Töölispartei (PKK), mis alustas 1984. aastast alates kestva avaliku partisanisõja Türgi vastu. Konflikti areng/tähtsamad sündmused: Kurdistani Töölispartei (PKK) loomine 1978. 1984-1993 PKK partisanisõda Türgi vastu. Kui rahulepingu läbirääkimise protsess oli käimas, siis PKK pealetung lõpetas need 1993. 1990ndatel Türgi valitsus tegi plaani, mis lubas kasutada "kõiki meetmeid" kurdide vaigistamiseks. 1998 PKK liider põgenes poliitilise tagakiusamise eest. Ta leiti 1999 ning viidi Türki, mille tagajärjel puhkesid suured rahutused kurdide poolt üle maailma. Septembris 1999 lahkusid kurdide väed Türgi aladelt Iraaki ning lubasid 2000. aastal lõpetada sõda rahus. 2002 Türgi poliitiline partei piiras kurdide keelelisi ja kultuurilisi õigusi. 1. juuni 2004 PKK taastas oma armeelised tegevused, sest Türgi valitsus eiras nende läbirääkimiste soovi ja ründas nende vägesid.
o Eesti Välispoliitika Instituudi asutajaliige, juhatuse liige 20002002 o Läti Üliõpilaste Seltsi "Austrums" auliige o Viljandimaa Kogukonna Fondi nõukogu liige o Eesti Kunstiakadeemia kuratooriumi liige 20042006 o Eesti Eriolümpia President 19972004 o Tartu Ülikooli kuratooriumi liige 19962003 o Eesti Euroopa Liikumise nõukogu liige, asutajaliige 19992004 o Eesti Selts Belgias auliige 2006 o Ordenid o 1999 Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass o 1999 Kreeka Auordeni suurrist o 2001 Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst o 2004 Riigivapi III klassi orden o 2004 Läti Vabariigi Kolme Tähe orden o 2006 Maarjamaa Risti ordeni kett o 2006 Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist o 2007 Soome Vabariigi Valge Roosi orden o 2007 Gruusia Kuldvillaku Orden o 2007 Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett o 2008 Riigivapi ordeni kett o Keeled
NATO 12.C klass NATO loomine • 1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon – NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada. • 1952: astusid liikmeks Kreeka ja Türgi. • 1955: NATO liikmeks sai Saksamaa Liitvabariik. • 1982: Hispaania • 1990: laienemine endise Saksa DV alale • 1999: Poola, Tšehhi ja Ungari • 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia • 2009: Albaania ja Horvaatia •NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. •NATO kõrgeim organ on Põhja- Atlandi Nõukogu mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär. NATO juhtorgan NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on
Järva-Jaani Gümnaasium Ruja Autorid: Rasmus Roos Artur Abroi Juhendaja: Kalli Vainula 18.04.2012 Sisukord 1............................................................................................... Tiitelleht 2............................................................................................... Sisukord 3......................................................................................... Sissejuhatus Sissejuhatus Ruja oli Eesti üks kuulsamatest rock bändidest 70. ja 80. Aastatel. Nimi ,,Ruja" tuleneb bändi liikmete esimestest tähtedest (R Rein Rannap, U Urmas Alender, J Jaanus Nõgisto ja A Andrus Vaht). Bänd väljastas oma esimese albumi 1979. Aastal. Mitmed kuulsaimad meloodiad on kokku pandud Rein Rannapi poolt. ...
The report is based on two graphs. The first one describes the number of diseases from the year 1998 to the year 2000. The second one describes the occupations, which have shown to be the most alarming. The report will also give some pointers for the people, who have some kind of occupational diseases. Number of diseases: On the first graph is shown the number of occupational diseases. From the first half of the year 1998 to the middle of the year 1999 the number of occupational diseases grew from 169 to 180. The numbers started to grew rapidly in the middle of the year 1999 and it grew from 180 to 205 within just 1 year. So it is clearly shown that the number of diseases keeps growing. It is not shown on the graph, but the number of occupational diseases in the year 2013 can be risen to thousands considering the growth that has been shown on the first graph. Occupations:
IV seminari kodutöö: huvigrupid ja rahvaliikumised Eestis Huvigrupid või survegrupid on grupp inimesi, kes ühise huvi nimel teevad koostööd, et avaldada survet valitsusele konkreetse poliitika tegemiseks. On olemas mitmeid erinevaid huvigruppide liike, nagu kommunaalsed ja institutsionaalsed huvigrupid, ühingud, sektsioonigrupid, esindusgrupid ja insaider/outsaider grupid. Valisin Eestist 2 minu meelest kõige mõjukamat huvigruppi: Eesti Roheline Liikumine (ERL) ja Eesti Maksumaksjate Liit (EML). ERL-i just seepärast, et see tegeleb Eesti keskkonnaolukorra parandamisega ning püüab suunata ühiskonda rohelisele mõtteviisile. EML-i valisin seetõttu, et see kaitseb Eesti maksumaksjate huve ja õigusi ja tegeleb üldiselt maksudega. Mõlemad on juba üsna kaua tegutsenud. Rohelised mõjutavad keskkonnakaitselist tegevust eelkõige rahvusvaheliste kontaktide kaudu ning ka projektide, avaliku arvamuse küsitluste, diskussioonide, konverentside, miitin...
Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993–1994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, postiljonina Urvastes ja 1996-1999 oli Urvaste postiülem. Pärast populaarses Hommiku TV saates luuletava postiljonina esinemist ka meediastaar. Pärast seda vabakutseline stsenarist ja kirjanik. 2004-228 Urvaste Valla Lehe toimetaja. NAK liige aastast 1997 ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997, Tuleviku Eesti Erakonna 1999, seltsingu Roheline Urvaste 2004 liige Abikaasaks on tal Airi Hallik-Konnula ning neil on ka kaks poega:Herbert ja Verner. Looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure. Olles pärit Võrmuaalt kasutab ta oma luules võru keelt ja kõneleb seda esmase keelena
Viitamisjuhend Raamat/monograafia (ühe ja mitme autoriga) Tervikteoste (raamatute) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Nt: Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Artikkel trükitud väljaandes Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Artiklid kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Artikkel elektroonilises väljaandes Artikkel, mis on ainult Internetis ilmuvas ajakirjas: Sillick, T. J., & Schutte,...
serblaste relvavõitlust. Euroopa rahuvalvejõud ei suutnud massimõrvu takistada, alles NATO sekkumine 1995. aastal pani vägivallale piiri ning sundis sõdivaid rahvaid rahu sõlmima. Kosovo 1998. aastal alustas Serbia aktsioone maa edelaosas Kosovos tegutsevate albaania partisanide vastu, kasutades taas etnilise puhastuse taktikat. Kuna Serbia ei nõustunud vägivalda lõpetama, hakkas NATO 1999. aasta kevadel Serbiat pommitama. Rohkem kui kaks kuud kestnud pommirünnakute järel oli Serbia sunnitud alistuma ning 1999. aasta suvel saabusid Kosovosse rahvusvahelised rahuvalvejõud, kes konflikti lõpetasid. 2000. aastal toimunud Serbia presidendivalimistel kaotas Milosevic võimu ning riigis alustati demokraatlikke ümberkorraldusi. 2003. aastal nimetati Jugoslaavia ümber Serbia ja Montenegroks. 2006. aastal kuulutasid Montenegro ja Serbia end iseseisvateks riikideks.
Keel Eestlane peaks alati arvestama sellega, et erinevad keeled asuvad nagu erinevates kultuuriruumides ja inimmõtlemine nagu peegelduks keeles. Võiks öelda isegi nii, et mõtlemine peegeldub keeles või ka vastupidi, et keel peegeldub mõtlemises. Cassirer'iga saab olla täielikult nõus, kui Ta ütleb, et Herder'i keeletekketeooria on jäänud täiesti spekulatiivseks. [Cassirer, E., 1999, lk. 66] Herder eitab Jumala osalust keeletekkes. Kuid keel on n.ö. jumalik, ja seda saab väga hästi seletada ka loogiliselt mõtelgem näiteks Paabeli torni ehitamise loole ,,Piiblis" ja et Jumal segas seal keeled (võiks öelda ka ainsuses ,,keele," sest siis rääkisid kõik inimesed ühte keelt). Inimesed olid täielikus segaduses ja paanikas ning ei omanud kontrolli toimuva üle. Vastupidine nähtus
Orehhovos, esimesed üleliidulised esivõistlused olid 12.-14. oktoobril 1963 Karpaatides Uzgorodi lähedal, esimene mitmepäevajooks Nõukogude Liidus joosti 22.-27. oktoobril 1967 Valgast Käärikule, üleliidulised võistlused Eestis: esivõistlused peeti 1969 Otepääl ja 1973 Võrus, meistrivõistlused 1984 Tartus, karikavõistlused 1978 Tammeveskil ja 1988 Võrus; maailmakarika osavõistlusi on Eestis peetud kolmel korral: orienteerumissuusatamises 1995 Haanjas ja 1999 Käärikul ning orineteerumisjooksus 1998 Otepääl. Olulisemaid medalivõite Maailma meistritevõistluste medaleid on Eestisse toodud kaks: 1991 võitis orienteerumisjooksus Sixten Sild pronksi ja 1994 orienteerumissuusatamises Maret Vaher samuti pronksi. Eesti meistrivõistluste medaleid on kõige rohkem Viiu Rebasel - kokku 60 (võidetud aastatel 1966-1986), neist 21 kulda; kõige rohkem on
Parkiks, Santa Monica linna Lincoln Parki järgi. Vaatamatta nendele muutustele, oli bändil ikka veel raskusi plaadilepingu sõlmismisega. Peale mitmeid äraütlemisi mitmetelt suurtelt plaadifirmadelt, Linkin Park pöördusJeff Blue poole, et abi saada. Peale ebaõnnestumist kolmel eelneval korral sõlmida leping Warner Bros. Records plaadifirmaga, Jeff Blue, nüüdseks juba Warner Bros. Recordsi asepresident, aitasbändil sõlmida plaadilepingut 1999 a. Bänd väljastas oma läbimurdva albumi, Hybrid Theory, juba samal aastal, mida on tänaseks müüdud rohkem kui 24 miljonit koopiat. Xero Sampler Tape "Xero Sampler Tape" on Linkin Parki, veel tollal Xero, esimene album aastast 1997. See kassetikoopia on esimene lindistatud materjal bändilt, kellest lõpuks saab Linkin Park. Xero nime all tuntud teostega on seotud laulja Mark Wakefield, kes lahkus bändist 1990. aastate lõpus, andes võimaluse Chester Benningtonile prooviesinemisel saada
Papillarderma, 2. Retikulaarderma. 2 Peenemaid kollageenkiude sisaldav papillaederma on õhuke, moodustades ligikaudu 1/10 pärisnaha paksusest. Retukulaarderma peamisteks komponentideks on nii kollageen- kui ka elasted kiud. Retukulaarderma läheb märkamatult üle nahaaluseks rasvkoeks. Kolmaks peamiseks rakutüübiks pärisnahas on kollageeni produtseerivad fibroblastid, makrofaagid ja nuumrakud. Dermas on tihe vere- ja lümfisoonte ning perifeersete närvilõpmete võrgustik. (Kaur 1999: 4) 2. MELANOTSÜÜDID JA MELANIIN Näha värvus sõltub hemoglobiini, korotenoidide ja melaniini hulgast. Peamiseks värvuse määrajaks on melaniin. Inimesel eristatakse kahte pigmentatsiooni tüüpi: 1. Konstitutsionaalne, on määratud geneetiliselt, ja 2. Fakultatiivne e. indutseeritud e. päevitus Melaniin sünteesitakse melanotsüütides. Melanotsüüte on praktiliselt kõikides kududes, rohkem leidub neid aga epidernises, karvanääpsudes, pärisnahas, silmas, veresoonte ja
Kergejõustiku maailma-, olümpia- ja Eesti rekordid Kergejõustiku maailmarekordid: Mehed 100m jooks - 9,69 - Usain Bolt (Jamaica), 16. august 2008 Peking 200m jooks -19,30 - Usain Bolt (Jamaica), 20. august 2008 Peking 400m jooks - 43,18 - Michael Johnson (USA), 26. August 1999 Sevilla 800m jooks - 1,41,11 - Wilson Kipketer (Taani), 24. August 1997 Köln 1000 m jooks - 2.11,96 - Noah Ngeny (Kenya), 5. september 1999 Rieti 1500 m jooks - 3.26,00- Hicham El Guerrouj ( Maroko), 14. juuli 1998 Rooma 1 miili jooks - 3.43,13- Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. juuli 1999 Rooma 2000 m jooks - 4.44,79-Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. september 1999 Berliin 3000 m jooks - 7.20,67-Daniel Komen (Kenya), 1. september 1996 Rieti 5000 m jooks - 12.37,35-Kenenisa Bekele (Etioopia), 31. mai 2004 Hengelo 10 000 m jooks - 26.17,53-Kenenisa Bekele (Etioopia), 26. august 2005 Brüssel 10 km jooks - 27
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Koostas: Relika Viilas Juhendas: Tiina Luik Saku 2009 Sisukord Autorist....................................................................................................................................3-4 Raamatust....................................................................................................................................5 Arvamused...............................................................................................................................5-6 Lisa..............................................................................................................................................7 ...
