4 8 220 1264 866 6,7638849 0,0033250 5 10 222 1270 860 6,7569324 0,0033278 6 12 224 1275 855 6,7511015 0,0033241 7 14 226 1281 849 6,7440592 0,0033259 8 16 228 1287 843 6,7369670 0,0033278 9 18 230 1292 838 6,7310181 0,0033247 10 20 232 1298 832 6,7238324 0,0033271 11 22 234 1304 826 6,7165948 0,0033295 12 24 236 1309 821 6,7105231 0,0033271
800. Aasta jõulude ajal kroonis Leo III Karli Püha Peetruse katedraalis Rooma keisriks. Karl Suur sai väga hästi hakkama 15 miljoni inimese juhtimisega. Miks ja kuidas Frangi suurriik lagunes? o Verduni leping Karl Suur suri 814. Aastal ja jättis oma pojale valitsemiseks hiigelsuured valdused. Ludvigi eluajal alustasid tema lapsed võitlust Frangi riigi jagamise pärast. 13 aastat kestnud verise sõja järel jõudsid nad lõpuks omavahel kokkuleppele ja 843.aastal Verdunis sõlmitud lepinguga jagati riik kolmeks.
Toetas paavsti, et saada majordoomusest kuningaks. 751 kuulutas paavst ta kuningaks. Kinkis Kesk- ja Põhja-Itaalia paavstile. Poitiers lahing frangid Karl Martelliga araablaste vastu 732. Araablased said lüüa. Keisririik Karl Suure valitsusajal, suur osa Lääne-Euroopast. Kristlik riik, 800. Kroonis paavst Karli keisriks, sest ta lahendas mingi tüli ära. Keisrivõim oli taastatud. Jee! Verduni leping Karli pojapojad jagasid tema riigi aastal 843 kolmeks. Igaüks sai natuke. Lääne-Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi riik. Idast kujunes Saksamaa, läänest Prantsusmaa ja lõuna lagunes. 11. Peatükk Naturaalmajandus rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Senjöör suurfeodaal. Vasall alamfeodaal. Feodalism Ühiskonnakorraldus, mis kujunes 1. at teisel poolel Lääne-Euroopas, mida
Karolingide renessanss). Üle terve riigi rajati kloostreid, toetati kristlike kirjameeste ja antiikaja filosoofide teoste uurimist ning ümberkirjutamist. 4. Keisririigi lagunemine: Frangi riik püsis ühtsena ka Karl Suure poja Ludwig Vaga valitsemisajal (814-840). Pärast isa surma poegade vahel alanud kodusõja lõpetas 843.a Verdunis sõlmitud kokkulepe, millega riik jagati kolmeks: Lääne-Frangi tänapäeva Prantsusmaa riik Ida-Frangi riik tänapäeva Saksamaa Lõuna-Frangi puhverriik Lääne- ja Ida-Frangi riigi vahel, mis lagunes riik hiljem väiksemateks riikideks Frangi riigi lagunemise järel algas Euroopas feodaalse killustatuse ja anarhia ajajärk. Sõjaliselt võimsad suurfeodaalid keeldusid sageli kuningatele
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
10 445 852 10 511 382 10 584 534 10 666 866 10 753 080 10 839 905 11 000 638 11 094 850 7 761 049 7 718 750 7 679 290 7 640 238 7 606 551 7 563 710 7 369 431 7 327 224 10 220 577 10 251 079 10 287 189 10 381 130 10 467 542 10 506 813 10 486 731 10 505 445 5 411 405 5 427 459 5 447 084 5 475 791 5 511 451 5 534 738 5 560 628 5 580 516 82 500 849 82 437 995 82 314 906 82 217 837 82 002 356 81 802 257 81 751 602 81 843 743 1 347 510 1 344 684 1 342 409 1 340 935 1 340 415 1 340 127 1 340 194 1 339 662 4 111 672 4 208 156 4 312 526 4 401 335 4 450 030 4 467 854 4 570 727 4 582 769 11 082 751 11 125 179 11 171 740 11 213 785 11 260 402 11 305 118 11 309 885 11 290 067 43 038 035 43 758 250 44 474 631 45 283 259 45 828 172 45 989 016 46 152 926 46 196 276 62 772 870 63 229 635 63 645 065 64 007 193 64 350 226 64 658 856 64 994 907 65 327 724
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Laura Tennosaar Mihkel Pari Riietele ja jalanõudele tehtavate kulutuste analüüs aastatel 2007 ja 2010 Ökonomeetriline projekt Juhendaja: prof. Tiiu Paas Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.UURIMISPROBLEEMI TAUST JA MAJANDUSTEOREETILISED ALUSED........5 1.1 Muutujate valik ja mudel.........................................................................................5 1.2 ANDMED....................................
