KARL RISTIKIVI 9.B VÕRU KESKLINNA KOOL SÜNDIS SÜNDIS 16.OKTOOBER 1912 Salupei vald, Varbla kihelkond, Läänemaa Ema Liisu Ristikivi HARIDUS Varbla 6-klassiline algkool Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 19311932) 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi Veljesto LOOMING LASTERAAMATUD: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena)
Kohila Gümnaasium EDUARD WIIRALT Oliver Saare 9C Kohila 2008 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................................................2 2. Kronoloogia..................................................................................................................3 3. Elukäik..............................................................................................4 4. Looming.............................................................................................5 5. Näitused.............................................................................................6 6. Lisad.................................................................................................7 ...
,,Jack The Dripper" JACKSON POLLOCK 1912-1956 Elise Lillemägi, 2013 JACKSON POLLOCK · Sündis 28. jaanuaril 1912 Ameerikas, Cody's esimese pojana viiest · Kasvas üles Arizonases ja Californias · Õppis kunsti Los Angelases ja New Yorgis, viimases Thomas Hart Benton'i käe all, kes oli tuntud regionalist · Abikaasa Lee Krasner Jackson Pollockit kütkestas 1930-ndatel regionalism, muralism ja sürrealism. Aastatel 1938.-1942. töötas Pollock Avalikus Kunsti Projektis. 1940.-ndatel kujunes Pollockil välja uudne ning täielikult abstraktsionismile allutatud stiil dripping (,,drip painting" ingl k). "Minu maal ei tule molbertilt. Ma pingutan oma lõuendi enne alustamist harva raamile. Eelistan seda asetada otse seinale või maha. Vajan kõva pinna vastupanu. Maapinnal tunnen end vabamalt, maalile lähemal, tunnen, et osalen selles suuremal määra...
10 - . , 25 - ( ) 1717 I , , 3 306 , , , , 30. 1756 I, I - 1717 1770 . : , , « » : , , 1942 1944 , , 1945 , 300- - . . , .
Septembris läksid Saksa väed Moskva alla otsustavale pealetungile. Stalin kuulutas sõja Suureks Isamaasõjaks. 6.dets 1941 alustas Punaarmee vastupealetungi. Ilmastikuolud olid sakslaste jaoks rasked, üksused kandsid suuri kaotusi. Hitleri välksõjaplaan oli läbikukkunud. 7.dets 1941 ründas Jaapan USA mereväebaasi Pearl Harboris. Jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Ka Saksamaa ja Itaalia teatasid sõjast Ühendriikide vastu. Hitler asus uuesti rünnakule. 1942 üritas Punaarmee Harkovi all rünnakut., mis lõppes katastroofiliselt. Saksamaa ja tema liitlaste haripunkt. 1942 nov oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all 19.nov 1942 alustasid Nõukogude väed vastu pealetungi. 2.veebr. 1943 sakslased kapituleerusid. Tagasilook tabas sakslasi ka Aafrikas. 1942 nov. läksid Briti väed El-Alamenini all pealetungile. 5.juunil 1943 alanud Kurksi kaarel pealetungis kandsid sakslased suuri kaotusi. Vene vägede ülekaal sai järjest selgemaks. 3
o Venemaa ei valmistanud vastupanu, sest oli valmis pealetungisõjaks, mitte kaitsesõjaks (kaitseplaanid, rajatised puudusid ). Sakslaste kiire jõudmine Moskva alla (okt. 1941 Jaapani ja NSV leping NSV saab väed tuua Moskva alla). Leningradi blokaad terve aeg piiramisrõngas (kuni 1944); o 1941 algab El-Alamen (Põhja-Aafrikas), 1942 Rommelil rida kaotusi, edasi võite pole. 1943. Mai rinna lõppeb, liitlased korraldavad dessandi Itaaliasse, saavutavad kontrolli P-Aafrikas; o Nov.1942-veerb 1943, Stalingradi lahing (murrang sõjas): Volga ääres, 2milj meest, sõjalistes jõudes tasakaal, verine lahing. 19.nov saksa väed piiramisrõngas
ja Potsdamis. IV Murrang sõja käigus · Sakslaste välksõja plaan luhtus Moskva lahingus detsembris 1941, mil Punaarmeel õnnestus alustada vastupealetungi. Sxm polnud valmistunud sõdimaks talvel, sest lootis NL-i enne purustada. 1941/42 aasta talv oli aga erakordselt külm, tekkisid probleemid armee varustamisega. · 1941 aasta lõpus toimus sõda Euroopas, Põhja-Aafrikas, Aasias · Murrang sõja käigus 1942: Suvel 1942 Midway merelahingus sai Jaapan hävitavalt USA-lt lüüa > Vaiksel ookeanil algas liitlaste pealetung; juunis 1942 said sakslaste ja itaallaste väed lüüa Põhja-Aafrikas El-Alameini lahing > Saksamaa taganes Euroopasse; novembris 1942 murdis Punaarmee Stalingradi all sakslaste piiramisrõngast välja ja alustas vastupealetungi; juunis 1943 peatati Idarindel sakslaste pealetung Kurski kaarel ja nüüdsest läks
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli eestlastel kolm armeed, milles tuli sõdida: Punaarmee (NSV Liit), Saksamaa ja Soome armee. Peale Eesti annekteerimist 1940. a NSV Liidu poolt, toimus sunniviisiline eestlaste mobiliseerimine Punaarmeesse (50 000 meest), kuigi rahvusvahelise õigusega oli see keelatud. Vähe oli neid inimesi, kes olid valmis võitlema kommunistliku ideoloogia eest. Üheks erandiks oli 1941.a moodustatud hävituspataljon, kes võitles metsavendade vastu. Punaarmee poolel osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosnes algul Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. 1941. a. üldmobilisatsiooni käigus Punaarmeesse sattumine sõltus suuresti meeste sünniaastast (1905-1922) ja asukohast, kuna suur osa Eestist oli selleks ajaks langenud Saksa kätte ning mehi mobiliseeriti vaid P...
