isurid 700 36,8 % keel ei teki eikuskilt, vaid keele Eesti ja soome keel on tänapäeval võrreldamatult elujõulisemad karjalased 93 300 47,8 % variandist, mida on varem pee- kui Venemaal kõneldavad soomeugri keeled peamiselt tänu 19. vepslased 8 200 50,8 % tud murdeks, kuid mis on kõne- sajandil Euroopas tekkinud rahvuslikule ärkamisele mordvalased 843 000 67,1 % lejate tugevneva eneseteadvuse ning hilisemate rahvusriikide keelekaitsele. marid 604 000 80,8 % tulemusel arenenud kirjakeeleks. Idapoolsete soomeugri keelte roll haridus- ja teadus- udmurdid 636 000 69,6 % Sellised on näiteks võru keel, keelena on praegu minimaalne. Moodne linnakul-
· 756. pani Pippin aluse kirikuriigile Karl Suure keisririik- · Pippini poja Karl Suure (768-814) valitsusajal oli frankide võim haripunktis · Vallutas langobardid, alistas Pürenee ps põhjaosa; valitsusaja lõpuks pea kogu Lääne- Euroopa · Aastal 800. Taastas paavst Lääne-Euroopas Keisrivõimu kroonides Karl Suure keisriks Lääne-Euroopa poliitiline killustatus IX-X sajandil- · Frangi riik püsis ühtsena, kuni tema kolm pojapoega ljagasid riifi 843. Aastal Verduni kokkuleppega kolmeks- Lääne-, Ida- ja Lõuna-Frangi riik · Ida-Frangi riigist kujunes Saksa ja Lääne-Frangi riigist kuujunes Prantsuse kuningriik, Lõuna-Frangi riik lagunes · Killustatuse ja anarhia ajajärk · Araablased vallutasid Põhja-Aafrika, mõningad Vahemere saared · IX sajand- viikingite rüüsteretked · X sajandil lisandusid veel Aasiast oma tänapäevastele aladele rännanud ungarlased Lääne-Euroopa ühiskond varakeskajal-
Aastal 754 võitis ta võitis ta oma väega langobardid. Pippin Lühikesest alguse saanud kuninglikku suguvõsat hakati kutsuma kardingide dünastiaks. Võimule tuli Pippin Lühikese poeg Karl. Koos Karliga tuli võimule ka tema vend Karloman. Karl Suur vallutas langobardide pealinna ja võttis endale kuninga tiitli ja raudkrooni. Ta liitis Frangi ja langobardide riigi. 25, detsembril aastal 800 kroonis Paavst Leo Kolmas Karl Suure keisriks. Aastal 843 jagati Frangi riik kolmeks tema pojapoegade vahel. Tekkisid Ida Frangi riik, Lääne Frangi riik ja Lõuna Frangi riik. 4) Feodaalkord. Feodaalne killustatus, feodaalne hierharhia Karl Suure järeltulijad ei suutnud riigi ühtsust säilitada. Tülid kasvasid üle avalikeks kodusõdaseks. Aastal 843 sõlmisid Karl Suure pojad Verduni linnas lepindu, millega jagasid riigi kolmeks. Tekkisid Ida-Frangi riik, Lääne-Frangi riik ning Lõuna-Frangi riik
a, kui Lühikese poeg Karl Suur sai ametisse ning tänu temadele headele vallutusoskustele krooniti ta 800. a paavsti poolt keisriks. Karl Suure impeeriumi lagunemine ja Verduni leping (põhjused, tagajärjed seoses tänapäeva Euroopa kujunemisega)- Pärast Karl Suure surma puhkes tema pärijate vahel võimuvõitlus, mis koos välisvaenalste rünnakutega põhjustas suurriigi lagunemise. Vältimaks poegade vahelist kodusõda sõlmis Ludvig I Vaga (Karl Suure poeg) aastal 843 kuulsa Verduni kokkuleppe, mille alusel jagati Frangi riik kolmeks: 1) Ida- Frangi riik- sellest kujunes tänapäeva Saksamaa 2) Lääne-Frangi riik- Prantsusmaa 3) Lõuna-Frangi riik- Itaalia Feodaalkorra tekkimise põhjused ja feodaalsüsteemi sisuline pool (osapooled ja nende kohustused, ning areng Lääne-Euroopas- Feodaalkord oli tingitud Karl Martelli sõjaväereformist: 1) pikem ja raskem mõõk (sest hobuse seljas võideldes vajad pikemat ning
Kultuuri eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Lisaks võeti kasutusele ka uus kirjavorm Karolingide minuskel. Karl Suure pärijad Karl Suure poeg Ludwig Vaga (Nõrk) [814-840] suutis vaevaliselt riiki koos hoida. Jagas eluajal selle poegade vahel. Ümberjagamistega rahulolematud pojad Lothar, Ludwig Sakslane ja Karl Paljaspea pidasid sõdu tema vastu kui ka omavahel. Jagasid riigi lõplikult ära 843. aastal. Ludwig Vaga tegi kokku vaid paar sõjaretke, ta oli tööriist kirikule. Tema pojad vastupidiselt olid mõlemad riigiasjadest väga huvitatud. 3. poega Karli hakkas isa tugevalt eelistama ning seetõttu ka riiki ümber jagama. Poegade vahel tekkisid tülid. Straßburger Eide 842 - 840. aastal Ludwig Vaga suri ning poegadevahelised tülid algasid uue hooga liitu astusid Ludwig Sakslane ja Karl Kiilaspea. Sõlmisid 842. aastal Straßburger Eide