Vanimad arheoloogilised leiud selles piirkonnas on vähemalt 100 000 aastat vana kui mitte isegi 300 000 aastat vanad. 3000-1800 aastat eKr , Neoliitikumi perioodil, asustasid keldi ja germaani rahvad suuri alasid Reini jõe ääres. 1.sajandil eKr moodustas Rheinland Gallia provintsi kirdepiirkonna. Linnad Mogontiacum (Mainz) ja Augusta Treverorum (Trier) asutati Rooma perioodil. 5.-9. sajandini kuulus alguses merovingide Frangi kuningriiki,hiljem karolingide Frangi kuningriiki. 843.aastal jaotati kuningriik pooleks ja Rheinland jäi Ida-Frangi ja Saksa kuningriigi piirialaks. Selle aja jooksul oli piirkond jagunenud mitmeteks väikesteks sõltumatuteks maadeks. Kõige võimsam neist oli Pfalz, mida valitses alates 13.sajandist Wittelsbahi dünastia. 16. ja 17.sajandil nägi reformatsiooni ajal veel territoriaalset jaotust, kalvinismi, katoliikluse ja protestantismi omavaheliste konflikitide tõttu, mis omakorda põhjustas Kolmekümneaastase sõja (1612-1648)
Prantsusmaa Prantsuse Vabariik prantsuse République Française Prantsusmaa lipp Prantsusmaa vapp Liberté, Égalité, Fraternité Juhtlause (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigihümn Marseljees Pealinn Pariis 547 030 km2[1], Pindala meretaguste piirkondadega 674 843[2] km2 Riigikeel(ed) prantsuse 64 768 389[2] (koos meretaguste piirkondadega; Rahvaarv 2010), ilma nendeta 62 814 233[2] (juuli 2010) Rahvastiku 97 in/km2 tihedus Riigikord semipresidentaalne vabariik President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Iseseisvus 6. juuni 1523 SKT 2,108 triljonit USD (2009) SKT elaniku 33 678 USD kohta euro (enne 1999. aast...
oma riigiga Baieri, 796 lõi Doonau tasandiku avaare, 801 tungis islamiusulise Hispaania aladele kuni Barcelonani välja ning 804 alistas pärast pikka võitlust Alam-Saksi. Paavst Leo III kroonis 800 Karl Suure roomlaste keisriks ehk Lääne-Rooma keisriks, tunnustades tema saavutusi ning poliitilist tuge paavstlusele. Kui suri Karl Suure poeg Ludwig I Vaga, kes oli keiser 814840), jagati keisririik 843 Verduni lepinguga viimase kolme poja vahel. Pärast lühikest taasühendatust aastatel 884887 ei olnud keisririigi lääneosa (tulevase Prantsusmaa kuningriigi) valitsejatel enam keisririiki. Keskaegne Prantsusmaa Next.svg Pikemalt artiklis Keskaegne Prantsusmaa
1,8% 3,8% s s Tööstus 19,3% Tööstus 24,3% Teenindus 78,9% Teenindus 71,8% Liberté, Égalité, Fraternité Juhtlause (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigihümn Marseljees Pealinn Pariis 547 030 km2, meretaguste Pindala piirkondadega 674 843 km² Riigikeel(ed) prantsuse 64 768 389 (koos meretaguste piirkondadega; Rahvaarv 2010), ilma nendeta 62 814 233 (juuli 2010) Rahvastiku 97 in/km² tihedus semipresidentaalne Riigikord vabariik President François Hollande Peaminister Jean-Marc Ayrault Iseseisvus 6. juuni 1523 2,108 SKT triljonit USD (2009) SKT elaniku
Kui suur on hoiustaja reaalne tulu tähtajaliselt hoiuselt järgmiste hoiustamise tingimuste puhul: · hoiustamise nominaalne periood on üks aasta, intressi juurdearvutus toimub aasta lõpus; · soovi korral hoiust võib pikendada koos teenitud intressiga; · hoiustaja pani tähtajalisele hoiukontole 1300 eurot üheks aastaks ja pikendas hoiust 2 korda koos Oletame et aastane teenitav intressimäär on 4.00% 1 1300 4% 52 2 1352 4% 54.08 3 1406.08 4% 56.2432 Kolmanda aasta lõpuks 1462.323 · esimesel aastal kehtis hoiuse nominaalne intressimäär 2% aastas, teisel aastal 1,5% ja kolmanda 1 1300 2.0% 26 2 1326 1.5% 19.89 ...
