2,34 : 20,15 = 0,116129032 = 0,116 Jagataval on kolm tüvenumbrit ja jagajal neli, seega jääb jagatisse kolm tüvenumbrit. 3. 12 x 3,4282 = 41,1384 = 41 Esimesel teguril on kaks tüvenumbrit ja sama palju jääb ka tulemusse. 4. 2038 : (4,1 x 10(astmel kolm(3))) = 2038 : 4100 = 0,49707317 = 0,50 Jagataval on neli tüvenumbrit, jagajal kaks, seega jääb tulemusse kaks tüvenumbrit. Kui mõni lähteandmetest on antud täpse arvuna, siis seda arvu eeltoodud reeglites ei arvestata. Näiteks kui ligikaudne arv korrutatakse või jagatakse täpse arvuga, võetakse tulemusse nii mitu tüvnumbrit, kui palju neid on ligikaudsel arvul. Niisiis, kui tehtes 12 x 3,4282 on arv 12 täpne, peab tulemus olema viie tüvenumbriga: 12 x 3,4282 = 41,1384 = 41,138. Keerulisemate arvutuste korral tuleb teha vahetehteid. Kui iga vahepealse tehte vastused ümardada, võivad ümardamisvead kuhjuda. Et seda ei juhtuks, tehakse vahepealsed arvutused ühe varunumbriga
N : 1)Ümardades kümnelisteni : 2349 2350 ; 243 240 2) Ümardades sajalisteni : 285 290 ; 236 200 3) Ümardades tuhandelisteni : 2488 2000 ; 4809 5000 4) Ümardades kümnendmurde : 1)) kümnendikeni = 3,52 4,0 2)) sajandikeni = 5,442 5,00 3)) ühelisteni = 5,897 6 Ümardamisel tekkinud nulle arvude lõpust ei kustutata, sest need näitavad millise järguühikuni on ümardatud ! 3. Ligikaudse arvu tüvenumbrid. Kui meil on ligikaudne arv x, mis on saadud ümardamise tulemusena ning tahame seda esitada standardkujul, saame selle nii : x = a * 10 Arvu a numbreid nimetatakse arvu x tüvenumbriteks. Näiteks : 1234 = 1,234 * 10 12,34 = 1,234 * 10 Tavaliselt täisarvu lõpus olevaid nulle tüvenumbriteks ei loeta, sest pole teada millist arvu ümardati. Näiteks arv 50 000 võib olla saadud arvust 49,876. Kui aga ümardatav arv on teada, siis saab täpselt teada, milline lõpunullidest on
Arvu x absoluutset viga märgitakse sümboliga x või ka x. Kui arvu A lähendi vea ülemmäär on , siis seda märgitakse järgmiselt : A= (+). Kehtivad järgmised o m a d u s e d. 1. Ligikaudsete arvude summa absoluutne viga võrdub liidetavateabsoluutsete vigade summaga. 2. Ligikaudsete arvude vahe absoluutne viga võrdub vähendatava ja vähendaja absoluutsete vigade summaga. Ligikaudne arv on arv, millel pole täpset täisarvulist väärtust. Ligikaudne arv kirjutatakse vaid õigete numbritega. Õigeks loetakse sellist numbrit, mille kümnendkohale vastav ühik on suurem vea ülemmäärast. Ligikaudse arvu lõpust ei tohi nulle ära jätta. Näiteks 18,7034 on antud sajandiku täpsusega, siis tuleb see kirjutada sajandikeni ümardatult 18,70. Kui võtaksime arvu 18,7, siis selle vea ülemmääraks oleks üks kümnendik, aga mitte üks sajandik. Arv Tüvenumbrid Vea ülemmäär
Referaat Ligikaudsed arvud Sisukord Sisukord................................................................................................................................ -2- Sissejuhatus.......................................................................................................................... -3- Ligikaudne arv ja selle tüvenumbrid.................................................................................... -3- Ligikaudse arvutuse eeskirjad............................................................................................... -4- Kokkuvõte.............................................................................................................................-4- Kasutatud kirjandus............................................................................................................. -5- Ligikaudne arv ja selle tüvenumbrid Ligikaudse arvu tüvenumbriteks nimetatakse selle arvu kirjutises olevaid õigeid numbreid, välja arvatud kü
.tulemusse jagataval on neli tüvenumbrit, jagajal 1,4 .. 1,43642857 = 1400 : 2011 = (10³ 1,4) : 2011 (4 .kaks, seega jääb tulemusse kaks tüvenumbrit 5 NB! Kui mõni lähteandmetest on antud täpse arvuna, siis seda arvu eeltoodud reeglites ei arvestata. Näiteks kui ligikaudne arv korrutatakse või jagatakse täpse arvuga, siis .tulemusse võetakse nii mitu tüvenumbrit, kui mitu on neid ligikaudsel arvul Seega, kui korrutises 14 · 4,2824 = 59,9536 on arv 14 täpne, peab tulemus olema viie .tüvenumbriga : 14 · 4,2824 = 59,9536 59,953 Keerulisemate arvutuste korral, mis koosnevad mitmest tehtest, tuleb teha vahepealseid arvutusi
Tallinn, 2011 Sissejuhatus Ligikaudse täisarvu tüvenumbriteks loetakse selle arvu kõik numbrid, välja arvatud lõpus olevad nullid. Ligikaudse kümnendmurru tüvenumbrid on kõik selle arvu numbrid, välja arvatud arvu alguses olevad niinimetatud avanullid [1] Ligikaudse arvu tüvenumbrid Ligikaudse arvu tüvenumbriks nimetatakse selle arvu kirjutuses olevaid õigeid numbreid. Olgu meil mingi ligikaudne arv X mis on saadud ümardamise, mõõtmise või arvutamise tulemusena. Kui kirjutame arvu standardkujul, siis saame selle esitada kujul X = a · 10n. Arvu A numbreid nimetatakse arvu X tüvenumbriteks. [1] Näide 1234 on standardkujul: 1,234 · 10.3 1,234 on standardkujul: 1,234 · 10 0 Paneme tähele, et kuigi kõik arvud erinevad üksteistest , on nende tüvenumbrid (1, 2, 3 ja 4) ühesugused. Tavaliselt täisarvu lõpus olevaid nulle tüvenumbriteks ei loeta, sest pole ju teada,
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Püsipunktideta permutatsiooni puhul ei jää pärast elementide ümberjärjestamist ükski element oma endisele kohale. (Nt. hulk[3] korratused on {312,231}). *Muuseas nimetatakse n-korratuste arvu dn ka arvu n subfaktoriaaliks, ning seda tähistatakse sümboliga !n. *Mingi arvu korratuste arvu dn on võimalik leida mitme keeruka valemi abil, ent neist kõige optimaalsem on tegelikult järgmine: dn = n! = *Valemis leitakse esmalt avaldisest korratuste ligikaudne arv. Et aga tulemus pole täisarvuline, liidetakse sellele veel 0,5 ning siis rakendatakse floor funktsiooni. (E. taandatakse tulemus täisarvuni, ,,alumise" väärtuseni). [9]. Dirichlet` printsiip. Dirichlet' printsiip väidab, et kui n hulgas sisaldub rohkem kui n elementi, peab leiduma vähemat üks selline hulk, milles sisaldub enam kui 1 element. *See, esmapilgul naeruväärselt triviaalne reegel, osutub sageli äärmiselt rakenduslikuks
annaabi.ee 
50 punkti
~ 2 lehte
31 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid