Gustav Klimt (0)

Gustav Klimt
Elulugu
Gustav Klimt (14. juuli 1862 – 6. veebruar 1918) oli Austria maalikunstnik ja sümbolist. Gustav Klimt sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis graveerija Ernst Klimti perekonda teise lapsena. Ema oli Anna Klimt. Enamuse oma nooruspõlvest saatis Gustav mööda vaesuses . 1879 . aastal astus noor Gustav Klimt Viini Kunsti ja Käsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus ta õppis kuni aastani 1883, omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides . 1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I’lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse. 1890. aastate alguses kohtas Klimt Emilie Flöget, kes ei hoolinud kunstniku suhetest paljude teiste naistega ning jäi tema kaasaks kuni Klimti elupäevade lõpuni. Lisaks, Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon ) liikumise loojaid ning 1897 . aastal ka president . Gustav Klimt suri Viinis . Kunstniku viis südameatakk ning ta maeti Hietzingi surnuaeda. Väga mitmed tööd jäidki lõpetamata.
Gustav Klimt
Looming
Tänapäeval on Klimt üks armastatumaid ning hinnatumaid kunstnikke maailmas. Ta on silmapaistvamaid Viini juugendi esindajaid. Lisaks ka tähtis sümbolismi esindaja. Tema loomingu hulka kuulub maale, seinamaale, skitse kui ka muul kujul loodud kunstiteoseid. Tema piltidel näeme palju kuldset või ülivärvilist mustrit, olgu see siis maali taustal, rõivastel või eraldi dekoorina. Rohke kuldse värvi ja isegi ehtsa lehtkulla kasutamise pärast nimetatakse tema edukaimat perioodi "kuldseks perioodiks ", mida teatakse kui kunstniku suure edu ning positiivse kriitika ajastut. Usutavalt mõjuvate inimfiguuride põimimise abil rohke mustripinnaga soovis Klimt traditsioonilist modernsega ühendada. Klimti lemmikteemaks oli naine. Tolleaegses ühiskonnas hakkas naise roll muutuma . Ta ei olnud enam mehest sõltuv koduperenaine, vaid iseseisvalt mõtlev ja enda seksuaalsusest teadlik olev isiksus. Siiski ei maalinud Klimt naist töötavana, vaid viis selle teema allegooriasse. Klimti maalide sügavam sisu on hirm seniste soorollide kaotamise ees. Klimt näitab naist, kui piiramatu erootilise võimuga mehe üle valitsejat. Ta armastas maalida ka loodust ja lihtsaid dekoore. Kunstiajaloolased on Klimti töödes ning tema väga isikupärases stiilis leidnud nii Egiptuse, Vana-Kreeka kui Bütsantsi kunsti mõjutusi .
Tähtsamad maalid
" Suudlus " – kõige tuntum maal
"Juudit"
" Adele Bloch- Bauer I"
"Elu ja surm" - Roomas 1911.aastal tõi maal talle esimese auhinna
"Neitsi"
" Kasemets "
" Elupuu "
„Elupuu“
„Juudit“
„Suudlus“