GEOMEETRIA Eksam 9.klass 1. (1996) Võrdhaarse kolmnurga haar on 1,3 dm ja alusele tõmmatud kõrgus 0,5 dm. Arvuta kolmnurga ümbermõõt. 2. (1996) Täisnurkse trapetsi teravnurk on 71° ning alused 35 cm ja 28 cm. Arvuta trapetsi pindala. 3. (1997) Ristküliku diagonaal on 25 cm ja ta moodustab ristküliku ühe küljega nurga 650. Arvuta ristküliku ümbermõõt. 4. (1997) Ristküliku diagonaal on 15 cm ja ta moodustab ristküliku ühe küljega nurga 350. Arvuta ristküliku pindala. 5. (1997) Täisnurkse kolmnurga kaatetid on 2,4 cm ja 3,2 cm. Arvuta kolmnurga ümbermõõt ja pindala. 6. (1997) Täisnurkse kolmnurga hüpotenuus on 1,5 dm ja kaatet 1,2 dm. Arvuta kolmnurga ümbermõõt ja pindala. 7. (1998) Kahe sarnase ristküliku ümbermõõdud on 54 cm ja 10,8 cm. Suurema ristküliku üks külg on 10 cm. Arvuta väiksema ristküliku pindala. 8. (1998) Võrdhaarse kolmnurga...
· 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatu "Hõbevalgem" eest · 1986 Helsingi Ülikooli audoktor · 1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige · 1996 Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind 1996 · 1996 Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York · 1998 Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie) · 1998 Krakovi Jagellonia ülikooli hõbemedal · 1999 Lapi ülikooli audoktor · 1999 Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind · 1999 Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk · 2000 St. Olafi Ülikooli (USA) audoktor · 2000 Turu Ülikooli (Soome) audoktor · 2000 Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind · 2001 Max Schmidheiny Vabaduse auhind (St. Galleni ülikool, Sveits) Ordenid · Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993
Sotsiaalset kaitset pakuvad rehabilitatsioonikeskus, laste varjupaik, kriisikodu, esmase meditsiinilis-sotsiaalse rehabilitatsiooni punkt, öömaja, laps-invaliidide päevakeskus. Puudub vanurite päevakeskus, probleemiks on ka sotsiaalasutuste koondumine kesklinnas. Narvas on 5 gümnaasiumit, 6 keskkooli, 2 põhikooli (kokku 1999/2000 õppeaastal 10 633 õpilast). Lisaks on linnas neli kutsekeskkooli. Alates 1999.a tegutseb TÜ Narva kolledz (vene koolide klassiõpetaja, vene keele ja kirjanduse õpetaja, inglise keele õpetaja). Tootmismaid on hetkel Narva linnas 640 hektarit. Tootmismaad paiknevad eelkõige raudteest lõuna poole jäävates linnaosades, hõlmates ulatuslikke territooriume Joala ja Elektrijaama teede ning linna läänepiiri ja Elektrijaama tee vahelistes alades. Väiksemate maa-aladena esineb tootmismaad ka raudteest põhja pool, eelkõige Kadastiku ja Peetri eeslinna linnaosades.
Strateegiline turundus aitab suurendada müügimahte, kasumeid ning firma võimet olukordi kontrollida. Turunduse strateegiline juhtimine aitab ettevõttel alati meeles pidada oma missiooni, visiooni ja eesmärke, nende poole liikuda ning neid teostada. Strateegiline turundus on ettevõtte tulevasele äritegevusele eluliselt tähtis. Allikate loetelu Vihalem, A. 2003. Turunduse alused. Tallinn: Külim. Jain, S. 1999. Marketing: Planning and strategy. 6th ed. Cincinnati: South-Western College Publishing. Balabanis, G. 2002-2003. Strategic marketing handbook, 19. http://www.scribd.com/doc/24691053/Strategic-Marketing-Handbook (26.10.10) Eesti Pangaliit. 2010. Pangaterminite sõnastus: Strateegiline turundus. Eesti pangaliit (online). http://www.pangaliit.ee/pangandusinfo/s6nastik/s/?id=16114 (26.10.10) Rohtla, K. 2007. Tavaline turundus hääbub. Äripäev (online).
