EDOUARD MANET (1832-1883) Manet sündis Pariisis aadliperekonnas. Tema ema oli sugulussidemetes Rootsi kroonprintsiga. Isa oli kohtunik, kes soovis, et poeg käiks tema jälgedes. Manet oli hästi haritud, kuid akadeemilistes seltskondades ei saanud eriti hakkama. Samuti suhtus ta eitavalt akadeemilisse kunstiharidusse. Maneti onu julgustas noort kunstnikku ja viis teda tihti Louvre äärde joonistama. 1850.a. asus Manet õppima kunstistuudiosse. Teda inspireerisid Velazquez ja Goya. Moneti arvatespidi kunst vaatama rohkem tulevikku, mitte põhinema mineviku mõjutustel. Manet alustas oma karjääri teosega ,,Absindijooja", mis kujutas reaalset Pariisi urgast ja selle elanikke. Maneti maalid on veidi lohakad, kuid ometi hinnati neid kõrgemate kunstihuviliste seas. 1863.a. valmis Monetil maal ,,Eine roheluses", mis kujutabalasti neiut kahe riides mehega. See maal ei toonud mitte kuulsust, vaid sai terava kriitika osaliseks. Kunstikriitikute arvates...
Krakatau saare vulkaanipurse 1883. aastal Krakatau saar Krakatau on vulkaaniline saar Indoneesias, India ookeanis, Kagu- Aasias. Krakatau saar asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saarte vahel. 2 1883. aasta vulkaanipurse 26. augustil 1883. aastal raputas Krakatau saart tugev vulkaanipurse. 3 • Tuhapilved varjasid suurel alal ümber saare päikesevalguse täielikult, peaaegu terveks päevaks. • Läheduses asuvaid saari tabasid tulikuumad tuha- ja gaasipilved ning kuni 40 meetri kõrgused hiidlained. 4 • Vulkaanipurskeid oli kuulda isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel Indias ja Austraalias, näiteks Rodrigueze saarel,
Richard Wagner (1813-1883) ELULUGU: Mitmekülgne novaator, võimekas. 15 a. kuulis Wagner esmakordselt Beethoveni teoseid, mis avaldasid talle tugevat mõju. 1833a alustas ta tegevust muusikaga. 30a jooksul oli W. elu väga rahutu ja muutlik( majanduslikud raskused). 10a elas kodumaast eemal. Pagulusaastad kõige raskemad, ainult sõprade toetusel elas. Sel ajajärgul kirjutas ooperi "Tristan ja Isolde"(1859) ja "Nibelungide sõrmus". 1863a edukas reis Venemaale aitas W. majanduslikult jalule. MUUSIKA: Wagner pidas ideaalseks ooperiks muusikalist draamat. Hakkas kasutama juhtmotiive(lühikesed, lihtsad, kergelt mällu sööbivad viisilõigud, mis iseloomustavad ooperi üksikuid tegelasi). Wagneri ooperite süzeeliseks aluseks oli saksa ja skandinaavia eeposed ning legendid. Kõige tähtsamaks ooperiks "Tannhäuser"(1845), "Lohengrin"(1850), "Tristan ja Isolde"(1865), 4-st ooperist koosnev "Nibelungide Sõrmus", "Parsifal"(1882) ja koomiline ooper "Nürnbe...
Marie Under 1.) Marie Underi lapsepõlv Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Lapsepõlv möödus Tallinna kitsastes agulikorterites. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Marie Under veetis oma lapsepõlve vaeses ümbruskonnas, Hiiumaale sattus ta esmakordselt 9-aastaselt. Kassari suvedest pärinevad tema kõige sügavamad looduselamused (9.aastane).
Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Venemaa Asutava Kogu valimistel. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 18...
Biggest shopchains in London Polina Tsvetkova Harrods Harrods is an upmarket department store located in Brompton Road in Knightsbridge. Harrods isn`t just a shop,it is a national icon Harrods founder Charles Henry Harrod started his business in 1824, aged 25. In 1883 the store burnt to the ground but in short order, a new building was built on the same site. In 16 November 1898 Harrods debuted England´s first escalator. Harrods Harrods is the biggest store in Europe with more than 330 departments. It is also the 2nd most visited place in London. You need to respect a dress code in order to get there no short pants, no flip-flops and no tank tops,most of the shoppers will be really elegant.
GUSTAV KLIMT 2013 GUSTAV KLIMT (1862-1918) · Oli Austria maalikunstnik , sümbolist. Sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis graveerija Ernst Klimti perekonda teise lapsena seitsmest. 1879. aastal astus Viini Kunsti ja Käsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus õppis kuni aastani 1883, omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides. 1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I'lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse. Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ning 1897. aastal ka president. Seotuks jäi selle setsessiooniga kuni aastani 1908. 1890
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)..............................................................................
12 XIX , 25 1840 . , , , . , , , . . , , , . , , , , , , , . 1847 . . 1848 . , ; .. , . , . 1849 . , . . , , . , , : .., .. ... . , 1855 58 . ... 1859 . . , , , (1861) .., " " . , 1862 ., . 1863 . , . ., . , , " , ", , . 1965 . . " ". (1866 79 .) . , , . , . , , , , , , . 1879 . . , ., . : ., , (3 000 .), . , , 1868 . "" . 1869 . , , "". "", "", , , . ...
Hundimõrsija (The Wolf's bride) (werewolf story, 17th century Hiiumaa, rich with archaic, Romantic, colorful prose) Aino Kallas Lived 1878-1902 Finnish-Estonian Published her diaries Wrote about Hiiumaa Hundimõrsija (The Wolf's bride) (werewolf story, 17th century Hiiumaam rich with archaic, Romantic, colorful prose) Estonian red cross merit medal Marie Under Lived 1883 1980 Marie Under Lived 1883 1980 Wrote poetry in German Marie Under Lived 1883 1980 Wrote poetry in German Started writing when was 13 Marie Under Lived 1883 1980 Wrote poetry in German Started writing when was 13 A lyric poet, writes about life's different sides Marie Under Lived 1883 1980 Wrote poetry in German Started writing when was 13
Eesti Aleksandrikooli peakomitee Eesti Aleksandrikooli peakomitee oli aastail 18701884 tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli Eesti Aleksandrikooli heaks raha kogumise juhtimine ja abikomiteede tegevuse koordineerimine. Peale selle tegeleti komiteedes ja eriti peakomitees aga ka eesti rahvusküsimuste arutamisega, peakomiteed on nimetatud ka eestlaste esimeseks parlamendiks. Liikumise kõrgajal, 1883. aastal oli üle Eesti moodustatud 139 ning väljaspool Eestit 7 abikomiteed. Peakomitee presidendiks oli Jakob Hurt. (pildil Jakob Hurt) 1883. aastal tekkinud lõhe Aleksandrikooli liikumises tekkis 1883. aastal lõhe, kui Johann Köler soovis võtta Aleksandrikooli Peakomiteelt 20 00030 000 rubla laenu Krimmis sotetud mõisa tasumiseks
Eesti pimedate õpetamise minevik ja olevik Tallinna pimedate kool o Avati aastal 1883 o Üld- ja kutseharidus o Talupojaseisusest maarahvas ja mõned saksa lapsed o Alustati braikirja ehk punktkirja kasutamist o Raamatuid valmistasid Tallinna daamid o Käsitöö oli väga tähtsal kohal o Kooli abil korraldati ka lõpetanute edasine elu o Suleti aastal 1914 Pimedate õpetamine Tartus o Algas 1922 Tartu pimedate töökooli avamisega o Õpiti vitsatööd, matipunumist, harjade ja pintslite valmistamist o
Richard Wagner Wilhelm Richard Wagner 22. mai 1813 13. veebruar 1883 Saksa helilooja, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, kriitik ja kirjanik ning poliitikategelane Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele. Elulugu Sündis 1813. aastal Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Tal oli suur huvi kirjanduse ja teatri vastu. 1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. 1833. aastal sai Wagner koorijuhi koha Würzburgi teatris. Samal aastal kirjutas ta oma esimese täieliku
USA ja Mehhiko kunst 1900-1940 • USA majanduslikult võimas, kuid õhukese kultuurikihiga. • Sõjad, majanduslik kriis. • Kujutava kunsti publik väike. • 1913. a. New York Armory Show – alus moodsa kunsti levikule USAs. • Kubism ning abstraktsionism. • Jäljendati Euroopat (kuid pisut teise külje alt) • Modernismile vastandumine- realism • Maalid, seintekaunistused, skulptuurid. Charles Demuth Stuart Davis (1883-1935) (1894 – 1964) Robert Henri (1865 – 1929) • Sotsiaalne realism – kujutas suurlinnade elu ilustamata. • Satiiriline kujutamine. • Iseloomulik oli tume ja räpane koloriit. • Sünge meeleolu • Regionalistide looming – laiemalt levinud. • Pisut romantilisem stiil. • Väärtustab rohkem väikelinnade ja farmide töökat elu. Thomas Hart Benton Grant Wood (1889 – 19775) (1892 – 1942) • Mehhiko kunstis olid kõrgel kohal ühiskondlik-poliit...