snow days per year, while coastal areas have an average of fewer than 10 days. The Southern Uplands are a range of hills almost 200 kilometres (125 mi) long, interspersed with broad valleys. They lie south of a second fault line (the Southern Uplands fault) that runs from the Rhinns of Galloway to Dunbar. The geological foundations largely comprise Silurian deposits laid down some 4500 million years ago. The high point of the Southern Uplands is Merrick with an elevation of 843 m (2,766 ft). The Central Lowlands is a rift valley mainly comprising Paleozoic formations. Many of these sediments have economic significance for it is here that the coal and iron bearing rocks that fuelled Scotland's industrial revolution are to be found. This area has also experienced intense volcanism, Arthur's Seat in Edinburgh being the remnant of a once much larger volcano. This area is relatively low-lying, although even here hills such as the Ochils and Campsie Fells are rarely far
Gruusias on töös 23 hüdrolektrijaama, 2 tükki on hetkel ehitamisel. Hüdroelektrijaamad on paisatud üle riigi laiali, mägedest saavad alguse hüdroenergia rikkad mägijõed.Tuumaenergiat ei kasutata üldse, samuti ei kasutata ka taastuvaid energiaressursse. Kokku oli paigaldatud elektrigeneraatorite võimsus 2011. aastal 4,35 mlj kW.2012. aastal paisati õhku 6,258 mljMt (megatonni = 1 000 000 tonni) CO-te. Päikeseenergiat saab Gruusia aastas 154 072 843 MWh ja kivisöereserve oli 2008. aastal 221,56 mlj lühikest tonni (= 221,56*907 184 704 kg). Gruusial on palju energiareserve, mida ei kasutata, potentsiaalne toodang inimese kohta on 7,27 MWh. Gruusias toodetakse toornaftat, 2011. aastal toodeti päevas keskmisel 1000 barrelit ning 2014. aasta seisuga on Gruusias toornafta reserve veel 35 miljoni barreli jagu. Gruusia toornaftast ise bensiini ei tooda, seega seda peab riiki sisse ostma. 2013. aastal tarbiti
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
2003 771 73,00 2004 802 56,00 2003 778 44,00 2004 805 56,00 2003 780 56,51 2004 808 54,37 2003 784 66,38 2004 816 53,00 2003 787 47,90 2004 820 57,62 2003 797 37,59 2004 823 65,32 2003 801 66,87 2004 828 53,33 2003 802 53,00 2004 829 19,25 2003 805 58,00 2004 835 53,00 2003 808 58,60 2004 839 47,38 2003 816 53,00 2004 840 41,77 2003 820 45,73 2004 843 61,55 2003 823 56,47 2004 844 61,86 2004 848 45,78 2004 849 57,78 2004 859 63,71 2004 860 55,39 1. Ül.9.1. (Points: 7) Kasutage eelmise ülesande faili hypoteesid.xls. Lahendada järgmised ülesanded: 1. Leht2 - kontrollida t-testiga, kas üldkogumite keskväärtused on erinevad. (NB! tegemist on samade ettevõtete andmetega erinevatel aastatel.) 2
Kultuuri eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Lisaks võeti kasutusele ka uus kirjavorm Karolingide minuskel. Karl Suure pärijad Karl Suure poeg Ludwig Vaga (Nõrk) [814-840] suutis vaevaliselt riiki koos hoida. Jagas eluajal selle poegade vahel. Ümberjagamistega rahulolematud pojad Lothar, Ludwig Sakslane ja Karl Paljaspea pidasid sõdu tema vastu kui ka omavahel. Jagasid riigi lõplikult ära 843. aastal. Ludwig Vaga tegi kokku vaid paar sõjaretke, ta oli tööriist kirikule. Tema pojad vastupidiselt olid mõlemad riigiasjadest väga huvitatud. 3. poega Karli hakkas isa tugevalt eelistama ning seetõttu ka riiki ümber jagama. Poegade vahel tekkisid tülid. Straßburger Eide 842 - 840. aastal Ludwig Vaga suri ning poegadevahelised tülid algasid uue hooga liitu astusid Ludwig Sakslane ja Karl Kiilaspea. Sõlmisid 842. aastal Straßburger Eide vande(), millega
keele neid ei ühendanud usk, kuna paljud hõimud olid paganad hõimude arengutase oli väga erinev impeeriumi üksikud osad olid nõrgalt seotud, puudus isegi pealinn ei suudetud luua tugevat keskvõimu, korralikult toimivat seadusandlust, raha ringlust ja maksusüsteemi o Verduni leping. Ludwig Vaga (Karl Suure poeg) järglaste vahel algasid kodusõjad, mis lõppesid 843 Verduni kokkuleppega, sellega jagati riik kolmeks: Ida-Frangi riik läks Ludwig Sakslasele (Saksa) Lääne-Frangi riik läks Karlile (Prantsusmaa) Lõuna- Frangi riik + keisri tiitel läks Lotharile LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜHISKOND. LINNAELU JA KAUBANDUSE ALLAKÄIK. NATURAALMAJANDUS. o Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega, ning ka araablaste vallutatud