loomingus olnud minakeskne jutustaja, siis see teos kujutab välisilma.70-ndate aastate keskpaigast on Unt tegelenud peamiselt dramaturgia ja teatriga. 3 Tunnustused · 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1978: Juhan Smuuli preemia · 1980: ENSV teeneline kirjanik · 1989: Parim lavastaja · 1990: Priit Põldroosi preemia · 1990: Poola orden kultuuriteenete eest · 1999: Aleksander Kurtna preemia · 1999: III klassi Valgetähe orden · 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Teosed Romaanid, jutustused · "Hüvasti, kollane kass" (1963) · "Võlg" (1964) · "Elu võimalikkusest kosmoses" (1967) · "Mõrv hotellis" (1969) · "Kuu nagu kustuv päike" (1971; valikkogu) · "Mattias ja Kristiina" (1974; valikkogu) · "Via regia" (1975) · "Must mootorrattur" (1976; valikkogu)
Autor: Matrikkel nr. Jüri Kõre,Riina Kiik,Eva Kõiv KODUTUD EESTIS-KAS INDIVIIDI VÕI ÜHISKONNA PROBLEEM? Akadeemia 2005,nr.4 lk.715-734 Jaanuar 2006 SISSEJUHATUS Me kõik teame,mida tähendab kodu.Kodu on kui kindlus-sealt leiame kaitset ,turvatunnet, lähedaste armastust,mõistmist,hoolimist.Paraku on koduta inimeste hulk alates 1980.aastatest kasvanud.See pole ainult vaeste rahvaste probleem.Ka maailma rikkamates riikides on inimesi,kes on jäänud pikemaks või lühemaks perioodiks alalise koduta(Casavant 1999).Eestis sai kodutus märgatavaks 1990.a.keskel(Kõre 2003).Peavarjuta inimeste üle pole kahjuks võimalik täpset arvestust pidada.Nii ka Eestis.Arvatakse,et Euroopas on kolmandiku võrra suurenenud kodutute arv viimasel kümnendil.Ka Eestis kasvab kodutute arv ja seda peaks käsitlema sotsiaalse probleemina(Kährik,Kõre,Hendrikson 2002). KODUTUD TARTU LINNAS-UURIMUSE METOODIKA Eestis on kodutuse uur...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium X b klass Laura Kivistu ,,MURDMAASUUSATAMINE" Referaat Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus......................................................................................3 2. Murdmaasuusatamise ajalugu.................................................................4 3. Sõidustiilid.......................................................................................5 4. Varustus..........................................................................................6 5. Kristina Smigun Vähi........................................................................7 6. Jaak Mae.........................................................................................9 7. Andrus Veerplu...................................................
Pille Vengerfeldt, MA, 2002, juh. Marju Lauristin. Information Flows in the New Media Environment: a Case Study of Crisis News Reception. Tartu Ülikool Valeria Jakobson, PhD, 2002, juh. Marju Lauristin. Role of the Estonian Russian-language Media in the Integration of the Russian-speaking Minority into Estonian Society. Tampere Ülikool Inga Jagomäe, MA, 2001, juh. Marju Lauristin. Teadmusjuhtimise rakendamise võimalustest EV Majandusministeeriumi näitel. Tartu Ülikool Kaja Tampere, MA, 1999, juh. Marju Lauristin. Organisatsiooni kommunikatsioon muutuvas ühiskonnas:Eesti Telefoni avalikkussuhted 1989-1992 ja 1997.. Tartu Ülikool Margit Keller, MA, 1999, juh. Marju Lauristin. Tarbijakultuuri kujunemine Eestis. Mobiilside representatsioon trükireklaamis 1991-1998. Tartu Ülikool Triin Vihalemm, PhD, 1999, juh. Marju Lauristin. Formation of Collective Identity among Russophone Population of Estonia. Tartu Ülikool Valeria Jakobson, MA, 1997, juh. Marju Lauristin
meloodiaga noorte seas. Uurimistöö ei oleks valminud ilma kõrvalseisjate abi ja toetuseta. Soovin tänu avaldada õpetajale Kristi Bauman, kes oli töö juhendajaks ja aitas kaasa töö valmimisele. Veel soovin tänada kõiki õpilasi, kes uuringus osalesid. KASUTATUD ALLIKAD 1. Muusika entsüklopeedia Max Wade-Matthews, Wendy Thompson, Sinisukk 2006 2. Jazziraamat Joachim E. Berendt, Günther Huesmann, Vagabund 1999 3. http://www.saksofon.ee/saksofoniakadeemia/59-saksofoni-joudmine-eestisse- 920-40-aastad 4. http://muusika8b.wikispaces.com/saksofon 5. http://www.wired.com/thisdayintech/2010/06/0628saxophone-patent 6. http://www.sidneybechet.org/ 7. http://saxbook.com/saxophonists/marcel-mule/ 8. http://www.allmusic.com/artist/johnny-hodges-mn0000526407 9. http://www.findagrave.com/cgi-bin/fg.cgi?page=gr&GRid=9374241 10. http://www.cmgww.com/music/parker/home.html 11. http://www
Hetzutage ist auf dem Gibel des Reichstages geschrieben ,,DEM DEUTSCHEN VOLKE" Nach der deutschen Wiedervereinigung am 3. Oktober 1990 entschied der deutsche Bundestag am Ende einer Debatte den Umzug von Parlament und Regierung von Bonn nach Berlin und deswegen der Umzug des Bundestages in das Reichstagsgebäude. Es gab eine zweite Umbauphase ab 1994, die mit der ersten Sitzung des Bundestages im neuen Reichstagsgebäude am 19. April 1999 endete. Seine ständige Arbeit im umgebauten Gebäude nahm der Bundestag am 7. September 1999 auf. Der Reichstag wird heute sehr viel besucht. Die gläserne Kuppel auf dem Reichstag ist ein Hauptanlaufpunkt der Touristen. Die Kuppel liegt bei 47 Meter über dem Boden viel niedriger als bei Paul Wallot. Täglich besuchen ungefähr 8000 Besucher die Kuppel. Bis zum Juni 2006 haben insgesamt mehr als 18 Millionen Menschen den Reichstag besucht, um die Kuppel zu sehen.
