Mõõtes, arvutades ja joonestades nurki... 0011 0010 1010 1101 0001 0100 1011 Eesmärgid 1 2 Õppida kasutama malli: a) terav ja nürinurkade mõõtmiseks kraadi täpsusega. 4 b) terav ja nürinurkade joonestamiseks kraadi täpsusega. Mida me kasutame? 0011 0010 1010 1101 0001 0100 1011 Malli
Labor nr. 2 2 «Arvutid I» Õppejõud: Tallinn 20** 4- 74153 S0 S1. S0 S1 , . F0=A cmp B (võrdlustehe) 4- 74LS85. 3 4 E. . 1) A = 0101 (a3=0, a2=1, a1=0, a0=1) B = 0101 (b3=0, b2=1, b1=0, b0=1) F = 0010 (f3=0, f2=0, f1=1, f0=0) A=B 2) A = 0101 (a3=0, a2=1, a1=0, a0=1) B = 0100 (b3=0, b2=1, b1=0, b0=0) F = 0001 (f3=0, f2=0, f1=0, f0=1) A>B 3) A = 0001 (a3=0, a2=0, a1=0, a0=1) B = 0100 (b3=0, b2=1, b1=0, b0=0) F = 0100 (f3=0, f2=1, f1=0, f0=0) A 0001 (a3=0, a2=0, a1=0, a0=1) F = 0000 (f3=0, f2=0, f1=0, f0=0) 2) A = 1111 (a3=1, a2=1, a1=1, a0=1) F = 0111 (f3=0, f2=1, f1=1, f0=1) 3) A = 1011 (a3=1, a2=0, a1=1, a0=1)
M¹= 0 M¯= 0 M°= 001 110 1 100 1 1 101 1111 Tallinn 1 University of Technology 2012 010 2 0000 x4 0001 0011 0010 0000 x4 0001 0011 0010 0 - - 1 0 - - 1 0 1 3 2 1000 1001 1011 1010
456 1 1 0.456 * 2 = 0.912 0 0.912 * 2 = 1.824 1 0.824 * 2 = 1.642 1 0.642 * 2 = 1.284 1 0.284 * 2 = 0.568 0 0.568 * 2 = 1.136 1 0.136 * 2 = 0.272 0 0,544 * 2 = 0,544 0 b)1111011.01110100 to hex 0111 => 7 1011 => 11 0111 => 7 0100 => 4 and so on.. answer is: 7B.74 c) 123.456 to base-5 100 = 400 20 = 40 3=3 400 + 40 + 3 = 443 5^-1 = 0,2 5^-2 = 0,04 5^-3 = 0,008 0,456/0,2 = 2 0,056/0,04 = 1,4 0,4/0,2 = 2 Final answer 443.212 d) 1 = 0001 2 = 0010 3 = 0011 4 = 0100 5 = 0101 6 = 0110 0001 0010 0011.0100 0101 0110 2) a) 16bit equivalent is a) 0000000001101011 the answer is 006B 1011 is in dec 11 and in hex B 0110 is in dec 6 and in hex also 6 b) 16bit equivalent is b) 0000000010110101 the answer is 00B5 0101 is in dec 5 and in hex also 5 1011 is in dec 11 and in hex B 3) 16bit equivalents to hex a) 0000000001101011 => 006B b) 1111111110110101 => FFB5 4) a) 121 - 185 = -64
Σ(0,1,2,5,7,10,15) 312 936 286 / 3 = 104 312 095 = 637 AD1F => (3,6,14,16)- Minimeerimine Lähte- espresso tulemus espr. v2 (-Dexact) espr. v3 (#0100) espr. v4 (#0110) ülesanne 0000 0101 -001 0100 -001 1000 --00 0100 --00 0100 0001 11-1 -100 1100 -01- 0100 000- 0110 0-1- 0010 0010 01-1 1-11 1001 01-0 0110 1-0- 0001 -011 1101 0011 0-1- 10-0 0011 -111 1001 -011 1101 00-- 0100 0100 -110 010- 1010 10-0 1100 -1-0 1001 1-0- 0011 0101 0011 -1-1 0010 1-0- 0010 0--0 1100 -10- 1010 0110 011- 0-10 0011 --10 0001 -10- 1000 -1-0 1001 0111 1-11 0-1- 0100 0--1 0011 1-1- 0010 0--0 1100 1000 1110 -01- 0001 00-- 0101
Õppejõud: Marina Brik Tallinn 2009 Variandikood: 161-4774/14304 - , 4 , . - , , ( ). F1=A + B (aritmeetiline liitmine) = A B F2=rol A (ringnihe vasakule) = A () F3=inv A (inverteerida A väärtus) = A F4=A xor B = XOR A B F1: A B = 0010 B = 0111, 0010 (2) + 0111 (7) = 1001 (9) F2: A () A = 1001, 0011. 1000, 0001. F3: A A = 1111, 0000. 1000, 0111. F4: XOR A B F1: A B , 74- Texas Instruments (74283), . , 4- 4 , CARRY (C0), 4 CARRY. (A1-A4) (B1-B4) A B, CARRY , . F2: A () A = 1001 (q4=1,q3=0,q2=0,q1=0), 0011 (q3=0,q2=0,q1=1,q4=1). , , , A . F3: A A = 1111, 0000. . INV 7404. F4: XOR A B XOR . 2 XOR 7486. (74153).