Kuigi nende peamiseks muusika zanriks oli rock, on nende repertuaaris veel rock'n'rolli, rhythm and blues ja blues. Nad alustasid oma bändiga küll 1962.a. , kui tegutsevad nad siiani. Bändi koosseisu kuuluvad: · Mick Jagger (sündinud 26.juuli 1943) laulja · Keith Richards (sündinud 18.detsember 1943) kitarrist · Charlie Watts (sündinud 2.juuni 1941) trummar · Ronnie Wood (sündinud 1.juuni 1947) kitarrist Endised liikmed: · Brian Jones - (28.veebruar 1942 3.juuli 1969) kitarrist · Ian Stewart (18.juuli 1938 12.detsember 1985) pianist · Dick Taylor (28.jaanuar 1943) bass kitarrist · Mick Taylor (17.jaanuar 1949) kitarrist · Mill Wyman (24.oktoober 1936) bass kitarrist The Beatles The Rolling Stones
Teise maailmasõja kronoloogia Sisaldab kõiki teise maailmasõja tähtsamaid sündmusi, koos seletuste ja täpsete kuupäevadega. 1939-1945 1939: 1. september - Saksamaa väed tungivad Poolasse, algab teine maailmasõda. 3. september - Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17. september - Punaarmee vallutas Poola idaosa, NSV ja Saksama vahel sõlmitakse sõprus- ja piirileping. November - Algab NSV ja Soome vaheline talvesõda, NSV võidab Karjala maakitsuse. 1940: Punaarmee okupeerib Baltimaad ja võtab Rumeenialt Bessaraabia. Kevad - Saksa armee vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi, alustab pealetungi Prantsusmaale. 22. juuni - Compiegne’i metsas sõlmitakse Saksa-Prantsuse vaherahu, Saksamaa okupeerib kaks kolmandikku Prantsusmaast. Sügis - Berliinis sõlmitakse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline Kolmikpakt. Hilissügis - Itaalia ründab Kreekat, Hitleri abi...
■ Gustav Suits ■ Johannes Aavik KALJU LEPIK ■ Sündis 7. oktoobril 1920. aastal Järvamaal Koeru alevikus ■ Eesti luuletaja ■ Alghariduse sai Koeru algkoolist ■ 1935–1939 Tallinna Kaubanduskool KALJU LEPIK ■ 1940. aastal asutas koos Enn Keraga kirjandus- ja kunstirühmituse „Tuulisui“ TUULISUI Kirjanduselt ja kunstilt nõuti rahvuslikkust, kunstikavatslikkust, realismi ja üldinimlike väärtuste kaitsmist ■ 1939-1941 Tartu Kommertsgümnaasium ■ 1942. aastal läks edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda – Eesti ja Põhjamaade ajalugu ja KALJU LEPIK ■ 1944. aastal põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus õppis Stockholmi Ülikoolis – arheoloogia ja etnograafia ■ Rootsis töötas algselt Mörby haigla köögis, hiljem raadiovabrikus ■ Töötas ka ajakirja „Kodukolle“ toimetuse sekretärina, trükikojas trükkija abina, raamatupidajana KALJU LEPIK ■ 1949. aastal abiellus Asta Priuhkaga,
Kuid Vene väed aina kasvasid ja seetõttu said nad jagu ka Saksa vägedest. Saksamaa liitlase Itaalia ebaedu tulenes sellest, et Ameerika ja Briti väed korraldasid dessandi Sitsiiliasse ja maabusid seejärel Itaalias. Kuna Itaalial oli palju lüüasaamisi kõrvaldati Mussolini võimult ja uus valitsus palus liitlastelt vaherahu. Sakslased küll üritasid veel koos itaallastega, kuid kokkuvõttes oli eesmärk täidetud: Itaalia oli teisest maailmasõjast välja langenud. 1942. aastakas oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all. Saksa luure hoiatas Hitlerit Nõukogude Liidu kavatsustest, kuid Hitler ignoreeris neid. Ja 1942. aastal 19. novembril alusatsid Nõukogude väed pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6.armee. Hitleri plaanid piiramisrõngasst välja murda ebaõnnestusid. Stalingradi lahingud lõppesid sakslaste kapituleerumisega. Saksa armee kaotas ligi 300 000 meest ning palju sõjatehnikat ja sellest ei suudetud toibuda. Stalingradi
Punaarmee juhtkond ei söandunud kasutada Eest sõdureid kodumaal vaid viis kogu korpuse Venemaale. Kolm kuud kestnud sõjal sai surma või haavata ligi 2000 eestlast. 20.juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Mobiliseeriti mehi vaid Põhja-Eestist. U.32000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Olukord pataljonides sarnanes sunnitöö laagrite omaga. Iga neljas tööpataljoni suunatud eestlane suri 1941/42 aasta talvel. 1942 aasta sügisel moodustati Eesti laskukorpus. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke. Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist maksta kätte. Esimesteks vabatahtlikeks olid Suvesõjas osalenud metsavendade salkadest moodustunud üksused. Esialgu ei lubanud sakslased luua pataljonist suuremaid rahvusväeosi, rindeolukorra halvenedes suhtumine aga muutus. 1942.aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse. Saksamaa poliitika tekitas
700 000 inimest. Külm talv andis Hitlerile Moskva all raske löögi (varustus puudus, plaani kohaselt pidid sõda juba läbi olema). Hitler välksõja plaan kukkus läbi. Stalin õhutas rahvast nimetades sõja Saksamaa vastu Suureks Isamaa sõjaks. Jaapan 7 detsember 1941 ründas Vaikses ookeanis USA Pearl Harbori mereväebaasi. Surma sai ca. 2500 USA sõdurit. Tõi kaasa isolatsionismist loobumise ja USA astumise II MSõtta. USA vastas 1942 Midway saarestikus Jaapani laevastiku ründamisega (al. 16 sajandist Jaapani esimene kaotus). Stalingrad 1942 Hitler plaanis Volga ääres Stalingradi vallutamist. Punaarmee taandus, sakslased tungisid edasi -> edu haripunkt. 1942/1943 vahetusel alustas Stalin vastupealetungi. Veebruaris 1943 andis Saksamaa alla. Aafrika November 1942 läksid britid El-Alamein'i all pealetungile. Liitusid USA väeüksused
C P A Hans-Erik Tõnissoo 8.b klass · «" , . · «» «», «», «», «», «». · («») -- , , . · 31 1929. Ford Motor Company . · « » 18 1916 . · 6,95 14,5 , 6,6--7,9 ( ) ( ). · , , . · 2010 . , Lanos, , Chevrolet, , JAC, IVAN, , , , , , , , , . · · . 20 1941 , 1942 5, 2 30 . o.
SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat Jüri Uluots Referaat Juhendaja: Õp. Antti Leigri Suuremõisa,2006 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ELULUGU...................................................................................................................4 TEENISTUSKÄIK...................................................................................................... 8 TEOSED...................................................................................................................... 8 TEENETEMÄRGID....................................................................................................8 JÜRI ULUOTSA VALITSUS (12. oktoober 1939 18. september 1944).........
Leningradi blokaad. 28 Punaarmee kannab tohutuid kaotusi(ainuüksi vangi langes 3,5 mln meest), kuid esimesest ehmatusest toibunud, tugevneb, samal ajal kui sx edasiliikumine muutub raskemaks. 6. dets 1914 alustab Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Suure vaevaga suudetakse rõnnak peatada ja olukord stabiliseerida. Hitleri välksõja plaan kukub läbi. 29 suvel toibuvad sakslased ja Hitler nõuab Stalingradi vallutamist. 30 19. nov 1942 Stalingradi lahing : kestab kaks kuud, sakslased kaotavad ligi 300 tuh. meest ja arvukalt sõjaehnikat, armee saab tugeva hoobi. jõudude vahekord muutub venelaste kasuks, ka 1943 ei suudeta initsiatiivi haarata. 31 Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. NSVL võitis. 32 1944 murrab punaarmee läbi Leningradi blokaadi, tungitakse Poola, kus
anda. Venemaa vallutas peale seda tagasi suure osa Saksamaa vallutatud aladest. Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan. Liiduriigid:NSV, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa. Neutraalsed riigid:Rootsi, Iirimaa, Türgi, Hispaania, Portugal, Sveits. Teherani rahukonverents:Iraani pealinnas toimus 1943.a. lõpus konverents, kohtusid USA, NSV ja Inglismaa, otsustati avada Prantsusmaal teine rinne, et Saksamaad tõkestada. teise rinde avamine e. Normandia dessant - prantsusmaal 1942. Jalta konverents:1945 veerbuaris toimus Jaltas konverents NSV, USA ja Inglismaa vahel. Kooskõlastati, kuidas Saksamaad lõplikult purustada ja milline on sõjajärgne maailmakorraldus. ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht. ÜRO:1945 24.okt. allkirjastati Saksamaa kapituleerumine - allkirjastas keitel 9.mail 1945 Saksamaa tingimusteta kapituleerumise akti.Saksamaa rebiti neljaks - ühel pool NSV(v.ideoloogia) teisel pool USA, Inglismaa, Prantsusmaaa (liideti kokku p.ideoloogia).
Betti Alver Koostanud: Kristina Salmu, Liis Tsebotnikova, Joonas Lips ja Aivar Lobjakas Elulugu · Sündis 23.novembril 1906. aastal. · Pärisnimi Elisabet Lepik. · Sündis raudtee-teemeistri perekonnas Jõgeval. · Lapsena tahtis saada näitlejannaks, hiljem see vaimustus lahkus. · 1914 asus õppima Tartusse Puskini-nimelises tütarlaste gümnaasiumis. · 1924 lõpetas selle kooli. · 1924-1927 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. · Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. · Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. · Sõjajärgsel perioodil tegeles luuletaja peamiselt tõlkimisega. · Peamiselt tõlkis saksa ja vene kirjandust. · Luuletõlkijana on Alver erilist huvi tundnud Puskini loomingu vastu ("Jevgeni Onegin"). · Luuletõlkijana on Alver erilist huvi tundnud Pus...
Nendel aladel hakati juudi usku hävitama, mille tagajärjel tapeti miljoneid juute kogu Euroopas. Neid hirmsaid tapmisi hakati nim holokaustideks. 1942. aastal kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki alla deklaratsioonile, mille kohustsid kasutama oma sõudu vaenlasriikide vastu, neid hakati kutsuma Ühinenud Rahvasteks. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing( 1942 1943), kus u 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse, kus 90 000 meest langes vangi ja Saksamaa sai lüüa. 1944. aasta alguses alustas Punaarmee pealetungi piki NõukogudeSaksamaa rindejoont. Pealetungi käigus murti 27.jaan Leningradi blokaad, mille tagajärjel hullus 650 000 linnaelanikku ja lõppes Jätkusõda. Septembri kuus vallutati mandriEesti ja IdaLäti ning Poola pealinn Varssavi. 1945 aasta kevadel alustati Saksamaa lõplikku purustamist
Eestlased Soome armees Erna luuregrupp, Jalaväerügement Tunne II maailmasõja sündmusi! · Algas 1. september 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. 28.sept sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude liit sõprus ja piirilepingu (MRP), 1939 1940 toimus NSVL-i ja Soome vahel Talvesõda, 1940 a. Hõlvas Saksamaa Taani, Norra, Belgia, Hollandi, Luksemburgi. 21. juuni 1941 alustas Saksamaa sõda Nõukogude liidu vastu. 7.dets 1941 ründas Jaapan USA Pearl Harboris. 1942 kirjutasid 26 riiki (kaasaarvatud USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Nõukogude liit) Ühinenud rahvaste deklaratsioonile. 1942 a. Toimus Stalingradi lahing, milles said Saksa väed lüüa. 1943 a. Suvel toimus Kurski lahing, millega suutis Nõukoguse liit tagasi võita Saksamaa poolt okupeeritud NSVL-i alasid. Samal suvel maabusid USA ja Suurbritannia väeb Sitsiilias ja Itaalia kuningas tagandas Mussolini ja sõlmiti vaherahu.