Viljandi pärimusmuusika festival (rahvasuus tuntud ka kui Viljandi folk) on suur rahvamuusikaüritus, mis toimub Viljandi linnas 1993. aastast alates juulikuu lõpus. Esimene festival kestis ühe päeva (15. mai). 1994. aasta festival kestis 3 päeva ning toimus juuli lõpus (22.24. juuli). Teisel festivalil oli esinejaid ka väljaspoolt Eestit. Kolmas festival oli neljapäevane ning sama kaua kestab festival tänapäevani.Festivali korraldab Eesti Pärimusmuusika Keskus. Alates 1999. aastast on festival pühendatud millelegi või kellelegi. 1999. aasta festival oli pühendatud Eesti rahvamuusika koguja ja populariseerija August Pulsti 110. sünniaastapäevale. Festivalil käib esinejaid igast Euroopa kandist ja väljastpoolt kontinentigi. 1993 Viljandi Folk Music Festival sai alguse kõik sellest, et 1993. aasta 15. mail toimus Viljandis
...................................lk5 2.2Rahatähed...............................lk5 2.3 Võrdlustabelid..................................lk6 4.4.Euro poolt või mitte ja leheküljed..lk6-7 3 1.urost üldse Euro (lühend EUR, tähis ) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro kui rahaühik jaguneb 100 sendiks. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades. 1. jaanuaril 2002 aastal tuli euro ringlusse ka sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte ja üle 56 miljardi mündi. Euro eelised on vahetuskursiriski kadumine, mis kergendab rahvusvahelist kaubandust ja koostööd, ning ühistele huvidele orienteeritud rahapoliitika ja hindade suurem läbipaistvus, mis
Steven Spielberg Sündis 18. detsembril 1946 Cincinnatis Ohios, kasvas Haddonfieldis, New Jersey´s ja Scottsdale´s, Arizonas. Juudi päritolu. ema restorani pidaja ja pianist, isa insener, tegeles arvutite arendamisega 12.aastaselt esimene film The Last Gunfight (9min) 1963.aastal kirjutas oma esimese sõltumatu filmi Firelight 1965 lõpetas Saratoga kõrgkooli Pärast vanemate lahutust kolis isaga Californiasse. Teda kiusati juudi päritolu pärast. Kooliõpilasena väntas mitu ulmelist filmi. Professionaalse lavastajana saavutas suure edu thrilleriga tapjahaist ( "Lõuad" 1975), tõi lühikese ajaga sisse rohkem raha kui ükski teine film. 1985 kuni 1989 oli abielus näitlejanna Amy Irvinguga, said poja, 1991 abiellus uuesti Kate Capshawiga, viis last, 8ondatel TV show "Vapustavad lood". 1996. aastal asutas filmikompanii DreamWorks SKG, esimene film "Amistad". Talle kuuluvad Wii ,PlayStation 3, PSP ja Xbox 360 tal on ligika...
DINOSAURUSED JA KOSMOS KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. 15 meetri pikkune gigantosaurus oli suurim lihasööja dinosaurus. Õige või vale? 2. Kuidas nimetatakse inimest, kes uurib dinosauruste fossiile? 3. Mõnel dinosaurusel olid suled. Õige või vale? 4. Kuidas nimetatakse kivides säilinud dinosauruste luid? 5. Millal astus esimene inimene kuu pinnale kas 1939, 1969 või 1999? 6. Mis nime kandis esimene inimese tehtud sateliit? 7. Millisel päikesesüsteemi planeedil on 21 kuud? 8. Kes oli esimene inimene kosmose? 9. Mis planeedil kulub ümber päikese täistiiru tegemiseks kõige vähem aega? 10. Kuidas nimetatakse meie kodugalaktikat? VASTUSED 1-6.klass 1. Milline eelajalooline olend nägi välja nagu suur ja karvane elevant? MAMMUT 2. 15 meetri pikkune gigantosaurus oli suurim lihasööja dinosaurus. Õige või vale
London Eye The London Eye is an extremely large passenger-carrying wheel situated on the banks of the River Thames in Central London in the United Kingdom. It is the largest observation wheel in Europe, and has become the most popular paid tourist attraction in the United Kingdom, visited by over three million people in one year. At the time it was erected, in 1999, it was the tallest observation wheel in the world, until it was surpassed by the Star of Nanchang (160 meters (524 ft 11 in)) in May 2006, and then the Singapore Flyer (165 meters (541 ft 4 in). The wheel carries 32 sealed and air-conditioned egg-shaped (each 10 tonne) capsule holds 25 people, who are free to walk around inside the capsule, though seating is provided. It rotates at 26 cm (10 in) per second (about 0.9 km/h or 0.6 mph) so that one revolution takes
rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu. Eesti NATO sõjalistes operatsioonides Bosnia ja Hertsegoviina Eesti kaitsevägi on erinevatel missioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas osalenud juba alates 1996. aastast, mil seal alustas tegevust ESTPLA3 NATO rahutagamisjõudude IFOR koosseisus. Kosovo Eesti kaitsevägi on erinevatel missioonidel Kosovos osalenud juba alates 1999. aastast, mil seal alustas tegevust ESTPATROL1 (KFOR MSU allüksusena). Viimane ESTPATROLi üksus ESTPATROL14 lõpetas Kosovos teenistuse 2006. aasta detsembris. Afganistan NATO raames on Eesti üksused Afganistanis tegutsenud alates 13. märtsist 2003, kui ISAFi teenistusse asus kuueliikmeline demineerimismeeskond, kelle ülesandeks oli puhastada rahvusvahelise brigaadi koosseisus Kabuli linna ümbrus lõhkekehadest. Operatsioon Moshtarak
o "Merepõhi" (Stockholm 1951) o "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) o "Kivimurd" (Lund 1958) o "Öötüdruk" (Tallinn 1992) o "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Tunnustused o 1990: Juhan Liivi luuleauhind o 1991: A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Rukkilille murdmise laul") o 1996: Riigivapi I klassi teenetemärk o 1998: Eesti kirjanduse aastapreemia o 1998: Juhan Liivi luuleauhind Kalju Lepik (7. oktoober 1920 Koeru 30. mai 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja.