Pippin Lühike VIII saj tekkis tugev Paavstiriik e. Kirikuriik diplomaatiline, tark, ettenägelik paavst kroonis kuningaks 3. Karolingide Gallia VIII saj. - Karl Suur (768 814) 190 cm pikk, tugev väejuht, julm valitseja, kaunite kunstide austaja 50 sõjakäiku, ise osales u. 30-s 800 a. kroonis Rooma paavst Karli keisriks 4. Karolingide impeerium - Suurriik, millel puudus sisemine ühtsus - 843 a. Verduni lepinguga lagunes Frangi riik kolmeks: lääneosa (kujunes Prantsuse kuningriik) keskosa (kuj. Itaalia kuningriik) idaosa (kuj. Saksa kuningriik) 5. Karolingide panus kultuuri arengusse - Austati antiikkultuuri karolingide renessanss - Karl Suure õukond kui kultuurikeskus - Rajati ilmalikke koole - Kloostrites kirjutasid mungad raamatuid ümber §6 Feodaalsuhete kujunemine Lääne Euroopas 1
Euroopa kesk- ja varauusaeg Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida-Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhte...
Tarkuse katedraali) ehitamine. Pärast seda, kui moslemid 1453. aastal linna vallutasid, muudeti see mošeeks. Riigi teine keskus tekkis Põhja-Itaalias Ravennas, kuhu rajati San Vitale katedraal. Teaduse vallas oleks suurimaks saavutuseks 4-osaline õigusdokument CORPUS IUS CIVILIS. See sisaldas Rooma õigust ja Justinianuse enda valitsemise ajal välja antud õigusakte. Kodusõda Bütsantsis Bütsantsi ajaloo üheks tähtsamaks sündmuseks on aastatel 726 – 843 toimunud kodusõda (ka pildisõda). Tüli puhkes ikoonide ehk pühapiltide pärast. Ikoonide (kreeka k eikon – pilt, kujutis) loomine oli Bütsantsis üks tähtsamaid tegevusvaldkondi. Ikonoklastid – ikoonide eitajad, nemad tahtsid ikoonid kirikutest välja viia. Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt Bütsantsi idaosas, kus
Tarkuse katedraali) ehitamine. Pärast seda, kui moslemid 1453. aastal linna vallutasid, muudeti see moseeks. Riigi teine keskus tekkis Põhja-Itaalias Ravennas, kuhu rajati San Vitale katedraal. Teaduse vallas oleks suurimaks saavutuseks 4-osaline õigusdokument CORPUS IUS CIVILIS. See sisaldas Rooma õigust ja Justinianuse enda valitsemise ajal välja antud õigusakte. Kodusõda Bütsantsis Bütsantsi ajaloo üheks tähtsamaks sündmuseks on aastatel 726 843 toimunud kodusõda (ka pildisõda). Tüli puhkes ikoonide ehk pühapiltide pärast. Ikoonide (kreeka k eikon pilt, kujutis) loomine oli Bütsantsis üks tähtsamaid tegevusvaldkondi. Ikonoklastid ikoonide eitajad, nemad tahtsid ikoonid kirikutest välja viia. Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt Bütsantsi idaosas, kus
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
a kroonis paavst Karl Suure keisriks. Paavst tahtis tugevat liitlast ja tugevat kaitset. Kuna riik oli saavutanud Rooma impeeriumi mõõtmed vääris ta keisri tiitlit. Erinevalt Rooma riigist puudus Frangi riigis tugev keskvõim, riigi eri osade ja majanduslikud jm sidemed olid nõrgad. Suures impeeriumis oli vaja ametnike. Haridussüsteemi alused võeti üle Rooma riigist- 7 ti Toetati kultuuri- Karolingide renessanss 843.a Verduni lepinguga jaotati riik 3-ks, mis paneb aluse tänapäeva Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia kujunemisele. INVASIOONID VARAKESKAEGSES EUROOPAS 711.- araablased vallutavad Pürenee ps. 732. pannakse araablaste pealetung seisma Karl Martelli poolt Poitiers’ lahinguga 9.-10. saj ründavad normannid nii põhjast kui jõuavad ka Vahemere piirkonda 9.saj jõuavad Euroopasse viimased rändhõimud Aasiast ungarlased vürst Arpadi juhtimisel
Arvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja arvu bi selle imaginaarosaks. KOMPLEKSARVUD Kui a = 0, siis on tegemist imaginaararvuga bi, kui b = 0, siis saame arvu a + 0·i, mis on reaalarv a. Kui a = b = 0, siis siis saame tulemuseks arvu 0. KOMPLEKSARVU MÕISTE. TEHTED KOMPLEKSARVUDEGA Kaks kompleksarvu on omavahel võrdsed parajasti siis, kui nende reaalosad ja 1. Kompleksarvu mõiste imaginaarosad on vastavalt võrdsed: ...