1918. aastal kohtus ta luuletaja Ingiga (Hilda-Elfriede Franzdorf), kellega 1922. aastal ka abiellus. 1920-ndate lõpust 1930-ndate keskpaigani elas Visnapuu Luunjas, kus pidas oma vanemate talu. 1930-ndate keskpaigas kolis koos naisega taas Tallinna ja alustas tööd valitsusametnikuna informatsiooni ja propaganda* talituses. 1940. aastast algab luuletaja elu kurvem etapp 1940-1942. okupeeriti Eesti Vabariik, 1941. aastal küüditati kasutütar 4-aastase lapsega, 1942. aastal suri tuberkuloosi Visnapuu naine Ing ja nende õnnelik abielu lõppes. 1944. aasta sügisel viivitas Visnapuu viimase hetkeni, ent lahkus siiski Tallinnast ja Eestist 22. septembril 1944. aastal ning emigreerus** Saksamaale. Viis aastat viibis Visnapuu Saksamaal mitmetes põgenikelaagrites, kus püüdis käima lükata eesti kirjanduselu. 9.oktoobril 1949. aastal emigreerus Visnapuu USA-sse, kus tundis end üksikuna ega suutnud kohaneda. Teda tabas eluline ja loominguline kriis
IDA RINNE: 1939: · 1. 09. 1939 Saksamaa tungib Poolasse. 6. 10ks Poola riik lakkab eksisteerimast. · 3. 09. 1939 Pr. & S.Br kuulutavad S.-le sõja. · 17. 09. 1939 NSVL hõivab I-P. · 28.09 Eesti kirjutas Moskvas baaside lepingule alla · 5.10 - Läti kirjutas baaside lepingule alla · 10.10 - Leedu -´`- · 18. 10 - Punaarmee asus vägede paigutamist Eestisse · Nov. 1939 NSVL ründas Soomet, Talvesõda. Soome osutas oodatust suuremat vastupanu, Mannerheimi liinist ei suudetud läbi tungida. 1940: · 12. 03 NSVL sõlmib Soomega vaherahu. · 17. 06 NSVL on okupeerinud täielikult Balti riigid. · 21. 06 Eestis töörahva meleavaldus nõudes uue valitsuse sisse seadmist · 14.-15. 07 Balti riikide parlamendivalimiste lavastus NSVL poolt. · 3.-6. 08 Balti riikide sotsialistlikeks vabariikideks kuulutamine ja NSVLi koosseisu liitmine. · NSVL võtab Rumeenialt ära Bessaraabia 1941: · 22. 06 tung...
Millised olid eestlaste valikud Teised maailmasõjas Teises maailmasõjas osalunud eestlased olid peamiselt Saksa, Vene ja Soome relvajõudude kooseisus, kuid eestlasi leidus ka teiste riikide armeedes. Punaarmees koosnes peamiselt nendest eestlastest, kes sinna sunniviisiliselt mobiliseeritud olid, ehkki see oli ebaseaduslik. 1941. aastal loodud hävituspataljonid olid erandiks, sest nende eesmärgiks oli võidelda metsavendadega. Metsavendade hävitamiseks kasutati rangeid meetmeid, mille käigus suri ka palju tsiviilisikuid ja kariloomi. Hävituspataljonid koosnesid peamiselt inimestest, kes tegid tööd okupatsioonivõimudega. Hävituspataljonid purustati Saksa vägede poolt. Punaarmee poolel võitles ka 22. territoriaane laskekorpus, mis oli loodud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes ainult eestlastest, mis ajapikku vähenes. Punaarmee viis selle laskekorpuse 1941. aastal Venemaale, kus eestlastest hukkus ja sai vigast...