Pihlakas Koveshnikova Darja Kotseva Aleksandra 11 klass http://www.youtube.com/watch?v=b2qWWg0yQXM Pihlakas on roosilaadsete seltsi õunapuuliste sugukonda kuul uv puude perekond. Maailmas leidub üle 100 pihlakaliigi. 2000. aasta puu Eestis oli PIHLAKAS. Pihlakad kasvavad Euroopas Aasias Põhja-Ameerikas Pihlakas on vähenõudlik ja kohanemisvõimeline puu, mis kasvab mitmekesistel pinnastel ja erinevais ilmastikutingimusis, sirgudes umbes 15 m kõrguseks. Eestis kasvab looduslikult kolme liiki pihlakaid: harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) pooppuu (Sorbus intermedia) tuhkpihlakas (Sorbus aria) Kasutamine Pihlakas on õue- ja õnnepuu ning rahva uskumustes alati olnud tähtis ravi- ja tõrjemaagias. kasvatatakse ilusate õite ja viljade tõttu ilupuuna viljad kõlbavad süüa ja on tervislikud.( Võib süüa toorelt, neist võib te...
1 1 0 1 (2) (3) (7) (6) x1 x3 x4 x2 . | - | 1. , , , . 0000 0000 0100 1001 0010 0011 1100 0001 0110 0010 0100 0001 0--0 0 0- - -100 -001 : x1 x 4 x1 x 2 x2 x 3 x 4 x 2 x 3 x4 2) : M 1 M - x1 x2 x3 x4 x1 x 2 x3 x4 0 0 1 0 ( 2) 0 0 0 0 (0) 1 0 0 1 (9) 0 0 0 1 (1) M- =
? Tallinn 2019 ÜLESANNE 1 LOOGIKAFUNKTSIOON Leian oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon Matriklinumbri 5 viimast numbrit: 93656 Matriklinumber kuueteistkümnendsüsteemis: 2F478 Seitsmekohaline arv: 3F58CC8 Üheksakohaline arv: 54DFF9FF8 Ühtede piirkond: 3, 5, 8, 12 ( C16 ), 15 ( F16 )/ 0011, 0101, 1000, 1100, 1111 Määramatuspiirkond : 4, 9, 13 ( D16 ) / 0100, 1001, 1101 0-de piirkond : 0, 1, 2, 6, 7, 10 ( A16 ), 11 ( B16 ), 14 ( E16 ) / 0000, 0001, 0010, 0110, 0111, 1010, 1011, 1110 𝒇(x(x1,x2,x3,x4) = ∑ ( 3, 5, 8, 12, 15 )1 ( 4, 9, 13 )_ 𝒇(x(x1,x2,x3,x4) = ∏ ( 0, 1, 2, 6, 7, 10, 11, 14 )0 2 ÜLESANNE 2 TÕEVÄÄRTUSTABEL Esitada oma loogikafunktsiooni tõeväärtustabel. x1 x2 x3 x4 f 0 0 0 0 0
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KODUTÖÖ *** 15****IAPB ****** Detsember 2015 1. Minu matriklinumbrile (155423) vastav loogikafunktsioon oma numbrilises 10nd esituses: f(x1, x2, x3, x4) = ∑ (2, 3, 7, 8, 9, 13)1 (1, 4, 5, 14, 15)_ 2. Esitada oma loogikafunktsiooni tõeväärtustabel: x1 x2 x3 x4 f 0000 0 0001 - 0010 1 0011 1 0100 - 0101 - 0110 0 0111 1 1000 1 1001 1 1010 0 1011 0 1100 0 1101 1 1110 - 1111 - 3. Leida MDNK (McClusky meetodil) ja MKNK (Karnaugh’ kaardiga); tuvastada, kas leitud MDNK ja MKNK on teineteisega loogiliselt võrdsed või mitte. MKNK leidmine:
