• 1940–1941 töötas ajalehe Kommunist toimetuses ning oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli ta Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. • August Jakobson sai Eesti NSV rahvakirjanikuks 1947. • 1944–1946 ja 1950–1954 oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, 1950–1958 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. • August Jakobson oli NLKP liige 1942. aastast. • Suri 23. mai 1963, Tallinnas. LOOMING • Kirjutas romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev". • Pärast sõda kirjutas ta peamiselt näidendeid, mis kajastavad ühiskonna võitlust kindlalt klassipositsioonilt. • Tema näidendeid mängiti oma ajal kogu NSV Liidus. TEOSED Romaanid Novellikogud
Anastassija Gontsarova 9. klass. Tähtsam info ja elugugu · Sündis 16. oktoobril 1912. ning suri 19. juulil 1977. · Sündis Saulepi vallas,Varbla kihelkonnas. · Suri Solnas,Stockholmi läänes. · Kasutas eesnime Karl Konstantin. Haridus · Varbla 6-klassiline algkool · Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) · Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. · 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi Veljesto Ühiskondlik tegevus · Karl Ristikivi oli koos Valev Uibopuuga aastatel 1944 1946 Helsingis ja Stockholmis neljas osas ilmunud koguteose "Eesti Looming" eestvedaja. · Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Eesti Rahvusnõukogu juhatuses esindas ta Vabariikliku Ühingut. · Ristikivi valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. · Ta kuulus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse eksiilis ja
aprill 1941 29. aprill 1941 Jugoslaavia lõplikult okkupeeritud. Mandri-Kreeka lõplikult okupeeritud. 22. juuni 1941 6. detsember 1941 Saksamaa tungis kallale NSV Liidule, ennetades nii Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi, vallutades Nõukogude vägede kallaletungi Saksamaale. 1942. a. kevadeks sakslastelt tagasi 150 000 km 2. Moskva all sai Wehrmacht esimese kaotuse II maailmasõjas. Punaarmeed aitasid erakordselt külm talv (Kindral Külm; novembri lõpust alates küündis õhutemperatuur Moskva
Third level nakatatud Loodearmeed. Fourth level 1940 arreteeriti Nõukogude Fifth level okupatsioonivõimude poolt. Lasti Patarei vanglas maha. Juhan Tõrvand Sünni- ja surmakuupäev: 24. november 1883- Click to edit Master text styles 12. mai 1942 Lõpetas Vilno junkrukooli 1906. aastal, mille Second level järel teenis Viiburis. Third level Võttis koos teiste ohvitseridega osa põrandaalusest revolutsioonilisest tegevusest Fourth level ning oli sellega seoses sunnitud vahetama
Riideid saab ta oma kolleegidelt. Aina rohkem hakkas ta kokku puutuma poliitikaga, uued sõbrad tegelesid aktiivselt poliitikaga. Poliitika (1942-1952) Johannesburg on Lõuna-Aafrika suurim linn ja suurima kuritegevusega linn maailmas, seal puutus Mandela kokku rassismiga ja koges seda ka omal nahal. Mustanahaliste elu oli raske, nad olid vaesed ja valged rõhusid neid. Soovist parandada tumedanahalise elujärge, astus ta Aafrika Rahvuskongressi (ANC) 1942 aastal. See oli organisatsioon, mis võitles neegrite õiguste eest ja diskrimineerimise vastu. Mandela ja ta sõbrad Tambo ning Sisulu moodustasid ANC Noorte Liiga. 1948 kehtestas valimised (mustanahalised ei tohtinud valida) võitnud valgete aafriklaste rahvuspartei apartheide süsteemi. Apartheid eraldasid valgeid ja musti üksteisest ja diskrimineerisid mustanahalist elanikkonda. Erinevat nahavärvi inimesed ei võinud enam
Auschwitz II-Birkenau Birkenau laager oli Auschwitzi suurim. See asustati Brzezinka külla Auschwitzi lähedale. Laager asutati Heinrich Himmleri käsul, kes sai selleks inspiratsiooni, külastades Auschwitz I 1. Märtsil 1941 aastal. Birkenau ehitamist alustati oktoobris 1941 aastal. Laager pidi mahutama 125 000 inimest ja koosnes 40 laagrist. Auschwitz II jagunes neljaks. Esimene osa pidi mahutama 20 000 vangi ja ülejäänud kolm 60 000. Birkenau sai valmis 1942 aastal ja kattis 175 aakrist maa-ala. Sarnaselt Auschwitz I rajamisega, aeti ka kõik Brzezinka küla elanikud oma kodudest välja. Esimene Birkenau sektror BI, ehitati Brzezinka külla 1941 ja 1942 aasta talvel. BI jagati omakorda kaheks väiksemaks sektoriks BIa ja BIb. Sektor BI koosnes 62 kasarmust ( 30 tellistest ja 32 puidust) koos 10 kasarmuga, kus asusid pesuruumid, 2 köögist, 2 laohoonest