Enne 1941.aasta jõule viidi Idapataljon Narva, kus nende asukohaks sai Hermanni kindlus. Harald ei teadnud veel, et peab sõdima hiljem just seal. 6.jaanuaril saadeti 185. Idapataljon Naravs Jambourgi, mis sai pataljoni esimese kompanii asukohaks. Kuna sakslased nõudsid allakirjutamist paberile milles seisi, et sõdurid on saksa väes sõjalõpuni, lahkusis paljud poisid ning sealhulgas Harald omavoliliselt sõjaväest.Harald Nugiseks koos teiste meestega jõudis tagasi Eestisse 1942.aasta lõpul. 1942.aastal augustis alustati paljude meeste iniatsiatiivil Eesti Leegioni moodustamist. 1943.aastal saigi temast Eesti Leegioni sõdur. Ettevalmistuse sai ta Poolas Debicas asunud Heidelaagris .1946.aasta augustis saadeti ta Saksamaale Hamburgi lähedale Lauenburgi allohvitseride kooli. Saabunud tagasi Heidelaagrisse SS-unterscharführeri auastmes algas tema tõsine sõjamehe elu. Esialgu saadeti Neveli alla. Seal oligi ta esimene kord surmaga silmitsi
kuuleka rahva kasvatusvahend. · Kirjandus oli täielikult allutatud ideoloogilisele kontrollile. · Ajakiri VARAMU muutus VIISNURGAKS, veel LOOMING ja SIRP JA VASAR. · Sõja ajal kirjanduselu välja surnud. · Sel ajal oli kirjandus eestluse säilitajaks ja hingehaavade ravijaks. · Lugejad ootasid peamiselt põgenemis-, sõja- ja nostalgiaromaane. · Kirjandus Stalinit ülistav · Under- ,,Mureliku suuga" 1942 · Ristikivi ,,Rohtaed" 1942 · Gailit ,,Karge meri" 1944 · Üldine kahtlustamise aeg, vaimne vägivald. · Kirjanike hirmutamine ülekuulamistel · Kirjanike liidust heideti välja Tuglas, Semper, Raudsepp, Alver. · Keelati I vabariigi aegne kirjandus.ajupesu- katkestada traditsioonid, side minevikga. Eesti kirjandus 1950ndail · 1953 Stalini surm · 1956 tihenesid sidemed mujal maailmas kultuuris toimuvaga · 1957 Loomingu raamatukogu · Sarjad ,,Suuri sõnameistreid" ja ,,XX sajandi luule"
1941. Aastal kuulutas kommunistlik võim välja Eestis üldmobilisatsiooni. Mobiliseeritavate enda tahtet ei arvestatud, kuid leidus ka neid, kes julgesid vastu hakata ja liitusid metsavendadega. Mobiliseeritud viidi tööpataljonidesse. Tööpataljon sarnanes suuresti koonduslaagritega, kus pidi tegema ränka tööd, kuid eluolu oli alla igasugust arvestust. Surmast tööpataljonides päästis otsus luua uued Eesti rahvusväeosad. 1942. Aasta sügiseks moodustati 8. Eesti laskurkorpus. Viimased lahingud pidasid eestlased punaarmee ridades 1945. Aastal Kuramaal. Saksa armee ridades oli esialgu ka suur hulk vabatahtlikke eestlaseid, kuna eelkõige sooviti kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid oli ka muid põhjuseid. 1942. aastal hakati vabatahtlikke värbama SS-leegionitesse, kuid see ei toiminud enam. Eestlastes tekitas natsliku Saksamaa poliitika
Aasta Kokkulepped, Hilteri-vastase Sõjategevus vaherahu ja koalitsiooni rahulepingud dokumendid ja konverentsid 1939 23.08.1939 Pm ja SB kuulutasid 01.09 Sm kallaletung Poolale II ms algus. MRP Sm Sm sõja pärast 3.09 kuulutavad SB ja Pr Sm-le sõja. +NSVL vaheline viimase Poola 17.09 NSVL sissetung Poolasse leping tungimist. 30. 11 Talvesõja algus NSVL ja Soome vahel 28.09 NSVL ja Sm sõprus ja piirileping 1940 NSVL viib ellu Suurbritannia on ,,Kummaline sõda" 1939 Sept- 1940 Apr Otsest MRP (Eesti ainus riik, kes sõjategevust ei toimu. anastamine) Hitleri vastu sõdib. 9. Apr Saksa väed maabuvad Taanis ja 27.09- Sm+ It + Norras(Quisling) ...
Kunstiliigid Arhitektuur Arnold Mtteus oli eesti arhitekt. Suur osa tema arvukaist projektidest on funktsionalistlikus stiilis. Näiteks Jõgeva pangahoone (1939). Skulptuur Herman Halliste oli eesti skulptor. `'Aino Talvi portree'' Materjal: marmor Maalikunst Andrus Johani oli eesti maalikunstnik ja graafik. `'Tartu äärelinnas'' Õli lõuendil. Graafika Richard Kaljo oli eesti graafik. `'Tartu kivisild'' Puugravüür (1942). Tarbekunst Adamson-Eric `'Koopelniku serviis'' Tänan
......................................................................13 Kokkuvõte..................................................................................................14 Kasutatud kirjandus.......................................................................................16 2 Sissejuhatus Käesolevas referaadis hakkan uurima 1942. aastal alguse saanud Stalingradi lahingut, mis oli murrangulise tähtsusega II maailmasõja sündmustikus, sest alates sellest hetkest kadus lõplikult Saksamaa võitmatuse oreool. Töö peamiseks eesmärgiks on vaadelda Stalingradi lahingu kulgemist nii sakslaste kui venelaste vaatenurgast, mis aitab mõista selle lahingu tähtsust. Töös pühendun ka lahingu eelsele ja järgnevale sündmustikule, mis annab lahingust terviklikuma pildi. 1939
saata 32 000 33 000 inimest. Peamiselt toimus transport esialgu raudteel, mida mööda liikusid Eestist välja nii tööstusseadmed kui ka mobiliseeritud mehed. Kasutati ka laevu, kuid teekond laevadega oli palju ohtlikum ja esialgu ka teisejärguline. Venemaale viidud eestlased saadeti tööpataljonidesse Punaarmee Poliitilise Peavalitsuse ülema, 1.järgu armeekomissari Lev Mehlise 10.juuli 1941.aasta korralduse alusel. Seal olid väga viletsad elutingimused ning 1942.aasta kevadeks oli nälja ja haiguste tõttu hukkunud ligi 10 000 inimest. Need, kes sattusid mobiliseerimise tuhinas Punaarmeesse, said privilegeeritud kodaniku staatuse okupeeritud kodumaal, võisid toiduained nappivates kauplustes teha oma ostud väljaspool järjekorda, said riigiametnikeks, parteinomenklatuuriks, teadusasutuste juhtideks, kolhoosiesimeesteks ja tehasedirektoriteks. Nende rinda riputati ordeneid ja medaleid, anti