PIKAP 1992 Bensiin 157 5700 PIKAP 1993 Bensiin 140 4292 PIKAP 1996 Bensiin 149 4292 PIKAP 1989 Bensiin 157 5700 PIKAP 1991 Bensiin 127 4903 PIKAP 1992 Bensiin 118 4292 PIKAP 1993 Bensiin 118 4290 PIKAP 1993 Bensiin 143 5700 PIKAP 1994 Bensiin 142 5733 PIKAP 1996 Bensiin 118 4300 PIKAP 1997 Bensiin 180 5733 PIKAP 1997 Bensiin kat. 147 4300 PIKAP 1999 Bensiin kat. 149 4300 PIKAP 2006 Bensiin kat. 212 5327 PIKAP 1988 Bensiin 157 5730 PIKAP 1990 Bensiin 118 4291 PIKAP 1990 Bensiin 157 5730 PIKAP 1977 Diisel 96 6200 PIKAP 1990 Bensiin 155 5715 PIKAP 1990 Bensiin 157 5700 KAUBIK 1990 Bensiin 104 3135 KAUBIK 1978 Diisel 66 2989 KAUBIK 1988 Bensiin 127 5002 KAUBIK 1988 Bensiin 145 5700
saavutused Referaat Koostaja: Nimi Linn ja aastaarv Kristina Smigun- Vähi saavutused Olümpiamängud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Maailmameistrivõistlused Kuld 2003 topeltjälitussõit Hõbe 1999 15 km vabatehnika Hõbe 2003 10 km klassikatehnika Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart Pronks 1999 30 km klassikatehnika Pronks 2003 30 km vabatehnikas Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja.
Mitte nagu näiteks Schnittke, kelle stiilikonfliktides peitub valus, rusuv elamus. Oma loomingus olen üritanud kultuuripagasi rusuvust vältida. Kindlasti on minu muusikas kultuurikogemus olemas, aga sellega saab ka mängida." Elutee Sündinud: 06.05.1976 Haridus: · Lõpetas 1994. aastal Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, õpetajad olid René Eespere, Toomas Trass, Mati Kuulberg. · 1999. aastal lõpetas Eesti Muusikaakadeemia samuti kompositsiooni erialal, õpetajaks oli professor Jaan Räätsa. 1999-2001 õppis helilooja Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris Raimo Kangro juures. · Helilooja on end täiendanud professor Marek Stachowski meistrikursustel Rostockis ning professor Roman Ledenjovi juures Moskva konservatooriumis. · 2005/2006 õppeaastast on Steiner Tallinna Muusikakeskkooli direktor. Auhinnad: · 1998
Uurimistöös sain teada palju huvitavat informatsiooni mobiilidest ning nüüdsest püüan ise vähem mobiili kasutada, kui võimalik, sest praegu me ju ei tea, mille võib tervisele kaasa tuua pikaajaline mobiilide kasutamine. Ettevaatus on siiski tarkuse ema! 2 Kasutatud materjal 1. Alasoo, A. Mobiili kiirgus rikub tervist, kuid ka vähirakku// Postimees 1999. 14juuni. 5lk 2. Ganeri, A. "Märgikeelest sateliidini" Tln, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001, 7lk 3. Kaasik, A. Minajeva, A. Ajuvähk lisaks.(Mobiilide kahjulikkusest)// Luup. 1999. nr13. 38-40lk 4. Lõhmus, A. Pikk mobiiltelefonijutt teeb peast soojaks// Postimees 1999. 14juuni. 5lk 5. Malv, M. Kiirgav mobiiltelefon(mõju uurimisest)// Tervis. 1999. nr7. 37 lk Inertnetiallikad 6. Hesse veeb Mobiiltelefon - kas kahjulik või kasulik!!! 22.02.2005. http://hesse.pri.ee/modules.php
KLIIMA Ilm võib mäel olla väga tujukas. Keskmine temperatuur tipus on 8,3°C. Suvel võib temperatuur olla umbes 18°C ja talveks kukkuda 48°C. Keskmine temp. Jaanuaris on 24°C ja Juulis 10°C. Umbes 8 kuud aastas on kõrvetavalt külm. Keskmine tuule kiirus on 11,7m/s. Detsembris ulatub ka 17,6m/s. Suhteline niiskus keskmiselt 74%. Kliima soojenemise tõttu mäe tipu lumega kattumise aeg järjest väheneb. PAEKTU SAN 1977. JA 1999. AASTAL Roheline naturaalne vegetatsioon. Hallikaspruun ainult põllumajanduslik maa, kust saak ei tõuse ülest pinnasest. Roosa Raie alad ja teised paljad alad, näidatud on ka triipudena mäel ojasi. . VÕRDLUS 1977. aastal oli põlluharimine mäe nõlvadel üsna suur, eriti PõhjaKorea poolel. Seega on 1999. aasta pildilt näha, et metsi raiutakse seal kandis tänapäeval vähem ja seega vegetastioon on tõusujoones.