Määramatuspiirkonna leidmiseks saadud 16ndarv: 4 7F03 425B Määramatuspiirkond: 2, 4, 7, 15 Matriklile 164139 vastav 4-muutuja loogikafunktsioon oma numbrilises 10ndesituses: 0,1,3,5,9,11,13 ¿ ¿ ¿ 1(2,4,7,15) ¿ f ( x 1 ... x 4 )= ¿ Nullide piirkond: 6, 8, 10, 12, 14 2. Funktsiooni tõeväärtustabel Nr. x1x2x3x4 f 0 0000 1 1 0001 1 2 0010 - 3 0011 1 4 0100 - 5 0101 1 6 0110 0 7 0111 - 8 1000 0 9 1001 1 10 1010 0 11 1011 1 12 1100 0 13 1101 1 14 1110 0 15 1111 - 3. MDNK ja MKNK leidmine Matriklinumber on paaritu, seega MDNK leian Mcluskey meetodiga ja MKNK Karnaugh kaardiga MKNK leidmine: 6, 8,10, 12,14 ¿ ¿
& & 1 & 17.3.14 T. Evartson 7 Segmentindikaatori juhtimine a x1 KS f g b x2 e c x3 d x4 0000 0001 0 01 0 0011 0100 e e e e e 0101 0110 0111 1000 1001 e e e e e 17.3.14 T. Evartson 8 17.3.14 T. Evartson 9 x4 x3 x2 x1 1 1 1 1 & 1 &
Tegeleb aritmeetika ja bititehetega. 79. Kui cclk muudab oma olekut 8 korda (010101010), siis kirjuta välja f0 väärtused. Algselt x = 1. SIGNAL Reg0 : STD_LOGIC_VECTOR(1 TO 4); Protsess1: PROCESS(cclk) BEGIN IF cclk'EVENT and cclk = '1' THEN Reg0(4) <= x; Reg0(3) <= Reg0(4); Reg0(2) <= Reg0(3); Reg0(1) <= Reg0(2); END IF; END PROCESS Protsess1; f0 <= Reg0; Clk F0 0 0001 1 0001 0 0001 1 0011 0 0011 1 0111 0 0111 1 1111 0 1111 80. Kui cclk muudab oma olekut 8 korda (010101010), siis kirjuta välja f1 väärtused. Algselt y = 1.
Nafta ja keemiatööstuse seos keskkonna, majanduse ja poliitikaga NAFTA Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Naftast eraldatakse gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Keskkonda saastavaist aineist on enam levinud naftasaadused. Vette sattunud õlid ja kütused põhjustavad kalade, veeloomade ja lindude hukkumist. Õhku sattunud kütuseaurud, on mürgised ning võivad inimestel ja loomadel esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid, haigusi ning üksikjuhtudel ka surma. Naftasaadused võivad sattuda pinnasesse ja vette transportimisel, hoidmisel, tankimisel, masinate kasutamisel ning tehnilisel hooldamisel. Reostustõrjevahendite nappus tingib reostuse jõudmise rannikule, kust selle likvideerimine on kümneid kordi kallim reostuse likvideer...
Täielik DNK: f ( x1 ; x 2 ; x3 ; x 4 ) = x1 x 2 x3 x 4 x1 x 2 x3 x 4 x1 x 2 x3 x 4 x1 x 2 x3 x 4 x1 x 2 x3 x 4 x1 x 2 x3 x 4 5. Leida vabaltvalitud viisil punktis 2 saadud MKNK-ga (loogiliselt) võrdne Täielik KNK. nullide piirkonna kümnenednumbrile kahendvektorile vastav kümnendnumber vastav kahendvektor elementaardisjunktsioon 1 0001 x1 x 2 x3 x 4 3 0011 x1 x 2 x3 x 4 7 0111 x1 x x3 x 4 8 1000 x 1 x 2 x3 x 4 10 1010 x1 x 2 x3 x 4
MKNK leidmine McCluskey meetodiga: Funktsioon (x1,x2,x3,x4) = (0, 6, 9, 10, 11, 13)0 (1, 2, 4, 5)_ Lihtimplikantide hulga leidmine. Ind Laiend 1de pk. M Laiend 2de pk. M Laiend 4de pk M 0 X 000- X 0-0- A1 00-0 X 0--0 A1 0-00 X 1 0001 X 0-01 X --01 A3 0010 0-10 X 0100 -001 X -010 X 010- X 01-0 X 2 0101 X -101 X 0110 X 10-1 A 1001 X 1-01 4
MDNK: q L ab L i Z ai q i- w -6 L L $ ² 10 /HLGD ²4 ² 4B = . . . $ 0000 0010 0001 1001 B = 1310 ² 1001 0111 1000 0001 ------------------------------------------------------------ 0100 0100 1001 0010 |A| = 2 = + 7210 B = 2 = 1310 ²²²²²²²²²²²²
MDNK: q L ab L i Z ai q i- w -6 L L $ ² 10 /HLGD ²4 ² 4B = . . . $ 0000 0010 0001 1001 B = 1310 ² 1001 0111 1000 0001 —————————————————————————————— 0100 0100 1001 0010
Aruanne Dekooder Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Tabeli järgi hakkame koostama valemeid. DCBA 0000 0 abcdef 0001 1 bc 0010 2 abged 0011 3 abgcd 0100 4 fgbc 0101 5 afgcd 0110 6 afgcde 0111 7 abc 1000 8 abcdefg 1001 9 abcdfg 1010 A abcefg 1011 b cdefg 1100 C adef 1101 d bcdeg 1110 E adefg 1111 F aefg Meeldetuletuseks ka väike joonis, mis tähed mida tähistavad: a ----- f | g | b --- e | | c ----- D Valemi saame, kui vaatame tabelis tähti a-g'ni ja selle järgi saame kirjutada kas eitus või jaatus, kui on A' , siis tähendab see eitust, kui aga lihtsalt A siis o...
1. Teisendatud kuju ühtede piirkond: 24AB1665>2,4,10,11,1,6,5 Teisendatud kuju määramatuse piirkond: 2282E7E> 8, 14, 7 f(X1X2X3X4)=(1,2,4,5,6,10.11)1(7,8,14)_ 2. MDNK Karnaugh' kaardiga! x3x4 x1x2 00 01 11 10 00 1 1 _ 01 1 1 1 _ 11 _ 10 1 1 MDNK f ( x1 x2 x3 x4 ) = x1 x2 x1 x3 x4 x1 x2 x3 x3 x4 McCluskey f(x1 ,x2 ,x3, x4 ) = (0,3,9,12,13,15)0(7,8,14)- In 0-de pk. M Ind 2-sed intervallid M Ind 4-sed d intervallid 0 0000 X 0-1 -000 A1 0-1-1-2 1 1 0 0 0* ...
T kontuuri poolt) x 3 x4 T NB! mitte KONTUURE ei pea olema valitud paaritu arv tk. vaid iga x 1 x2 00 01 11 10 ruut 1 peab olema kaetud kontuuridega 1-kordselt või 3-kordselt. 00 0000 0001 0011 0010 Valitud kontuuride koguarv võib seejuures olla nii paarisarv kui ka paaritu. Kontuuride valiku reegel tasub sõnastada lihtsustatud kujule: 01 0100 0101 0111 0110 a kõik 1-d tuleb katta (võimalikult suurte) mittelõikuvate kontuuridega k
03.1975 OK 45504310021 OK OK 30.04.1955 NO 91910030002 OK NO 31.10.2019 OK 49102240205 OK OK 28.02.1991 OK 42411310008 OK OK 30.11.2024 NO Teise veergu sisesta valem, mis estab esimese veeru arvu nelja välja form Loogika -ja tekstifunktsioonid Jnr Nelja välja formaat 1 0001 7 0007 12 0012 52 0052 100 0100 999 0999 1000 1000 st ja anda hinnang kogu koodile Hinnang OK OK NO NO NO OK NO rvu nelja välja formaadis Leia otsitavad vanused ja kuupäev, kui isik on 10 000 päeva vana (juubeli Valemites kasutada lahtrinimesid Ajafunktsioonid sk 08.04
Kaasaaegne Eesti kunstnik - Dénes Farkas Kes on Dénes Farkas? Dénes Kalev Farkas (sündinud 1974 Budapestis) on Tallinnas elav ja töötav eesti-ungari postkontseptualistlik fotokunstnik, kelle teoste läbivaks jooneks on alates 2000. aastate teisest poolest olnud eesmärk redutseerida vaadeldav sotsiaalne struktuur võimalikult lakoonilise fotot ja pildiallkirja ühendava esitlusmudeli kujule. 2013. aastal esindas ta Eestit 55. rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil projektiga „Ilmne paratamatus”, mille kuraator Adam Budak nimetas Dénesi kunstilisi omailmasid läbikukkumise ja düsfunktsionaalsuse kartograafiaks. Näitustel on Farkas esinenud juba alates 1998. aastast ja 2003. aastal kaitsnud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia fotograafiaosakonnas. Ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali preemia 2010. ja 2013. aastal, mil Eesti kunstiarreenil oli juba omaette kvaliteedimärgiks kujunenud tema saatetekstidega mustvalge analoogfotograafia, m...
Inimese kujunemine Australopithecus anamensis (u 4 mln a.t.) Australopithecus afarensis (3,93,0 mln a.t.) Australopithecus africanus (3,02,3 mln a.t) Australopithecus aethiopicus (2,62,2 mln a.t.) Australopithecus boisei (2,61,0 mln a.t) Australopithecus robustus (2,01,2 mln a.t.) Homo rudolfensis (2,51,9 mln a.t.) Homo habilis osav inimene (2,51,6 mln a.t.) Homo habilis (osavinimene) oli kuni 127 sentimeetrit pikk ja kaalus umbes 45 kilogrammi. Oskas tööriistu valmistada Elatas end korilusega Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama. (väiksemad saagid siiski kuna relvi ei tehtud) Liha söömine oli tähtsal kohal inimese arengus, sest lihast saadavad toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust. Maapealne eluviis erinevalt ahvinimestest. On küsitav, kas Homo habilis kasutas tuld, mattis surnuid, tegi küttimise ajal koostööd ja kasutas keelt (Kin...
4-mõõtmeline Boole'i ruum { 0, 1 }4 on kõikide 4-järguliste 2ndvektorite Järgnev kahendvektorite hulk on intervall , kuna ta sisaldab 22 = 4 kahendvektorit ja igaüks nendest omab selles hulgas 2 lähisvektorit: hulk: { 0, 1 }4 = { 0000, 0001, 0010, 0011, 0100, 0101, 0110, 0111, 1000, 1001, 1010, 1011, 1100, 1101, 1110, 1111 } { 000 001 010 011 } |____________________________________________________________________________________ |
loogikafunktsioon Esimene seitsmekohaline arv kalkulaatoris 32C2641 . Kümnendarvudena 3, 2, 12, 6, 4, 1 Järjekorras 1, 2, 3, 4, 6, 12 1de piirkond Esimene üheksakohaline arv kalkulaatoris 440274117 Järjekorras 0, 7 määramatus piirkond 5, 8, 9, 10, 11, 13, 14, 15 0de piirkond f(x1, x2, x3, x4)=∑(1, 2, 3, 4, 6, 12)1 (0, 7)_ 2. Tõeväärtustabel x1, x2, x3, x4 f 0000 - 0001 1 0010 1 0011 1 0100 1 0101 0 0110 1 0111 - 1000 0