Jakob Hurt 22. juuli 1839 Himmaste küla – 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853–1855 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 1859–1864 usuteadust Tartu Ülikoolis sai 1886 Helsingi Ülikoolis kraadi. Esindas 1870–1883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–1881 Eesti Kirjameeste Seltsi Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Töö 1865-1866 Hellenurme mõisa 1868 Kuressaare gümnaasium 1868-1872 Tartu gümnaasium 1881 Peterburi V gümnaasium 1884 Peterburi tütralastegümnaasium Ühiskonnategevus 1866 Vanemuise seltsi auliige 1870-1883 Eesti Aleksandi kooli peakomitee president 1871 Tartu Põllumeeste Seltsi President 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi President Looming “Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi”, 1864 “Die estn...
Kätriin Kübar 11c Elulugu · 25. 02. 1841- 03.12.1919 · Sündis Prantsusmaal Limoges. · 1890 abiellub ja tal on 3 last. · 13 a. hakkas portselanidele maalima. · 17 a. maalis ruloodele ja päiksevarjudele. · 18.a kopeeris Louvre'is 18.saj. maale. Renoirist kasvab kunstnik · 1860 hakkab käima joonistustundides. · 1867 võeti vastu tema töö `Lise'. · 1870 jõuab Renoir'i tehnika haripunkti. · 1877 sai `L'Impressionnite' üheks asutavaks liikmeks. · 1883 kujundas lõplikult oma maine Temaatika · Värvilisuse mõju tuleb Eugene Delacroix'ist. · Maalis kõike, mis oli ilus. · Renoir : `Miks ei peaks kunst olemas ilus, kui maailmas on niigi koledaid asju.' · Värisev valgus · Küllastatud toonid · Naise alasti keha Looming · 1860 hakkas maalima valgust ja vett vabas õhus. · Värvis õigetes toonides. · Nooruses tüüpilised impressionistlikud pildid. · Mõned aastad maalis klassitsismi ajastu pilte.
Stevenson üks XIX sajandi teise poole populaarsemaid inglise kirjanikke sündis 1850. a. Sotimaa pealinnas Edinburghis. 1867. a. astus Stevenson Edinburghi ülikooli, et valmistuda insenerikutsele vahetas ta mõne aasta pärast ala ja hakkas õppima õigusteadust. sai 1875. a. loa advokaadina tegutsemiseks. Kuid selle võimaluse jättis ta kasutamata, pühendudes täielikult kirjanduslikule tööle. Looming 1883. a. ilmub raamatuna tema esimene seiklusromaan «Aarete saar» Must nool (1883) Prints Otto (1885) Strange Case of Dr Jekyll and Mr Hyde (1886) Vangistatud (1886) The Master of Ballantrae (1889) The Wrong Box (1889; koos Lloyd Osbourne'iga) The Wrecker (1892; koos Lloyd Osbourne'iga) Catriona (1893) The Ebb Tide (1894; koos Lloyd Osbourne'iga) Weir of Hermiston (1896; jäi lõpetamata) Stevenson suri 1894. a. Samoa saarel.
Gustav Suits (1883-1956) Üldinfo ● Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas ● Ta oli luuletaja ja kirjandusteadlane ● Ta sündis 30. novembril 1883. aastal Isiklikku ● Gustav Suits sündis Tartus ● Ta käis kohalikus külakoolis ● 1904. aastal lõpetas ta Gümnaaqsiumi kuldmedaliga ● 1905. aastal läks ta õppima Helsingi Ülikoolis ● Gustav Suits oli Noor-Eesti üks mõjukamaid juhte ● 1911. aastal abiellus ta soomlanna Aino Thauvóniga ● Gustav Suits on maetud Stockholmi Metsakalmistule Looming ● Esimene luuketus ilmus 1899. aastal
Gabrielle Bonheur Chasnel 1883-1971 Tallinna Arte Gümnaasium Caroline Sada, Marit Nõmmik 2010 · Coco Chanel (sünninimi Gabrielle Bonheur Chasnel) · sündis 19.augustil 1883, suri 10.jaanuaril 1971 · rahvuselt prantslane · 20.sajandi üks tähtsaim moelooja Noorpõlvest · Aubazine´i kloostri orbudekodus (7 aastat) · õppis õmbleja/õmbluskaupade müüja ametit · Moulinsis Saint Augustini nunnade Notre-Dame pansionaadis (2 aastat) · 20-aastasena töötas pruudi-ja beebikaupade äris, kus tegi eraviisiliset õmblejatööd · Moulinsis esines lauljana Rotonde varietees Uus mood
Futurism Rainar Paidla 11 A Futurismi ajalugu 1909. aastal Itaalias Futuristide manifesti loojaks on Itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti Manifest ilmus Pariisi ajalehes Le Figaro. Futurism Kunsti- ja kirjandusvool Manifestid Futurismile omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine Väljendab maailma kiirust ja eripalgelisust Ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat I manifest Kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti Vana kunst on kõlbmatu Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimese probleemid II manifest Manifesti autor oli skulptor Umberto Boccioni Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest, nt aktimaal Tuli kujutada motiivi arengut ajas Futuristide liikumine Selle lõhkus ära Esimene maailmasõda Osad futuristid oli pettunud selles, kuidas tehnikat kasutatakse sõjas Teised sattusid sellest vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumisteg...