Võim kuningate üle koondus nende kätte. 687 sai Pippin Herstalist ainsaks majordoomuseks kogu Frangi riigis, isegi kui kuningaid oli rohkem. Karolingid oli frankide dünastia, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippin Herstalist (687-714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Karl Martell (714-741) valitses viimased viis aastat ilma uut kuningat valimata. 751 krooniti Karoling Pippin Lühike Frangi kuningaks. Pärast Frangi riigi jaotamist 843 püsisid Karolingid võimul: Itaalias aastani 905, Saksamaal aastani 911 ja Prantsusmaal aastani 987. Poitiers' lahing 732 Frangi väed majordoomus Karl Martelli juhtimisel purustasid Kalifaadi (araablaste) väed ja peatasid araablaste edasitungi Lääne-Euroopas. Frangi riigi piirid ulatusid nüüd Hispaaniani. Seal kasutati esimesena raskeratsaväge. Pippin Lühike (elas 714-768;majordoomus 741-751; kuningas 751-768) 751 saatis ta
tülid ja need kasvasid omakorda kodusõdadeks. Lõpuks sõlmiti leping (Verduni leping), mille järgi jaotati riik kolmeks. Tekkisid Ida-Frangi riik (hilisem Saksamaa), Lääne-Frangi riik (hilisem Prantsusmaa) ja Lõuna-Frangi riik (hilijem jagati Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa vahel). Feodaalne Lääne-Euroopa Karl Suur sai Frangi riigi keisriks aastal 800 ning ta valitses riiki ainuisikuliselt. Peale tema surma algas kodusõda, mille käigus jaotati riik aastal 843 Verduni lepinguga Lääne-, Ida- ja Lõuna-Frangi riigiks. Ida-Frangi riigist kujuneb Saksamaa, Lääne-Frangi riigist Prantsusmaa ja Lõuna Frangi riik jaguneb Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel. Frangi riigi jagunemine paneb aluse uue ühiskonnakorralduse tekkele. Feodalism ehk feodaalkord ehk läänikord on ühiskonnakorraldus, kus maa on läänistatud feodaalile ja seda harivad nendest sõltuvad talupojad ehk pärisorjad. Läänikord on seotud kahe sõnaga: senjöör ja vasall
Aastaks 100, mis on ka Tacituse "Germania" aeg, olid saksa hõimud asustanud enamuse tänapäeva Saksamaa aladest: Reinist Doonauni. Kolmanda sajandi paiku tõstsid pead hulk Lääne-Germaani hõime: allemannid, frangid, saksid, friislased, sikambrid ja tüüringlased. Umbes 260. aastal murdsid needsamad saksa hõimud läbi Limesi frondi ehk liikusid kaugemale Reini ja Doonau jõgedest. Saksa Rahva Püha Rooma Keisiririik (8431806) Keskaegne keisririik tekkis 843. aastal sellisest piirkonnast, haldusalast nagu Karolingide Impeerium, mis oli asutatud 25. detsembril 800. aastal Karl Suure poolt. Uus tekkinud impeerium püsis 1806. aastani. Selle territoorium ulatus Eideri jõest põhjas Vahemereni lõunas. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik ("Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ").