B8C,2F16=1011100001100,001011112 4. Kaheksandsüsteem ning selle teisendamine kümnend- ja kahendsüsteemi. Sümbolite arv ehk süsteem alus p=8. Sümbolid on 0;1;2;....;8 Näide. 253,18=3*80+5*81+2*82+1*8-1=3+40+128+0,12510=171,125 Arvu teisendamisel kahendsüsteemi tuleb iga nr. Kirjutada kolmejärgulise kahendarvuga. (421) 523,418=101010011,1000012 5. Kahend kümnendsüsteem 8421 (BCD) Kümnendarvud 8421 0 0000 1 0001 2 0010 3 0011 4 0100 5 0101 6 0110 7 0111 8 1000 9 1001 6. -12.Konjunktsioon e. NING; Disjunkstioon e. VÕI; Iintersioon e. EI; NING EI; VÕI EI; Välistav VÕI; Samaväärsus e. ekvivalentsus Kahe arvumendi loogikafunktsioonid f-i nr. Funktsiooni nimetus Argumentide Funktsiooni Funkts. Loogika
Tulemus tuleb sama: fTDNK = ( 1 2x3) v ( 1x2 3 4) v (x1 2x3 4) MDNK ja DNK ei ole võrdsed. MDNK on lihtsam, kuna DNK leidmisel ei arvestatud määramatuspiirkonnaga. 6. Leida ja näidata, milleks (0 või 1) väärtustuvad (punktis 3) leitud MDNK ja MKNK määramatuspiirkonna kõikide argumentvektorite korral. Otsustada (hinnata), kas leitud MDNK ja MKNK on teineteisega võrdsed või mitte. X1 X2 X3 X4 fD fK 1 0001 0 0 5 0101 0 1 6 0110 1 0 9 1001 0 0 12 1100 1 1 14 1110 1 0 15 1111 0 0 Antud tabelist selgub, et leitud MDNK ja MKNK ei ole teineteisega võrdsed. 7. Realiseerida (punktis 3) MDNK-na saadud loogikafunktsioon minimaalseima keerukusega loogikaskeemina, kasutades vabaltvalitud loogikaelemente AND OR ja NOT.
0 1 1 1 1 1 0 1 0 0 0 0 0 1 1 0 1 1 0 0 1 1 1 0 0 1 0 1 1 1 1 1 1 0 1 Tabel 1. Tõeväärtustabel Tallinn 2017 Minimaalne espresso tulemus Joonis 1. Lähteülesande espressoga minimeerimine. Tallinn 2017 Lähteülesanne espresso tulemus phase 0001 x1 x2 x3 y1 y2 y3 y4 -00 1000 0 0 0 0 0 0 0 00- 0010 0 0 1 0 0 0 1 0-- 1000 0 1 0 0 1 1 0 -0- 0100 1 1 0 1 0 1 --1 0011 0 0 0 0 1 0 1 0 1 1 0 0 1 1 1 0 1 1 1 0 1 1 1 1 1 0 1 Tabel 2. Espresso tulemus Espresso tulemuse välja kirjutatuna saame: y1' = x2'x3' or x1' y2' = x2' y3' = x1'x2' or x3 y4 = x3 Eemaldades inversioonid saame:
Tallinna Ülikool Referaat KARU Õpilane : Juhendaja: Aleksei Turovski Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 VÄLIMUS.................................................................................................................................. 3 ELUPAIK....................................................................................................................................3 ELUVIIS..................................................................................................................................... 4 TOITUMINE.............................................................................................................................. 4 SIGIMINE...................................................
Arvutused 1. HCl-ga sisse viidud vee hulga leidmine a) Lahuse nr 1 tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulga leidmine (Antud juhul NaOH normaalne kontsentratsioon loetud võrdseks molaarse kontsentratsiooniga: c N , NaOH = c M , NaOH ) n c M , NaOH = NaOH n NaOH = c M , NaOH Vlahus = 0,5028 0,0272 = 0,0137 mol Vlahus b) HCl massi leidmine Lahuse nr 1 tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulk võetud võrdseks lahuses g leidunud HCl moolide hulgaga n NaOH = n HCl ja HCl molaarmass M HCl = 36,5 mol m HCl = M HCl n HCl = 36,5 0,013676 = 0,499 g c) 5ml 3N HCl lahuse massist lahuses leidunud HCl massi lahutamine mvesi = mlahus - m HCl = 5,227 - 0,49918 = 4,728 g 2. Summaarse vee hulga leidmine grammides lahuses nr ...