Prantsusmaast, Poola. 1939 1941 Nõukogude Liit ja Natsi-Saksamaa olid liitlased (MRP) 1941 ühines Nõukogude Liit Atlandi hartaga, tekis Hitleri-vastane koalitsioon. Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel II maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis. Murrang II maailmasõjas: Samas saabus 1942.-1943.a. sõjategevusse pööre, kus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaõnn kadus ning edukat vastupealetungi alustasid Hitleri- vastase koalitsiooni väed: Murrangulised lahingud II maailmasõjas: El-Alameini lahing (1942.a november Põhja-Afrikas Egiptus) Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid neid 1943.a. Põhja-Aafrikast lahkuma. See võimaldas liitlastel viia lahingutegevuse üle Euroopasse / Itaaliasse ja viis lõppkokkuvõttes Mussolini kukutamiseni ning
osast(ka Baltimaad) . Saksa väed jõudsid ka pealinna Moskva ning Leningradi lähistele , kuid vallutada neid ei suutnud. 1941 a. lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega punaramee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. 5Jaapan ründab USA-dJaapanlaste plaanide vastu oli USA. 7 dets 1941a ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestiku Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Nii haaras sõjategevus ka Vaikse ookeani piirkonna. 1942 aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma uure kaotsue valu. 6Kujuneb Hitleri vastane koalitsioon. Churchill kes varem suhtus väga vaenulikult Stalinisse nägi nüüd temas liitlast.Usa president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. Tihenes ka Usa ja Suurbritannia koostöö. 1941 a augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla ATLANDI HARTALE, milles sõnastastati sõja eesmärgid ja
3. Lahingud Põhja-Aafrikas, et vallutada Briti asumaid. 12. Tead, kelle vahel ja millal sõlmiti Kolmikpakt. 1940. aasta sügis: Berliinis sõlmiti Kolmikpakt -> Saksamaa, Itaalia, Jaapan 13. Tead, millal ja kuidas algas Saksamaa rünnak Nõukogude Liidule. Tead, millal ja kus toimus Stalingradi lahing ja mis oli selle tagajärg. 22. juuni 1941: Saksamaa tungib kallale NSV Liidule, hõivab NSV Liidu euroopa osa k.a. Baltimaad Stalingradi lahing 21.august 1942 - veebruar 1943 Stalingradist põhja pool, Tagajärg: Paljud said surma ja paljud sattusid vangi Sakslased suruti tagasi. 14. Oskad kirjeldada tähtsamaid lahinguid Jaapani ja USA vahel ning tead, millal need toimusid. 7. detsember 1941: Jaapan ründab USA mereväebaasi Hawaii saarestikus Pearl Harbouris - Jaapan kuulutab USA-le sõja; - Saksamaa ja Itaalia kuulutavad samuti USA-le sõja; - Jaapanlased on alguses väga edukad, ent 1942 juunis Midway atolli merelahing:
Slaavi rahvus tuli orjastada ?mustlased ja juudid tuli hävitada holokaust ?juudid olid kommunistliku ideoloogia rajajad ?suurtes linnades tehti juutidele eraldi linnaosad ?Peale II maailmasõda said USA ja Venemaa endale uued identiteedid. USA demokraatia kaitsja, Venemaa Ida-Euroopa vabastaja ?Elbe jõel kohtuvad 19 aastal idarinne (Venemaa) ja läänerinne (Prantsusmaa, Kanada, jt.). ?Saksamaa on alistatud. Saksamaa kapituleerub 8-'.mai Murragulised lahingud ?Midway lahing 1942 ?Vaikse ookeani piirkonnas ?jaapanlased tungivad kallale USA mereväebaasile ?jaapanlased kaotavad ?El-Alameine'lahing 1942 ?rünnatakse teljeriikide väekoondist ?põhja-Aafrikas ?Inglismaa väed sunnivad Itaalia-Saksa väed alistuma ?Juulis 1943 tungitakse peale Sitsiiliasse, mispeale Itaalia kuningas tagandab Mussolini ?Itaalia valitsus sõlmis 1943 vaherahu ?Saksa jõud hõivasid Põhja- ja Kesk-Itaalia ning koostöös Mussoliniga loodi seal fasistlik vabariik, Itaalia
12.1941 ründab Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail. Ameeriklased kannavad raskeid kaotusi 12/07 Pearl Harbor ning jaapanlased saavutavad ülekaalu Vaiksel ookeanil. See viis /1941 Ameerika Ühendriikide astumiseni Teise maailmasõtta.Pearl Harbor tähistas uuelaadse meresõja algust. Teise maailmasõja ajal Jaapani ja Ühendriikide vahel peetud meresõja pöördelahing 1942. aastal.Midway lahingus said Ühendriigid esimest korda võimaluse Pearl Harbori eest kätte 06/07 Midway tasuda.Jaapani lahingulaevad said Ameerika lennukite käest /1942 merelahing põhjalikult sugeda. USA-le oli see otsustav võit, mis andis märku, et nüüd hakkavad ameeriklased üle Vaikse ookeani edasi tungima. Midway lahing näitas, et Ühendriigid on uuel
Lühikokkuvõte Karl Ristikivi prosaistina Looming Ristikivi on kirjutanud erinevatest zanridest teoseid: lasteraamatud ("Lendav maailm"), ajaloofilosoofilised sarjad, romaanid, luulekogu, ja veel mõned lühiteosed (nt lühijutud). Romaanid Ristikivi kuulsaimaks romaanikoguks on Tallinna triloogia, mis koosneb kolmest teosest: "Tuli ja raud" (1938) "Õige mehe koda" (1940) "Rohtaed" (1942) Tallinna triloogia ... teosed kirjeldavad üksiktegelaste saatuse kaudu Tallinna erinevate rahvakihtide elu. Ristikivi huvitas argielu, seetõttu on romaanid suhteliselt sündmustevaesed. Aitäh kuulamast!