org/wiki/Pilt:Cottonexchange1873-Degas.jpg Auguste Rodin 1840-1917 Prantsuse skulptor Sündis Pariisis Petite École Ècole des Beaux-Arts Skultoriabiline, viljeles graafikat ja ornamentikat 1862 õe surm lõpetas skulptuuriga tegelemise. Liitus pühitsetud sakramendi kogudusega. 1864 uus skulptuurihuvi. Théâtre des Gobelins Rose Beure 1866 poeg Auguste-Eugène Beuret 1870 sõjavägi 18791882 töötas Rodin Sévres' portselanivabrikus 1883 kunstitudeng Camille Claudelia http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/72/Rodin-cropped.png/220px-Rodin-cropped.png Looming Modernse skulptuuri rajaja. Maaliline üldilme, varjundirohke pinnatöötlus Keerulidte liigutuste tabamine, liigutuste jätkumise näitamine. Väga oluline oma tegelaste hingeelu avamine. 1880 tellimus valitsuselt valmistada Dekoratiivsete Kunstide muuseumile dekoratiivne värav. 1883 luba luua Victor Hugo büst
1883 aastal. Krakatau plahvatusest öedakse veel, et see oli kõveim mürin mida inimkond oli kunagi kuulnud. Krakatau asus Sunda väina vetes Indoneesias, Jaava ja Sumatra saarte vahel. Üle miljoniaastase ajaloo vältel arenes see kõigepealt koonilise kujuga mäeks, mis kõrgus 1828 m üle merepinna, kuni pursked taandasid selle mitmeks väikeseks koonuseks ja pinnavormiks, mis üle veepiiri ulatusid ja koos vulkaanilise saare moodustasid. 1883. aastaks oli selle maksimaalne kõrgus üle merepinna 813 meetrit. Krakatau on tegevvulkaan, mis asub Indoneesias. Vulkaani täpne asukoht on saar Sunda väinas, selle saare kogupindala on 10,7 km2 . 1883. Suur plahvatus registreeriti 20. mail ja 19. juunil oli veel purskeid kuid ükski neist ei olnud võrreldav sellega mis järgnes, 26. augustil kell ~ 13:00 hakkas vulkaanist tulema rida järjest tugevnevaid purskeid, millest üks paiskas tuhapilve 27 km kõrgusele. Siis, 27
Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Peale seda töötas ta natuke aega Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas Under saksa keeles luuletusi. Marie käis Luise tävanas prl. Schmidti juures klaverit õppimas, hiljem olid tal need tunnid organist Tederi juures. 1. Marie Underi kohta Selles peatükis räägin Marie Underi elust, mis sai alguse aastal 1883, 27. märtsis Tallinas, kus ta sündis Allmanni tänava kodus ning suri 25. septembril 1980 Stockholmis, Varbergi haiglas. 1.1 Marie Underi elu Under sündis Tallinnas, Allmanni tänava kodus(praegune koidu tänav). M. Underi enamus lapsepõlvest möödus äärelinnas, Invaliidi tänavas. Underi elamustevaesed suved tekitasid temas terava looduse- ja ilunälja, mis hiljem väljendus ta luules jõuliste loodusekstaasidena. Underile meeldis uisutada ja klaverit mängida
Gustav Suits 1883-1956 Elulugu Gustav Suits on üks eesti 20. sajandi kõige mõjukamatest kirjanikest, Noor-Eesti liikumise juht ja ideoloog, modernistlik luuletaja, kellest 1921 sai Tartu Ülikooli esimene eesti ja üldise kirjanduse professor. Suits sündis 30. nov 1883 Tartu lähedal Võnnus põlises kooliõpetajate perekonnas. Kaotanud seitsme aasta vanuselt isa, kasvas ta ema, õe ja õemehe peres. Käis Võnnu külakoolis, jätkates Tartus algkoolis ja 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasiumis. Gustav Suits gümnasistina, 1904 Gustav Suits üliõpilasena Gustav Suits üliõpilasena, 1907 Gustav Suits [Noor-Eesti ajal] Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg"
Ent publiku huvi teose vastu jahenes kiiresti. 1849.aastal võtitis osa Dresdeni ülestüusust, kuid oli sunnitud põgenema Zürichisse, sest ülestõus ebaõnnestus, kuid 1861. aastal naases kodumaale. 1876. aastal avati Wagneri ooperiteater - Bayreuth Festspielhaus. Avaetenduseks oli määratud "Nibelungide sõrmus". Elu lõpul rändas helilooja Euroopas ringi veel dirigendina. 1882. aastal lõpetas ta oma viimase ooperi "Parsifal" ja järgmisel 1883. aastal suri. Tema looming avaldas Euroopa muusika edaspidisesel arengul tugevat mõju. Tuntumad teosed on: "Tristan ja Isolde", "Lohegrin", "Nibelungide sõrmus", "Lendav Hollandlane"
Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, organist, dirigent Kuni 1935.aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis K. A. Hermannilt 1890. lõpetas konservatooriumiJäi Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburi Eesti hariduse Seltsi koori juht 1883 a suundus Peterburi konservatooriumi. Asus õppima orelit. Õpinguta ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontserdid 1893-1894 kontserdid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator 1903 suundus Kroonilinnna. Põhjuseks soodsamad trennimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu 1915 naases tagasi Eestisse. Jätkas Tartus tööd oma loodud segakooriga ,,Miina Hermanni Lauluseltsi koo" Oli aktiivne muusikategel...
Luulekogu analüüs Marie Under- „Sinine puri“ Marie Under (1883-1980) oli Eesti luuletaja. Ta kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita“. Tema luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Under saksa keeles. Tema teos “Sinine puri” ilmus aastal 1918, mis sisaldab luuletusi aastatest 1917-1918. See luulekogu esindab Underi loomingu noorusjärku, jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi. Teos räägib loodusest, armastusest, tunnetest. Luuletused on minakesised ning autor paneb kirja kogetut ja nähtut enda seisukohast. Luulet kujutatakse vabalt ja siiralt. Samuti paistavad silma ka mõtisklevad toonid. Autor kasutab kõiki luulekujundeid. Võrdlusi, näiteks tähtelilli kui kuldset naeru, kui kuldblond neitsid tulnd n...
Richard Wagner (1813-1883) Elulugu Richard Wagner sündis 22. mail 1813 Saksamaal Leipzigis. Lapsepõlves huvitasid teda teater ja kirjandus rohkem kui muusika. Teda vaimustasid mineviku suured kirjanikud Homeros ja Shakespeare. 15-aastaselt kuulis Wagner esmakordselt Beethoveni teoseid, mis avaldasid talle tugevat mõju. 1883. aastal alustas tegevust muusikuna, töötades kooridirigendina, ooperikomponistina mitmes linnas, ka meile lähedal Riias. 1849. aastal oli ta sunnitud poliitilistel põhjustel põgenema Saksamaalt Sveitsi, kus elas pagulasena 10 aastat. Sel majanduslikult väga raskel perioodil päästis teda näljasurmast vaid Ferenc Liszti toetus. 1863. a toimunud edukas reis Venemaale aitas Wagneri majanduslikult jalule. Aasta hiljem kutsus Baieri kuningas- kirglik muusikahuviline Ludwig II helilooja Müncheni. Wagneri kunsti imetlejad välimaal asutasid ,,Wagneri seltsi", mis kogus terves maailmas raha uuendusliku ooperiateatri ehitami...
появились новые громкие имена: Р. А. Гедике, А. Н. Бенуа,А. М. Павлинов, Р. П. Кузьмин, А. Л. Обер, Н. В. Султанов, А. И. Резанов и другие. ●Все представленные проекты также были отклонены Александром III. Строительство храма ●Торжественная закладка храма состоялась в октябре 1883 года. ●При строительстве храма были применены новые технологии строительства, здание храма было полностью электрифицировано. ●Pам освещали 1689 электроламп. ●В начале XX века территория вокруг Спаса-на-Крови была реконструирована. История после закрытия прихода
august 1956 Ida- Berliin Saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja 1951. aastal omistati Bertolt Brechtile rahvuslik preemia 1954. aastal rahvusvaheline Lenini rahupreemia. Suri südamerabandusse Romaan "Kolmekrossiromaan" (1934) "Baal" (1918) ja "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) Poeem "Legend surnud sõdurist" (1933) Luulekogu "Sada laulu" (1951) "Galilei elu" (19381939) Gustav Suits 30. november 1883 23. mai 1956 Eesti luuletaja ja kirjandusteadlane Oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani Looming luuletus "Vesiroosid" 1899 luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" "Kõik on kokku unenägu" "Tuli ja tuul" On tunnustatud 1939. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga
MARIE UNDER (1883-1980) Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Lapsepõlv möödus Tallinna kitsastes agulikorterites Õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama Koolis käis ta 10-15 aastaselt Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis Oma esimesed värsid kirjutas Marie Under koolipõlves saksa keeles Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt
august 1956 Ida- Berliin Saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja 1951. aastal omistati Bertolt Brechtile rahvuslik preemia 1954. aastal rahvusvaheline Lenini rahupreemia. Suri südamerabandusse Romaan "Kolmekrossiromaan" (1934) "Baal" (1918) ja "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) Poeem "Legend surnud sõdurist" (1933) Luulekogu "Sada laulu" (1951) "Galilei elu" (19381939) Gustav Suits 30. november 1883 23. mai 1956 Eesti luuletaja ja kirjandusteadlane Oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani Looming luuletus "Vesiroosid" 1899 luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" "Kõik on kokku unenägu" "Tuli ja tuul" On tunnustatud 1939. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga
Curriculum Vitae Nimi: Eduard Vilde Sünniaeg ja koht: 4.märts 1865 Virumaa Simuna kihelkond Pudivere mõis Surma aeg ja koht: 26. detsember 1933 Tallinn Elukohad: 1865-1886 Eesti 1887-1889 Läti 1890-1891 Saksamaa 1892-1894 Eesti 1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirj...
Tallinnast, Võrust, Kuressaares, Rakverest, Paidest, Viljandist ja mujalt on teateid koolikooride heatasemelise esinemise kohta. Esitati keerukaid teoseid Haydni, Mozarti ja Händeli loominguid. Tallinnas kõlas 19.sajandi jooksul peaaegu kogu Lääne-Euroopa ooperite paremik esitajaiks nii rändtrupid kui ka kohalikud baltisakslastest asjaarmastajad. Muusikaelus oli tähtsaks teetähiseks koorijuhi August Wiera algatatud muusikalavastused. Esimene eestikeelne ooperietendus oli 1883 aastal mängitud Carl Maria von Weberi ’’Preciosa’’. Innustavamat mõju eesti publikule avaldas kahtlemata saksa kooride ja lauluseltside tegevus. Just seetõttu tõusis ka esimestes Tallinna eesti seltsides Estonia(1865) ja Lootus(1878), nagu ka Tartu seltsis Vanemuine(1865), esiplaanile koorilaul. Võimekad dirigendid olid Liedertafel’i ja Meeslaulu seltsi juht August Krüger(1810-1883) ja Jäkeli lauluseltsi juhataja Julius Jäkel.
Anton Tsehhov 1860 Taganrog 1904 Saksamaa Vanaisa oli olnud pärisori, kuid ostis pere mõisniku käest välja. Tema isa oli väikekaupmees ning oli väga karm. Oma perekonda pidas ta kõva kari all ja rakendas samu kavatusvahendeid, mida oli tema peal kord kasutatud. Sõnakuulmatuse eest karistas ta lapsi peksuga. Tsehhovi isa oli kunstnikuhing mängis viiulit, laulis kirikukooris. Oli isale poes abiks. Isa ütles, et õppimine pole oluline. Elati Taganrogi linnas, kus elu oli nii igav, et isegi koerad läksid igavusest hulluks. Tsehhov ise on öelnud, et tal polnud lapsepõlve. Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, oli elukutselt arst. Pärast ülikooli töötabki mõnda aega arstina. Tsehhovi isa põgenes koos perekonnaga Moskvasse, sest tal oli palju võlgu. Tsehhov jäi Taganrongi ülikooli ja kauplusesse tööle. Teenitud raha saatis ta perele Moskvasse. Kuna sellest rahast...
FRIEDRICH NIETZSCHE (1844-1900) 1. ELULUGU Nietzsche sündis Rüycken'i pastoraadis. Ta ütleb hiljem: "Minu sünnipäev oli läbi kogu lapsepôlve tôeline pidupäev." Nimelt langes ta sünnipäev kokku kuningas Friedrich Wilhelm IV sünnipäevaga 15.oktoobril. 13.aastasena, 1858.a. hilissuvel lôpetab ta oma esimese autobiograafia. Eristades selles juba 3 perioodi. 12 päevane pingeline töö oli lôppenud ja 13 aastane autor vôis rahuldustundega puhata enne kui astuda kuulsate traditsioonidega Pforta maakooli. Nooruk tunneb, et üks elu periood on lôppenud. Ta on tublisti tegelnud proosa-, luule- ja muusikaharrastustega, lôpetanud algkooli ja toomgümnaasiumi. Üleelatud on juba 3 lähedase inimese (isa, venna ja vanaema) surm. Kôik see koos poisi enda hilise ja raske arenguga (esimese sõna ütles ta alles 2,5 aastaselt) ning juba tollajal alanud silma ja peavaludega andis ta toimetam...
