1935-Saksa tühistas Versaillesi ja Locarno. Itaalia ründas Etioopiat. 1936-Saksa väed Reini tsooni. Saksa ja Jaapani komiternivastane pakt. 1936-39-Hisp kodusõda. Rahvarinde vastane tegevus. Keelati relvade vedu Hispi. Franco diktatuur. 1938 14.märts-Austria ansluss. 1938 29.sept.-Müncheni kokkulepe Ing, Pra, Ita, Saksa vahel. 1939 15.märts-Tsehhi täielik hävimine 1939 22.märts-Klaipede ühendamine saksaga 1939 31.märts-SuurB ja Prantsus toetada Poolat. 1939 23.aug-MRP Saksa ja NSV vahel. 10a mitte rünnata 1939 1.sept-II MS algus 1939 3.sept-Prantsuse ja SuurB saksale sõja. 1939 17.sept-NSV kallale Poolale. 1939 28.sept-Eesti baaside leping. 1939 5.okt-Läti baaside leping. 1939 10.okt-Leedu baaside leping. 1939 18.okt-NSV üksused eestisse. 1939 30.nov-1940 12.märts-Talvesõda 1940 9.apr-Saksa hõivab Taani ja ründab Norrat. 1940 14.jun-NSV Ultimaatium Leedule, täiendavad väed. 1940 16.jun-Eesti ja Läti Ultimaatium 1940 17.jun-Balti täielik...
,,Anne Franki päevik. 12. juuni 1942 1. august 1944. Tagakoda" Kristel Kortin 2018 Teosest Autorid: Otto Frank ja Mirjam Pressler Ilmumisaasta: 25. aprill 1958 Teose pealkiri: ,,Anne Franki päevik. 12. juuni 1942 1. august 1944. Tagakoda" Anne Frank Õieti Annelies Marie Frank Sündis 12. juuni 1929 Frankfurtis, Saksamaal Suri veebruaris või märtsis 1945 (15-aastaselt) Bergen-Belseni koonduslaagris Juut Isa Otto, ema Edith ja õde Margot Sõbrustas omavanuste juutidega Huvitavat Annest Anne oli väga jutukas tüdruk, seda heideti talle palju ette. Anne tundis tihti, et on must lammas oma perekonnas. Anne tülitses pidevalt oma ema ja õega, sest
09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale 2. 03.09.1939, Britid/Prantsusmaa 3. 17.09,1939 4. Norra, Taani, Luksenburg, Holland, Belgia 5. Baltimaad, Bessaraabia 6. 1940, Prantsusmaa. Saksamaa-Itaalia, Suurbritannia-Prantsusmaa 7. 22.juuni.1940 8. Meredessant, pommitusrünnak lennukitel, Põhja-Aafrika 9. 1940 sügis.Itaalia, Saksamaa, Jaapan 10. Kreeka&Jugoslaavia 11. Juutide hirmus saatus II Maailmasõja ajal 12. 22 juuni 1941 13. 7.dets.1941, Pearl Harbort 14. 1942 Midway 15. Atlandi harta, 1941 august. USA(Roosevelt), Suurbritannia(Churchill), NSVL(Stalin) 16. 1942 esimesed pävad Talvesõda 1. Millal kuulutati välja Soome iseseisvus? 2. Millal sai soomest Rahvasteliidu liige? 3. Millal alustas NSVL Soome vastu sõda?Millal see lõppes? 4. Soomlaste väejuht? 5. Miks ei julgenud Stalin kou Soomet vallutada? 6. Millal toimus jätkusõda? 1. 6.dets 1917 2. 1920.a 3. nov, 1939-12 märts 1940 4
11. dets kuulutasid USA-le sõja Hitler ja Mussolini. Teisest maailmasõjast oli tõesti saanud sõda. Jap+Saks+Itaalia versus USA + Inglismaa. Omavahel ei sõdinud vaid NSVL ja Jaapan, keda sidus 1941. aasta kevadel loodud neutraliteedileping. 1940. a. hakati Berliinis plaanima "Uut korda", mis tähendas lihtsalt kogu Euroopa vallutamist. "Generaalplaan Ost" nägi ette ümber asustada 30. milj. venelast, et saada vaba maad sakslastest asunikele. 1942 a. hakkas aga saksamaa ja tema liitlasriikide õnn pöörduma. Stalingradi lahing 1942. a. nov. Keskpaigaks oli Venemaal Volga ümbrusesse kogunenud ligi 2 miljonit võitlejat, 1 miljon kummalgi pool. Relvastuses oli aga punaarmeel ülekaal. Sakslased oli peale tunginud juba septembris, 11. novembril alustatud pealetung jäi aga viimaseks. 19. novembril algas Punaarmee vastupealetung ja nelja päeva pärast võeti kotti 330 000-meheline saksa väekoondis
lahing, mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi. Stalingradi lahing ja USABriti vägede edu PõhjaAafrikas tähistasid murrangut Teises maailmasõjas Hitlerivastase liidu kasuks. Stalin arvestas, et Venemaal on 16 miljonit sõjaväeteenistuskõlblikus vanuses meest ja et 1942. aastal tuleb Punaarmee isikkoosseisu suurendada 9 miljonini, mis võimaldas asendada 3 miljonit vangilangenut ja miljon tapetut ning moodustada kokku 400 diviisi. Ka sakslased asusid oma vägesid suurendama. Jaanuaris moodustati uutest kutsealustest ja varem sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistatud meestest 13 diviisist koosnev reservvägi; varsti pärast seda loodi veel üheksa diviisi. Aprillis oli Ostheer'il
17. juunil 1940. a okupeeris Punaarmee Eesti 14. juunil 1941. a toimus massiküüditamine 1941. a suvel jõudsid Saksa eelväed Eestisse Metsavendlus Suur põgenemine Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra Tähtsamad sündmused (1) Saksamaa kallaletung Poolale 1. sept. 1939. a Talvesõda 30. nov. 1939 13. märts 1940. a Saksamaa kallaletung NL-ile 22. juuni 1941. a Pearl Harbori ründamine 7. dets. 1941. a Midway lahing 4.- 6. juuni 1942. a El-Alameini lahing 23. okt. 5. nov. 1942. a Tähtsamad sündmused (2) Stalingradi lahing 21. aug. 1942 2. veeb. 1943. a Kurski lahing 4. juuli 1943 23. august 1943. a Itaalia kapituleerumine 3. september 1943. a Normandia dessant 6. juuni 1944. a Saksamaa kapituleerumine 8. mai 1945. a Jaapani kapituleerumine 2. septembril 1945. a Konverentsid Teise maailmasõja ajal peeti NSVL-i, USA ja
Karl Ristikivi Joonas Hallikas Nõo Reaalgümnaasium 2009.a Karl Ristikivi 16. 10. 1912 19. 07. 1977 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Sündis Läänemaal varbla Teine tase Kolmas tase kihelkonnas Paadremaal Sipka talus. Neljas tase Viies tase Ema oli Liiso. Isa puudus. 1943 astus Ristikivi Saksa sõjaväkke. K. Ristikivi 1943. a novembris põgenes Soome. 1944 läks Rootsi. Koolitee 1920-1942 Varbla 6-klassiline algkool (lõpetas 1928) Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Tallinna Kolledzi õhtugümnaasium (4-aastase kursuse lõpetas ühe a...