maavaldusi. Karl Martell leidis lahenduse maise ning taevase sõjaväe liitmises, andes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kirikule maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Chlodovech(466–511) Karl Suure riik FEODAALNE KILLUSTATUS LÄÄNE-EUROOPAS 9.-10.SAJANDIL Pärast Karl Suure poja Ludwig Vaga valitsusaega (814 - 840a) jagasid Karli pojapojad riigi pärast tülisid ja kodusõda riigi aastal 843 Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi riigiks (tulevane Prantsusmaa), Ida-Frangi riigiks (tulevane Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi riigi lagunemisega algas feodaalse killustatuse ja anarhia ajajärk. Kuningavõim nõrgenes ning riigid lagunesid sisuliselt sõltumatuteks feodaalvaldusteks, mida valitsesid võimsad suurfeodaalid. Suurfeodaalide sõltumatusele aitasid kaasa valitsejad ise, kes jagasid neile
föderatsiooni koosseisus on jäänud seal vähemusse. • Venemaal on Soome-ugri keelte roll haridus- ja teaduskeelena praegu minimaalne ja moodne linnakultuur peaaegu olematu. • Paljud soomeugrilased elavad väljaspool oma vabariiki ja neil puudub kontakt oma rahva põhikogukonnaga. Rahvas Rahvaa Rahva Emakeeleo rv arv skus 2002 2010 2010 mordvalas 843 300 744 53 % ed 200 marid 604 300 547 71 % 600 udmurdid 636 900 552 59 % 300 komid 239 400 228 68 % 200 permikomi 125 200 94 67 % d 500 karjalased 93 450 60 42 % 800
Sõltuvad, tunnustamata ja okupeeritud alad: Ala Pindala Rahvaarv Pealinn/Keskus Briti India ookeani ala (Srb.) 60 km² täpne arv teadmata Diego Garcia Ceuta (Hispaania) 28 km² 76 152 (2003) Ceuta Las Palmas de Gran Canaria, Santa Cruz de Kanaari saared (Hispaania) 7447 km² 1 843 800 (2003) Tenerife umbes 250 000 Madeira saared (Portugal) 797 km² Funchal (1991) Mayotte (Prantsusmaa) 373 km² 193 800 (2004) Mamoudzou Melilla (Hispaania) 20 km² 69 184 (2003) Melilla
Pippin Lühike. Tal olid head suhted Rooma paavstiga, sest ta aitas teda võitluses langobardidega. 751. aastal kroonis Rooma paavst Pippin Lühikese Frangi riigi ametlikuks kuningaks. Aastal 756 pandi alus kirikuriigile, mis kuulus Rooma paavstile. Karl Suur (Pippin Lühikese poeg). Ta krooniti aastal 800 Lääne-Rooma keisriks. Paavsti nimi oli Leo III. Tema vallutusrekted olid väga võimekad. Aastal 843 sõlmisid Karl Suure pojapojad Verduni kokkulepe ja Frangi riik lagunes kolmeks osaks. Lõuna-Frangi riik lagunes ja tekkisid pisikesed hertsogiriigid. Aastal 924 lõppes keisriajastu Lääne-Euroopas. 3.1.2 Püha Saksa Rooma keisririik Aastal 911 oli võimul viimane Karolingide soost valitseja. 924ndal aastal kadus keisririik Lõuna-Frangi riigist. 10. sajandil hakkas esile kerkima Saksi dünastia. Otto I krooniti aastal 936 Saksa kuningaks
valitsejad. kuningaks Esile tõusid valida major- (karolingid). doomlased Karl Suure kuningakoja keisririik. ülemad. 843. a. Verduni kokkulepe Frangi riigi jagunemine 3 riigiks (Ida-,
germaani hõimuliitude poolt (n idagootid, läänegootid, frangid, vandaalid, burgundid, langobardid, anglosaksid jt). Need riigid olid ebakindlad poliitilised ühendused, mis eksisteerisid tavaliselt sajand kuni poolteist. Ida- ja Põhja-Euroopas elasid rahvad veel sugukondlikus arengufaasis ja seal jõuti riikluse tekkeni hiljem. Suurimad barbarite kuningriigid olid Frangi riik (eksisteeris 481 843 a) ja Kiievi Venemaa e Vana-Vene riik (eksisteeris 882 1054 a, kõrgajaks Jaroslav Targa valitsemisaeg 11.saj). Teistest barbarite riikidest erinesid need pikema eksisteerimisaja, suurema territooriumi ja tugevama keskvõimu poolest. 1.2. Frangi riik ja Karl Suur: 5.saj lõpul tungisid varem Reini jõe kesk- ja alamjooksu aladel elanud germaani hõimuliit frangid Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa) ja rajasid
hõimuliitude poolt (n idagootid, läänegootid, frangid, vandaalid, burgundid, langobardid, anglosaksid jt). Need riigid olid ebakindlad poliitilised ühendused, mis eksisteerisid tavaliselt sajand kuni poolteist. Ida- ja Põhja-Euroopas elasid rahvad veel sugukondlikus arengufaasis ja seal jõuti riikluse tekkeni hiljem. Suurimad barbarite kuningriigid olid Frangi riik (eksisteeris 481 843 a) ja Kiievi Venemaa e Vana- Vene riik (eksisteeris 882 1054 a, kõrgajaks Jaroslav Targa valitsemisaeg 11.saj). Teistest barbarite riikidest erinesid need pikema eksisteerimisaja, suurema territooriumi ja tugevama keskvõimu poolest. 1.2. Frangi riik ja Karl Suur: 5.saj lõpul tungisid varem Reini jõe kesk- ja alamjooksu aladel elanud germaani hõimuliit frangid Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa) ja rajasid seal kuningas
oma riigiga Baieri, 796 lõi Doonau tasandiku avaare, 801 tungis islamiusulise Hispaania aladele kuni Barcelonani välja ning 804 alistas pärast pikka võitlust Alam-Saksi. Paavst Leo III kroonis 800 Karl Suure roomlaste keisriks ehk Lääne-Rooma keisriks, tunnustades tema saavutusi ning poliitilist tuge paavstlusele. Kui suri Karl Suure poeg Ludwig I Vaga, kes oli keiser 814840), jagati keisririik 843 Verduni lepinguga viimase kolme poja vahel. Pärast lühikest taasühendatust aastatel 884887 ei olnud keisririigi lääneosa (tulevase Prantsusmaa kuningriigi) valitsejatel enam keisririiki.
(Püha Tarkuse katedraali) ehitamine. Pärast seda, kui moslemid 1453. aastal linna vallutasid, muudeti see moseeks. Riigi teine keskus tekkis Põhja-Itaalias Ravennas, kuhu rajati San Vitale katedraal. Teaduse vallas oleks suurimaks saavutuseks 4-osaline õigusdokument CORPUS IUS CIVILIS. See sisaldas Rooma õigust ja Justinianuse enda valitsemise ajal välja antud õigusakte. Kodusõda Bütsantsis Bütsantsi ajaloo üheks tähtsamaks sündmuseks on aastatel 726 843 toimunud kodusõda (ka pildisõda). Tüli puhkes ikoonide ehk pühapiltide pärast. Ikoonide (kreeka k eikon pilt, kujutis) loomine oli Bütsantsis üks tähtsamaid tegevusvaldkondi. Ikonoklastid ikoonide eitajad, nemad tahtsid ikoonid kirikutest välja viia. Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt
(Püha Tarkuse katedraali) ehitamine. Pärast seda, kui moslemid 1453. aastal linna vallutasid, muudeti see moseeks. Riigi teine keskus tekkis Põhja-Itaalias Ravennas, kuhu rajati San Vitale katedraal. Teaduse vallas oleks suurimaks saavutuseks 4-osaline õigusdokument CORPUS IUS CIVILIS. See sisaldas Rooma õigust ja Justinianuse enda valitsemise ajal välja antud õigusakte. Kodusõda Bütsantsis Bütsantsi ajaloo üheks tähtsamaks sündmuseks on aastatel 726 843 toimunud kodusõda (ka pildisõda). Tüli puhkes ikoonide ehk pühapiltide pärast. Ikoonide (kreeka k eikon pilt, kujutis) loomine oli Bütsantsis üks tähtsamaid tegevusvaldkondi. Ikonoklastid ikoonide eitajad, nemad tahtsid ikoonid kirikutest välja viia. Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt
Pärnu 2011 Sissejuhatus · Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. · Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige · Riigihümn - Marseljees · Prantsusmaa pealinn - Pariis · Pindala - 547 030 km2, meretaguste piirkondadega 674 843 km2 · President Nicolas Sarkozy · Rahaühik euro · Riigikeel on prantsuse keel · Juhtlause - Liberté, Égalité, Fraternité ( Vabadus, võrdus, vendlus ) · Riigikord Vabariik · Rahvastiku tihedus - 110 in/km² · Inimeste arv : 64 102 000 · Riigilipp : Vertikaalselt : sinine- valge-punane Prantsusmaa lipp on prantsusmaa ametlik lipp. Lipp on kasutusel alates 14. juulist 1970 ning see koosneb kuninga värvist- valge ja Pariisi värvidest- sinine ja punane)
.............................................................................................. 13 KASUTATUD MATERJALID.......................................................................................14 SISSEJUHATUS 2 Burundi on riik Kesk-Aafrikas, mis piirneb Rwanda, Kongo DV ja Tansaaniaga. Asukoha tõttu ja territooriumi kuju järgi nimetatakse Burundit ka Aafrika südameks. 2 Riigi pindala on 27 843 km ja riigi pealinnaks on Bujumbura. Selle referaadi lõpuks ma tahaksin teada palju rohkem Burundist, kui palju elab seal inimesi, mis on nende keskmine eluiga jpm. RAHVAARV 3 16. novembri 2015 (kell 17.32) seisuga oli Burundi arvestuslik rahvaarv 11 207 070, mehi oli 5 503 030 (49,1%) ja naisi 5 704 040 (50,9%). Rahvaarv on olnud: 1950: 2,5 miljonit 1975: 3,7 miljonit 2000: 6,5 miljonit 2005: 7,4 miljonit
Ajaloo KT – Keskaeg 1)iseloomusta keskaja ühiskonda ja eluolu: seisused, nende ülesanded Keskaeg jagunes: Varakeskaeg (5-10.saj) - Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 a).Barbaririikide kujunemine Euroopas.Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a).Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked.Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine.Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a).Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeskaeg (11-13saj) - Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a).Algas kuningavõimu tugevnemine.Ristiusu ki...
· Metsloomad Abiootilised kahjustajad · Torm · Tulekahjud · Teised ilmastikunähtused Metsa ohustavad peamised ilmastikunähtused · Põud · Tuul ja torm · Lumi ja jäide · Külm · Päikesepõletus · Pikne Halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse arvatud puistud Kahjustuse liik 2013 2014 2015 2016 Metsatulekahjud 244 4969 1084 1627 Ebasoodne veereziim 15 364 20 843 19 836 14 218 Tuuleheide ja -murd 84 771 163 602 69 792 459 287 Juuremädanikud 69 321 48 227 39 481 35 375 Ulukikahjustused 84 771 152 094 175 620 159 525 Muud kahjustused 99 201 81 112 71 219 63 019 Kokku (mahuliselt m3) 353672 470847 377032 733051 Põud · Vähene niiskus ja kõrge temperatuur mõjuvad hukutavalt noortele puutaimedele. · Eriti oluline on metsa istutada või külvata
kiriku petust ning smboliseeris taeva ja maa kokkupuutepunkti, kus jumalik vttis materiaalse vormi, nii nagu Jumal on sndinud inimesena Jeesus Kristuses. 730. aastal keelas keiser Leon III ikoonide kummardamise. Teda ja tema pooldajaid hakati kutsuma ikonoklastideks (ikoonipurustajateks), ikoonide austajaid aga ikonoduulideks (ikooniteenijaiks). Irene ja Theodora seisid eriti kindlalt ikonoklastide vastu. Theodora eestvttel taastati 843. aastal ametlikult ikoonide austamine. Haridus ja vaimuelu: Btsantsi petlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikeeskujudele tuginedes petati ppeasutuses Konstantinoopolises grammatikat, retoorikat, igusteadust ja filosoofiat. Hiljem asutati Konstantinoopolises ka teisi koole. Btsantsis polnud seetttu ka kultuurilangust. Talupojad olid endiselt kirjaoskamatud. ppetekstidena kasutati peamiselt antiikautorite teoseid. petlased
Keith Tauden JAMES BONDI AUTOD REFERAAT Õppeaines: ERIALA SISSEJUHATUS Transporditeaduskond Õpperühm: AT11b Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev: 14.01.2015 Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri:..................... Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. JAMES BONDI NELJARATTALISED LÄBI AEGADE........................................................4 1.1. Enim kõmu tekitanud autod...............................................................................................4 1.1.1. Aston Martin DB5..................................................................................................
aprill mai juuni juuli august september oktoober november Raha jääk perioodi algul 0 26 860 35 379 43 119 19 667 42 208 58 843 80 365 1 1 1 1 1 1 1 1 Toodetud tooteid/teenuseid perioodil 103 000 96 100 98 350 99 900 103 550 108 200 128 700 142 200
Bütsants püsimajäämise põhjused: *rikkalikumad materiaalsed ning inimressursid (suudeti vastu seista barbarite sissetungile) *soodsamad geograafilised tingimused (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) *sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, ei värvatud sõjaväkke germaanlasi ning ei toimunud sõjaväe ja piirialade germaniseerumist. *jätkus elav kaubandus: paiknes kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad *bütsants kuldmünt oli pikka aega kasutatavaim raha vahemere maailmas Riigi juhtimine: *juhtis keiser e. basileus *keisri kõrval veel riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonid e. deemosed *alates 11 saj võimupärimine seaduslikul abielul rajanev s.t. võimu legitiimsuse printsiip *riiklikud hooldekandesüsteem: haiglad, vanade ja vaestekodud, aluseks kristlik ligimesearmastus *keisrile allus kirik- määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, käsutas kiriku varasid *suur bürokraatlik riig...
Karli riigi äärealad olid jagatud markideks, neid juhtisid markkrahvid. Suuremaid idapoolseid hõimualasid juhtisid hertsogid. Karl Suur ise vallutas ja kaitses piirkondi enamus oma ajast ning hoidis häid suhteid oma alamate ja rahvaga. 12. Kuidas, miks ja millal lagunes Frangi riik? Vastus: Frangi riik lagunes, sest Karli järeltulijad olid tülis maa jagamise pärast ja sõdisid omavahel. Samal ajal ründasid ja rüüstasid Frangi riiki mosmlemid, viikingid ja ungarlased. 843. aastal jagati riik kolmeks: Lääne-Frangi riigiks, Ida-Frangi riigiks ja Keskriigiks. 13. Millised vaenlased ründasid VIII- IX sajandil Frangi riiki? Vastus: Frangi riiki ründasid moslemid, viikingid ja ungarlased. 14. Miks kaotas riik oma tähtsuse Karolingide võimu lõpul? Vastus: Sest Karolingide kuningriigid ei suutnud ennast kaitsta rünnakute vastu. Sellepärast läksid inimesed aadlike ja piiskoppide juurde ning pakkusid oma teenimist ja toetust kaitse vastu. 15
kroonis ta 800. aastal Roomas keisriks. Karl Suure vallutuste tulemusel tekkis impeerium, mis hõlmas 1 200 00 km2, kus elas 15-18 miljonit inimest. Impeeriumil puudus seesmine ühtsus ja isegi pealinn. Naturaalmajandus. Karolingide renessanss. Karl Suur ja tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke, luuletajaid. Kultuurilist õitsengut toetasid ka kloostrid. Peale Karl Suure surma läks jagamisele tema järglaste vahel: 843. a Verduni kokkulepe, mis jagas riigi kolmeks- Ida-, Lõuna- ja Lääne-Frangi riigiks. 5. Feodalism. Feodalism kitsamas ja klassikalises mõistes tähistab see feodaali-vasalli suhteid (vasalliteet), rõhutades suhet isikute vahel. Laiemas mõttes tähistab üldse feodaalühiskonda, mida iseloomustavad vasallsuhted, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodaalsuhete kujunemise peamisteks põhjusteks olid: vajadus luua uut laadi
roomanum ? Karl Suur avaldas suurt rõhku haridusele ja Frangi riigi ühtsustamisele. Ta oli keskaja üks väljapaistvamaid poliitikuid ja väejuhte. 800. aastal sai ta Rooma keisri tiitli. 13.Karolingide renessanss. Kultuuriline tõus ja hariduse tõus keskajal Karl Suure poolt. (Kõik oli väga kaunistatud ja illustreeritud) 14.Miks lagunes frangi riik: kuidas kelle vahel ja mis rahulepinguga see jagati? Karl suri, pojapojad ei suutnud maad jagada ja hakkas kodusõda. Aastal 843 sõlmiti Verduni leping, mille alusel jagati riik kolmeks ja siis tuli rahu. 15.Verduni lepingu tähtsus Euroopa ajaloos? Maa jaguneb kolmeks riigiks nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja itaalia. 16.Viikingid- aeg, kes olid, kust tulid, kuhu reisisid. 9- 11. sajand. Viikingid olid skandinaavlased, meresõitjad. Tulid Taanist, Norrast, Rootsist ja reisisid Ameerikasse, Põhja- Aafrikasse. 17.Kas viikingitel kujunes oma riik? Kirjelda nende ühiskonna ülesehitust. Ei kujunenud oma riik
Frangi riik ja selle valitsejad Rahvasterändamise ajajärgul oli frangi kuningatest kõige võimsam Merovingide sugukonnast pärinev Chlodowech, kes kuulus saali frankide hulka. Chlodowech sai kuningaks 481. aastal, olles kõigest vaid 15-aastane. Tal oli vapra, kuid julma sõjapealiku kuulsus, Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks. Võimule jäi Chlodowech kuni surmani 511. aastal. Tema nime ladinakeelsest kujust Clovis tuleneb Prantsuse kuningate nimi Louis. Chlodowech tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist. See oli frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles ja mis hakkas kehtima kõrvuti Rooma õigusega. Merovingid 5.-8. sajandil ja majordoomused Chlodowechi surma järel ...
· on elektriline induktsioon, · on magnetvälja tugevus. Sotimaa üld- ning kultuuriajalooline taust Sotimaa põlisasukad olid piktid. 82. aastal tungisid Sotimaale roomlased, kuid ei suutnud kogu Sotimaad vallutada. 122128 ehitati Tyne'i ja Solway suuete vahele Hadrianuse vall. 142144 ehitati 60 km pikkune Antoninuse vall, millest põhjapoole jäänud ala nimetati Kaledooniaks. 503. aastal saabusid Iirimaalt Sotimaale keldi hõimud. 843. aastal ühendas kuningas Kenneth Mac Alpin piktid ja keldid ühe võimu alla. 1296 anastas Inglismaa kuningas Edward I Sotimaa, kuid juba 1297. aastal lõid sotlased William Wallace'i juhtimisel Stirling Bridge'i lahingus inglise vägesid. 1314. aastal lõid sotlased Bannockburni lahingus Robert I juhtimisel inglasi, keda juhtis Edward II. 1603. aastal sai Soti kuningast James VI-st Inglismaa kuningas James I. Sellega sai teoks Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon, mis viis kahe riigi
ringprotsessi kasutegur on väljendatav valemiga: h = 1 - T C / TH , kus TH on protsessi siseneva auru temperatuur ja TC protsessist väljuva auru temperatuur. See on soojusenergia mehaaniliseks energiaks muutmise kasuteguri teoreetiliselt maksimaalne suurus. Tänapäeva katla- ja turbiiniehituses kasutatavad materjalid võimaldavad ehitada seadmeid, kus ülekuumendatud auru temperatuur ulatub 570 - 580 ° C-ni, mis absoluutse temperatuuri skaala järgi on 273 kraadi võrra rohkem ehk TH = 843 - 853° K. Protsessist väljuva auru temperatuur pärast turbiin saab olla veidi rohkem kui elektrijaamas kasutada oleva jahutusvee temperatuur. Võttes selle võrdseks 10 ° C-ga, saame selleks temperatuuriks absoluutse temperatuuri skaala järgi T C = 283 ° K. Järelikult tänapäeva katla- ja turbiiniehituse taset arvestades ei saa teoreetiliselt elektrijaamas soojusenergiat mehaaniliseks energiaks muundada kõrgema kasuteguriga kui h = 1 - 283 / 853 = 0,67
Tsivilisatsioon-kõrgkultuur. Vanaaja tsivilisatsioonide tunnused:Põlluharimine,karjakasvatus,paiksed inimesed, linnade ja asulate kujunemine,varanduslik ebavõrdsus,klassi ühiskonna olemasolu,seaduste olemasolu,riiklik kord, kirja olemasolu.Tsivilisatsioonid jagunevad:Primaarseteks ehk esmasteks- on tekkinud mingi välismõju tõttu, on kõige vanemad.Sekundaarseteks ehk teisesteks- tekkisid sõltumatud primaarsed tsiviilriigid Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.Sekundaarsed tsivilisatsioonid:hetiidid,foinukiad,juudid.Euroopa vanim tsiviilriik: KreetaKreekaRooma.Vanaaja lõpuks loetakse aastat 476 eKr. Hiinas kulges kõik samalaadselt edasi (siiamaani). Tsiviliseeritud keisririik Hiina,India.Kesk- Aasia,Pärsia,Iraan(tänapäev),Põhja-Aafrika,Egiptus,Rooma impeerium.Türgi,Lääne- ja Lõuna- Euroopa(kõrgkultus).Pärast Lääne-Rooma lagunemist tekkisid selle asemele barbarite kuningriigid.Hispaanias kujunes Lääne-Gootide riik.Prantsusmaal oli keskne Frangi riik.K...
6.Kuidas leidis lõpu Bütsantsi keisririik? 1453. aastal piirasid sultan Mehmedi väed Konstantinoopoli ümber ja vallutasid linna. 7.Millal valitses ja kuidas jaguneb Bütsantsi keisririik? XV sajand XIV sajand. Valdused ulatusid Kreekast palju kaugemale: riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. 8.Iseloomusta Frangi riiki. Tekkis 5. Sajandi lõpul. Purustas 732 Poitiers' lahingus araablased. Frangi riik jaotati 843 Verduni lepinguga kolmeks. 9.Iseloomusta feodaalkorda. Feodaalkord arenes järk-järgult ning enam-vähem lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameestele teenistuse eest ja tagada nende ustavus. Kui läänimees teenistusest loobus pidi ta ka maatüki tagastama. 10.Kuidas kujunes pärisorjus? Varakeskaja jooksul sulasid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks
tervete rahvaste hävitamise ning ta jäi kuni elu lõpuni kirjaoskamatuks. 2 Karl Suure võimu päris ta poeg Ludwig I Vaga,kes jaotas juba 817. Aastal impeeriumi oma poegade vahel. Edaspidi järgnesid üha uued ümberjagamised ning neidt tulenevad kodusõjad,mis Karl Suure pärandit killustasid. Pärast pikaleveninud heitlusi kogunesid Ludwig Vaga pojad lõpuks 843. Aastal Verduni ja sõlmisid kokkuleppe,mis kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks osaks eraldas. Nii joonisusid Euroopas välja uued arenguliinid. Ida- Frangi riigis tuli võimule Ottoniidide dünastia,mille kuulsaim esindaja Otto I Suur võttis taas kasutusele keisritiitli ning nimetas oma riigi pärast Põhja-Itaalia vallutamist Saksa-Rooma riigiks. Lääne-Frangi riigi võimu haarasid Kapetingid, kes alustasid Prantsuse kuningriigi loomist
Praktikum nr. 8. GPS võrgu tasandamine Tasandada joonisel 1 kujutatud GPS-võrk maatriksite abil. Koostage mõõtmistulemuste võrrandid, A, L ja W maatriksid. Lähtepunktide koordinaadid on antud tabelis 1. Mõõdetud vektorite pikkused kooskovariatsioonimaatriksi elementidega on toodud tabelis 2. Joonis 1. Tasandatav GPS-võrk Tabel 1. Lähtepunktide geotsentrilised koordinaadid (WGS84) Punkt X (m) Y (m) Z (m) - - 4390283. A 1683429.8 4369532.52 745 25 2 - - 4511075. B 1524701.6 4230122.82 501 1 2 - - 4287476. ...
3 450 3.6 ( ) 1. 1. 156,96 15 2. 22,10 2. 100 3. 300 4. . - 99 5. - 150 179,06 664 843,06 15 , 180 , : 1. «» - 4 2 , 8 , 2. « » - 4 1 , 4 , 3.« » - 3 1 , 3 ). . R=180/3464=0.05 21 ÄRIPLAAN "OÜ Creative Ruks firma avamine" Valeriya Mikhaylova IV. IV.1. , 41 16, OÜ Creative Ruks. , « » , 3. 100 . IV.2. . . . , . , ,
KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feoda...
589 53,55 6 216 540,4 320 35,56 5 798 1071,1 826,84 59,06 7 841 793,8 670 55,83 9 754 583,6 258 36,86 1 696 395,9 634,3 63,43 7 921 587,9 716,43 65,13 2 295 415,2 456,2 45,62 2 970 421,7 865,8 72,15 7 542 555,0 512 51,20 1 700 653,1 476,91 52,99 21 048 212,7 605 55,00 1 783 392,4 304,9 38,11 1 711 1075,6 326,69 46,67 1 407 629,3 563 51,18 3 843 435,2 497,5 55,90 10 980 286,2 639 69,46 3 518 447,6 304,08 38,01 2 141 871,4 437,22 62,46 4 361 398,9 424,4 52,40 1 046 788,2 419 59,86 2 796 413,2 618 68,67 9 420 308,2 540 54,00 1 474 368,5 403,89 57,70 1 489 647,1 385,62 42,85 2 869 487,5 315,48 35,05 6 075 374,3 502,8 62,85 14 397 240,2 431,7 47,97 9 068 771,8 412,0 51,50 3 361 1392,3
10.07.2008 AS Aknaselts Tartu 62 105 22 80 l (cm) x (cm) S (cm2) V (cm3) Detailide arv Materjali mark Värvi mark 17 59 32711,69 362116,68 934 Pla19 PV16 3 94 5697,73 15715,16 919 Pla03 PV05 2 42 6736,11 36696,11 899 Pla10 PV11 1 15 19459,27 100616,02 843 Pla36 PV32 9 75 44876,66 604462,18 750 Pla61 PV09 12 57 43591,94 576302,54 699 Pla05 PV07 6 22 47372,62 366581,72 587 Pla02 PV02 13 9 24821,67 86818,59 574 Pla43 PV33 8 31 23176,11 189190,53 502 Pla51 PV64
VARAKESKAEG. EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE. Kontrolltöö nr 1. Mis on keskaeg. (Sissejuhatus lk 71-73; Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond. Lk 80-83, Peatükk 11). Suur rahvasterändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsimajäämine. Hunnid. (Konspekt). 15 ja 16. Ida-Rooma riik ehk Bütsants 395-1453. 10 ja 12. Frangi riigi kujunemine. Frangi riik karolingide ajal.. (Lk 74-79 ja 90-91) 1) Missuguseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja milliseid sündmusi peetakse keskaja lõpuks? Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma langemist, Marcus Aureliuse surma või aastat, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,või Ida- Rooma riigi teket. Keskaja lõpuks peetakse Bütsantsi vallutamist või Kolumbose ameerikasse jõudmist. 2) Täida tabel. Lisa sündmus. Keskaja algus Keskaja lõpp 313. a. 1453. a. ...
nende sõdade ja veravalamisest kantud aastate vältel toimus. *Eeskujuks antiikaeg, *Saavutada teadmiste ja oskuste tase mis mineviku suurkujudele alla ei jääks. *Karl ja tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnike ning luuletajaid. *Oma järeltulijaid üritati ,,rooma kombel" kasvatada ja harida. *Rajati ilmalikke õppeasutusi. *Kloostritest tehti uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. 1. 843.aastal Ludwig Vaga poegade vahel. *Selle lepingu järgi jagati riik kolmeks osaks. Tekkis Ida-Franfi riik, Lääne-Frangi riik ja Itaalia kuningriik. *Seos frangi tavadega oli see, et riik jagati valitseja poegade vahel võrdselt ära. 2. Keskaegset ühiskonda võib nimetada feodaalühiskonnaks sellepärast, et riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted.
Kontrolltöö varakeskajast A rida Nimi ja perekonnanimi: Punktid / hinne: .......... klass 1. Suur rahvasterändamine ja Frangi riik (5 p.) Moodusta järgnevaid sõnu ja mõisteid kasutades (vajadusel uusi lisades) sisult ja vormilt korrektseid lauseid a) Hunnid, germaanlaste sisseränne, germaanlaste kuningriigid, Põhja Aafrika, Hispaania, vandaalid, läänegoodid Hunnid põhjustasid rahvaste rände, mille taga järgjel tekkisid germaanalste riigid b) Lääne-Rooma keiser, Odoaker, tüli, kõrvaldama, 476 odoaker kukutas viimase lääne-rooam keisri aastal 476. c) Frangi kuningriik, Gallia, roomlased, Chlodovech, Merovingide dünastia Chlodovechi juhtimisel loodi Frangi kuningriik Galliasse, mis peale Chlodovechi surma jagati 3 poja vahel, toimus võimuvõitlus, ja Merovingide dünastia lõppes. d) Rooma ristiust, paganad, frangid, 496 e) Karl Suur, karolingide renessa...
1.Iseloomusta kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana. Kirik ühendas väiksemaid riike ja oli ühiskonnas väga tähtsal kohal. Hariduse sai kirikust, õpetajateks olid kiriku enda vaimulikud. Inimesed olid väga usklikud ja uskusid jumalasse. (moraaliõpetus, paastuaeg) 2. Iseloomusta läänikorra kujunemist.( Millal, miks?) Kes olid lääni andja ja selle saaja? Läänikord kujunes 732.a , sõjavägi moodustus läänimeestest. Lääni andja oli suur feodaal(senjöör) ja saaja rüütel(läänimees). 3. Kirjelda Frangi riigi kujunemist ja selle valitsemist Karl Suure ajal. Chlodovech rajab Frangi riigi V. Sajandil, rajab merovingide dünastia (V-VIII). Merovingidel oli peaminister majordoomus. Karl Suure ajal saavutas riik suurima võimsuse, vallutati langobardide kuningriik. 4. Iseloomusta viikingite ühiskonda ja nende vallutus- ning avastusretki. Viikingid olid Skandinaavia vabad mehed, nad elasid pikimajades. Ot...
valitsejad. Esile tõusid majordoomused - kuningakoja ülemad. Sellel ajal kogu gallia vallutati. Ristiusk võeti vastu. Koostati saaliõigus. Riik jagati kolme Chlodovechi pojavahel ja tekkis võimuvõitlus. Majardoomuse Heristali Pippini esiletõus. · Karolingide Gallia Heristali Pippini järglane Karl Martell võttis tiitliks Frangi hertsog. Dünastiate vahetus ja Martelli järglane Pippin Lühike laskis end kuningaks valida. Oli Karl Suure keisririik. 843 a Verduni kokkulepe - Frangi riig ijagunemine 3 riigiks (ida-, lääne- ja Lõuna Frangi riigiks. Sellel ajal võideti islamiusulised Politiers lahingus 732 a. Kirikuriigi tekkimine - 756 võttis Pippin langobardide ja andis osa maid paavstile. Paavst seadustas karolingide dünastia. Karl Suur krooniti keisriks 800 ja 843 oli Verduni kokkulepe. b) Kolm kuulsamat Gallia valitsejat
The one king who managed to rule the whole Ireland effectively was Brian Boru. Scotland Scotland has two different societies because the mountainous regions separated the country into lowland and highland. Lowland society was easily influenced by the changes taking place in England. People in the highland society were more tied to their own family groups. Scotland was populated by 4 different groups : the Picts the main and the oldest group, the Scots, the Britons and the Angles. In 843 the Pictish and the Scottish kingdoms were united under a Scottish king. They all shared a common Celtic culture, language and background. They grew crops and kept animals. And they were also forced to unite to fight against the English.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