Saksamaa vahel. Küll aga sai Saksa väejuhatusele juba 1941. aasta talveks selgeks, et sõda Venemaaga venib pikale ja sealsetes tingimustes on rinnet raske hoida. Paljud kõrgemad ohvitserid pakkusid välja idapoliitika muutmist, just Baltimaade suhtes, taastades nende iseseisvuse ja andes neile võimaluse oma rahvusliku sõjaväe loomiseks. Saksa julgeolekuteenistus aga eiras neid plaane täielikult. Küll aga algatas julgeolekuteenistuse juht Sandberger 1942. aastal Eesti Leegioni formeerimise idee, millest pidi kujunema Relva-SS väeosa. Tallinna vabastamise aastapäeval, 28. augustil 1942. aastal teatas Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann, et Saksa võimud on andnud loa Eesti Leegioni moodustamiseks. Leegion läks Waffen-SSi alluvusse ja see pidi tulema rügemendi suurune, koosnema kolmest pataljonist millest igas neli kompaniid, raskegranaadiheitja- ja tankitõrjekompaniist. Küll aga polnud moodustatav väeüksus eestlaste seas sugugi
Eesti maastikud, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära (nt. Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist portreedest paistavad silma "Salme", "Kalde ema" jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma talus Kadarpiku külas. Ta suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Tema oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal. LOOMINGU SISU Ants Laikmaa tähtsus on juba ammu muutunud pidevalt kasvavaks nähtuseks. Ühelt poolt tuleb ikka ja jälle meelde tema olulisus Eesti kultuuriväljal: Laikmaa organiseerimisvõime ning enesele kindlaksjäämise läbi eeskujuks olemine tervetele põlvkondadele. Ent teisalt tuleb alati meenutada, et Laikmaa autoriteet ei saanud
jõukas juudi-iiri perekonnas. Pärast õpinguid mitmes New Yorgi avalikus koolis pandi noor Salinger Valley Forge'i sõjaväeakadeemiasse, mille ta lõpetas 1936. aastal. 1937. aastal õppis ta mõnda aega New Yorgi ülikoolis, kuid jättis selle pooleli, reisis Euroopas ning tudeeris Viinis impordiäriga seonduvat. 1938. aastal pöördus Salinger Saksa vägede invasiooni tõttu tagasi Ameerikasse. Samal aastal astus ta Ursinuse kolledzisse, kuid katkestas taas õpingud. 1942. aastal värvati Salinger sõjaväkke, ta teenis Teises maailmasõjas vastuluurekorpuses ja võttis osa liitlaste dessandist Normandiasse 1944. aastal. 1946-51 elas Salinger koos oma vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hapshire'is ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Viimase jutu "Hapworth 16, 1924" avaldas ta 1965. aastal ajakirjas The New Yorker. Teosed
SIURU Juhendaja: Sirje Urbel Koostajad: Gea Kuum Marleen Tõnurist Liis Kambek Suure Jaani Gümnaasium 2009 Rühmitus "Siuru" · Siuru tegutses aastail 1917 1919 Tallinnas · Rühmituse eesmärk: koondada kirjanikke suuremasse organisatsiooni ja lüüa läbi kirjanduses · Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas · Raha teenisid avalike kirjandusõhtutega Rühmituse liikmed · August Gailit · Marie Under · Johannes Semper · Friedebert Tuglas · Artur Adson · Henrik Visnapuu "Siuru" tähtsus · Lühikese ajaga elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu · Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks, uus ajajärk eriti armastus ja loodusluules · Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja raskustele · "Siurust" kasvasid välja eest...
Mobiliseeriti vaid mehi Põhja-Eestist, kuna selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte. Umbes 32 000 meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Tööpataljonid olid ehitusväeosad, kuhu koondati võimude silmis ebausaldusväärsed mobiliseeritud. Tööpataljonide võib võrrelda sunnitöölaagritega: mehed tegid rasket füüsilist tööd, seejuures arstiabi oli harva saadaval. Surmast tööpataljonides päästis Moskva otsus luua uued eesti rahvusväeosad. 1942.aasta sügiseks moodustati 8.eesti laskurkorpus, kuhu kuulunutest umbes 90% olid eestlased. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, kuid hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Esimesteks vabatahtlikeks olid Suvesõjas osalenud metsavendade salkadest moodustunud üksused. Sõjaväevõimude alluvused formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu.
Andrus Vaarik Teise maailmasõja algusaastad 1939-1942 Miks puhkes maailmasõda? Poliitilised eeldused: Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks, Rahvasteliit ei tulnud ülesannetega toime, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine, MRP. Majanduslikud eeldused: Suur majanduskriis valitses ning, et viia Saksamaa sellest välja otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Ka Nõukogude Liit kasutas sarnast majanduspoliitikat. Ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli laiendada Saksa rahva eluruumi teiste arvelt. Stalin aga unistas kommunismi laienemisest läände. Mõlemad olid nõus selleks kasutama sõjalist jõudu. MRP sõlmimisega kinnitasid need 2 riiki üksteise seljataguse. Adolf Hitler Jossif Stalin Sõjategevuse algus Teine maalimasõda algas 1.sept. 1939. Saksamaa tungis Poolasse 3.sept kuulutasid ka Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17. sept. Sisenes ka NSVL Poolasse. Kuu lõpuks o...