(3) 2.3 The Middle Ages The Franks were the most powerful of the invaders. Their lands extended southward into what is now northern France and eastward across the Rhine. Eventually, the Frankish kings subjugated the Frisians and the Saxons and converted them to Christianity. By 800 the entire territory of the Netherlands was part of the realm of Charlemagne. After Charlemagne died, his empire disintegrated, and in 843 the Treaty of Verdun divided the empire into three parts. The Netherlands became part of Lotharingia (Lorraine) and still later, in 925, part of the Holy Roman Empire. At that time a Dutch nation did not exist, and the immediate loyalties of the inhabitants were to local lords. Gradually over the next centuries the whole region came to be called the Low Countries, or Netherlands, including present-day Belgium. (3) 7
3.1 Germaani hõimude varajane ajalugu Arvatakse, et germaani hõimude etnogenees sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1.sajanil eKr liikuma Lõuna-Skandinaaviast ja Põhja-Saksamaalt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad kokku gallia keltide, pärsia, balti ja slaavi hõimudega Ida-Euroopas. 3.2 Esimene Saksa Riik, Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik Keskaegne saksa keelse tuumikuga (Austria ja Saksamaa) riik tekkis 843. aastal, 800. aastal Karl Suure poolt loodud Karolingide Impeerium jagunemisega Verduni lepingu alusel. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Algselt pärast Frangi riigist eraldumist jätkus piirkonnas hertsogkondaseks killustumine ning alles Otto I (936-973) valitsemisajal suutis ta Rooma paavsti toetusel allutada hertsogiriigid ning pärast sõjakäiku Rooma end 962. aastal Rooma keisriks kroonida, kuid juba pärast Otto I surma
Väikefeodaalid läänistasid oma maad aga veel väikerüütlitele. Nemad olid kõige alama astme feodaalid. Nii tekkis feodaalne hierarhia, kus kõige kõrgemal on valitseja ja kõige madalamal väikerüütel. Karl Suure valitsemise ajal olid feodaalid üsna kuulekad, kuid pärast Karl Suure surma hakkasid võimust võtma suurfeodaalid ja sageli oli neid peaaegu võimatu kuuletuma sundida. Selle tõttu ei suudetud enam ühtsust säilitada ja puhkesid ka kodusõjad perekonnaliikmete vahel. 843. aastal sõlmisid Karl Suure pojapojad lepingu, millega jagasid keisririigi kolmeks. Ida-Frangi riigiks, Lääne-Frangi riigiks ja Lõuna-Frangi riigiks. Ida-Frangi riigist kujunes Saksa kuningriik ja Lääne-Frangi riigist kujunes Prantsuse kuningriik. Lõuna-Frangi riik aga lagunes. Peale Frangi riigi lagunemist hakkasid võimust võtma feodaalid. Nad pidasid ennast võrdväärseteks Karl Suure järeltulijatega ja püüdsid koguni kuningatrooni. Selle
seitsmel vabal kunstil, mida juba õpetati (grammatika-lugemisõpetus, retoorika-kõneõpetus, dialektika-vaidlemisõpetus, aritmeetika-arvud, geomeetria-kujundid, muusika, astronoomia-kirikukalender) o Rajas riigi pealinna Aachenisse o Ta koondas oma õukonda vaimuinimesi kogu tolleaegsest maailmast. See soodustas vastastikust kultuuririkastumist · Tema surma järel algasid lakkamatud tülid, mis viis hiljem 843 a Verduni lepinguni, millega Frangi riik jagati kolmeks, mis panid aluse tänapäeva kolmele riigile 1. Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) 2. Ida-Frangi riik (Saksamaa) 3. Lõuna-Frangi riik, mis ulatus Põhjamereni välja (Itaalia) FEODAALSUHETE KUJUNEMINE · Feaodaalsuhete kujunemise põhjused o Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. o Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. · Vasalli kohustused senjoori ees: o Sõjateenistus
PEREKONDLIKUD TÄHTPÄEVAD Koostaja: Silvia Tallmeister 10H Juhendaja: Elve Kaldoja Miks teema valisin? Mis on uurimistöö eesmärk? Milliseid meetodeid ma selleks kasutasin? (Miks ei ole küsitlust veel tehtud?) Max 5 slaidi Allikate loetelu Eesmärk: Kuidas tähistatakse perekondlike sündmusi lähte õpilate perekondades. Kui olulised on perekondlikud sündmused noorte jaoks. Nt. Pulmades ei ole paljud õpilased käinudki. Matustel on vähe. Enam peetakse sünnipäevi. Paljud elavad vabaabielu, seetõttu pole abielus. Meetodid: küsitlus Olen keskendunud teoreetilisele osale. KELLEGA TÄHISTATE OMA SÜNNIPÄEVA? Tabel 1 KELLEGA TÄHISTATE OMA SÜNNIPÄEVA? Küsitletuid: 13 28 25 14 Kokku Vanuses: >20 21-35 36-50 50< Vanemate või lastega 4 10 15 10 ...
okt.13 886 72 814 13 597 nov.13 886 68 818 12 779 dets.13 886 64 823 11 957 jaan.14 886 60 827 11 130 veebr.14 886 56 831 10 299 märts.14 886 51 835 9 464 apr.14 886 47 839 8 625 mai.14 886 43 843 7 782 juuni.14 886 39 848 6 934 juuli.14 886 35 852 6 083 aug.14 886 30 856 5 227 sept.14 886 26 860 4 366 okt.14 886 22 865 3 502 nov.14 886 18 869 2 633 dets.14 886 13 873 1 760 jaan.15 886 9 878 882
tülid suurenesid. Liidu moodustasid Ludwig Sakslane ja Karl Kiilaspea. Nad sõlmisid 842 Straßburger Eide vande, millega kohustusid toetama teineteist võiduka lõpuni vanema venna Lothari vastu. Vanne on eriline, sest see on kirjutatud kahes keeles: vana-saksa ja vana- prantsuse. See viitab selgelt ka etnilistele erinevustele: ühes riigi osas kõneldi germaani, teises vana-prantsuse keelt. VERDUNI LEPING 843: Lothar sai võitluses nooremate vendadega lüüa ning sõlmis nendega Verduni lepingu. See tähistab Frangi riigi lõppu, mille alusel jaotati riik kolmeks: Ludwig sai endale riigi idaosa (Sasamaa), Karl Paljaspea sai lääneosa (Prantsusmaa) ning Lothar sai riigi keskosa (pikk koridor Põhjamerest Vahemereni ja Itaalia) ning sealhulgas Rooma keisritiitli. Lothari ala oli kõige ebastabiilsem ja killustus peagi. 855 ta suri ning ta riik jagunes omakorda kolmeks: Itaalia
TH on protsessi siseneva auru temperatuur ja TC protsessist väljuva auru temperatuur. See on soojusenergia mehaaniliseks energiaks muutmise kasuteguri teoreetiliselt maksimaalne suurus. Tänapäeva katla- ja turbiiniehituses kasutatavad materjalid võimaldavad ehitada seadmeid, kus ülekuumendatud auru temperatuur ulatub 570 - 580 ° C-ni, mis absoluutse temperatuuri skaala järgi on 273 kraadi võrra rohkem ehk TH = 843 - 853° K. Protsessist väljuva auru temperatuur pärast turbiin saab olla veidi rohkem kui elektrijaamas kasutada oleva jahutusvee temperatuur. Võttes selle võrdseks 10 ° C-ga, saame selleks temperatuuriks absoluutse temperatuuri skaala järgi TC = 283 ° K. Järelikult tänapäeva katla- ja turbiiniehituse taset arvestades ei saa teoreetiliselt elektrijaamas soojusenergiat mehaaniliseks energiaks
esialgu piirialad, hiljem ka teisi piirkondi sõdurtalupoegadega (stratiootidega), kes olid kohustatud põlvest - põlve armees teenima. Reformi eesmärgiks oli tagada: 1. stabiilne talupoegadest armee 2. stabiilne maaharimine 3. stabiilne maksude laekumine Reformide käigus taasühendati tsiviil- ja sõjaväeline haldus, riik jaotati teemideks (teem - armeekorpus), mida juhtis strateeg. 3. Ikonoklasm - 726 843 Perioodi iseloomustas ikonoklasm (pilditüli) ikonoklastide (pildirüüstajad) ja ikonoduulide (pildikummardajad, pildiorjad)vahel. Esimesed eitasid pühapiltide liigset austamist, olid vastu kiriku suurele maaomandile, teised pooldasid senise traditsiooni jätkamist. Ühtlasi oli tegemist poliitilise võitlusega, kus ikonoklastid tuginesid provintsiaadlikele, ikonoduulid aga aga suurlinnade elanikele. Isauruste dünastia valitsejad keelasid Moosese pildikeelule toetades
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kunin...
mereta 51 600 km2 gu lam Pealinn ste piirkonda i s Pariis, Pariis, de 2,17 m ga 674 843 k 0 %, 9 mln e ln elan m2 l 9 Kõrgeim lanikku ikku, Su ee is m 1% s
774.aastal vallutas langobardide riigi. Ulatuslikud vallutusedja rünnakud. 782.aastal- Weseri lahing- lõppes saksa vangide avaliku hukkamisega. 800.aastal- Keisriks kroonimine- Paavst Leo III lubab rünnata Ida-Roomast e. Bütsantsi. 812.aastal- Bütsantsiga sõlmitake leping Michael I-ga, Karolingidele jäävad Aadria merest põhjapoolsed maad.814.aastal- Karl Suur sureb, troonile asub Ludwig I Vaga, kes jaotab 817.impeeriumi oma poegade vahel. 843.aastal- Verduni leping: maa jaotub kolmeks: 1. Ida-Frangi riik-Ludwig, Ottoliinide dünastia(Saksamaa), Otto I Suur, võttis 962.aastal kasutusele keisritiitli, nimetades oma riigi Saksa-Rooma riigiks. 4 2. Lääne-Frangi riik-Karl II Paljaspea(Prantsuse kuningriik). 3. Lõuna-Frangi riik-Lothar(Itaalia kuningriik)
SAKSAMAA 1871-2009 EELLUGU Germaanlased.. Rooma riik. Frangi riik. Karl Suur 800 Frangi keisriks. 843 Verdun'i lepinguga Frangi riigi jagamine kolmeks. Keisritiitli üleminek Ida-Frangi riigile 962, kui Otto I paavstile Itaaliasse appi tuli. Saksamaa rahvusriiki ei olnud, Püha Rooma keisri tiitel oli rohkem au kui praktilise väärtuse kandja. Kuningatel ja vürstidel oli sisulist võimu rohkem. 1250-1312 keisrit ei olnud, ent see ei tähenda, et Saksamaad ei olnud. Kuningad ja vürstid ja aadel olid olemas ka keisrivõimu interregnumi ajal.
• Pippin Lühike (kojaülem Merovingide riigis) – kuningaks paavstliku salvimise teel • Karl Suur – paavst kroonis keisriks, a. 800 Karolingide renessanss • Kunsti ja kirjanduse arendamine • Võimalik õppida seitset vaba kunsti • Seadusloome (nt kapitulaarid, Pseudo-Isidoruse dekretaalid jm) • Ambitsioon võtta üle Rooma pärand Nn Constantinose kingitus (8. saj võltsing, karolingide riigis kiriku kaitseks) Karl Suure riigi jagamine 843 (Verduni lepe, saali õiguse järgi vendade vahel) 17. Kanoonilise õiguse ajaloolise arengu etapid. Erinevate etappide iseloomustus. Kanoonilise õiguse kujunemine Kanooniline õigus on roomakatoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, mis on kujunenud kiriku kaanoneist, kirikukogude otsustest ja paavstide käskkirjadest, katoliiklikel maadel kasutusel alates 4. sajandist. 15. ja 16. sajandil eksisteeris Rooma õigus koos nn. kanoonilise õigusega
valitsejad. end kuningaks valida Esile tõusid major- (karolingid). doomlased Karl Suure keisririik. kuningakoja ülemad. 843. a. Verduni kokkulepe Frangi riigi jagunemine 3 riigiks (Ida-, Lääne- ja Lõuna Frangi riik) Tähtsamad 1
valitsejad. end kuningaks Esile tõusid valida major- (karolingid). doomlased Karl Suure kuningakoja keisririik. ülemad. 843. a. Verduni kokkulepe Frangi riigi jagunemine 3 riigiks (Ida-, Lääne- ja Lõuna
valitsejad. end kuningaks Esile tõusid valida major- (karolingid). doomlased – Karl Suure kuningakoja keisririik. ülemad. 843. a. Verduni kokkulepe – Frangi riigi jagunemine 3 riigiks (Ida-, Lääne- ja Lõuna
ÄRIKASUM (-KAHJUM) 17 347 20 863 19 301 7. Finantstulud 259 1 147 98 8. Finantskulud 6 481 8 273 6 095 KASUM MAJANDUSTEGEVUSEST 11 125 13 737 13 304 KASUM ENNE MAKSUSTAMIST 11 125 13 737 13 304 Tulumaks 843 821 558 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 10 282 12 916 12 746 Rahavoogude aruanne 2009 2008 Ärikasum 19 900 615 20 863 326 Korrigeerimised: Põhivara kulum 14 397 285 12 343 425 Kahjum põhivara müügist
Makstud intressid -217 806 -236 885 Makstud ettevõtte tulumaks -66 457 -178 101 Kokku rahavood äritegevusest 2 170 452 -2 637 125 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -619 802 -2 971 009 Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist 843 800 2 873 280 Laekunud intressid 17 686 85 120 Laekunud dividendid 46 305 52 741 Kokku rahavood investeerimistegevusest 287 989 40 132 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 0 1 136 000 Saadud laenude tagasimaksed -1 161 566 -517 018
IIDSED SUHTED Varajased tsivilisatsioonid, näiteks Sumerid Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja...
447 721 Lopman Veiko Tartu 03:27:48 M17 434 1259 Martin Jörgen Harju 03:27:27 M17 311 2791 Matt Jörgen Saaremaa 03:19:28 M17 95 295 Miilmann Rauno Tartu 03:00:51 M17 557 2849 Mikelsons Janis Läti 03:34:07 M17 843 2044 Molcanovs Kristaps Läti 03:48:26 M17 1646 2373 Naglis Andreass Läti 04:28:35 M17 104 482 Neemela Kristian Jõgeva 03:02:08 M17 214 2641 Neidra Rainer Lääne-Viru 03:12:24 M17 983 2760 Nõmmik Alar Järvamaa 03:55:18 M17 2070 1787 Oja Marko Järvamaa 04:57:53 M17
Tema sõjaretked toimusid: 1. Kirde suunas sõditi saksidega aastakümnete vältel. 2. Kagu suunas sõditi avaaridega. 3. Lõuna suunas sõditi langobardidega. 4. Edela suunas sõditi araablastega. Nende sõdade tulemusena tekkis Lääne-Euroopasse hiigelriik, mida migis mõttes võib võrrelda ka Rooma impeeriumiga. Paavsti soovil krooniti aastal 800 Karl Suur itaallaste, roomlaste keisriks. Frankidele jäi ta ikka kuningaks. 843. aastal Verduni lepinguga Frangi riik jagati kolmeks: 1. Ida-Frangi riik Hiljem sai sellest Saksamaa. 2. Lääne-Frangi riik Hiljem sai sellest Prantsuse kuningriik. 3. Lõuna-Frangi riik Hiljem see hoopis lagunes. Selle lõunapoolsest osast kujunes Itaalia ja põhjapoolne osa jäi aastasadadeks Saksa ja Prantsuse tülialaks. 4. FEODAALSUHETE KUJUNEMINE
This is a post-refereeing final draft. When citing, please refer to the published version: Cohen, S.A. (2011). Lifestyle travellers: Backpacking as a way of life. Annals of Tourism Research, 38(4), 1535-1555. DOI: 10.1016/j.annals.2011.02.002 LIFESTYLE TRAVELLERS: Backpacking as a way of life Scott A. Cohena Bournemouth University, United Kingdom a corresponding author: School of Tourism, Dorset House, Talbot Campus, Poole, Dorset, BH12 5BB, United Kingdom. Tel: +44 1202 961261 Fax: +44 1202 515707 Email: [email protected] ABSTRACT Scholarship on backpackers speculates some individuals may extend backpacking to a way of life. This article empirically explores this proposition using lifestyle consumption as its framing concept and conceptualises individuals who style their lives around the enduring practice of backpacking as ‘lifestyle travellers’. Ethn...