elanikkonda Kristalliöö Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Taaveti täht Alates 1939.a sügisest pidid kõik juudid alates 10 eluaastast kandma kollast kuusnurka taaveti tähte "Juudiküsimuse lõpplahendus" 20. jaanuar 1942 Wannsee konverents Euroopas elavate 11 miljoni plaanipärane hävitamine 1942 algasid küüditamised koondus- ja surmalaagritesse Vange kasutati raskel orjatööl Nende peal julmad meditsiinilised katsed Kurnatud ja nõrkenud saadeti hukkamisele Oled aaria rassist või juut? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Kirikukirjades sai Karl nimeks (3)_____. Ta ema oli (4)_____ ja tänu sellele pidi noor Ristikivi tihti (5)_____ vahetama. Tema koolitee algas (6)_____ algkoolis. 15aastaselt asus Karl õppima (7)_____, mille ta lõpetas (8)_____ aastal. Peale selle lõpetamist astus nooruk (9)_____ ja lõpetas (10)_____ aastal selle humanitaararu. Sellise õpihimu põhjuseksvõis olla soov (11)_____ või (12)_____ saada. Kuid kahjuks ei võetud teda viletsa (13)_____ pärast lennukikooli. Ning 1942 aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli (14)_____ erialal. Loominguteed alustas Karl Ristikivi (15)_____aastaselt. Oma esimesed kirjandusauhinnad sai ta (16)_____ eest. Järgmisena kirjutas Karl kolm romaani: (17)_____, (18)_____ ja (19)_____, mida seob Tallinna (20)_____ ühine (21)_____ ja (22)_____. ,,Tuli ja Raud" on perekonnaromaan, kus peategelane on sulane (23)_____. (24)_____ aastal ilumunud ,,Õige mehe koda" esitrükk kannab pealkirja (25)_____. Ning
· 6. Teise maailmasõja toimumisaeg on 3.09.1939 - 2.09.1945 · 7.Rohkem kui 40% Saksamaa lennukeid hävis. · 8.Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksmaaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Asutria. · 9.Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 20.novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. · 10. 7.detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harboris olevat mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda. · 11. 1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses. · 12. 1943. lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. · 13. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. · 14. Augustist novembrini 1940 üritasid sakslased inglaste vastupanu murda,
Albert Camus (1913-1960) Hukkus küpses loomeeas, autoõnnetuses. Jõudis eksistentsifilosoofiani Sartre'iga enam-vähem ühraeglselt, kuid sõltumatult. Sündis Alzeerias Mondovi linnas põllutöölise perekonnas, ema oli tal hispaanlanna. Temagi isa suri varakult. Pere majandusraskustest hoolimata läks Camus'l korda pääseda Orani ülikooli filosoofiat õppima. 1934. a liitus ta Prantsuse Kommunistliku Parteiga. Astus aasta hiljem välja. 1930. aastast alates kimbutas teda tuberkuloos. Ta sai filosoofiaõpetaja tunnistuse, samas hakkas tegelema teatriga, asutas 1935. a töölisteatri, kus tegutses nii näitleja kui ka dramaturgina. Võttis osa vastupanuliikumisest. Samaaegselt kirjutas ta esikromaani "Võõras" (1942; ek. 1966, 1989) ja essee "Sisyphose müüt" (1942; ek. 1972, 1989). Camuse "Katk" sai tema menukaimaks teoseks (ek. 1963, 1989) "Mässav inimene" avaldas Camus 1951.a (ek. 1996) näidend "Caligula" (1944; ek. 1989) romaan "Langus" (1956; ek. 19...
Benjamin Britten 22.11.1913 4.12.1976 Elulugu Inglise helilooja ja pianist Huvi muusika vastu tekkis tänu lauljannast emale Esimese helitöö kirjutas 5-aastaselt Sai stipendiumi Londoni Kuninglikku Muusikakolledzisse Õppis klaverit ja kompositsiooni Kooli lõpetas 1933.aastal 1939.aastal sõitis Britten puhkeva sõja eest USA-sse, kuid naasis sealt juba 1942.aastal Peale sõda kogus ta muusika üha enam tunnustust 1948.aastal asutas ta Aldeburghi festivali Saanud mitmeid auhindu ja aunimetusi Britten sai Teenete ordeni kolmanda heliloojana Enne surma tõsteti ta aadliseisusesse Suurimaks eeskujuks Henry Purcell Looming 20.saj väljapaistvaim Inglise helilooja Andekas dirigent ja pianist Tema varajastes teostes on tunda Stravinski ja Mahleri mõjutusi Tundis huvi Schönbergi ja Bergi
1939.a sõlmiti MRP, määrati eesti saatus. 1942 .a formeeriti sakslaste poolt Eesti leegion, kuna vabatahtlikud,-välismaalased ei tohtinud teenida Wehrmachi-is. Loodi mitmeid piirikaitse rügemendid. 80 000 meest oli Saksa mundris. Augustis tuli rügement Eestisse ja osales mitmel pool kaitselahingutes ( eriti vahvalt Emajõe ääres) 4-meest on pälvinud maailma ühe auväärsema ordeni Alfons Rebane,-Harald Riipalu, Paul Maitla,Harald Nugiseks. Alfons Rebane sündis 1908.a. 1942 määrati ta 658. Idapataljoni ülemaks.1944.a jaanuar osales Volhovi-Novgorodi piirkonnas.Nende lahingute eest sai ta autasu esimese eestlasena ( Raudristi Rüütlirüstiga). Sai saksamaal Augsburgis 8.03.1976 kopsuvähi. 1948-1949.a teenisid eestlased USA-vägedes.Valvasid Nürnbergi vanglat.Aitasid hoida käigus Berliini õhusildu.Kokku moodustasid üheksa kompaniid, kus käisid läbi 5000 eestlast.
ja kaluritüübid, naturalistlik; novell ,,Kõmpa" toetub lapsepõlvemälestustele. Värsse hakkas avaldama 1931 ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Jevgeni Oneginist mõjutatult kirjutas proosapoeemi ,,Viletsuse komöödia" 1935 ning poeemi ,,Lugu valgest varesest" irooniline tõusikliku seltskonna kujutus; poeem ,,Vahanukk" 1934; esimene luulekogu "Tolm ja tuli" (1936); ,,Pirnipuu" 1936; poeemikogu ,,Mõrane peegel" 1939; poeem ,,Pähklikoor"1937; poeem ,,Raudsed roopad" 1942 rahva saatusest; regilaulusarnane ülistuslaul inimese loovale algele: tööle ja leivale kui elu sümbolitele. ,,Leib"; album ,,Ammukaar" 1942 sisaldab 10 sõjaaegset tippluuletust; valikkogud ,,Tähetund" 1966, ,,Eluhelbed"1971, ,,Lendav linn"1979; viimase perioodi luule kogus ,,Korallid Emajões" 1986 mõtestab elu ja selle ohte. Poeemid ja ballaadid "Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler" on eesti luule väärtuslikuimad. ,,Tulipunane vihmavari" Alveri paistab silma kunstilise küpsusega
Nord Leningrad Mitte Moskva (Relly hav no fcking idea da fuq this is) Süda Ukraina 07.12.1941 – Jaapan USA USA mereväebaaside hõivamine Hawaii saarestikul Pearl Harboris Jaapan kuulutas sõja USALE Atlandi Harta 1941 Sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted 1942 Wannsseo (or wanna-see-u :3) konverents Programm juutide hävitamiseks 5129 mln Euroopa juuti tapeti gaasiga Auschuitris-asdjdfafhcbjkdshb 1942-1945 Murrang II MSs Põhjused: talvekülmad; sakslastel puudus talvevarustus; naftapuudus; USA sõtta sekkumine.
• Poliitilise võitluse ja kuuleka rahva kasvatamise vahend • Kasvatada sihikindlaid võitlejaid kommunismi ehituse eest Kultuuriajakirjandus • Ajakirjandus allutati riiklikule kontrollile • Endise nime all jäi ilmuma ajakiri „Looming“ • „Varamu“ kujundati ümber ajakirjaks „Viisnurk“, mis ilmus vaid aastatel 1940-41 • Almanahh „Sõjasarv“ ilmus Moskvas aastatel 1943-44, mis andis hea pildi sõjaaegsest kirjandusest • 1942 anti välja kaks numbrit almanahhi „Ammukaar“ • 1945 hakkas ilmuma nädalaleht „Sirp ja Vasar“ Mida tegid eesti kirjanikud? l Edukad olid need, kes omandasid kiiresti sotsialistliku realismi põhimõtted l Toimus geograafiline ümberpaiknemine: 1) põgeneti Eestist; 2) jäädi Eestisse l Kirjanikest jäid Eestisse näiteks: J. Vares-Barbarus, J. Semper, A. Jakobson l Kirjanikud, kes vaikisid olid B. Alver ja U. Masing l 1949
2. Sõjategevuse iseloomustus: Vt.õpik lk.4-39. 3. Murrang II maailmasõjas: · Kuni 1941.a. lõpuni Saksa armee kaotusi sisuliselt tundma ei pidanud. Välksõjataktikat kasutades viidi peaaegu kõik operatsioonid edukalt lõpule. Tagasilöögi osaliseks said sakslased ainult võitluses Suurbritanniaga, keda ei õnnestunud põlvili suruda ning ebaedu tuli taluda ka pealetungil idarindel, kus Saksa väeosad paisati tagasi Moskva alt (detsembris 1941.a.) · 1942.aastaks olid Saksamaa ja tema liitlased vallutanud / alistuma sundinud: Euroopas Poola (1939); Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa (1940); Jugoslaavia, Kreeka (1941); sakslased olid võitluses NSV Liidu vastu jõudnud kuni Volga jõeni ja Kaukaasiani Aafrikas üritasid Saksa ja Itaalia üksused vallutada Egiptust ja saada oma kontrolli alla Suessi kanal
impressionistliku vahetu lähenemise ning värviheleduse. Laikmaa maalis peamiselt loodusmaastikke ja portreesid eesti haritlastest ning Lääne-Eesti talurahvast. Ta kujundas oma loomingu-,pedagoogi- ja organiseerimistöödega 20. sajandi esikümnenditel Eesti kunsti traditsioone, jäädes põhiolemuselt realistiks, kuid impressionistliku kvaliteediga. 1932. a sulges ta oma ateljeekooli, elas ja töötas sestpeale põhiliselt oma talus Kadarpiku külas Taeblas. A. Laikmaa suri 19. novembril 1942. a. ning on maetud Kadarpikule (hauasammas 1956, J. Raudsepp). Kunstniku majamuuseum avati 1960. a. ja see on Läänemaa Muuseumi (asutatud 1929) filiaal. Muuseas, just Laikmaa oli tolleaegsele Läänemaa muuseumile esimene energiline vanavara annetaja. „Läänemaa talu” ( 1918.a) /pastellmaal „Marie Under” /pastellmaal
Eduard Viiralt (1898-1954) Elukäik Eesti graafik relalismi kunstivooluga sündis 20 märtsil 1898 a. Peterburis mõisateenindaja pojana. 1909 a. siirdus tema perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunstitööstuskooli. Pärast kooli lõpetamist 1919 a. oktoobris jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopf´i skulptuuriateljees. 1922-23 aa. jätkas õpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werner´i juhatusel. 1923 a. sõitis Viiralt tagasi Tartusse. 1925 a. olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipeendiumi, sõitis Viiralt Pariisi, ning elas seal 1939 a-ni, s...
Albert Camus (1913-1960) Eksistenstialismi esindaja, pani kirjanduses aluse absurdi mõistele. sündis 1913 Alzeerias, oli prantslane. Isa suri I MSs. Õppi Alzeeria ülikoolis filosoofiat. 1939 tuleb ta Prle. Cst ivabadusvõitleja kui Sm Pr vallutab. Andis välja ka vabadusvõitlejate ajalehte. 1957 sai Nobeli preemia. C suri autoõnnetuses. Looming. 1942 ,,Võõras"(lühiromaan). Meursault(peateg.)>ema surm ja matused jätavad ta külmaks. On ümbritsevast miljööst võõrdunud. I osas M.tapab inimese, II osas on juttu kohtuprotsessist. Kuriteo sooritas juhuslikult, ettekavatsemata. Talle tahetakse surmanuhtlust määrata. Alles kohtuprotsessi käigus hakkab M.elu üle järele mõtlema. Prokurör üritab Mi näidata halvemana kui ta on. Mle määrataksegi surmanuhtlus. M ei avalda aktiivsust enda päästmiseks. M leiab,et kogu ta elu on olnud tühi, lohutab end sellega, et inimene sureb nkn. Ta tunneb, et ta on esimest ko...