aug)nüüd alistuvad, kuna vastupanu murtud. NSVL kuulutab ka neile sõja. 08.08.1945 astub J. vastu sõtta, lisaks USA-le, hiinale, Inglismaale. 02.09.1945 allkirjastavad Jaapani ja USA esindajad Jaapani kapitulatsiooniakti. II MS- The End ! 5. murrangulised lahingud 1942-1943 · Idarindel Stalingradi lahing-1942 nov-1943 veb, selle linna on võimalik kontr Volga jõe veeteid ja läbi selle Kaukaasiat(nafta vedu). Sks piiratakse sisse Punaarmee poolt 1942 nov, NSVL jaoks 1. Suurem võit, initsatiiv hakkab punaarmee kätte minema · El-Alameini lahing 1942 nov Põhja-aafrikas, Sks edu lõpp, surutakse maha · Midaway merelahing 1942 Vaiksel ookeanil1. Jaapanlaste lüüasaamine, USA tagasitegemine PH eest · Kurski lahing 1943-(sks viimane katse Punaarmeele pele tugida)NSVL ja Sks vahel tankide lahing. Sks pealetung, NSVL teab kõike ettepunaarmee pealetung, Sks lahkumine NSVL territooriumilt
c) armeegrupp Süd pidi vallutama Kiievi. Esialgu olid Sakslased edukad, kui 1941. Aasta talvel nende pealetung peatati Moskva linna all. 8. Saksamaa ja Kolmikpakt. 1941.-1942.aastal hakati Saksamaa ja Kolmikpakti vastu. Moodustati Atlandi harta, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Pärast USA kaasamist maailmasõtta sai Hitleri- vastase liidu kujunemine hoogu juurde ning 1942.aasta esimestel päevadel kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki alla deklaratsioonile, mille kohaselt kohustusid nad kasutama kogu oma jõudu vaenlaste vastu. 9. USA lülitumine sõtta: dateeri, põhjus. 1941.aastal kisti ka USA maailmasõtta, kuna ta pakkus Stalinile sõjavarustust, et to suudaks paremini Hitlerile vastu hakata. 10. Murrang Teise maailmasõjas liitlaste kasuks: Stalingradi lahing, lahing Põhja- Aafrikas, Midway lahing.
Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi. Stalingradi lahing ja USA-Briti vägede edu Põhja-Aafrikas tähistasid murrangut Teises maailmasõjas Hitleri-vastase liidu kasuks. Stalin arvestas, et Venemaal on 16 miljonit sõjaväeteenistuskõlblikus vanuses meest ja et 1942. aastal tuleb Punaarmee isikkoosseisu suurendada 9 miljonini, mis võimaldas asendada 3 miljonit vangilangenut ja miljon tapetut ning moodustada kokku 400 diviisi. Ka sakslased asusid oma vägesid suurendama. Jaanuaris moodustati uutest kutsealustest ja varem sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistatud meestest 13 diviisist koosnev reservvägi; varsti pärast seda loodi veel üheksa diviisi. Aprillis oli Ostheer'il puudu veel 1600 tanki Mark III ja IV, 2000 suurtükki ja
kauba läbi Inglismaa Prantsusmaale. Saadetis läks lõpuks siiski tagasi Inglismaale. Teise Maailmasõja ajal Norras, kui toimus Saksamaa Okupatsioon, saboteeriti raskevee tootmisjaama, et takistada Sakslaseid valmistamast endale aatompommi. Hiljem selgus, et sakslased polnud sellele nii lähedalgi kui kardetud oli. Raskevee tootmist peeti piisavalt tõsiseks ohuks, et Teise Maailmasõja ajal oli suunatud selle vastu üle viie rünnaku. · 18 Oktoober 1942. aastal laskusid neli Norra SOE (Special Operations Executive) agenti langevarjudega luureoperatsioonile nimetusega ,,Grouse" (Metsis) · 1942. aasta novembris sooritati brittide poolt ühisoperatsioon Freshman (Uustulnuk), kuhu olid kaasatud RAF ja sõjavägi. Kasutati kahte Halifaxi pommitajat,mis vedasid enda järel purilennukeid. Kolm lennukit kukkusid alla ning ellujäänud vangistati ja hukati sakslaste poolt.
Septembri lõpuks andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV koosseisus NSV liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. 1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos neile appi tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega; 90 000 meest langes vangi. Pärast Stalingradi lahingut
Kunstiajalugu. Slaiditöö Abstraktne ekspressionism: Arshile Gorky „Kunstnik ja tema ema“ 1926-36 Jackson Pollock „Kuunaine“ 1942 Jackson Pollock „Emahunt“ 1943 Jackson Pollock „Nr. 8“ 1949 Jackson Pollock „Nr. 5“ 1948 Jackson Pollock „Nr. 31“ 1950 Robert Motherwell „Eleegia Hispaania vabariigile Nr. 57“ 1957-1960 Willem de Kooning „Naine“ 20.saj. Willem de Kooning „Kompositsioon“ 20.saj. Franz Kline „Kardinal“ 1951 Mark Rothko „Nr. 14“ 1951 Ad Reinhardt „Punane ja sinine kompositsioon“ 1941 Ad Reinhardt „Must mustal“ 20.saj. Neodada:
muutusid igapäevasteks nähtusteks. Algul hukati juute kohapeal, hiljem hakati neid saatma surmalaagritesse. Oma hävitustöös kasutas SS ka kohalikest elanikest moodustatud politseiüksusi. "Juudiküsimuse lõplik lahendamine" 1941. aasta suvel asusid natside juhid välja töötama kava "juudiküsimuse lõplikuks lahendamiseks". Sellise pealtnäha süütu sõnastuse taha peideti kohutav eesmärk: hävitada Euroopas kõik juudid. 20. jaanuaril 1942 toimus Berliini eeslinnas Wannsees kõrgel riiklikul tasemel konverents, mille eesmärgiks oli vastu võtta "juudiküsimuse lõpliku lahenduse programm". Adolf Eichmann oli aegsasti ette valmistanud arutamiseks mahuka materjali. Keegi ei kahelnud selles, et "lõpplahenduse" idee autoriks on Hitler ise, kuid, nagu alati, andis ta korralduse suuliselt. Eichmanni ettepanek oli lihtne ja selge senised vanaaegsed, primitiivsed hukkamismeetodid ei kõlba
Lahingud toimusid ka Põhja-Aafrikas- Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid. Vastupanu sundis Hitlerit loobuma. 1.Hitler hakkas mõtlema NL vallutamisele. Tugevdas sidemeid Itaalia ja Jaapaniga. 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt üksteise igati toetamine. Hiljem liitusid ka mõned teised riigid. 2. 1940 sügisel ründas Itaalia Kreekat. Itaalia jäi hätta ja kutsus Hitleri. Varsti alistusid nii Kreeka kui ka Jugoslaavia. 3. 1942 suvi- Itaalia ja Saksa käes 12 Euroopa riiki. Neis kehtestati range okupatsioonireziim. Juutide hävitamine holokaust. Toimusid vastupanuliikumised. SAKSAMAA VS. NSVL Mol-Rib paktiga lubasid Saksa ja Vene 10 aastat olla rahus, aga nad ei mõelnud seda tõsiselt. 1941. 22.juuni tungis Saksamaa NL aladele. Saksamaa hõivas suure osa NL ka Baltimaad. Jõuti Moskva ja Leningradi kuid vallutada ei suudetud. 1942 Moskva all võimas lahing ja NL sundis Sakslased taganema. JAAPAN JA USA
kurnatud, kuid Hitler ei lubanud vägedel lahkuda, mille tõttu olid sõdurid sunnitud jääma Nõukogude Liidu aladele terveks talveks. Kahjuks oli 1941. aasta talv viimase 140 aasta karmim ja sakslastel polnud piisavalt varustust ega sooja riietust. Paljud sõdurid külmusid surnuks, paljudel amputeeriti jäsemeid. Saksa väed olid kaotanud peaaegu miljon ja Punaarmee ligikaudu 650 000 meest. Lõpuks taanduti. Nii Stalingradi kui Kaukaasia pealetungid olid ebaõnnestunud. Saksa väed taastati 1942. aastaks. Ka Nõukogude Liidu väed kasvasid. 4 OSAPOOLED Punaarmee Nõukogude Liit oli sõlminud Atlandi harta USA ja Suurbritanniaga, mis oli Hitleri-vastane koalitsioon. Sakslaste pealetungi eel suutsid nad evakueerida u 1500 tähtsaimat sõjatööstusega seotud ettevõtet. Punaarmee suurus oli vähenenud ja oli vaja uusi väejuhte, uut varustust ja loomulikult uusi sõdureid
sest Hitleri meelest pidi sõda talveks läbi olema. Kolmandaks oli Punaarmee esimesest ehmatusest toibunud ja nüüd õhutades patriootilisi tundeid suutis Stalin sakslased tagasi lüüa. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud. Moskva all lüüa saanud sakslased ei olnud siiski veel rivist välja löödud. Suve saabudes otsustas Hitler ennast taas maksma panna. Sakslased lõpuks Volga jõe ning Kaukasuseni. Ja nüüd nõudis Hitler Stalingradi vallutamist. 1942. aasta novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all, kuid Punaarmee suutis saksalsed saada piiramisrõngasse ja peale kaks kuud kestnud sõdimist nad kapituleeruma sundida. Sakslased kaotasid ligi 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat. Saksa armee oli saanud hoobi, millest ta ei suutnudki toibuda. Tagasilöök tabas sakslasi ka Aafrikas. Sakslased olid jõudnud kull Suessi kanali vahetusse lähedusse, kuid sellega olid nende jõud ammendatud. Kontroll Vahemere
Author: Stefani Kask Instructor: Ursula Paavel 10.A class Pirita MG. Muhammad Ali Who was he? Muhammed Ali was an American boxer near the middel of the 20th century. He is rated at Heavyweight. He is 6 ft 3 in (1.91 m) tall. Birth date: January 17, 1942 (1942-01-17) (age 68) Birth place: Louisville, Kentucky, United States Picture of him When he was young when he already retired Muhammad Ali (born Cassius Marcellus Clay, Jr.; January 17, 1942) is a former American boxer and three-time World Heavyweight Champion, who is widely considered one of the greatest heavyweight championship boxers of all time. As an amateur, he won a gold medal in the light heavyweight division at the 1960 Summer Olympics in Rome. After turning professional,
Sõjategevus läänerindel, põhja-aafrikas ja vaiksel ookeanil ( olulised, pöördelised lahingud 1) moskva lahing, 1941, Saksamaa-NsvL (saksamaa pealetung pandi seisma) 2) stalingradi lahing 1943, saksamaa- nsvl (saksamaa kaotas vägesid ja lahingu, algab saksamaa taandumise periood) 3) Kursk 1943(juuli-aug), saksamaa- nsvl ( initsiatiiv läheb venelaste kätte, algab venelaste pealetung 4) El Alamein 1942, saksamaa ja läänneliitlased ( suur B + usa) (saksamaa uus pealetung ebaõnnestub, saksmaa sunnitakse taandumisele) 5) Midway 3,4 juun 1942 jaapan-usa (jaapan alustab taandumist, taganemis periood 6) Normandia 7) D-day 1943. aasta novembris ja detsembris toimunud Teherani konverentsil otsustati teise rinde avamine Lääne-Euroopas, mis tähendas Saksamaa ründamist Normandia kaudu Normandia dessant (D-Day, teine rinne, teise rinde avamine)
6. detsember 1917 kuulutati Soome iseseisvaks 1918. aastal nimetati Mannerheim riigihoidaks 1920. aastal lõppes soomlaste Vabadussõda 1922. aastal toimus Genovas koverents, jätkus Rapallos 1938. aastal vallutas Hiler Austria 29. september 1938. toimus Müncheni kokkuleppe 1939. aastal vallutas Hitler ära ülejäänud Tsehhoslovakkia 1939. aasta kevadel algasid Inglise-Prantuse-Nõukogude läbirääkimised 23. august 1939 sõlmiti Molotvi-Ribbentropi pakt 1939. aastal algas Talvesõda 1. september 1939 algas WWII 17. september 1939 tungis NSVL Poolasse 1940. aastal sõlmiti Kolmikpakt Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940. aastal ründas Itaalia Kreekat 1940. aastal vallutas Hitler: Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi ja Prantsusmaa. NSVl vallutas Läti, Leedu ja Eesti 22. juunil 1940 alistus Prantusmaa Compiegne'i metsas 1941. aastal allkirjastati USA ja Inglismaa vahel Atlandi Hart 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSVL 7. detsember 1941 r...
Agatha Christie romaanid Aasta Pealkiri Detektiiv(id) 1920 The Mysterious Affair at Styles Hercule Poirot Arthur Hastings Chief Inspector Japp 1922 The Secret Adversary Tommy and Tuppence 1923 The Murder on the Links Hercule Poirot Arthur Hastings 1924 The Man in the Brown Suit Anne Beddingfeld Colonel Race 1925 The Secret of Chimneys Superintendent Battle 1926 The Murder of Roger Ackroyd Hercule Poirot 1927 The Big Four Hercule Poirot Arthur Hastings ...
Juhan Smuul 1922 1971 oli eesti kirjanik ja luuletaja. Sündis muhumaal, õppis lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Aastal 1941 mobiliseeriti Punaarmeese. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana. 1943 aastal tegi luuledebüüdi. "Tormi poeg" (poeem, 1947) Järvesuu poiste brigaad" (1948) "Poeem Stalinile" (1949) Paul-Eerik Rummo (19. jaanuar 1942 Tallinn) on Eesti kirjanik ja poliitik. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Paul-Eerik Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. "Ankruhiivaja" (1962)Ankruhiivaja"Ajapinde ajab" (1985)"Kõrgemad kõrvad" (1985) Karl Ristikivi 1912 1977 oli eesti kirjanik
Teise maailmasõja ajal juhtis natsilikku saksamaad Adolf Hitler. Tema ideoloogia seisnes kõikide juutide ning muude vähemusrahvaste hävitamises Saksmaal. Tuhanded inimesi täis rongid viisid vangid koonduslaagritesse üle Euroopa. Suuremad laagrid jäid tolle-aegse Saksamaa, praeguse Poole, aladele. Suurim surmalaager asub praeguse Poola lõuna osas Oswiecimis. Pärast Saksamaa okupatsiooni Poolas nimetati linn ümber Auschwitziks. Alguses oli laager terviklik (1.03 1942 22.11. 1943) ning komandant Rudolf Hössi valve all. Heinrich Himmler, kes oli mõjuvõimas saksa poliitik, käskis ümber korraldada kolmeks eraldiseisvaks laagriks. Auschwitz I, Oswiecimi nö. pea-laagris oli 1944. aasta augustis umbes 16 000 vangi. Selles osas elasid ka SS-lased (saksa `politseinikud') ning juhtkond. Samuti asusid Auschwitz I-s mõned varustuse poed, töötoad ja SS-laste `firmad'. Auscwitz II-Birkenau. Suurim osa, millel oli ligi 40 kõrval- ja alalaagrit
Atlandi hartas lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse. NSV Liit hakkas mõne aja pärast lääneliitlastelt väljapressima, et nimetatud põhimõte ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. 6. Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil? Mis lahing tõi pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil? 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA Pearl Harbor' i mereväebaasi. Pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil tõi 1942. aasat Midway merelahing, milles ameeriklased saavutasid võidu jaapanlaste laevastiku üle. 7. Kelle vahel toimus sõjategevus Põhja-Aafrikas? Mis lahing tõi pöörde sõjategevusse Põhja Aafrikas? Põhja-Aafrikas toimus sõjategevus Saksamaa,Itaalia ja Inglismaa vahel. Pöörde Põhja-Aafrikas tõi El- Alameini all asusid briti väedpealetungile ning paiskasid Rommeli väed taganema, sellega oli sõjategevus Põhja-Aafrikas lõppenud. Alameini lahing. 8
Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil? Mis Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama lahing tõi pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil? sõjaväge 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA Pearl Harbor’ Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi imereväebaasi. Pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil tõi 1942. aasat maailmas Midway merelahing, milles ameeriklased saavutasid võidu jaapanlaste 2. Mis olid Saksamaa sammud sõja suunas aastail 1935-1936? 5 laevastiku üle. Versailles’i süsteemi tühistamine 7. Kelle vahel toimus sõjategevus Põhja-Aafrikas? Mis lahing tõi
17.september 1939 NSV-liidu sissetung Ida-Poolasse november 1939 märts 1940 Soome Talvesõda aprill 1940 Saksamaa hõivab Taani ja Norra 10. juuni 1940 sõtta astub Itaalia 22. juuni 1940 Compiegne`i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel 22.juuni 1941 Saksamaa kallaletung NSV-liidule august 1941 Churchill ja Roosevelt kirjutavad alla Atlandi hartale 7.september 1941 Jaapan ründab USA sõjaväebaasi Pearl Harboris jaanuar 1942 Washingtonis kirjutatakse alla lepingule, mis keelab Kolmikpakti riikidega separaatrahu sõlmimise juuli 1942 kuni veebruar 1943 Stalingradi lahing novembri lõpp 1943 Teherani konverents 6.juuni 1944 algab operatsioon ,,Overlord" veebruar 1945 Jalta konverents 8.mai 1945 Saksamaa esindajad kirjutavad alla kapituleerumisaktile 6.august 1945 ameeriklased heidavad Hiroshimale tuumapommi 2.september 1945 Jaapani esindajad kirjutavad alla kapituleerumisaktile
paljud ameerika sõdurid...Inglismaa sai tugeva liitlase võiks öelda sama mis IMSi kohta ,et USA pani paika jõu vahekorrad aitas kaasa Hitleri vastase koalitsiooni võitmisele 15. Millised sündmused sõjas tähistasid murrangut Saksamaa ja ta liitlaste kahjuks? Midway USA merevägi purustas suurema osa Jaapani lennukikandjaid. merelahing See võimaldas haarata ameeriklastel enese kätte initsiatiiv õhus Juuni 1942 ning alustada Vaikse ookeani saarestike tagasivallutamist ning Jaapani saarte lauspommitamist. Stalingradi lahing 17. juulil 1942.a algas Stalingradi lahing. NSVL väed olid neli kuud pidanud kaitselahingut ning 19. novembril alustasid nad (1942-1943) vastupealetungi Stalingradi lahingu algus 17. juuli 1942.a Vastupealetung 19
vahel oli vähem aega, kui seaduses lubatud. ❧ Kandideerida lubati ainult Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatidel. ❧ Valiti ainult Riigivolikogu. Riigikogu teist koda – Riiginõukogu kokku ei kutsutud. ❧ Riigivolikogul ei olnud õigust riigikorda muuta. SÕJASÜNDMUSED 1941–1944 ❧ Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine ❧ Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel ❧ Jaapani sõttaastumine ❧ Saksamaa pealetung idarindel 1942. aastal ❧ Stalingradi lahing ❧ Sakslaste lüüasaamine Aafrikas ❧ Kurski kaar ❧ Itaalia väljalangemine sõjast ❧ Murrang Vaiksel ookeanil ❧ Punaarmee suurpealetung idarindel 1944. aastal ❧ Normandia dessant Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine ❧ 1940 lõpul kinnitas Hitler NSV Liidu vastase sõjaplaani Barbarossa ❧ Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSV Liit ❧ Saksamaa ründas NSV Liitu ootamatult
See sõdis 4. juulist 22. augustini Looderinde 11. armee alluvuses Pihkva ja Staraja Russa piirkonnas. Eestlasi oli sel ajal korpuses umbes 5500. Augustilahingutes kandis korpus suuri kaotusi, osa eestlasi hukkus, langes vangi või läks Saksa poole üle, sealhulgas ka Paul Maitla ja Harald Riipalu. 1941. a lõpus saadeti nad ja ka teised eestlased sõjavangilaagritest Eestisse tagasi (Maitla oli vangilaagris 16. juulist - 7. novembrini, Riipalu oli vangis 1941. aasta lõpust ning vabanes 1942. aasta alguses). Paljud mehed (k.a. Riipalu ja Maitla) astusid Saksa sõjaväe kaitsepataljonidesse. Punaarmeesse alles jäänud eestlased toodi septembris 1941 Looderindelt ära kui mitteusaldusväärsed ja saadeti Punaarmee Poliitilise Peavalitsuse ülema 1. järgu armeekomissar Lev Mehlise 28. septembri 1941 direktiivi alusel GULAGi tööpataljonidesse. Tööpataljonid, kuhu eestlased saadeti, olid tegelikult surmapataljonid. Metsa- ja muudele
"YESTERDAY" Adrian Badjonkin About this song "Yesterday" is a song by English rock band the Beatles written by Paul McCartney on the album Help! in the United Kingdom in August 1965. Sir James Paul McCartney Sir James Paul McCartney, (was born 18 June 1942) is an English singer- songwriter and composer. James Paul McCartney was born on 18 June 1942 in Walton Hospital, Liverpool, England. With John Lennon he gained worldwide fame as the bassist of the rock band the Beatles, one of the most popular groups in the history of music. After the band's break-up, he pursued a solo career and formed Wings with his first wife, Linda. McCartney has been recognised as one of the most successful composers and performers of all time. More than 2,200 artists have covered his Beatles song
Hiljem asus Anti asemele major H. Elram. Kokku oli pataljonis umbes 770 meest. Mehed kandsid saksa vormi, kuid oli keelatud kanda saksa auastmeid ning saksa kulli rinnal. Relvadeks olid vene trofeerelvad. 1941. aasta septembris asus pataljon Jamburgi piirkonda, kus see rakendati maantee ja raudtee julgestuseks. Hiljem oli see Novgorodi piirkonnas, kus täitis mitmeid julgestusülesandeid. Võttis osa Volhovi "koti" likvideerimisest. 1942. a. septembris, kui algas Julgestusgruppide laialisaatmine, viidi selle kompaniid üle Julgestuspataljonide nr. 181 ja 182 koosseisu. Julgestusgrupp 184 (hiljem Eesti Idapataljon nr. 660) formeeriti 1941. a. augustis Viru ranniku julgestuseks, kuid selle täitmisele pataljon ei saanud asuda ja nad saadeti Venemaale. See aga ei meeldinud paljudele meestele ja nad lahkusid pataljonist. Pataljoni saap ja esimene kompanii formeeriti Rakveres. Selle teised kompaniid Lüganusel, Püssis ja Narvas.
·NSV Liidu plaan oli justkui Barbarossa plaani peegelpilt tugevad õhurünnakud Saksa vägedele Jaapani pealetung Pearl Harboris ·Jaapan ründas ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris 07.12.1941 ·Ameeriklased kandsid suuri kaotusi ja japsid saavutasid Vaiksel Ookeanil ülekaalu ·Sõja algus kujunes Jaapani jaoks edukaks, kes hävitasid poole aastaga lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias ·Sellega tõmmati USA sõtta Saksamaa pealetung idarindel 1942 a. Stalingradi lahing ·Stalingradi lahing : kõige otsustavam lahing II MS-s ·Punaarmee peatas Stalingradi varemete vahel sakslaste pealetungi, sealt alates sakslaste taganemine Berliini suunas ·Otsustav aspekt lahingu juures tulid ilmsiks poliitilise võimu piirid ·Stalin kindlustas oma võimu ,,poliitilise puhastusega`` - palju ohvitseri lasti lahti ja allutas sõjaväe poliitilisele juhtimisele
Kui maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale, kasutas Jaapan seda ära, et kehtestada ülemvõimu Ida-Aasias. Kuid selle vallutusplaani vastu oli aga USA. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult Pearl Harbori mereväebaasi, mis oli Ameerika laevastikule valus löök, mis muutis nad pikaks ajaks võimetuks Jaapani laevastiku vastu, kuigi asuti kiirelt uut leavastikku looma. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid, kuid 1942 juunis toiunud Midway lahing oli neile hävituslik. 1942 ja 1943 aastad olid sõjas murrangulised. 1942 alustasid Briti väed vastupealtungi Egiptuses, ning ameeriklaste abiga sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja- Aafrikas alistuma. Mis andis neile märku, et liitlasväed on lõpuks tugevale vasturünnakule asunud. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul, kus ligi 300 000 pealine piiramisrõngasse sattunud vägi sai lüüa. See muutis
II maailmasõda II maailmasõda algas 1.september 1939 kuni 2.septemberini 1942. Lühidalt II maailmasõjast · II maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe
· Algab vaimsete ja füüsiliste puuetega inimeste, mustlaste ja asotsiaalsete isikute sunniviisiline steriliseerimine · 1. aprill 1935 keelatakse Jehoova tunnistajate sekt · 28. juuli 1935 Homoseksualism kuulutatakse kuriteoks Getod · Juudid eraldati ülejäänud elanikest · Suletud territoorium · Elatusvõimaluste puudumine · Haiguste levik ja nälg · Asutati ligikaudu 400 getot · Alates 1942. aastast "lõpplahenduse" (Endlösung) poliitika getode hävitamine ja juutide koonduslaagritesse saatmine Vastupanuliikumine · Partisanid · Varssavi geto ülestõus · Juutide varjamine · Põgenejate abistamine 1933 · Juutidele keelati maa omamine · Vallandati ajalehtede peatoimetajad 1934
väljatöötamist Barbarossa. 22juuni. 1941 tungib Saksa N.L kallale. NSVL satub Hitleri vastase leeri. Venemaa nim. Suur Isamaasõda. 7.dets 1941 Pearl Harbor. Sõda alustab USA. Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine. 1)Atlandi Harta 1941 aug. Suurbritannia peam. Churchilli ja USA pr. Rooseweldi allkirjastatud dokument sõja eesmärkidest ja sõjajärgsest maailmakorraldusest. Ühes punktis lubati taastada kõigi sõjas okup. Riikide iseseisvus(lk153) 2) 1. Jaanuar 1942 allkirjastasid 26 riiki Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni, kus kinnitati Atlandi Harta põhimõtteid. Liitlaste konverentsid II ms. ajal (lk 153,154,156) 1)Teherani konverents 1943 nov-dets. (Iraan) kohtusid -Arutati Saksa tingimusteta kapitulatsiooni -Lepiti kokku teise rinde avamine Lääneriik. Poolt (1944 6.juuni alles avati) -Suurbritannia ja USA nõustusid, et peale sõda jäävad Baltiriigid N.L alla. Sõjas oli toimunudki pööre 1943a. teiseks pooleks Saksa kahjuks.
Sept 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Hispaania kodusõda(1936-1939). Esimene sõda peale I MS, Jaapani vahel. Sellega vormistus nende liit lõplikult. Euroopas. Peale seda, kui võimule tuli Rahvarinne. Ülestõus Hitlerivastane koalitsioon: USA Kongress võttis vastu nn. lend- Marocos, mille juhiks oli Francisco Franco. 27 riiki kirjutasid alla lease`i, Churchill ja Roosevelt - Atlandi harta põhimõtted. 1942 mittevahelesegamispoliiika lepingule. Siiski diktatuuri riigid alla ei kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste kirjutanud, Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot relvadega ja ka deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: sõduritega. Rahvarinnet toetas NSV. Kodusõjas katsetasid saksa, It hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha ja NSV uusi relvaliike ja sõjapidamisviise
Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud. Jaapani sõttaastumine 1941 avanes maailmas lisaks idarindele veel uus sõjarinne. 7.dets 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid raskeid kaotusi ning Jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Siis teatasid ka Saksamaa ning Itaalia, et on USA-ga sõjajalal. Sõja algus oli Jaapanile edukas. Lääneliitlased kaotasid Filipiinid, Tai, Singapuri. Saksamaa pealetung idarindel 1942 Punaarmee üritas Harkovi all rünnakut, mis lõppes katastroofiga. Algul piirdus Hitleri plaan vaid Volga veetee läbilõikamisega, nüüd aga nõudis ka Stalingradi vallutamist. Punaarmee osutas vastupanu, kuid oli sunnitud samm-sammult taanduma. Sakslased tungisid edasi ka Kaukasuses, Elbrusele heisati Saksa sõjalipp. See oli Saksamaa ja tema liitlaste edu haripunkt. Stalingradi lahing 1942 nov-ks enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all. 19.nov 1942 alustasid
Nii piirati see ümber ja algas Leningradi blokaad. Enne olid osad inimesed lahkunud. Kõige rängem oli 41-42 aasta talv, mil inimesed surid nälga, sest toidulaod pommitati juba 1941 aasta augustis-septembris puruks. Ellujäänud on meenutanud, et välistatud ei olnud ka kannibalism. Mitte jõudis Moskva alla, puudu jäi 25-30 kilomeetrit, kuid sedagi ei õnnestunud vallutada. 1941 aasta detsembris läksid Nõukogude Liidu väed esmakordselt vastupealetungile. 1942. aasta kevadeks oli Mitte eemale tõrjutud. Süd pidi jõudma Kaspia mereni, aga seda ei suudetud. 1942 otsustati suunda muuta ning otsustati jõuda Volga jõeni Staliningradi linna juures. Kaspiani sooviti jõuda, sest sealt puuris Nõukogude Liit naftat. Volga jõeni otsustati minna, sest nii takistataks nafta transportimist põhja poole Staliningrad oli Volga ääres. Nõukogude Liit kaotas mehi miljonitega, sest sõja alguskuudel võeti neid palju Saksamaa poolt
ei meeldinud siis valiti ka üle mere oleva soome sõjavägi, kuid rindele siiski ei jõutud. Üle kõige olid mehed valmis võitlema oma kodumaa iseseisvuse eest. Punaarmeese värvati mehi peamiselt sundmobiliseerimisega. See oli seadusevastane, kuid Nõukogude Liit sellest kinni ei pidanud. 1941 aasta juunis mobiliseeris Punaarmee sunniviisiliselt Venemaale mehi, kellest paljud ei pidanud sealsetele tingimustele vastu, kuna nad olid ülekurnatud või tabasid neid haigused. 1942 aastal moodustati 8. eesti laskurkorpus, kus paljud mehed hukkusid lahingutes ja andsid ennast saklastele vangi. Eelkõige taheti Saksa armeese minna kättemaksu pärast Nõukogude liidule. Algul vabatahtlike kogunud sakslased läksid järk-järgult üle sundmobilisatsioonile. Vabatahtlikena osalesid sõjas metsavennad. 1942 hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS- leegionisse, kuid eestlased olid saksamaa poliitikas solvunud, et vähesed läksid vabatahtlikuna sinna
· Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Murrangud sõjas... · Saksa sai 1941 NSVL-lt Moskva all lüüa. · 7.detsember 1941 Jaapani rünnak Pearl Harbourile Havail USA astus sõtta. · Saksa ja Itaalia teatasid, et on USA-ga vaenujalal. · Saksa väed jõudsid suvel Volga ja Kaukasuseni, olles varemalt Harkovi all Punaarmee tagasi löönud. · 19.november 1942 2.veebruar 1943 Stalingradi lahing. Punaarmee piiras sisse, Saksa sai lüüa. · Novembris 1942 El-Alameini lahing Aafrikas. Saksa-Itaalia väed said brittidelt lüüa. Lisaks kaotasid ka USA vägedele ja olid sunnitud 1943.mais Põhja-Aafrikast loobuma. · Vene vägede ülekaal kasvas. 1943 said sakslased Punaarmeelt lüüa Kurski kaarel. 2/3 territooriumist kaotati.
· Stalin teadis, et kui ta Hitleriga lepingut ei loo, ei söanda too Poolat rünnata. · 23.aug. 1939.a. sõlmiti MRP. · NSVL sai Saksamaa loa Eesti, Soome, Läti ning Bessaraabia hõivamiseks, Poola pidi pooleks ja · kuu hiljem müüs Saksamaa Leedu NSVL-le, saades endale osa NSVL-u Poola territooriumist. 3. Sõja käik 1939- 1941 Euroopas. 6. Murrangulised lahingud II MS käigus. Stalingradi lahing · Aeg ja koht: 19.nov 1942 Venemaal Stalingradis · Lõpp: 2.veeb 1943 · Osalejad: Saksa väed ja Punaarmee · 2.veeb saksa väed kapituleerisid, kaotasid ~ 300 000 meest ja sõjatehnikat. El Alameini lahing · Aeg ja koht: november 1942 Vahemerel El- Alameini piirkonnas Põhja- Aafrikas · Osalejad: Saksamaa+ Itaalia ja Briti+ USA väed · Saksa- Itaalia üksused piiramisrõngas, 1943 mais olid Saksa- Itaalia väed. Midway lahing
kohale. Sellega said alguse Visnapuu aastad ajakirjanikuna. Tallinnas ühines Visnapuu Siuru rühmitusega, mille liige on aastani 1919. Siuru ajajärgul ilmus ka Visnapuu esimene luulekogu - "Amores". 1919-1920. aastail oli Visnapuu Vabadussõjas. 1920ndate aastate esimene pool oli Visnapuu jaoks edukas nii kirjanduslikus kui isiklikus elus. 1918. aastal kohtus luuletaja Ingiga (Hilda-Elfriede Franzdorf), kellega 1922. aastal ka abiellus. Abielu kestis kuni Ingi surmani 1942.aastal ja oli väga õnnelik. 1923. aastal valiti Visnapuu Kirjanike Liidu juhatusse. 1920ndail Visnapuu ka reisis palju - käis Venemaal, Saksamaal, tutvus Lääne-Euroopa kirjanduslike diskursustega. Muuhulgas pani ta end kirja Berliini Ülikooli, mis tal küll paraku lõpetamata jäi. Ida ja lääne pagasiga Visnapuu avaldas ohtralt artikleid eesti folkloorist, kultuurist, "Kalevipojast". 1921. aastal avaldas Visnapuu esseedekogumiku "Vanad ja vastsed poeedid".
andis talle juba suuremaid ja raskemaid osatäitmisi. Kohtus Pärnus oma tulevase abikaasa August Reimaniga. 1915 kutsus Jungholz Liina Reimani koos teistega Estoniasse, kus Jungholz ise asus näitejuhi ametikohale. Tallinnas tutvus Liina oma tulevase elukaaslase Raimund Kulliga, millele järgnes lahutus August Reimanist Raimund Kull oli Estonia peadirigent ja nende kooselu kestis mehe surmani 1942. aastal. Eesti esindusteater osutus algaja jaoks liialt nõudlikuks, nii et kaks aastat hiljem jättis Estonia seltsi eestseisus ta töölepingu pikendamata. 1917. aastal, pärast puhkusereisilt naasmist, haigestus Liina Reiman düsenteeriasse, Tema elu päästis elukaaslane Raimund Kull, kellel õnnestus raskel ajal, kus rohud olid otsas, siiski õnnega pooleks leida vajaliku ravimit. kevadpoolaastal 1918 avastati tal tuberkuloos.