· ARM (Advanced Risk Machines) loodi 1979. aastal. o ARM protsessoreid kasutatakse pihuarvutites, muusikapleierites, mobiiltelefonides, mängukonsoolides. · VIA Technologies(Vesatile Interface Adapter) asutati 1983. aastal. o Pealmisteks toodeteks on emaplaadi kiibistikud, mikroprotsessorid ja mälud. · Cyrix asutati 1988. aastal Tom Brightman ja Jerry Rogers poolt. o Põhiliselt nad arendasid mikroprotsessoreid, kuid aastal 1999 müüdi Cyrix ettevõtte VIA Technologiesile. · NexGen asutati 1986. aastal Thampy Thomas poolt. o Tootsid ainult mikroprotsessoreid ning aastal 1996 osteti see ettevõte AMD poolt ära. · IDT (Integrated Device Technology) 1980. aastal Ted Tewksbury poolt. o Toodeteks on andmeliikluse protsessorid ja mikroprotsessorid. Inteli Mikroprotsessorid · 1971. Intel laseb müüki esimese mikroprotsessori Intel 4004. · 1978
Ligikaudne arvutamine Arvu standardkuju Arvu saab esitada järguühikute kaudu 1999= 1*1000+9*100+9+10+9*1 Kõik järguühikud on avaldatavad ka astmetena 1000= 103 100= 102 10=101 1=100 0,1=10-1 0,01=10-2 0,001=10-3 Standardkuju Standardkuju on arv mis on 2 teguri korrutis millest üks on 1-10 ja teine on 10. aste 1999=1,999*103 20000=2*104 345=3,45*102 Ligikaudsed arud. Arvude ümardamine Ligikaudsed tulemused saame mõõtmisel või arvutamisel. Täpsed arvud saame loendamisel või mõnikord ka arvutamisel. Loendamisel saame ligikaudse arvu kui objekte on palju või need muudavad loendamisel asukohta. Ligikaudsete arvudega arvutamisel need ümardatakse. Ülespoole ümardame kui esimene ärajääv number on 5,6,7,8,9. Allapoole ümardame kui see number on 0,1,2,3,4. Kümnelisteni 2345~2350 239~240 34802 ~34800 Sajalisteni 2345~2300 ...
Ettevalmistav ülesanne: ülevaade külastatavast mäluasutusest Rahvusarhiiv alustas tegevust 1. jaanuaril 1999, kuid riikliku arhiivisüsteemi rajamine leidis aset juba Eesti Vabariigi algusajal. Esmakordselt 3. märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana Riigi Keskarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana Riigiarhiiv Tallinnas. 1935. aasta arhiiviseadus tugevdas arhiivide rolli ühiskonnale väärtuslike dokumentide säilimisel ja kasutamisel
aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Birminghamis, kus sai 12. koha. Hiljem on Toome korduvalt üritanud pääsu Eurovisoonile. Tema ning Maarja, Evelin Samueli ja James Wertsi 2003. aastal esitatud ballaad "Know What I Feel" jäi Riiga-sõidust vaid 1 punkti kaugusele. Konkursi võitis toona ansambel Ruffus lauluga "80s Coming Back". Aastal 2007 osales Koit taaskord Eurovisioonil enda kirjutatud lauluga "Veidi veel", jäädes kohalikus eelvoorus viimaseks. Toome andis 1999. aastal välja ka omanimelise sooloplaadi. Tema repertuaari kuulub rohkesti romantilisi ballaade, mis tema laia hääleulatusega hästi haakuvad. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on "Kindel suund", "Allikas" ja "Sind ootama jään".Toome arvukate muusikalirollide seas on säravaimad peaosad lavastustes "Vampiiride tants", "Hüljatud", "Miss Saigon". Ta on mänginud peaosi ka muusikalides "Rent", "Chess", "West Side'i lugu" ja "Hair" (viimast Saksamaal ja Austrias).
konkurents. Laevanduskonverentside raames on esile kerkinud muud praktikad, nt pakuvad konverentsiliikmed oma teenuseid, sõlmides lastisaatjaga teeninduslepingu, kusjuures lastisaatja nõustub vedama kindla ajavahemiku jooksul teatud hulga veoseid vedajaga individuaalselt kokkulepitud hindade alusel. Enamik OECD liikmesriike tunnustab liinilaevanduskonverentside süsteemi ja on omistanud neile teatavat liiki monopolivastase immuniteedi. USA tunnustab avatud konverentsi süsteemi tuginedes 1999. aasta Ookeanilaevanduse reformi seadusele (Ocean Shipping Reform Act). [5] Austraalia kehtestab liinilaevanduskonverentsidele piiratud ulatuses erandeid oma 1974. aasta Austraalia Kaubandustavade seadusega (Australian Trade Practices Act) (X osa), mida muudeti 1999. aastal ning mis on momendil ümbervaatamisel. Sarnaselt tunnustavad liinilaevandaskonverentsi süsteemi ka Kanada, Jaapan ja Hiina ning omistavad sellele
..5 Tähtus teaduse arengule.............................................................6 Pildid..........................................................................................7 Kasutataud kirjandus.................................................................8 2 Elulugu Henry Way Kendall sündis 9. Detsember 1926 Bostonis ja suri 15. Veebruar 1999 Floridas. Dr. Kendall suri sukeldumisõnnetuses, kui ta osales National Geographicu sukeldumise ekspeditsioonil Wakulla Springsis, mis on suurim mageveeallikas maailmas. kasvas üles Sharonis, Massachusettsis ja õppis Deerfieldi akadeemias. Ta astus 1945. aastal USA kaupmeeste mereakadeemiasse ja teenis talvel 1945 - 1946 vägede transpordil Põhja Atlandil. Ta ema on Evelyn Way Kendall ja isa oli Henry Kendall ta oli ärimees.