ansluss ustria liitmine Saksamaaga, Austria mingit vastupanu ei osutanud koonduslaagersunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati partisanisõdasõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte ning külvavad hirmu ja segadustkummaline sõda- sõda, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel poolel Saksamaa, erilist sõjategevust ei toimunud. Chamberlain- briti peaminister. Daladierprantsusmaa peaminister. Hitlernatsisaksamaa eestvedaja Mussolinifasistliku Itaalia juht.Petain-Saksa marionett, saksa-sõbralik valitsus De gaulleprantsusmeelne natside ajal, läks londonisse zukov punaarmee väejuht, kes alustas vastupealetungi natside vastu.Titojugoslaavia valitseja Eisenhowerliitlasvägede juhatja, usa poliitik Mannerheim Iseseisva Soome riigi pooldaja sõjaväe ülemjuhataja väejuht Talevesõja ajal. 1918 nim riigihoid...
põhnnud hävitusptljnid. Hävitusptljnidss ksti nmsti Nõukgud võimu ttjid ning ljlsid isikuid vbthtlikkus lusl. sti trritrilkrpuss slsid 1941. st lhinguts smuti stlsd. 20. juulil 1941 timus üldmbilistsin. Umbr 32000 mbilisritud stlst viidi Vnml tööptljnidss (hitusväsdss, kuhu kndti ndist Blti riikid kdnikk). Sl srnns lukrd sunnitöölgritg ning ig nljs stln suri 1941/42 st tlvl ülkurntus või higust tgjärjl. Pl Mskv tsust luu uud sti rhvusväsd mdustti 1942. st sügisks 27000-mhlin, pmislt stlstst ksnv 8. sti Tllinn lskurkrpus Tis Milmsõj lgpridil Sks rmss mindi vbthtlikult, lkõig svist mkst kätt Nõukgud kuptsini jl kgtu st, kuid järk-järgult läks Sks väjuhtus sunniviisilislt mbilistsinil. simsd vbthtlikud Sks vägds lid mtsvnnd, j nndst mdustunud üksusd. Sks sõjvägd võimu ll lid idptljnid, plitsivõimudl lid plitsiptljnid võimu ll. Sst, t vbthtlik värbmin sti SS-lginiss 1942. stl tulmusi i ndnud, sst ntsliku Sksm
Enn Kippel 1) Enn Kippel sündis 16. veebruaril 1901 ja suri 15. veebruaril 1942. 2) Tegevusalad: Kippel elas pärast oma isa surma (aastal 1913) Peterburis, kus ta õppis kondiitriks. Aastal 1919 pöördus ta tagasi kodumaale, astudes Eesti kaitseväkke. Aastast 1921 teenis ta üleajateenijana 2. Üksikus jalaväepataljonis. Teenistus kestis 1940. aastani, küll kirjutaja, joonestaja, raamatukoguhoidja ja poejuhataja ametis. 3) Enn Kippeli naine Maret Kippel oli pärit Jõgevalt, tema isa Jaan Lätte oli üks Jõgeva tuntumaid seppi
· Saksamaa kallaletung NSVL-le 1941 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 1945, mai · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945, august 3. Õige aastaarv · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Talvesõja algus 1939 · Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945 · Teherani konverents 1943 · Potsdami konverents 1945 · Kurski lahing 1943 · Midway lahing 1942 · Prantsusmaa kapituleerumine Saksamaa ees 1940 · Moskva lahing 1941 4. Märkige sündmus, mis toimus · 01.09.1939 II MS algus · 02.09.1945 II MS lõpp · 22.06.1941 Saksamaa ründas NSVL, (Sks vs NSVL sõja algus) · 06.06.1944 Normandia dessant · 07.12.1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pear'l Harbour'ile · 23.08.1939 Molotov-Ribbentropi pakt · 08.05.1945 Saksamaa kapituleerumine · 06.08
Eduard Viiralt Koostaja: Eva Hein Klass: 12 A Ülevaade elust E. Viiralt on sündinud 20. märts 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana 1909 a siirdus perekond Eestisse Maailmasõja puhkedes kolis perekond Tallinna ning Viiralt valis õppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli Tallinna Kunsttööstuskool jäi Viiraltil lõpetamata Viiralt jätkas oma õpinguid Anton Starkopfi skulptuuriateljees Tartus Pallases aastal 1919 Osalemine Vabadussõjas katkestas õpingud 19221923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias 1923 sügisel sõitis Viiralt tagasi Tartusse 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal õppejõuna 19251939 elas Viiralt Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse 1938. juulist kuni 1939. veebruarini elas ta Marokos Marrakechis 1945 jõudis Viiralt Rootsi 1946 sügis pöördus Viiralt lõplikult Pariisi...
1935- Tartu Kaubanduskool 1939 1939- Tartu Kommertsgümnaasium 1941 Tartu Ülikool (Filosoofiataduskonna Põhjamaade ajalugu 1942- ja arheoloogia.) 1943 o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. o 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni
juuli 2.aug 1945, otsusteks olid natsismi ja militarismi likvideerimine, ja 4D poliitika. 5) Isikud: a) Jossif Stalin b) Adolf Hitler c) Churchill d) Truman e) Roosevelt 6) Jaapani pommitamine (Hiroshima, Nagasaki)- Jaapanile esitati tingimusteta ultimaatum kapituleerumiseks, 2 aatom pommi viskamine jaapanile (6.aug ja 9.aug Hiroshimale ja Nagasakile) 7) Aastaarvud: a) Sõja algus- 1.sept.1939 b) Suure Isamaasõja algus- 1942 c) Pearl Harbouri pommitamine- 1941 7.Dets d) Stalingradi lahing- 1942-1943 e) Leningradi blokaad- 1941-1944 f) Saksamaa kapituleerumine- 1945 g) II MS lõpp (lõppes Jaapani kapituleerumisega)- 14aug.1945 8) Sõja tagajärjed- Inimkaotused 50-70milj, suur osa tsiviilelanikud. Hiigelsuured sõjakulud: 1500mld USD, muutus maailma poliitiline kaart Balti riigid kaotasid iseseisvuse, GER lõhenemine.
sõjalise nõrkusest maailmas Hitleri vastane kualitsioon( usa, UK , NL ) 1939-1941: 3sept. UK ja Prantusmaa kuulutavad saksale sõja, pärast prantsuse alistamist jääb UK ainsaks saksa vastu tegutsevaks riigiks. 1941-1943: 21.juuni 1941 saksa ründab NL-tu, 12 juuli 1941 ühise sõjategevuse kokkulepe NV ja UK vahel, 14 aug.1941 Atlandi Harta allkirjastamine Usa ja UK vahel, 7sept. 1941 Jaapan ründab Usa. 1jananuar 1942 allkirjastati ühinenud rahvasta deklaratsioon, 1943nov-dets. Toimus Teherani konverents, mis oli esimene suurriikide tippkohtumine kus kooskõlastati sõjalisi operatsioone, seal planeeriti Euroopa jagunemist ja arutleti tegevuskava saksa purustamiseks 1944- 1945 6 juuni 1944 teise rinde avamine Normandi disant, 1945 vebr. Toimus Jalta konverents kus kooskõlastati saksa lõplik purustamis operatsioon, juuli-august
Ajalugu Referaat Albert Camus Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.......................................................................................................lk 2 Sissejuhatus...................................................................................................lk 3 Albert Camus ...............................................................................................lk 4 Teosed.........................................................................................................lk 6 Kokkuvõte....................................................................................................lk 8 2 Sissejuhatus Selles referaadis kirjutan ma Albert Camus´e elust. Ta oli prantsuse kirjanik ja filosoof. Oma elu jooksul on ta saavutanud väga palju. Ta ki...
hoidma, annekteerima - liidendama, interneerima – kinni pidama ja eraldama, inkorporeerima – endaga liitma 12.Eesti alternatiivid 1939. aastal M.Ilmjärve põhjal (õ.lk.135) – Sõjaline vastupanu. neutraliteedi tõeline jälgimine, Balti riikide ühine esinemine Nõudkogude Liidu nõudmiste vastu. 13.Sõjategevus Saksamaa ja NSVL vahel (millal algas, kuidas, Barbarossa plaan, kuhu Saksamaa vallutustega jõudis 1942. aastaks) – 1941 tungis Saksamaa kallale NSVL’e. Saksa sõjaplaan NSV vastu „Barbarossa“, NSVL sõjaplaan Saksa vastu „Groza“. 14.Jaapan astub sõtta (millal, kelle vastu) – 7. Dets 1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasile. USA astub sõtta. (Jaapan on Saksa liitlane) 15.Stalingradi lahing kui sõja pöördepunkt – 1942-43. Sakslaste kapituleerumine. Tagasilöök ka Aafrikas El-Alameini lahingus. Ning 1943 Kurski pealetungis. 16
aasta lahingutes samuti eestlased. 20. juulil 1941 toimunud üldmobilisatsiooni käigus mobiliseeriti mehi Põhja-Eestist. Umber 32000 mobiliseeritud eestlast viidi Venemaale tööpataljonidesse (ehitusväeosadesse, kuhu koondati endiste Balti riikide kodanikke). Seal sarnanes olukord sunnitöölaagritega ning iga neljas eestlane suri 1941/42 aasta talvel ülekurnatuse või haiguste tagajärjel. Peale Moskva otsust luua uued eesti rahvusväeosad moodustati 1942. aasta sügiseks 27000-meheline, peamiselt eestlastest koosnev 8. eesti laskurkorpus. Saksa armeesse mindi sõja algperioodil vabatahtlikult, eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid järk-järgult läks Saksa väejuhatus üle sundmobilisatsioonidele. Esimeste vabatahtlikena tegid Saksa vägede koosseisus kaasa metsavendade salkadest moodustunud üksused. Sõjaväe võimude alluvuses olid nn idapataljonid, politseivõimudel politseipataljonid. Kuna 1942
Eduard Wiiralt Kodanikunimega Eduard Viiralt. Sündis 20.märts 1898. Peterburi Kubermangus ning suri 8.jaanuar 1954 Pariisis. Oli Eesti graafik. Õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Osales Vabadussõjas, mille pärast katkestas õpingud. 1924. lõpetas õpingud Pallases graafiku ja kujurina ning töötas seal mõnda aega õppejõuna. Wiiralt on elanud Prantsusmaal, Marokos, Eestis ja Rootsis. Ainsa eestlasena on maetud PèreLachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Ta sündis Peterburi kubermangus mõisateenjate pojana. Hiljem siirdus perega Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. II maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Eduard läks Kunsttö...
Põhjused: 1) Taani väinade kaudu Põhja-ja Läänemere laevaliikluse kontroll 2) Norra suured rauamaagivarud vajalikud Saksa sõjatööstusel sügis 1940 lahing Britannia pärast (Saksa lennukid pommitasid Inglismaa linnasid ja tööstuspiirkondi) 22. juuni 1941 Saksamaa alustab Barbarossa plaani realiseerimist (kallaletung Nõukogude Liidule) 1. dets 1941 Jaapanlased ründavad Ameerika sõjaväebaasi Pearl Harbouris, ameeriklased kistakse sõtta november 1942 veebruar 1943 Stalingradi lahing. See on oluline linn, kuna läbi selle toimus nafta liikumine idast läände. Venelased võitsid lahingu, sellega alustasid vastupealetungi Strateegiline pommitamine alates 1942 aastast liitlased pommitasid sihtmärgitult Saksa linnu ja tööstuspiirkondi Saksa sõjatööstuse nõrgestuseks 1944 NL alustab vastupealetungi. Eesti tähtsamad lahingud Sinimägedes, kus hoiti kinni idarinnet. 6. juuni 1944 Normandia dessant e
KATSED STERILISEERIMISEGA Katseid steriliseerimise ja viljakuse mõjutamisega viidi läbi 1941 märts-1945 jaanuar Auschwitzis Eesmärgiks leida sobiv steriliseerimisviis suurte rahvamasside jaoks, mis võtaks vähe aega ja vaeva Massilise rassi hävitamise sooritamiseks prooviti erinevaid vahendeid: radiatsiooni, kirurgiat, ravimeid Paljud katsealused, kelleks olid juudid ja mustlased, kannataid piina või hukkusid KATSED KÕRGUSE JA MADALA RÕHUGA Sooritati 1942 märtsist-augustini koonduslaagris Müncheni lähedal Eesmärgiks oli leida parim viis, kuidas Saksa õhuvägede piloodid saaksid ellu jääda juhul, kui nad peaksid oma lennumasina hülgama Viidi läbi madalrõhu kambris, millega sai jäljendada suurte kõrguste tingimusi Tihtipeale lahkas ta patsientide ajusid kui nad veel elus olid. Tõestamaks, et suurel kõrgusel tekivad veresoontes pisikesed õhumullid. KATSED KAKSIKUTEGA 1943-1944a. Josef Mengele
- 14. august - USA ja GB Atlandi harta.NSVL liitus sellega 24. sept.(vt. Fj., lk.23) - määrati kindlaks sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted ja lubati mitte tunnustada vahepealseid piiride muutmisi Sakslaste pealetung kulges edukalt kuni talveni, siis takerduti: - sept. 1941 algas Leningradi blokaad (kuni jaanuar 1943) - sept. algas Moskva lahing, kus Wehrmacht sai esimest korda lüüa - 6. detsembril asusid venelased pealetungile, mis kestis kuni 1942 kevadeni ja lõid sakslased tagasi. - 1941 nov. laiendati lend-lease ka NSVL-le, NSVL, USA ja GB vastastikune sõjaline abi 2. Saksamaa vallutab Baltimaad Vahetult enne sõja algust oli Baltimaades toimunud esimene massiküüditamine - 14.juuni 1941 – küüditati NSVL poolt Siberisse ligi 50 000 inimest. Seetõttu tervitati siin sõja algust ja vähemalt esialgu suhtuti sakslastesse positiivselt. Kuna Stalin oli käskinud jätta
detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail, Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Nüüd teadsid ka Saksamaa ja Itaalia, et on Ühendriikidega sõjajalal. Sõja algus oli Jaapanile edukas. Poole aastaga suutsid nad hõivata kõik lääneliitlastele tähtsamad tugipunktid Kagu- Aasias. Eriti raskeks hoobiks oli lääneliitlastele Filipiinide, Tai ja Singapuri kaotus. 1.2 Saksamaa pealetung idarindel 1942 Tagasilöök Moskva all ei suutnud sakslasi siiski rivist välja lüüa. Suve saabudes pani Saksa armee end taas maksma. Hitler otsustas anda pealöögi rinde lõunaosas, lootes läbi lõigata Volga jõe ning vallutada Kaukaasia nalftaväljad. 1942. aasta mais üritas Punaarmee omakorda Harkovi all rünnakut, mis lõppes katastroofiga, paljud üksused piirati sisse ning hävitati. Rindel tekkinud tühikusse paisati Saksa tankidiviisid, mis jõudsid juuli lõpuks Volga jõe ning Kaukasuseni
aasta sügiseks olid sakslased vallutanud baltikumi, valgevene ninng suure osa Ukrainast; näis et barbarossa plaan õnnestub täielikult; Leningraadi blokaad; talvekülmad; talvevarustuseta saksa üksused; ; Stalin kuulutas suure Isamaasõjaks; 6.dets. 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi.saksa üksused löödi tagasi; välksõjaplaan oli läbi kukkunud Jaapani sõttaastumine 7.dets.1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Haboris Saksamaa pealetung idarindel 1942.aastal Suve saabudes pani saksa armee end aas maksma; Harkovi all rünnak(sakslased); lõppes katastroofiga; paljud üksused piirati sisse ja hävitati; Hitler nõudis Stalingradi vallutamist; Elbrusel heistai saksa sõjalipp; Stalingrad lahing 1942 oli enamik stalingradist sakslaste kontrolli all; 19.nov 142. alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6.armee. lahingud lõppesid sakslaste kapituleerimisega 2.veebruaril 1943.
plaanide vastu. 1941. 7. detsember – Jaapan ründab ootamatult Hawaii saarestikus asuvat Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasi. Kuidas see mõjutas sõja käiku? Ameeriklastele oli kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid ning Indohiina, Birma, Malaisia, Singapuri, Filipiinid ja Indoneesia, kuid 1942. aasta juunis toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävituslik. 4. Miks, kuidas ja millal tekkis teljeriikide (Itaalia, Saksamaa ja nende liitlased) vastane koalitsioon? (Atlandi harta, Teherani konverents) NSV Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NSV Liidule ja Briti peaminister hakkas nägema Stalinis vaenlase asemel liitlast. 1941. august – kirjutasid Suurbritannia ja USA alla Atlandi Hartale,
Eestist Saksa vägede käes. Venemaale tööpataljonidesse viidi umbes 32 000 mobiliseeritud Eesti meest. TÖÖPATALJONID ehitusväeosad, kuhu koondati võimude silmis ebausaldusväärsed mobiliseeritud. Mehi kasutati füüsiliselt rasketel töödel, toitlustamine, varustamine ja arstiabi olid allpool arvestust. Iga 4. tööpataljoni suunatud eestlane suri 1941/42. a. talvel ülekurnatuse või haiguse tagajärjel. 8. EESTI LASKURKORPUS moodustati 1942 sügiseks, umbes 27 000 meest ja 90% eestlased. Aastavahetusel 1942/43 peetud lahingutes langes pool korpuse koosseisust hukkunute ja haavatutena, ligi 2000 meest andsid end sakslastele vangi. Korpus viidi tagalasse ja toodi uuesti rindele 1944. Märtsis 1945 osales lahingutes Kuramaal. METSAVENNAD tegid kaasa Suvesõjas Saksa vägede koosseisus Eesti pinnal. Pärast Eesti vabanemist saatsid sakslased laiali, varsti algas aga vabatahtlike värbamine uutesse väeosadesse.
1. Jagage Teine maailmasõda perioodideks ning esitage iga perioodi olulisemad jooned. 1. September 1939 - november 1942 = Saksamaa ja tema liitlased tungivad peale ning saavutavad võite, vastased on sunnitud pidama kaitsesõda. 2. November 1942 juuli 1943 murranguline periood, mil Saksamaa ja tema liitlased kaotavad ülekaalu ning initsiatiiv läheb Hitleri-vastasele koalitsioonile. 3. August 1943 august 1945. Hitleri = vastase koalitsiooni riikide pealetung, mis lõpeb Hitleri-Saksamaa ja tema liitlaste täieliku lüüasaamise ning kapitulatsiooniga. 1. periood jaguneb 3 etapiks: a.) 1. september 1939 22. juuni 1941 Hitleri kallaletung Poolale kuni kallaletungini NSV Liidule; b.) 22. juuni 1941 7. detsember 1941: Hitleri
juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Kummaline sõda- 1939-1940 Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa ja nõukogude vahel. Kasutades olukorda, et Euroopas ei olnud 1942. aastal teist rinnet, võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas ning koondas sinna 2 väegruppi. Midway lahing oli 4. juunist kuni 7. juunini 1942 Vaikse ookeani Midway saartel USA ja Jaapani vahel toimunud heitlus, mis lõppes jaapanlaste lüüasaamisega. Tulemused- Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja.
Kui esialgu olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, anglofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniga oli terroriohvreid siiski palju vähem. Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. Sõja eel Eestis elanud juutide enamik oli põgenenud koos Punaarmeega venemaale, kuid siiski jäi siia maha umbes 1000 juudi rahvusest inimest. 1 juulil 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,,Eesti on juudivaba." Alates 1942 aastast hakkasid saksalsed tooma Eestisse juure teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Hinnanguliselt hukati Eestis umbes 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitasid natsid ka mustlasi. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest, hinnanguliselt kuni 15 000 inimest, moodustasid nõukogude sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguste ja kehvade elutingimuste
Aastail hukati ~7800 Eesti elanikku, enamus eestlased. Kui algul olid repressioonid suunatud kommunistide ja teiste kollaborandite vastu, hiljem rahvuslaste jt vangistamine. Repressioonid said tõelise hoo alles pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist Eestis. Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. Hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta ainuüksi rahvusliku kultuuri alusel süstemaatiliselt kõik juudi rahvusest isikud. 1. 07. 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,, Eesti on juudivaba ,,. Alates 1942. a. hakkasid sakslased tooma Eestisse juute teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Hukati kokku u. 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hukati mustlasi ~800. Suurima arvu hukatutest moodustasid sõjavangid. ~15 000. Muudatused elus- olus ja kultuuris : Normid, puudus tarbeesemetest. Puukingad ! Saksa propaganda
aastal sõlmitud kokkulepe USA ja Suurbritannia vahel. G.Zukov Nõukogude riigiteadlane ja väejuht. Nõukogude Liidu marssal. 22. sept. 1944 Punaarmee vallutab Tallinna, uputati Läti ranniku lähedal põgenikelaev. II Maailmasõda ja Eesti II rida Kaardil on tähistatud murrangulised lahingud II MS rinnetel. Nimeta need lahingud ja selgita, mille poolest need olid murrangulised? 4.-7.juuni 1942 Midway merelahing USA ja Jaapani vahel. USA esimene võit 21.august 1942 algas Stalingradi lahing, peatati Saksamaa pealetung ning algas Saksamaa häving 6.juuni 1944 - Normandia dessandiga avati teine rinne Prantsusmaal El-Alameini lahing purustati Saksa armee Aafrikas 4.juuli-23.august 1943 Kurski lahing Saksamaa viimane pealetungikatse idarindel Millal ja kuidas kujuneb Hitleri-vastase koalitsioon? Hakkas välja kujunema 1941.aasta suvel Atlandi harta toel
Juba 22. juunil 1941 tungis Saksa armee koos liitlastega Nõukogude Liidu aladele. Seejärel algas sõda, mida Venemaal nimetatakse suureks isamaasõjaks. Barbarossa plaan kukkus läbi, sest Nõukogude väed oli lõpuks väga raevukad ja kaootilised vastupanuks ning tänu sellele, et Hitler oma strateegilisi eesmärke muutis, võttis see Saksamaalt ära võimaluse välksõja õnnestumiseks. Stalingradi lahing Stalingraadi sõda 21 august 1942 - 2 veebruar 1943 Osapooled Saksamaa ja Punaarmee Tagajärjed 1.5 miljonit surnud. Sakamaal ja liitlastel suured kaotused, Wehrmacht ei toibunud. Jossif Stalini käskkiri (mustand) Stalingradi all võitlevatele Punaarmee üksustele, 28. juuli 1942 Paanikatekitajad ja argpüksid tuleb kohapeal maha lasta. Lõpp teha taganemise mentaliteedile! Komandörid,