RICHARD WAGNER 1813-1883 ELUST Sündis 1813. aastal 22.mail Leipzigis politseiinspektori perekonnas. Isa suri, kui Richard oli 6- kuune. Ema abiellus uuesti ja võõrasisal oli Richardi arengus väga suur tähtsus. 1817. aastal kolisid Dresdenisse ja tänu võõrasisa tööle puutus Richard kokku teatrimiljöö salapärasustega. Tema kiindumuseks sai kirjandus. Erilist huvi tundis antiikkirjanduse vastu. Lemmikuks oli Shakespeare. 1829. aastal läheb Wagner Leipzigi gümnaasiumisse, kus omandab teadmised kompositsioonis, kuulab kontserte ja tutvub kuulsate kirjanike draamadega Goethe, Schhiller, Shakespeare. Õppis ka viiulit ja klaverit. 1. LOOMINGUPERIOOD - Kirjutas 1. ooperi "Haldjas". Selles teoses ei ole veel isikupära, palju on Weberi mõjutusi, ning samuti itaalia ooperi mõjud Tutvus nii itaalia kui prantsuse ooperiga. 1839-1842 elas Pariisis, kus teda saatis pidev ebaõnn. Ooperit lavastada ei õnnestunud, kuna igal p...
Marie Under 1883 1980 Koostajad: Elukäik 27. märts 1883 25. september 1980 49 eluaastani õppis väikelastekoolis 1015 a. õppis Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis Töötas ja oli õppinud lastekasvatamist Elukäik Vabal ajal kirjutas saksa keelseid luuletusi 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga Kolisid Kutsinosse, Moskva äärelinna Said 2 last, nimedeks Dagmar ja Hedda Elukäik
Marie Under Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883–1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna.
Aleksander Läte Koostas: Anni Saharov ELULUGU Sündis 12. jaanuaril 1860. aastal Tartumaal Aakre vallas Pikasilla külas. Helilooja ja pedagoog. Professionaalne muusikakriitik. Taimetoitlane. Dirigent. Suri Tartus 8. septembril 1948. aastal. Sündis kõrtsmiku peres. Lapsena kuulas rohkesti kõrtsipillimeeste rahvalikke lugusid ja nautis nende laule. 8-aastaselt kingiti talle kohaliku mehe tehtud pill. Haridustee ning töökohad 1873 astus Rõngu kihelkonnakooli. 1876 astus Valga J.Cimze Õpetajate Seminari. 1879-1883 töötas kooliõpetajana Puhja kihelkonnakoolis. 1883-1895 töötas kooliõpetajana ja köstrina Nõos. 1895-1897 jätkas õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal. 1897-1900 pöördus tagasi Nõosse. Võimalused oma muusikaande arendamiseks avanesid Rõngu kihelkonnakoolis. Ta otsustas pärast kihelkonnakooli muusikaga tõsisemalt edasi tegeleda. Asutas Valga seminaris kui ka Nõos koori ja orkestri. ...
Coco Chanel Coco Chanel (sünninimi) Gabrielle Bonheur Chasnel sündis 19.augustil 1883. aastal Saumuris ja suri 10. jaanuaril 1971. aastal. Ta oli prantsuse moelooja ning 20. sajandi üks innovaatilisemaid ja tähtsamaid moeloojaid. Biograafia (Chanel ise on oma lapsepõlve ja noorpõlve kohta levitanud ilustatud versioone.) Ta sündis rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise abieluvälise tütrena Saumuris. Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist.
Gustav Klimt sündis 16. juulil 1862 Viinis. Tema isa Ernst Klimt (1834-1892) töötas graveerijana ja tal oli raske teenida piisavalt raha, et toita oma suurt pere. Neljateistaastaselt võitis Gustav stipendiumi, mis võimaldas tal käia Kunsti ja Käsitöö Kolledžis aastatel 1876-1883. Tema kahest vennast said samuti kunstnikud: Ernst (1864- 1892) asus maalima ja Georg (1861-1931) metallitööga tegelema. See oli aastaid enne kui Klimt vabanes oma õpetajate mõju alt. 1883. aastal liitusid tema ja vend Ernst Franz Matsch'iga (1861-1942): koos moodustasid nad “kunstnike trio“, rajasid ateljee ning hakkasid tegema väljaspool Viini asuvate teatrite jaoks dekoratsioone. Nemad said kaks riigitellimust 1886-1888 aastal ja 1891 aastal: uue Lossiteatri (Burgtheater) treppide ja Kunstiajaloo Muuseumi dekoreerimise. Gustav Klimt pälvis kaks korda keiser Franz Joseph I erilise kiituse, kuid ei olnud hiljem palgatud õukonna kunstnikuks.
-, , , « 30 ... ». « » 30 1864 . . . , , 40- : , 9 . , , . , , ( ) . , 40-, 38-. [18]. 7 III , -, 26 1849 . , , ; , , . , 1860 . , , . 1870 - . , . " ", , . , . - . . . . 1875 . 1877 , , . 1878 . , , 1879 . , . 1883 , , . - , , . . 1890 . 1891 , ; - , 1895 1925 . , . , , , ; " " , , . , - , , - , , . . 1904 " , ". 8 . XX , , . , . , , 1902 . , , , . " " - , . , , , . .
http://www.abiks.pri.ee Marie Under oli eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. Ta sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas. Õppis 1891 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elama Moskvasse. Naasnud 1905.a. Eestisse, tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. 1924.a. abiellus A. Adsoniga. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse "Siuru" rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid". Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu ja välismaise organisatsiooni auliige
ühtekuuluvust Albert Kivikas 18.jaanuar 1898 19.mai 1978 minimaalne osa Jaan Kärner 27. mai 1891 3. aprill 1958 siiras sümpaatia Nõukogude Venemaale Johannes Semper 22. märts 1892 21. veebruar 1970 Üks radikaalsem tarapitalane (manifest), viibis välismaal, jälgis LääneEuroopa kultuurielu. Gustav Suits 30. november 1883 23. mai 1956 Kirjaniku subjektiivne rahulolematus Aleksander Tassa 5. juuli 1882 23. märts 1955 minimaalne osa Friedebert Tuglas 2. märts 1886 15. aprill 1971 reformipüüe Marie Under 27. märts 1883 25. september 1980 Kirjaniku subjektiivne rahulolematus Luule Ajaluule (20.sajandi algul)
MARIE UNDER 1883 1980 Sündis Tallinnas 27. Märts 1883. Aastal. Haridus: · 1893 1893 saksakeelne erakool. Õppis saksa, vene ja prantsuse keelt. Häid teadmisi pakkus kool saksa kirjandusest, millest kujunes kogu eluks virgutusi andvaks Goethe mõttemaailm · 1891 1900 Tallinna saksa tütarlastekool 13. aastaselt hakkas tegema saksa keelseid värsikatsetusi. Hans Laipman soovitas kirjutada eesti keeles. Varjunime ´Mutt´ all ilmusid 1904. aastal luuletused ,,Postimehes" ja ,,Uudistes".
VII. . , (1818-1883) -- , . , . . , , · · · () · () : «, , : 1) , 2) 21 , 3) ». - ... « , , , ...» ( ) ( . commnis -- «») - , . « , , , , , . -- , , ». (- 1844 ) 22
A - , . , , , - . , , - . . 1822 , . - , , , . : , -, , , , , . , . 1825 . - , . . , . , " ", , . , , . 1832 , . . . , , . (). . , , :" , , , , . , , , , ". , " , , . . . ". - , " . , " 10 . , , , . 56 , . :" ; 73- - , , ". , 1839 , . : . :" , : , , . . ... 3 , 10- : ... 13 .". - . 1956 , , , . , , , Annette. 60- , . 24 1883 , , , - 19 1884 .
Ta suri tuberkuloosi 1924. aasta 3. juunil. Enne oma surma palus ta, et tema ilmumata raamatud hävitataks. Kuid Max Brod ei viinud ta palvet täide, vaid selle asemel hakkas tema raamatute kirjastajaks, viies trükki peaaegu kogu Kafka loomingu. Max Brod omandas maine kui mees, kes säästis Kafka maailmale, või kui mees, kes eiras oma sureva sõbra viimast palvet. Milena ja kõik Kafka kolm õde hukkusid Saksamaa koonduslaagrites. Franz Kafka sündis 1883. aastal Prahas juudi kaupmehe pojana. Kogu elu jooksul lahkus ta harva sünnikohast. Ta käis Praha vanalinnas riiklikus saksakeelses gümnaasiumis ja hakkas pärast abituuriumi õppima juurat. Peale selle külastas ta kunstiajaloo ja germanistika loenguid. Franž Kafka alustas kirjutamist juba õpilasena, hävitas aga oma varased teosed. Kõige varasem säilinud proosatükk on jutustus “Ühe võitluse kirjeldus” üliõpilaspäevilt. Pärast doktorikraadi saamist läbis Kafka aasta jooksul
August Hermann oma ideede ja tegevusega. Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit. Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann (vaatamata samale perenimele ei olnud nad Härmaga sugulased). Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses Schultze tütarlastekoolis. Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit Louis Homiliuse klassis. 1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga. Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele, eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