Just seadus eesti krooni tagamisest kinnistab valuutakomitee põhimõtte Eesti rahasüsteemis ning seab ranged piirangud rahasüsteemi muutmisele nii keskpanga , valitsuse kui parlamendi poolt. Seadus Eesti krooni tagamisest fikseerib seotud vahetuskursi valitud ankurvaluuta suhtes, välistab krooni devalveerimise hetketujude mõjul ja seab keskpangale emissioonipiirangud kroone tohib emiteerida ainult vastavalt kattevara suurenemisele (Hagelberg, Pollisinski 1999, lk. 38-39). Ühinemine Euroopa Liiduga puudutab otseselt ka Eesti Panka. Eesti Panga töövaldkonda Eesti lähenemisel Euroopa Liidule puudutab eelkõige Euroopa Majandus- ja Raha-liidu teine pool rahaliit. Lühidalt öeldes tähendab see ühisraha sisseviimist ja ühtset rahapoliitikat, esialgu küll meiepoolset ettevalmistust selleks (Hagelberg, Pollisinski 1999, lk. 58). 14 Euroopa rahaliiduga ühinemine on meie lõppeesmärk
Globaalse kapitalistliku süsteemi kõige iseloomulikumaks jooneks on kapitali vaba liikumine. Rahvusvahelisest kauplemisest kaupade ja teenustega üksi ei piisa globaalse majanduse tekkeks, vahetatavad peavad olema ka tootmistegurid (kapital). Globaalses kapitalistlikus süsteemis on väga tähtsal kohal finantskapital, sest see on kõikidest kapitali liikidest kõige liikuvam. Finantskapitali osa on maailmas pidevalt kasvanud ja praegu on see valitsev osa kapitalist. (Soros 1999: 162-163) Finantskapital liigub sinna, kuhu on tal kõige kasulikum liikuda. (Ibid:157) Riigid hakkavad kapitali pärast konkureerima, sest kapital toob kaasa palju hüvesid, näiteks tootmisvõimsuse suurenemise, tootmistehnoloogia uuendusi ja rikkuse kasvu. (Ibid:158) Globaalsed finantsturud mõjutavad majandustingimusi väga suurel määral. (Ibid: 162-163) Kapitalistlik süsteem ei ole kaugeltki täiuslik. Selles süsteemis tõrjub rahateenimise eesmärk
Hot Springs Village, Blumau, Steiermark Hundertwasserkirche, Bärnbach, Steiermark Wohnen unterm Regenturm, Plochingen, Saksamaa Q u i x o t e W i n e r y, N a p a V a l l e y, ( U S A ) , 1 9 9 2 - 1 9 9 9 ( t e m a ainuke maja USA's) Maishima tuhastamisejaam, Osaka (Jaapan), 1997-2000 Avalik tualett, Kawakawa (NZ), 1999 Hundertwasser ,,keskkonna raudteejaam", Uelzen (Saksamaa), 1999-2001 Die Grüne Zitadelle von Magdeburg, Magdeburg, Saksamaa, 2003-2005 KunstHausWien (1989-1991) (http://en.wikipedia.org/wiki/Friedensreich_Hundertwasser ) S t . B a r b a r a k i r i k , B ä r n b a c h ( 1 9 8 4- 1 9 8 8 )
ei panda (need esitatakse vaid allikate loetelus). Kui allikmaterjali autor on asutus või organisatsioon (autoreid ei ole välja toodud nimeliselt), siis käsitletakse asutust või organisatsiooni autorina. Nt: (Kükametsa Loomakaitse Ühing, 2000, 14). Kui allikmaterjalis pole toodud töö autorit, esitatakse ümarsulus enne aastaarvu allika pealkiri või pikema pealkirja puhul selle esimene sõna või sõnaühend lisades kolm punkti (...). Nt: (Loomariigi..., 1999, 10). Refereering kujutab endast teise autori või allika sisu konspekteerivat või kommenteerivat omasõnalist esitust. Refereerimise korral ei kasutata jutumärke. Viide võib olla põimitud refereeritava teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritud autorile ja millised on töö autori kommentaarid. Refereeriva tekstilõigu järgsel viitamisel märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu
Adventure Tourism Project Management Madli Tuvike There is no such thing as a totally sustainable tourism (Swarbrooke, 1999). Tourism as one of the leading industries in the world is contributing to sustainable development (Mintel, 2005). Tourism needs to cope with changing world and world order, also trends that are occurring. Sustainable tourism is one rising industry in tourism market. Swarbroke (1999) and David (2011) are suggesting that sustainable tourism and sustainability is taking wider part in tourism industry. Moreover, Mintel (2005) states that tourism contribution to sustainable development is being recognised increasingly by governments and international organisations. In addition, United Nations World Tourism Organization (UNWTO, a.i.) states that tourism nowadays takes full responsibility of impacts that it is making, such as current and future economic, social and environmental. Therefore, this essay will i...
vähemalt üks ühine tunnus. See on visa hing ja töökus. Kasutatud kirandus Arjakas,K. Laur,M. Lukas, T. Mäesalu, A. 1991. Eesti ajalugu. Tallinn Eesti Rahva Muuseum, http://www.erm.ee/?lang=EST&node=202 (5.november 2010) Kallas, V. Eesti ja eestlased ajalootuules 2010 http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu_3.htm (4.november 2010) Harjumaa Muuseum, http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/rafas/ajalugu_moisaelu_orjus_1.html (5.november 2010) Laur, M. 1999. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn. Eesti Entspklopeediakirjastus. Vahtre, L. 1993. Eesti Kultuuri Ajalugu. Tallinn. Jaan Tõnissoni Instituuti Kirjastus Viires, A, 2004. Vana Eesti Rahvaelu. AS Kirjasus ILO
meditsiinilisi ja sotsiaalseid probleeme. Meie maal on rahvatervishoius narkoloogia põhiprobleemiks alkoholi liigtarvitamine kõikide selle kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete variantidega. Lähemalt räägime siiski narkomaaniast. (Saarma 1989: 11) 2.NARKOOTIKUMID Narkootikum on ravim või tervist kahjustav aine, mis tekitab sõltuvuse ja kutsub esile eufooria, või aine, mida on kerge muuta sellise mõjuga aineks. (Oiseth 1999: 2) Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks