Tsaikovski abiellus aastal 1877 Antonina Miljukovaga. See abielu aga ei olnud väga õnnestunud. Selle õnnetu abielu ning pingeliselt tööst tuleneva närvihaiguse tõttu lahkus Tsaikovski aastal 1877 välismaale. Itaalias lõpetas ta oma Neljanda sümfoonia ja ooperi ,,Jevgeni Onegin" (1879). 1880date ja 1890date alguses pöördus ta uute teemade, kujundite ja muusikazanrite poole. 1881 aastal kirjutas ta Schilleri tragöödial põhineva ooperi ,,Orleansi neitsi". 1883 aastal aga ,,Mazepa". Mõlemad ooperid räägivad ajaloost ja minevikust. Palju kirjutas Tsaikovski 1880datel ka sümfoonilini ja kammerteoseid. Esmakordselt pöördus ta süidzanri poole, kirjutades nelja osalise sümfoonia ,,Manfred" (1885) ja Viienda sümfoonia (1888). Sündisid uued avamängud ,,1812 aasta" (1880) ja ,,Hamlet" (1888) 5 Töö ja tuntus 1885 aastal valiti Tsaikovski Peterburi Kammermuusikaühingu Moskva osakonna direktoriks
aastal. Vana-Antsla mõis (saksa k Schloß Anzen) pärineb keskajast. Sajandite jooksul oli mõisal palju omanikke. Keskajal kuulus mõis von Uexküllidele ning oli välja ehitatud vasallilinnusena. Mõisat on esmamainitud 1405. aastal. Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis 1625. aastal Antsla mõisa Acke Tottile. Kui 17. sajandi lõpul eraldati mõisast Uue-Antsla mõis, hakati vana mõisat kutsuma Vana-Antslaks. Põhjasõja järgselt kuulus mõis pikka aega von Löwensternidele 1883. aastal omandasid mõisa von Ungern-Sternbergid, kelle valdusse jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Võõrandamisjärgselt hakkas peahoones tegutsema põllutöökool. 2. MÕISAKOMPLEKS Praeguseni säilinud pikk kõrgel soklil olev barokne peahoone on ehitatud mitmes järgus. Esialgsel kujul ehitati ta arvatavasti 18. sajandi keskpaigas, kasutades võib-olla ära säilinud vasallilinnuse osi. 19. sajandil pikendati hoonet mõlemast otsast, muutes samas ka tema välimust. Ka 20
Siis andis oma rändamisehimule järele ja läks Berliini. (Linnamuuseum, 2016) 4 1.3 Looming Eesti Vabariigi ajal ei olnud Vilde loominguliselt produktiivne. Peamiselt redigeeris ta omi varasemaid töid, mis kolmekümne kolmes köites ilmusid kuni 1935. aastani. Vilde on tänaseni enim kirjutanud eesti kirjanik! (Linnamuuseum, 2016) Ta õppis 1878 - 1882 Tallinnas Saksa Kreiskoolis. Töötas 1883 - 1886 Virulase toimetuses, 1887 - 1888 Postimehe toimetuses ning 1889 - 1890 Riias ajalehe Zeitung für Stadt und Land toimetuses. Oli 1890 - 1892 vabakutseline ajakirjanik Berliinis, kus tutvus sotsialismiideedega. 1893 - 1886 töötas jälle Postimehe toimetuses. 1896 - 1897 elas Moskvas ning 1897 - 1898 toimetas Narvas Virmalist. (Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998) Sügisel 1904 külastas ta Krimmi ja Kaukaasia Eesti asutusi. Ta osales ka 1905 revolutsiooni
iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära. Ning ta hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. aastal valmis ta esimene jutt "Kurjal teel". 1883. aastal sai ta ajalehe "Virulase" töötajaks. Elas Karjakülas vanemate juures. 2 2.Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu
Ilja Repin. Burlakid Volgal. 18701873. Ilja Repin. Ilja Repin. Ristikäik Kurski kubermangus.1880 Modest Mussorgski portree. 1881. 1883. Ilja Repin. Zhaporoozhlased Türgi sultanile kirja Ilja Repin. kirjutamas. 1891. Ivan Julm ja ta poeg. 1885. Ilja Repin. Autoportree. 1887.
Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas, kus ta oli oma pere kuues laps.Elamis tingimused ei soodustanud talle head füüsilist arengut. . See vastu leidis Juhan Liiv kodu kandi loodusest omamoodi pelgupaika, millesse ta juba noorena kiindus. Karjasepõlve meenutab ta kõige õnnelikuma ajana oma elus: "Endised karjaaja mängupaigad käisin läbi ja istusin tuttavatel unistuste paikadel ning trööstisin ennast nende kadunud kuningriikide pärast, mis ma seal seekord nooruses üles ehitasin. Õnnelik aeg! Nüüd ei olnud ma unistaja enam, enam ei kuuldunud metsa kohinas mulle vaimude muusika kõrvu." Juhan Liivi hariduskäik ei olnud mitte parem tolleaegse kehva maapoisi võimalikust hari-dus käigust. 10-aastasena lugemise vanematelt ja vendadelt selgeks õppinud, asus ta haridust omandama Naelavere kooli, kus ta õpis kolm aastat. Edasi saatsid haridushuvilise poisi ta vanema...
Leonora (sop) azucena (mez) manrico(ten) krahv di luna(bar) ferrando ines(sop) Ruiz(ten) trubaduur Kuningas (bass) amneris (mez) Aida(sop)(toatüdruk) Radames(ten) Amonasro(bas) aida isa, etioopia kuningas ülempreestrinna(sop) Ramfis (ülempreester) esietendus oli kairos 1817 tegevus toimub muistses egiptuses. Richard Wagner (1813-1883) muusikaliselt absoluutne geenius e. tõbras ooperi reformaator, dirigent, libretist, muusikakirjanik, teatriteoreetik. Peamine looming oli ooper. 13Ooperit 1 sümfoonia 8 avamängu mõningad marstid sümfoonia orkestrile ja soolo ja koori laule. Draama Leobold ja Adelaide Sõbramma ja suur abi Wilhelmine Schöder-Devrient (ta on elanud ka eestis) Wagner kujutas teda ette alati ooperite peaosas. Muinasjutulise esiooperi Metshaldjas. 1834 artikkel Saksa ooper läks magdeburgi ja sai seal ameti linna ooperis võlausaldajad hakkasid kiusama 1837 kolib Riiga seal sai tast Riia ooperi juht. Tema proovid olid väga ra...
Pärnu Kutsehariduskeskus Viimistleja Punane torn Referaat Juhendaja : Pärnu 2010 Punase Torni ajalugu Keskaegsete linnakindlustuste nurgatorn on rajatud arvatavasti 15. sajandi I poolel. See oli strateegiliselt küllaltki oluline tsoon, kuna see asus Viljandi ning Riia väravatesse suubuvate teede vaheaardes. 1543 a. Pärnu Päruseraamatus nimetatakse ,,Punane ehk Vangitorn". 1624 a. oli tornil 3 kahurikorrust ja allkorrus (praegu kelder), mida mida kasutati ka vanglana. Torn on laotud maakividest, lubimördist välis- ja sisevooder ning avad punastest tellistest. 1783 a. renoveeriti torn põhjalikult: rajati teisele kaitsekorrusele kuppel-võlv, tehti uued ahjud ja puitvahelaed, suleti müüritrepp ning ehitati juurdeehitus krundi lõunaküljele. Sealt köeti torni maapealsete korruste ahjusid. 1798 a. laiendati juurdeehitust varem asunud puust tallide kohale. 1893 a. valmis Pä...
Hugo Raudsepp (1883 - 1952) Alustas kirjanikuteed novelli- ja vestekirjanikuna. Esimese näidendi avaldas alles 40 aastaselt. Temast sai kiiresti oma aja menukaim näitekirjanik. Raudsepa näidendite aine on enamasti põletavalt ajakajaline. Neis leidub rohkesti viiteid kaasaja sündmustele ja tuntud isikutele. Kui lisad koloriitsed, koomilised tüübid ning tervmeelsustest särtsuv dialoog, saamegi Raudsepa populaarsuse põhivalemi. Raudsepp tahtis ja oskas kirjutada nii, nagu laiale publikule meeldis. "Kunst kunsti pärast" põhimõtet ta ei tunnistanud. Tema meelest oli kunsti ülesandeks teenida elu ja pakkuda rahvale lõbu. Tema esimene näidend "Demobiliseeritud perekonnaisa" 1923 ärsats publikus kohe huvi. "Ameerika Kristus" (1926). Raudsepp teravndab ajastupahed koomiliseks, naerab nende üle ilma hukkamõistuta. "Sinimandria" (1927) on üks omapärasemaid komöödiad Eesti kirjanduses, sisult on see fantasiline. "Mikumärdi" (1929) ...
kirikukihelkonnale.Linna arengus oli oluline 1782. aasta, kui rajati seni mööda rannikut kulgenud TallinnPeterburi postimaantee lõik läbi Jõhvi. Jõhvi kaudu kulges ka Peterburi tähtsaim ühendustee Tartu ja Riia kaudu Lääne-Euroopasse. Samal, 1782. aastal, valmis postijaam. 1825 peeti Jõhvis esimene laat. Avati esimesed poed.Aastal 1852 avas pastor F.F. Meyer kirikukooli, mis kümme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks, mis tegutses 1883. aastani.1865. aastal korraldati Jõhvis kihelkonna laulupidu.1866. aastal moodustati Jõhvi vald.Aastal 1918 mõrvasid bolsevikud luteri kiriku õpetaja Carl Hesse. Aastal 1949 rajati linna lääneossa põlevkivikaevandus "Kaevandus nr. 2", mis likvideeriti 1971. Eesti, jõhvi Jõhvi linn Mullakaart Aadressikaart Ajalooline Detailplaneeringud Kultuurimälestised Looduskaitse Ohtlikud ettevõtted Lääne 15 Jõhvi
"Siuru" rühmitus "Siuru" 1917-1920 Loodi 1917. aastal 10. juulil 6-liikmeline rühm Siurulaste moto: "Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud." F. Tuglas Üldtutvustus Eesmärk: kirjanduses läbi lüüa, kirjanduse populaarsust tõsta Looming: eelistatud lüürika, novellid Tähtsustasid armastusluulet Väljaanded: 3 albumit Konfliktid ja lagunemine 1919. aastal oli rühmitus "Siuru" lagunemas. Põhjuseks peeti isiklikke vastuolusid. Pärast ühiseid klaarimisi ja selgitusi lahkusid H. Visnapuu ja A. Gailit. Asemele võeti August Alle, Johannes Barbarus Kuid ka see ei päästnud "Siurut". 1920. aastal lõppes rühmituse tegevus ametlikult "Siuru" tähtsus Muutsid kirjanduse populaarseks. Suurendati lugejate kirjandushuvi. Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks. Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja raskustele. "Siurust" kasvasid välja eesti kirjanduse juhtnimed. "Siuru" viis armastusluule uuele stiilitasandi...
Gustav Suits Huvitavad faktid elust Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Ta sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. 19211944 töötas Tartu Ülikooli Eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna, olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941
Marie Under Marie Under Sündis 27. märtsil 1883, Tallinnas Kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker Kodanikunimi aastast 1924 Marie Adson Kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" Kaks õde Kaks venda Pildid Underi Vanemad Kooliõpetaja Friedrich Under Leena Under(sündinud Kerner) Vanemad olid hiidlased Vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna Underi kohta 4-aastaselt õppis lugema 14-aastaselt hakkas luuletama Esimesed luuletused saksa keelsed 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses
Miina Härma (9.okt.1864- 16.nov.1941) + Helilooja, organist, koorijuht, aktiivne muusika- ja seltskonnategelane. + Sündis õpetaja perre Tartus. Mõlemad vanemad olid saanud muusikalise hariduse. + Orelimängu ja noodiõpetusega tegi tutvust juba varakult. ( 8-aastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi mängitud. + Õppis Tartu saksakeelses tütarlastekoolis. Võttis muusikatunde Karl August Hermannilt. + 1883.aastal siirdus Peterburi konservatooriumi orelit õppima. + Pärast konservatooriumi lõpetamist reisis ta Euroopas, esinedes orelikontserdiga mitmel pool Saksamaal. + Oli esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust kaugel kodust. + Samuti Eestis andis ta orelikontserteid. +Härma kavades oli palju Bachi, Mendelssohn Bartholdy jt oreliteoseid. +Tema kontserdid tutvustasid maarahvale klassikalist muusikat. + Sageli esines koos meie esimese lauljatari Aino Tammega. + 1894
Uulu Põhikool 9.Klass Marten Vainult MARIE UNDERI ELULUGU Referaat Pärnu 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Elukäik...................................................................................................3 Luulekogud............................................................................................4 Pildid..................................................................................................5-6 2 Marie Underi elukäik Marie Under oli eesti luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline , Gottried , Marie (1883–1980), Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt...
Marie Under Egle Erik 2015 Marie Under 27th march 1883 - 25th september 1980 Leena Under (1854-1934) Friedrich (Priidu) Under (1880-1932?) Evangeline (1880-1932?), Gottfried (1881-1882), Berta(1885-1974), Christfried (1887-1934) Marie Under at the age of 4: learnt how to read at the age of 14: started writing poetry 1887-1892 attended “pre-school” on Väike- Roosikrantsi street 1893-1898 attended Cornelia Niclasen’s private middle school for young girls failed to receive her diploma (due to financial issues) After graduation
patenditaotluse gaasimootoriga sõidukile, mida tänapäeval peetakse esimeseks töökõlbliku konstruktsiooni ja sisepõlemismootoriga autoks. 2.BENZ PATENT MOTORWAGEN Foto 2. (Allikas4.) Benzi patenteeritud mootorsõiduk 31.detsembril 1878 sai Benz patendi kahetaktilisele bensiinimootorile, hiljem patenteeris ta ka ülejäänud tähtsad sõlmed akseleraator, vedeljahutusega jahutussüsteem, akust töötav süüteküünlaga süütesüsteem, siduri, käigukasti ning karburaatori. 1883 aastal asutas Benz & Company Rheinische Gasmotoren-Fabrik või luhemalt Benz & Cie. Firma hakkas tootma ja müüma bensiinimootoreid ning 1885. aastal konstrueeris Benz seal esimese kolmerattalise auto, mis sai nimeks Motorwagen. Benzi autol oli kolm mettallist ratast. Auto liikus tänu neljataktilisele bensiinimootorile, mis asus kahe tagumise ratta vahel ning ülekanne toimus keti abil tagumisele sillale. Auto sai patendi 1886 aastal ning samal aastal läbis edukalt ka katsetused. 1887
Modest Mussorgski Haapsalu Gümnaasium 2012 Tutvustus Modest Mussorgski (vene 21. märts 1839 28. märts 1881. Oli vene helilooja, Mili Balakirevi, Aleksandr Borodini, César Cui ja Nikolai Rimski-Korsakovi kõrval üks Võimsa rühma liikmeid. Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Oli revolutsiooniline. Tulihingeline demokraat. ,,Võimas Rühm" Venemaa demokraatlikeim muusikute rühmitus. Loomingulise grupina 1850 - 1870-ndate alguseni. Idee: Vene kultuur ei tohi hävida, kaitsta demokraatlikke ühiskondlikke ideid, harida muusikalist lihtrahvast. Suurim tähelepanu vokaalmuusikal: I ooper (et rahvas saaks aru sõn...
,,Nendel, kes ei ole võimelised töötama vanuse või invaliidsuse tõttu on põhjendatud õigus riigi abile" Wilhelm I kiri Saksamaa parlamendile 1881 ,,Nimetage seda sotsialismiks. Minu jaoks on kõik üks ja see sama" Otto von Bismarck Riigipäevas 1881 Vanaduskindlustus süsteem 1889 · Osamakselised vanaduse ja invaliidsuse toetused · Kohustuslik · Süsteemi panustasid o Töötajad o Tööandjad o Riik Haiguskindlustuse programm 1883 Töötajate kompensatsiooni programm 1884 Töötuskindlustuse programm 1927 Saksamaa sotsiaalkindlustuse süsteem oli vajalik: · Toetada tööliste heaolu, et tagada Saksamaa majanduse toimimise maksimaalne efektiivsus · Hoida eemal ja kontrolli all äärmuslikke sotsialistlikke liikumisi
Friedrich Nietzsche 1844-1900 Lühitutvustus Friedrich Wilhelm Nietzsche oli saksa filosoof. Sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana Õppis Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi Ülikoolis keeleteadust 1870 nimetati ta Baseli Ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel ühes kohalikus gümnaasiumis. Ka Tartu Ülikool on teda omale professoriks kutsunud Nietzsche põhimõtted Korra ja tungide vastandamine. Arvas, et Jumala-usk on jäänud rahvausuks; ilma jumalata polnud mõtet ka moraalil kui täiuslikkustaotlusel, hea ja kuri muutusid naeruväärseteks kategooriateks. Käsitses elu üksteise otsa lükatud meelevaldsete aktidena, millele inimene ise omal vabal valikul teatud kindlal hetkel tähenduse annab. Nietzsche filosoofia põhimõisted Võimutahe- hea on kõik mis suuren...
Impressaario Itaalia ooperiteatrijuht Bel canto Meeldejääv meloodia, oluline on suur koor, võimsus Libreto ooperi kirjanduslik alus Opera seria tõsine ooper Opera semiseria pooltõsine ooper, kedagi süüdistatakse alusetult Grand opera suur ooper Festsipelhaus Spetsiaalselt Wagneri ooperid etendav ooperimaja Gestamtkunstwerk Wagneri ooperi põhiidee on muusika, tants, draama, poees, süntees Giuseppe Verdi 1813-1901 19. itaalia kõige tuntum helilooja, 7. aastaselt sai organisti abiliseks, 12. aastaselt organisti õpilaseks, paari aasta pärast assistendiks. 1842 ,,Nabucco", 1843-1890 teeb tööd, kirjutab oopereid (,,Macbeth", ,,Luisa Miller") ,,Rigoletto", ,,traviata" . Ta tegeles ka poliitikaga, sai senaatoriks. 1879 ,,aida" peale selle esietendust ei kirjutanud enam ühtegi ooperit. Elu lõpus elas Milanos, tegeles heategevusega. Bizet 1838 1875 9 aastaselt läks muusikakonservatooriumi klaverit õppima Läks elama Itaalisass...
Eesti muusika 11.klass Sis 1. aadliringkondades elavnes muusikaelu, õpetati talupoegi pilli mängima, levis rahvamuusikaõpetus, rändmuusikud, tähtsamad orkestrid Põltsamaal Kolgas ja Lihulas. Cimze seminar-aitas kaasa koorilaulu ja pillimuusika arengule. 2. I üldlaulupidu 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen, kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod, Jannsen esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu...
Karl Heinrich Marx Üldinfo Elas- 5.mai 1818-14.märts 1883 Oli juudi päritolu, kuid eitas oma rahvust Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär Marx on üks suurimaid maailmapildi muutjaid 20.sajandil 2 Haridus, töö Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, kuid tal olid alkoholi probleemid ning ta pidi kooli vahetama Edasi läks Berliini ülikooli, kus ta õppis filosoofiat, kuid jättis pooleli doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks
esimesed õlimaalid. Laadilt on need maastikumaalid ja zanrimaalid sünged, maalitud heletumeda põhimõttel pruunides toonides. Hiljem tõi Vincent juba iseseisvaid kompositsioone. " Mida kaugemale ma jõuan, seda enam tunnen, et figuure joonistada on hea." Kirjutas Vincent vennale 1881.aastal." Kaudselt tuleb see kasuks ka maastiku maalimisel. Kui joonistad palju nii, nagu oleks see elusolend aga tegelikult see ju nii ongi -, sünnib kõik ümbritsev nagu iseenesest." 1883.aastal naasis Vincent vanemate juurde Etteni pastoraati ja seal veedetud kaks aastat sdaid otsustavaks ta kunsti kujunemisel. Ta maalis loodust ja lõi suuri figuraalkompositsioone, kasutades selleks valdavalt tumedaid värve, et edasi anda rusuvat atmosfääri, mis ümberringi valitses. Kõigis piltides paistis sügav kaastunne rõhutud inimeste vastu. tänu venna Theo majanduslikule abile suutis Vincent maalida, loobudes selle nimel kõigest
SISSEJUHATUS Juhan Liiv (1864-1913), eesti kirjanik, Jakob Liivi vend Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. a. Alatskivi vallas. Õppis vaheaegadega Kodavere kihelkonnakoolis, oli 1882-83 Jakob Liivi juures Väike-Maarjas õpetaja abiline. Töötas 1885. a. ajalehe "Virulane", 1888-89 Viljandis ajalehe "Sakala" ja 1890-92 Tartus ajalehe "Olevik" toimetuses. Haigestunud skisofreeniasse, elas aastast 1893 sugulaste ja tuttavate juures peamiselt Alatskivil. Alustas loometeed prosaisitina. Pildistanud varaseis, kohati humoristliku tooniga juttudes iseloomulikke talupojatüüpe ja külaelusündmusi. Kujutanud omaelulooliste sugemetega jutustuses "Vari" (1894) vaestekülast põlvneva luuleandelise noormehe traagiliselt lõppenud haridus- ja eneseteostuspüüdlust. Jutustuse "Nõia tütar" (1895) peategelane on külakeskkonnas tagakiusatav kasulaps. Ilmeka tõepärase elukujutajana oli Liiv sajandivahetuse eesti kriitilise realismi eelkäija. Hilispro...
Kogu ettevõetu põhiline eesmärk oli tõusiklik soov rõhutada oma eripära. Käibele tuli väljend "minu kodu on minu kindlus". Veel öeldi: "Võttis aega kolme põlvkonna jagu, et ilmuks välja dzentelmen, kes võiks ennast piinlikkusetundeta laua veerde seada." Selline suurustamine on hakanud tagaplaanile jääma. · Välja antud raamatud Eestis(19.saj): Lyda Panck. Kassulinne kögi- ja majapiddamisse ramat. 1864 Mai Reivelt. Söökide valmistamise õpetus. 1883 Mai Reivelt. Kookide tegemise õpetus. 1887 Mats Tõnisson. Talurahva Köögi raamat. 1889 Kartovli kokk ehk õpetus, kuda kartovlidest 125 rooga valmistada võib. 1893 Kokakunsti areng 20.saj algul · 1900. aastal kasutati põhiliselt kaht tüüpi menüüsid: à la carte ja table d´bóte. · 1920.-30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu
Romantism Demokraatlikud ideaalid vabadus , võrdsus, vendlus levisid kogu Euroopas.Ajastule on iseloomulik , et ka kunstnikud ja muusikud osalesid võitluses.Hoogustus rahvusliku kunsti areng.Romantikud pidasid väga oluliseks oma kunstis kohalikku koloriiti ja seetõttu tegelesid ka rahvakunsti kogumise ja uurimisega.Romantikute tähelepanu keskendus erandlikule isiksusele.Romantilise kangelase missiooniks on tõe kuulutamine.Romantikutele kuulub väide: " Mõistus võib eksida , tunne ei eksi kunagi. " Romantikutele on omased suurused kontrastid kõiges.Kõigist kunstidest seadsid romantikud esikohale muusika,sest see kajastab kõige võimekamalt inimesetundeelu.Romantikud hülgasid ranged klassitsismi vormiskeemid,tekkisid vabas vormis muusikateosed.Romantilises muusikateoses on loogiliselt arenev sündmustik.Romantikute lemmikzanriks on soololaul.Instrumentaalmuusikas tekkis programmiline muusika s.t.helilooja poolt oli antud teosele sõnaline sel...
Juugendstiil. Iseseisev töö. 1. Prantsusmaal oli juugendmaali arengu seisukohast oluline Henri de Toulouse- Lautreci looming, kelle 1890ndate plakateid peetakse omamoodi pöördepunktiks. Prantsuse juugendist sai inspiratsiooni ka norra kunstnik Edvard Munch. Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel sveitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet, sakslane Franz von Stuck. 2. Kõige kuulsam juugendkunstnik Venemaal oli juveliir ja kullassepp Carl Fabergé (1846 1920). Fabergé päris venepärase geomeetrilisuse ja lineaarse dekoratsiooni tundlikkuse, mis on tugevasti tuntav tema metalltöödes. Tema küpset stiili mõjutas prantsuse juugend, eriti Lalique`i looming, ning tema kavandid muut...
Karl Marx Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, kes tahtis maailma muuta, materialist, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx oli mitmekülgne isiksus. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Ta oli päritolult
Karl Heinrich Marx Elulugu Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, materialist, majandusteadlane ja üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta oli kahtlemata üks19. saj mõjukamaid sotsialistlikke mõtlejaid. Marx oli mitmekülgne isiksus. teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus
Kirjanduselu Eestis 1940ndatel 1940ndad • Tol hetkel toimus II maailmasõda • Eesti liideti Nõukogude Liidu koosseisu (21.juulil 1940) • Toimusid massiküüditamised (14. juulil 1941; 25.-26. märtsil 1949) • Eestlased viidi Siberisse • Hulk kultuuritegelasi evakueerus Nõukogude Liidu tagalasse • 1941. aasta lõpus okupeerisid saksa väed Eesti • 1944. aasta lõpus läks kogu Eesti taas nõukogude okupatsiooni alla • Pommitati puruks paljud Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Narva) Kirjanduselu 1940ndatel • Seoses stalinismi jõudmisega Eestisse peatus 1940ndate teisel poolel kirjanduslik ja kultuuriline areng • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: pagulaskirjandus, tagalakirjandus ja Eestis ilmunud kirjandus • 1942-43 lõid koondunud kultuuritegelased ENSV Riiklikud Kunstiansamblid • Ansamblid koondasid näitlejaid, kirjanikke jt. • Direktoriks oli Johannes Semper • Asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit (1...
11. klass JAAN KOORT Referaat Juhendaja: 2008 Sissejuhatus Jaan Koort (ill 1) sündis 6. november 1883 Sootaga vallas Tartumaal ja suri 14. oktoobril 1935 Moskvas. Ta oli eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik. Koorti looming tekitas eesti seni akademistlikus skulptuuris murrangu. Varaseis kujudes ilmneb impressionismi mõju ja kallakut sümbolismi. Varased maalid olid postimpressionismi mõjulised linnavaated ja dekoratiivsed natüürmordid. Ta oli suurepärase vormitunnetusega skulptor, kes kasutas meisterlikult erinevaid materjale ning huvitus keraamikast, kasutades oma töis erinevaid
Mõtles välja ja võttis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia (matt, lipp, kuningas jne) Mihkel Martna (1860-1934) eesti poliitik ja ajakirjanik. Teda peetakses Eesti sotsiaaldemokraatia isaks. Noorena oli aktiivne rahvusliku liikumise tegelane, tegi kaastööd ajalehtele ,,Eesti Postimees" ja ,,Sakala" ning kogus rahvaluulet. Villem Reiman (1861-1917) eesti vaimulik ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. saj lõpus ja 20. saj alguses. 1883. a oli Reiman üks EÜS-i asutajaliikmeid, 1886 sai temast seltsi esimees. Venestusaja haripunktil suutis ta rahvuslikule liikumisele elu sisse puhuda. Jaan Tõnisson (1868-1941) eesti poliitik, riigitegelane, õigusteadlane, korduvalt EV riigivanem. 1891-1892 EÜS-i esimees, 1892 astus ka EKS-i ning hakkas kuuluma K.A. Hermanni toimetatud ajalehe ,,Postimees" toimetusse. 1896 asus ta selle peatoimetajaks (kuni 1930
Gustav Suits(1883-1956) Andekas laps, õppis lugemise varakult selgeks, eelistas mängudele lugemist. Õppis Võnnu külakoolis, gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis, Helsingi ülikoolis, andekas keelte alal, töötas ja elas Soomes, huvitus poliitikast, elas ka Eestis ja Rootsis, . 1924.a asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 20.saj moodsa luule rajaja, "Noor-Eesti" asutaja, viis uuele arenguastmele eesti kirjandusteaduse; luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane; 1.luuletus "Vesiroosid" 1899, kirjanduslikud vihikud "Kiired", 1.luuleraamat "Elu tuli" 1905(ajastu tähtteos, mis väljendas jõulistes sümbolites noore põlvkonna romantilisi vabadusvaateid), 1913 kogu "Tuulemaa", "Kõik on kokku unenägu"; armastusluule valikkogu "Ohvrisuits"; 2 esseekogu; kirjandusloolisi ülevaateid ja rohkesti kompatseid lühiuurimusi eesti ja väliskirjandusest Ernst Enno(1875-1934) Õppis vallakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu Reaalkoolis, Riia Polütehnilise...
KARL JASPERS 1883 1969 Elulugu Sündinud Põhja-Saksamaal, Oldenburgis. Ta oli varasest peale huvitatud filosoofiast, kuid kuna ta isa oli jurist asus ta ülikoolis õppima õigusteadust. Peaaegu koheselt vahetas Jaspers aga eriala ning asus tudeerima meditsiini. Pärast meditsiinikooli lõpetamist 1909. aastal suundus Jaspers tööle Heidelbergi psühhiaatriahaiglasse. 1913. aastal sai Jaspers ajutise psühholoogialektori koha Heidelbergi Ülikoolis. Umbes 40-aastaselt hakkas ta uuesti
MARIE UNDER 1883-1980 I loominguperiood 1904-1919 Impressionistlik luule IMPRESSIONISM-tähelepanu pööratakse kirjaniku, kunstniku hetkemeeleoludele, tundmustele, muljetele ning nende jäädvustamisele. Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja ühiskonna probleemid, protestiti inimest ahistava poliitilise korra vastu, sõja vastu. Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ...
Rahvusliku liikumise etapid I Rahvusliku liikumise algus 1850-1869 1857 Kalevipoeg. 1869 üldlaulupidu. II Periood 1870. aastad 1871 Aleksandrikooli peakomitee asutamine. Tüli Jakobsoni ja Hurda vahel. III 1880. a algus 1880. a J.H Siirdus Peterburgi. 1880. a Jannseni insult. 1881. a Aleksander II suri. 1882. a Jakobson suri. Venestusaeg Ärkamisaja ja 20. sajandi alguse ühiskonna uue tõusuajal. Venestas tsaar Aleksander III. Venestus oli Balti kubermangule rünnak Balti erikorra, saksa keele ja kultuuri vastu. Põhjused Vajadus kaasajastada Venemaa iganenud halduskorda. Rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste hulgas. Vene riigi julgeoleku huvid. Venestuse käik ja venestajad Ettevalmistus faasis tegutseb Balti kubermangudes(1882-1883) Manasseini komisjon(Otsene rünnaks ...
konservatism-alalhoidlikkus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidevust thtsustav poliitiline petus. 19 sajand- konservatiivsed vaated judsid aktiivsesse poliitikasse. 1830-moodustati konservatiivne partei(tuntuim inglismaal, ja tegutseb tnapevalgi). 19 sajand-kodanluse sajand. liberealism-vabameelsus, inimeste vrdiguslikkust ja vabadust thtsustav poliitiline petus. 19 sajand oli liberealism levinuim poliitiline vool. rahvuslus ehk natsionalism. 19 sajandil sain kesk- ja ida-euroopas ning balkanil hoo sisse rahvuslik vabadusliikumine, mille eesmrk oli uute iseseisvate rahvusriikide loomine. (selleni juti 20. sajandil). 19 sajandil kiirendas teaduse ja tehnika edusammude kasutamine tootmises hiskonna arengut.(vead: polnd korereid. Veevarustus, kanalisatsioon, arstiabi, koolivrk ei tulnud toime).tliste haridustase oli paranenud. rikkad vabrikandid. sotsialism-poliitiline petus, mis pab saavutada hiskonnas sotsiaa...
Millal moodustati esimene nõukogude valitsus ? Mis nime see kandis ? Nõukogude valitsus moodustati 1917. aasta novembris. Rahvakomissaride Nõukogu. Millal moodustati NSV liidud ja kes sinna kuulusid ? NSV liidud moodustati 1922. aastail. Sinna kuulusid: Venemaa; Ukraina; Valgevene ja Taga- Kaukaasia. Millal toimus kodusõda Venemaal ? Kodusõda Venemaal toimus 1918. aastail. Kestis kuni 1920. aastate alguseni. * Sõjakommunismi poliitika kodusõja aegne poliitika. Uus-Majandus poliitika (NEP), 1921. aastalalustati uue majanduspoliitikaga. Tõrjus välja sõjakommunismi poliitika. Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Maailma revolutsiooni idee - Gulag vangilaagrite poliitika. Miks pöörasid Itaalia võimule fasistid ? Itaalia kaotas enamus sõdu milles nad sõdisid. Paljud said surma ja tekkis tööpuudus. Nendes rasketes tingimustes tekkis väike rühmit...
Kristi Väljur 9a MARIE UNDER Marie Under sündis 27. Märtsil 1883. aastal Tallinnas. Marie vanemad kolisid just enne tema sündi Tallinnasse. Marie Under hakkas lugema 4 aastaselt ja luuletama 14 aastaselt. 1893-1898. aastatel käis Marie saksa keelses tütarlaste elamentaarkoolis. Under õppis klaverimängu ja käis laulmas segakooris. Tegi läbi lasteaednike kursused. Töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Tema esimesed kirjutatud luuletused olid saksa keeles. 2
Rimski-Korsakov abiellus 1872. aastal Nadezda Nikolajevna Purgol´iga ning temaga oli tal kokku 7 last. 1874. aastal alustas Rimski-Korsakov tööd dirigendina ja ta juhatas siis 3. sümfooniat. Aastatel 1875 kuni 1876 tegi ta kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. 1880. aastaks oli Rimski-Korsakov välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojad nagu näiteks Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov. Aastatel 1883 kuni 1894 töötas Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigendina. Rimski-Korsakov on kuigi palju mõjutanud ka eesti heliloomingut. Paljud eesti vanema põlvkonna heliloojad nagu näiteks Rudolf Tobias, Artut Kapp jt on käinud Peterburi konservatooriumis Rimski-Korsakovi juures õpingutel. Helilooming Rimski-Korsakovi teosed on enamjaolt rahulikult jutustavad. Tema looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid
Benito Mussolini Benito Amilcare Andrea Mussolini (hüüdnimi itaalia keeles Il Duce 'juht'; 29. juuli 1883 Predappio, Forli provints 28. aprill 1945) oli Itaalia peaminister jadiktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Noorus Benito Mussolini sündis sepa peres. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Mussolini õppis kirikukoolis ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuid õpetaja ametit ei pidanud ta kaua
Marie Under “Mureliku suuga” Koostas: 2016 Marie Under 27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm eesti luuletaja kirjutanud luuletusi ka saksa keeles oli abielus kaks korda suri Stockholmis kuid maeti ümber Tallinna hakkas luuletama 14. aastaselt põgenes perega Rootsi Loomingust 2. augustil 1904 avaldati esimene luuletus "Kuidas juhtus..." luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti esimene luulekogu ilmus aastal 1917 "Sonetid" 14 luulekogu “Mureliku suuga” ● ilmus 1943. aastal ● luuletusi aastatest 1935–1942
Gustav Klimt Elulugu Gustav Klimt (14. juuli 1862 – 6. veebruar 1918) oli Austria maalikunstnik ja sümbolist. Gustav Klimt sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis graveerija Ernst Klimti perekonda teise lapsena. Ema oli Anna Klimt. Enamuse oma nooruspõlvest saatis Gustav mööda vaesuses. 1879. aastal astus noor Gustav Klimt Viini Kunsti ja Käsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus ta õppis kuni aastani 1883, omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides. 1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I’lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse. 1890. aastate alguses kohtas Klimt Emilie Flöget, kes ei hoolinud kunstniku suhetest paljude teiste naistega ning jäi tema kaasaks kuni Klimti elupäevade lõpuni. Lisaks, Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini
Jannsen- rahvusliku liikumise eestvedaja, postipapa, ajaleht Eesti Postimees, asutas Perno Postimees, käster, laulupeo korraldaja. I laulupidu/vanemuine- vanemuine-tartus 1865; laulupidu 1869, eestvedaja vanemuine ja Jannsen, eesmärk tekitada ühtekuuluvustunne,laulukooride asustamine.Tulemus pandi alus üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioonile, laulupeo traditsioon. Lahkhelid liikumises- Hurda ja Jakobson poliitilised vastased. Venestamine- Algus: Aleksander III 1883.a. Eesti valitsemiskorraldus:üleminek vene keelde, talurahvaasjade komissarid. Koolikorraldus: vene keel igas koolis. TÜ-Jurjevi ülikool. Kirikuelu: toetati õigeusukirkiku tegevust; rajati suur õigeusu katedraal Toompeale, ehitati Kuremäe nunnaklooster.
Coco Chanel Katre Tammekun Tartu Kutseharidus keskus MO11 Päritolu Sündis 19. augustil 1883 Saumuris pesunaise ja müügimehe sohilapsena 3 nooremat venda ja 2 nooremat õde Nimi sünnitunnistusel Gabrielle Bonheur Chasnel 12 aastaselt(peale ema surma) saatis isa ta elama Aubazin'i orbudekottu,kus ta veetis järgnevad 6 aastat oma elust Lavakarjäär Peale lastekodust lahkumist kolis ta Moulins'i, kus leidis tööd õmblejana. Vabal ajal esines ta kabareedes, et teenida lisaraha. Oma hüüdnime Coco on ta saanud esitades laule "Ko Ko Ri
Must Neljapäev Jüri Gümnaasium 2014 Mis põhjustas Wall Streedi krahhi? 1920. aastatel kasvasid Ameerika Ühendriikide börsidel aktsiate hinnad. Paljud ameeriklased hakkasid kergemeelselt uskuma, et raha teenimise ning rikastumise kõige lihtsamaks teeks on raha väärtpaberitesse paigutamine. Nii muutuski aktsiate ostmine ja müümine üle kogu Ameerika väga populaarseks. Aktsiate nõudluse kasvu üheks põhjuseks oli veel asjaolu, et paljud ettevõtted võimaldasid väärtpaberite ostmist krediiti 1920. aastate majandustõusu aja tekkisl Ameerika Ühendriikides rohkesti nö. riiulifirmasid Suur investoritel puudus informatsioon Valitsev majandusteeoria Valitsev majandusteooria - Riik ei tohi majandusellu sekkuda Leidus ka neid, kes hoiatasid, et tõusule võib järgneda järsk langus Kuidas Wall Street'i krahh mõjutas inimeste igapäevaelu? Usalduse kadumine Tööpuudus Säästmine Langenud el...
6 Underi ja Adsoni hauakivi.................................................................................................14 7 SISSEJUHATUS Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Hacker, aastast 1924 Adson). Sündis 27. märts 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis. Marie Underil on mitmeid lisanimesid: "Siuru Printsess", "Eesti rahva südametunnistus", "Eesti luule ema", "Eesti luule hing". Tema mõju eesti luulele ja meelele kestis läbi kogu 20. sajandi ja kestab praegugi. Pärast Underi surma on antud välja 12 tõlkekogu eri keeltes ja ka Eestis korduvalt suuri köiteid. ELUKÄIK Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843-1930) ja Leena
RAHVUSLIK LIIKUMINE Eeldused: 1. majanduslik arenemine (takude ost, orjuse kaotamine jt.) 2. Eesti haritlaste I põlvkonna teke 3. Koolihariduse levik 4. Omaalgatuslik organiseerimine 5. Kultuurilise aktiivsuse tõus Eesmärgid: 1. Saada rahvuseks, Eesti identiteedi kujunemine 2. Arendada emakeelset haridust 3. Saklastega võrsed poliitilised õigused 4. Organiseerijad õpetajad, vallaametnikud, kõrgemalt haritud eestlased Keskused: 1. Tartu (Jannsen ,,Postimees" 2. Peterburg (J.Köler, Carell tsaariarst) 3. Viljandi (Mulgimaa) Aleksandrikooli loomine ja Palverkirje aktsioon (oli vaja luba ja raha) Tähtsus: 1. organiseeriv 2. muuta maarahvas moodsaks ja teadlikuks rahvaks 3. ajakirjanduse e. kommunikatsiooni levik (Jannsen postipapa) ETAPP EESTI Elitaarne kirjanikud, kunstnikud jt. ...
Bütsants - Rooma 4 saj.(Hagia Sophia kirik Konstantin) Romaani - Lääne - Eur X saj. (Pr. Cluny kloostri kirik; It. Pisa toomkirik; Saksa Püha Michaeli kirik) Gooti - Lääne - Eur XI saj. Lõpul (Pr. Notre-Dame'I katedraal Pariisis; It. Firenze toomkirik; Inglis Westminster Abbey London; Kölni toomkirik) [Kuressaare linnus alust. XIV saj. Oleviste kirik, Kullamaa kirik, Muhu kirik, Tln. Raekoda, Suurgildi hoone Tln. ] Renessans - Lääne -Eur XV saj. (It. Pazzi kabel Firenzes - F.Brunelleschi; Kõrgrenessans Donato Bramante -Peetri kirik Roomas Vatikanis) [Vanim teadaolev renessansi stiilis ehitis 1554-1944 Tln. Vaekoda, Mustpeade vennaskonna maja fassaad Tln. ] Barokk- Lääne - Eur XVII - XVIII saj. (Carlo Maderna, Lorenzo Bernini Peetri kiriku esimene väljak; J.Hardouin-Mansart Versailles' loss). [Narva raekoja portaal, Tallinna värav Pärnu, Kadrioru loss, Palmse mõisahoone] Klassitsism - Lääne-Eur XVII - XVIII saj.( Pr. Madeleini kirik Pari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