Kunstiajalugu kt 3 materjal 1914 Tekkis Tallinna kunsttööstus kool (alkeemilise õpetusega kool) ja ta sai ellu kutsutud Eesti kunstiseltsi poolt. Akadeemiline laad on ette nähtud kõik õppekavad. Mõned aastad pärast tekkis 1919 Pallas. Tartu oli vabadeeljede kool. Ta polnud nii akadeemiline. Pärast muutus Pallas kõrgkooliks. Estonia on 100 a vana. Estonia selts vanemuineselts . Ants Laikmaa 1866 Vigala Vallas suri 1942 Taebla Vallas. Taeblas on Ants Laikmaa 2 maja muuseum. Töötas 1897-1899 düsselldoris. Tallinnasse tuli ta 1899. Tegutses nii Tallinna kui Haapsalu loov kunstnikuna. Ta tegi õppereise Belgiasse, Hollandisse, Prantsusmaale, Saksamaale, Austraaliasse ja Soome. 1903 asutas oma kunsti stuudio. Tema oli 1 esimesi kus organiseeris Tartus 1906 esimese kunstinäitus. Tema maalides oli imprusionismi mõjud. Ta polnud tüüpiline improvisionism . Kasutas Pastelli ( värviline kriit).
Okupats.? 1940. 17. juuni 8)Mis eestis moodustati, kes sai juhiks? Kindralkomissariaat. Hjalmar Mäe 9)Millal oli esimene massiküüditamine? 14. juuni. 1941.a. 10)Mida tähendab Suur Isamaasõda? Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõda 1941. 22 juuni 11)Mida tähendab Pearl Harbor? 1941. a.detsembris Jaapani rünnak USA mereväebaasile. 12)Millised riigid astuvad Hitleri vastu 1941.a.? Suurbritannia, USA, NSV-Liit. 13)Milline lahing on murranguks II MS-s? Stalingradi lahing- 1942. 14)Missuguses lahingus tegi Saksamaa viimaseid katseid võitmiseks? Kurski lahingus- 1943. 15)Millal ja kus avati Teine rinne? Prantsusmaal- 1943.a. 16)Millised okupatsioonid ja milllal on toimunud Eestis? 1940-1941- NL I okupatsioon. 1941-1944- Saksamaa okupatsioon. 1944-1991-NL II okupatsioon. 17)Millise jõe ääres kohtusid lääneliitlased, et alistada saksamaa? Elbe jõe ääres. 18)Missugused sündmused jäid veel II MS lõpetama Kaug-Idas? USA kasutas tuumapommi, mis heideti Jaapanile.
Koostaja: Maarja Säälik Klass: 10 Mustvee 2009 Eluaastad: Karl Ristikivi sündis 1912 aastal Läänemaal ning suri 1977 Stockholmis. Ta oli eesti kirjanik. Haridus: Tema hariduseks oli Varbla 6 klassiline algkool,Tallinna kaubanduskool, õhtugümnaasium Tallinna kolledz, (4 aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932. 1936 aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia ning lõpetas cum laude 1942. Tema looming: Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena)
Karl Ristikivi 1912-1977 Karl Ristikivi Sündinud Ristitud eesnimega Karp Samuti on kasutanud eesnime Karl Konstantin 16. oktoober 1912a Saulepi vald, Varbla kihelkond, Läänemaa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karl Ristikivi Haridus Varbla 6-klassiline algkool Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4a kursuse lõpetas ühe aastaga 19311932). 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". Karl Ristikivi Ühiskondlik tegevus Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Karl Ristikivi valiti Eesti Komitee Asemike Kogusse 1966a , 1968a ja 1970 aastal. Ta kuulus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse eksiilis...
MELANIE KAARMA Elulugu Melanie Kaarma (sündinud Lõhmus; 4. august 1923 Tsooru – 26. august 2009 Tallinn) oli eesti kostüümikunstnik, rahvarõi vaste uurija ja restauraator. Sündis Valgamaal Tsoorus väiketalu niku perekonnas. Haridusteed alustas ta Sangaste algkoolis ja jätkas aastatel 1940–1942 Valga naiskutsekoolis. Erialase hariduse omandas Melanie Lõhmus aastatel 1942–1944 Tallinna Rakenduskunsti Koolis ja seejärel 1944–1948 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Instituudi lõpetas ta kunstilise kostüümi erialal. Samaaegselt õpingutega tarbekunsti instituudis õppis tulevane kunstnik ka Tallinna Kergetööstuse Tehnikumis, mille lõpetas samuti 1948. aastal. Tema esimesed moejoonised avaldati ajakirjas Eesti Naine veel ajal, mil ta õppis. Pärast tarbekunsti instituudi lõpetamist 1948. aastal asus Melanie Kaarma tööle Kunstitood...
22. Teise maailmasõja lõpuaastad Täida tabel teise maiilmasõja sündmuste kohta aastatel 1942-45 Aasta Sündmused 1942 Midway merelahing Usa ja Jaapani vägede vahel Algas El Alamini lahing Egiptuses Algas Stalingradi lahing 1943 Kurski lahing (saksamaa viimane pealetungikatse idarindel) Liitlaste Teherani konverens 1944 Normandia dessandiga avati teine rinne Prantsusmaal Astus ametisse Otto Tiefi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