November 1940. Rahareform (1 kroon = 1,25 rubla). 14. juuni 1941. Massiline küüditamine Siberisse. 22. juuni 1941. Nõukogude-Saksa sõja puhkemine. Suvi 1941. 22. Territoriaalse Laskurkorpuse võitlused Wermachti vastu. 7. juuli 1941. Sakslased ületavad Iklas Eesti piiri. 28. august 1941. Saksa väed vallutavad Tallinna. 21. oktoober 1941. Täielik Saksa okupatsioon. 1942. Kuulutatakse välja vabatahtlike värbamine Eesti Leegioni. Detsember 1942. - jaanuar 1943. 8. Eesti Laskurkorpus sõdib Veljike Luki all. Suvi 1943. ,,Narva" pataljon saadetakse rindele. Jaanuar 1944. Algab Punaarmee pealetung. 31. jaanuar 1944. Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni Saksa sõjaväkke. Veebruar - juuli 1944. Võitlused Narva pärast. 6. märts 1944. Narva hävitamine. 9. märts 1944. Tallinna pommitamine. 25. märts 1944. Tartu pommitamine. Suvi 1944. Jalaväerügement 200 osaleb kaitselahingutes Karjalas. 26
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Jaan Soots Sirkka Luks 10 A Viljandi 2010 Noorus Jaan Soots sündis Juliuse kalendri järgi 27.veebruaril/ Gregoriuse kalendri järgi 12.märtsil 1880 ja suri 6.veebruaril 1942. ta oli Eesti sõjaväelane(kindralmajor) ja poliitik. Ta sündis talupidajate perre. Aastatel 1888 - 1894 õppis Helme valla-ja kihelkonna koolis ning osales aktiivselt Jakob Hurda rahvaluule kogumiskampaanias ja teistes ühistegevustes. Oma õpinguid jätkas Jaan Soots Riia Õpetajate Seminaris kuigi koolmeistrit temast ei saanudki. Aeg ja olud suunasid mehe mõtte sõjaväelase karjääri juurde. 1900. a. veebruaris
võimude tähelepanu. ( 1938 kutsuti ta poliitilisse politseisse) Edasine elukäik 1940. aastal sai Hindist ajalehe ,,Kommunist" kaastööline, veidi hiljem ajakirja ,,Viisnurk" toimetaja 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga Nõukogude tagalasse evakueerus Hint jäälõhkujal ,, Suur Tõll" 1941-1942 töötas kalurina laeval ,,Vernõi"( tema isa oli sama laeva kapten) 1942 septembris mobiliseeriti Nõukogude armeesse. Mõne aja viibis Tutajevo hooldekodus, kus tutvus ka J .Scmuuliga 1945-1946 töötas lühikest aega Eesti Kaluriliidu Esimehena 1965 oli NSV Liidu Ülemnõukogu 9. koosseisu rahvasaadik Kingissepa valmisringkonnas 1974-1984 oli ta ENSV Raamatu ühingu juhatuse esimees. Oli abielus 1941-1958 Minni Nurmega 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga Aadu Hindil oli kaheksa last
Iseseisev töö Tegin iseseisva töö siis filmi ,,Vaenlase väravas" kohta, mis kajastab ülevaatlikult Nõukogude Venemaa ja Natsi Saksamaa vahelist lahingut Stalingradis. 2001. aastal vändatud film näitab tänapäevasele inimesele väga ilmekalt kuidas talitleti 1942. novembris nii Nõukogude Venemaa kui Saksamaa vägedes. Vassili Zaitsev elab Ida-Siberi metsades, ta on erakordselt hea laskeoskusega kütt. Noor poiss on harjunud vaikuse ja rahuga mida suudavad talle pakkuda tsivilisatsioonist eraldavad Siberi metsad, aga seda ka ainult kuni 1942. Aasta novembrini kui teda viiakse sund mobilisatsiooni käigus Stalingraati rindele. Juba rongist välja astudes tabas vaest noormeest ränk ja õõvastav vaatepilt: terve
Fred- Georg VELJO TORMIS Pääro 2017 VELJO TORMIS 7. august 1930 – 21. jaanuar 2017 Eesti helilooja BIOGRAAFIA 1937-1942 elas Kivi-Vigalas, kus tema isa Riho Tormis töötas köstrina Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama 1942-1943 võttis ta August Topmanilt orelitunde 1943-1944 õppis ta Topmani juures orelit Tallinna Konservatooriumis. Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna Muusikakool, jätkas Tormis oreliõpinguid seal Salme Krulli klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli esimestest lõpetajatest 1949 hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist, see talle ei sobinud ning ta vahetas järgmisel aastal eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp BIOGRAAFIA 1951-1956 õppis Tormis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni, Šebalini soovitusel hakka...
Aino Kallas Pille Ülem Muhu Põhikool 9.klass 2014 Andmed Täisnimi: Aino Julia Maria Krohn Varjunimi: Suonio Sünd: 02.08.1878. Sündis: Viiburi läänis, Kiiskilä mõisas, Ida-Soomes Soome-eesti proosakirjanik Kolis eestisse 1903. Perekond Isa Julius Krohn (1835-1888): tunnustatud rahvaluuleteadlane, kirjandusajaloolane, luuletaja ning Helsinki Ülikooli professor. Ema Maria Wilhelmina Lindroos (1841-1917): soomerootslane, Soome Tütarlastekooli esimene juhataja Vend Kaarle Krohn ning õed Helmi Krohn ja Aune Krohn harrastasid kirjutamist Aino Kallas (üheksa kuune) ema Minna Krohniga Koolid ja töökohad 18871894 Helsingi Soome Tütarlastekool Oli seotud Postimehega Kuulus rühmituse "Noor-Eesti" siseringi Abiellu ja lapsed 1900 abiellus eesti rahvaluule- ja keeleteadlase Oskar (Philipp) Kaldaga. Nad said kokku viis last: Virve...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