mehe. Hilter saatis liitlastele Aafrika korpuse, mida juhtis Erwin Rommel. 1941 alustasid Rommeli väed vasturünnakut ja surusid Briti üksused tagasi. Rommeli tehnika oli tungida tankidega sügavale vastase tagalasse ja tekitada seal paanikat. Erwin Rommel Sõda merel ja õhus 1940 alustas Hitler allveesõda Atlandi ookeanil, üritades läbi lõigata kaupade sisseveost sõtluva Inglismaa varustusteid. Allveelaevu oli vähe, aga taktika tõhus. Edu oli 1942. aasta algul, kuid püsivat edu ei suudetud saavutada. Inglased ehitasid kaubalaevu kiiremini, kui sakslased suutsid neid hävitada ja kasutasid nende vastu ka lennuväge. Allveesõda jätkus maailmasõja lõpuni, aga inglasi see ei ohustanud. 1942-1943 suurenes ka õhusõja tähtsus Saksamaa vastu kui oli ülekaal õhus saavutatud, asuti Saksamaad süstemaatiliselt puruks pommitama. Teine maailmasõja merel ja õhus
Teadus Eestis 1920-1930 Teadusvaldkondadest edenesid kiiresti rahvusteadused: eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia. Eesti keelest sai ajakohane ameti- ja teaduskeel. Eesti õigusteadlased olid aktiivsed ka poliitikas, eeskätt õigusajaloolane Jüri Uluots ja rahvusvahelise õiguse spetsialist Ants Piip. Arstiteadlastest olid tuntumad neuroloog Ludvig Puusepp, rahvusvaheliselt tunnustati ka Aleksander Paldrocki uurimistöid leepra alal. Tuntuim eesti (majandus)geograaf oli Edgar Kant, loodusteadlastest olid tuntuimad botaanik Teodor Lippmaa ja taimefüsioloog Hugo Kaho. Silmapaistvad olid Paul Kogermani uurimistööd põlevkivikeemias. Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teadlasi oli astronoom Ernst Öpik. Sõja järel laia maailma jõudnud eesti teadlastest võõras keskkonnas suutsid oma erialal edasi tegutseda lisaks Kantile veel: 1)Raadil töötanud botaanik, taimehaiguste uurija, Elmar Leppik (18981978...
Mobiliseeriti vaid mehi Põhja-Eestist, kuna selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte. Umbes 32 000 meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Tööpataljonid olid ehitusväeosad, kuhu koondati võimude silmis ebausaldusväärsed mobiliseeritud. Tööpataljonide võib võrrelda sunnitöölaagritega: mehed tegid rasket füüsilist tööd, seejuures arstiabi oli harva saadaval. Surmast tööpataljonides päästis Moskva otsus luua uued eesti rahvusväeosad. 1942.aasta sügiseks moodustati 8.eesti laskurkorpus, kuhu kuulunutest umbes 90% olid eestlased. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, kuid hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Esimesteks vabatahtlikeks olid Suvesõjas osalenud metsavendade salkadest moodustunud üksused. Sõjaväevõimude alluvused formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu.
KORDAV TL 2 MAAILMASÕDA 1. Sõnasta lühidalt viis II ms puhkemise põhjust • Küikide suurriikide vahel tekkinud pinge ei leidnud lahendust I ms • Poliitilised eeldused-Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjata • Majanduslikud eeldused- Saksamaa pidi kuidagi majanduslikust olust välja tulema, peamine ül oli tugeva sõjaväe ülesehitamine • ideoloogilised eeldused- Saksa rahvas vajas eluruumi juurde • Tühistada Versaii leping ja näidata Saksamaa võimu 2. Mis muutus territooriumi jagamises 1939.a septembrist- 1941 juunini Poola riik kaotati, selle alad jagati Saksamaa ja NSVL vahel ning Leedu anti NSVL mõjusfääri 3. Riikide vallutused 1939a septembrist- 1941a juunini Saksamaa NSVL Saksamaa, Itaalia, Tirana, Ungari, Rumeenia, Eesti,Läti, Leedu, pool poolast Bulgaaria, Osa poolast, Karjala 4. Millised prantsusmaa alad jäid pärast Compiegne i vaherahu (1940) Saksa okupa...
o 14-aastaselt asus õppima Tallinna Kaubanduskoolis, mille lõpetas 1930. aastal. o Esimene jutuke, millega teenis lisaraha ilmus aastal 1928 ajalehes ,,Uudisleht" o Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932) Karl Ristikivi vaimse kujunemise periood o 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. o Esimese tõelise tunnustuse saavutas Ristikivi lastekirjanikuna: ,,Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) o "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) o Kuulus üliõpilasseltsi "Veljesto", mille liikmeks ta astus esimesel ülikoolisügisel. Vaimse kujunemise periood jätkub o 1938. aastal saabus tõeline kirjanduslik tunnustus. Tallinna triloogia:
miljon tsiviilisikut suri nälga Sakslased kaotasid kuni 500 000 sõdurit. https://www.youtube.com/watch?v=tZ5M1orobEs Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Stalingradi lahing Saksamaa versus Nõukogude Liit sakslaste suur kaotus Idarindel august 1942 kuni veebruar 1943 mõlemal poolel kokku langes 2 miljonit inimest 90 000 sakslast langes vangi, hiljem naasis Saksamaale vaid 6000 Murrang sõjas Stalingradi lahing ning USA-Briti vägede edu Põhja- Aafrikas tähistasid murrangut Hitleri-vastase leeri kasuks. Lisaks maabusid 1943 suvel USA-Briti väed Sitsiilias ja Itaalia kuningas sõlmis nendega vaherahu. -> Lõuna-Itaalia Mussolini vastu. -> Põhja- ja Kesk-Itaalias fasistlik vabariik. Teherani konverents 1943. aasta lõpus
Audru khk, seeliku kiri (ERM EJ 156:5); Eesti Rahva Muuseum; Faili nimi:010117_ERM_EJ_156_5.jpg Etnograafilised joonised Number ERM EJ 156:5 Nimetus Audru khk, seeliku kiri Olemus kavand/joonis/eskiis Originaal originaal Seisund määramata Leht 45x32 cm, vesivärvijoonis. Üksikjoonis. Audru khk ( PäMu 1690) Joonistas A. Madisson ( eesti) EJ 156. A. Madissoni joonised Pärnu Muuseumi tekstiilidest Vigala ning Audru kihelkondadest ja Muhust, 5 lehte. Etn. jooniste päevik 14.09.42, nr 156. Katalooginud septembris 1942.a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