annab sellele tähenduse. Kogemusele tagasivaatamist ja tähenduse andmist nimetatakse refleksiooniks* Kui käsitleda töötajat organisatsioonis kui täiskasvanud õppijat, siis õppija analüüsib ja mõtestab oma tegevust ja õppimisest saab refleksiivne protsess. Refleksioon: Ld. Reflexus, - peegeldus, oma mõtiskluste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtisklus) Võõrsõnade leksikon, lk 843 Tallinn. Kirjastus Valgus 2000) Refleksiooni abil suudab õppija kogemuses sisalduvat teadmist mõista ja seda edaspidi teadlikult rakendada. Seega on kogemus alles siis tähenduslik, kui sellega kaasneb õppimine (Jarvis, 1998; Mezirow, 1995). Laine Simson, Ph.D 28 Personalijuhtimine 2013 Organisatsiooniline õppimine on iseennast loova ja edasiarendava
It is a title originally granted to the Heir of Apparent Fergus Mor Marc Earca and Dalriada In 498 Mor Mac Earca of the Scots initiates a I large-scale migration from ireland to Scotland Establishment of Scottish Kingdom in Pictland called Dalriada. It was a confederation of tribes, based on a system of governement in their native land Kenneth McAlpin and the unification of Scotland Was the king of the Scots in Dalriada 843 he united the Pictish and Scottish kingdom and had himself crowned United Scotland became known as Kingdom of Alba For two C-s Scotland developed under Pictish rule Malcolm III Canmore and Queen Margaret He was the king of Scotland He married to Margaret of the house of Wessex, whose favour secured Anglo-Norman secular They had several children Queen Margaret became a saint Malcolm fought wars against the Kingdom of
tsoonideks. Reisilaevadel tulekindlate vaheseinte kaugus ei ole üle 40 m. Valmistatakse terasest ja kaetakse tulekindla materjaliga. Tavaliselt avatud, sulguvad tulehäire korral automaatselt, võib sulgeda ka kohapeal mõlemalt poolt ust. A-60 ei lase läbi tuld ja suitsu tunni jooksul kuigi temperatuur on 927 kraadi. Tuldtõkestavad B-30 takistavad tule levimist läbi ukse 30 min jooksul kuigi temperatuur on 843 kraadi Klinketuksed paigaldatakse veekindlatesse vaheseintesse allpool vaheseinte tekki võimaldamaks laevaperel ja reisijatel läbida veekindlaid vaheseinu. Trümmide vahel ja põrkevaheseinas uksi pole. Pannakse masinaruumide vahele. Pole vaja ülevalt minna. Uks kujutab endast tugevdusribidega toestatud kilpi, mis libiseb vaheseina paigutatud suunajatel.On horisontaalsed ja vertikaalsed. Kingston
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
kohtu toimingute peale, samuti kohtuotsuse või -määruse peale 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, tsiviilhagisse puutuvas osas. 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, (3) Enne lihtmenetluse läbirääkimiste algust on tsiviilhagejal õigus 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja tutvuda esitatud süüdistusega, avaldada arvamust süüdistuses toodud 845; 2000, 51, 319 ja 320) §-le 441 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku kahju ja tsiviilhagi kohta, saada selgitusi lihtmenetluse kohaldamise (RT I 1998, 4345, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, tagajärgede kohta, anda nõusolek lihtmenetluse kohaldamiseks või 51, 319) §-le 1641. sellest keelduda.
kohtu toimingute peale, samuti kohtuotsuse või -määruse peale 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, tsiviilhagisse puutuvas osas. 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, (3) Enne lihtmenetluse läbirääkimiste algust on tsiviilhagejal õigus 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja tutvuda esitatud süüdistusega, avaldada arvamust süüdistuses toodud 845; 2000, 51, 319 ja 320) §-le 441 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku kahju ja tsiviilhagi kohta, saada selgitusi lihtmenetluse kohaldamise (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, tagajärgede kohta, anda nõusolek lihtmenetluse kohaldamiseks või 51, 319) §-le 1641. sellest keelduda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
