:Konfliktide_tasandid_ja_p%C3%B5hjused) Ma arvan, et konfliktid on vältimatud. Nad esinevad igas suhtes, suhe ilma lahkhelideta pole õige suhe. Konfliktid võivad tekkida väga erinevate tegevuste tulemusel, kasvõi pisiasjadest. Konflikte saab lahendada mitutmoodi
suutis palju korda saata. Nende armastuse tõttu lahutas Margarita oma mehest. Margareta ,,Faustist" oli veidi nõrgema iseloomuga, kui Margarita. 6. Jesua lugu räägib inimeste headusest, kuid see ei tulnud Vene ajal kõne allagi, seega Jesua hukati. Pontius Pilatus oli Jesuasse kiindunud ja tahtis teda hukkamisest päästa, kuid ta ei suutnud midagi teha. Nad olid ka ühiskonnas erinevatel positsioonidel ning seega mõisteti nende suhtlemine hukka. Jesua mõisteti surma, kuna ta kuulutas usku ja rääkis riigist, kus valitseks tõde ja õigus. See ei meeldinud võimudele. 7. Teos näitas inimeste mõttemaailma ning propaganda, korruptsiooni ja petiste tulemust ühiskonnas. Teos kirjeldas ka ebaausaid ametnikke ja liiderlike elukommetega inimesi. See vastandati inimeste headuse, armastuse ja voorustega. Probleemid: Ühiskonnakihtide vahelised suhted, armastus, usk, välismaalased olid
TEISTE kaugust ja detailsem ja vestluses LASTEGA hüppenööriga rohkem nagu oma korda ÜHISMÄNGE, Suudab palli päris oodata MIS NÕUAVAD kurikaga lüüa Saab teiste RÜHMAS lastega OTSUSTAMIST, sõbraks ENDALE Suhtlemine ROLLIDE omavahel VÕTMIST, AUSAT MÄNGU.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