1 1 0 - (12 / 13) 1 1 0 1 (13) 1 - 0 - (8 / 9 / 12 / 14) 1 1 - 0 (12 / 14) 1 1 1 0 (14) 1 - - 0 (8 / 10 / 12 / 14) 1 - 0 1 (9 / 13) 0 1 1 1 (7 ) 1 - 1 0 (10 / 14) : 0111, -00-, -0-0, 1-0-, 1--0 0001 1001 1101 1100 1110 0010 0111 0 0 0 0 0 0 -00- 1 1 0 0 0 0 -0-0 0 0 0 0 0 1
´x x v x1x2x3 2 3 2). MKNK? f(x1, x2, x3, x4) = (1, 5, 6, 9, 10, 13)0 Indeks 1-de M Int M Int M intervall 0 - - - - - - 1 0001 X 0-01 X --01 A3 -001 X 2 0101 X -101 X 0110 A1 1-01 X 1001 X 1010 A2 3 1101 X
= 3,2 = 0,0421 s 12 12 t 2 = 3,2 ( 8,68 - 8,690 ) 2 + ( 8,68 - 8,690 ) 2 + ( 8,69 - 8,690 ) 2 + ( 8,70 - 8,690 ) 2 + 12 + ( 8,71 - 8,690 ) 2 0,0001 + 0001 + 0 + 0,0001 + 0,0004 = 3,2 = 0,0244 s 12 12 t 3 = 3,2 ( 7,36 - 7,356) 2 + ( 7,34 - 7,356) 2 + ( 7,35 - 7,356) 2 + ( 7,37 - 7,356) 2 + 12 + ( 7,36 - 7,356) 2 0,000016 + 0,000256 + 0,000036 + 0,000196 + 0,000016
Betti Alver 28.12.12 Sisukord 1. Betti Alver 2. Lapsepõlv 3. Nooruspõlv 4. Perekond 5. Elukaaslased 6. Looming 7. Vanaduspõlv 8. ,,Rotunde" 9. Viited http://kiduviha.files.wordpress.com/2008/01/betti.j pg 28.12.12 Betti Alver Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Elisabet Alveri Teine tase kirjanikunimi oli Betti Kolmas tase Neljas tase Alver. Viies tase Ta oli Eesti luuletaja, prosaist ja tõlkija. http://www.eha.ee/naitused_pildid/2006/alver.jpg http://www.filateelia.ee/templid/pildid/et2006 1011suur.jpg 2...
00 0 1 0 1 01 _ _ 0 0 11 1 _ 1 0 10 _ _ 0 1 f ( x ₁, x ₂, x ₃, x ₄)=x ₂ x ₃˅ x ₃ x ₄˅ x ₁ x ₂ x ₄˅ x ₂ x ₃ x ₄ ˅ x ₁ x ₃ f(x₁,x₂,x₃x₄ f(x₁,x₂,x₃x₄ TDNK leidmine: ) ) 0000 0 Täielikult määratud 0001 1 Karnaugh’ kaart: Tõeväärtustabel: 0010 1 x₃x₄ 0011 0 00 01 11 10 0100 1 x₁x₂ 00 0 1 0 10101 1 0110 0 01 1 1 0 00111 0 1000 0 11 1 1 1 0 1001 1 10 0 1 0 11010 1
Seega on minu matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon oma numbrilises 10ndesituses: f(x1,x2,x3,x4)= ∑ (0, 2, 3, 5, 13, 14, 15)1 (4, 11)_ 2. Funktsiooni f(x1,x2,x3,x4)= ∑ (0, 2, 3, 5, 13, 14, 15)1 Π(1, 6, 7, 8, 9, 10, 12) 0 (4, 11)_ tõeväärtustabel x 1 x2 x3 x4 f(x1,x2,x3,x4) 0000 1 0001 0 0010 1 0011 1 0100 - 0101 1 0110 0 0111 0
(0/2/8/10) -- 0 -- 0 (8/12/10/14/8/10/12/14) 1 -- -- 0 (8/9/12/13) 1 -- 0 -- (7) 0 1 1 1 (8/12/9/13) 1 -- 0 -- . . (8/10/12/14) 1 -- -- 0 (8/12/10/14) 1 -- -- 0 (7) 0 1 1 1 . . -- (X2 v X3)(X2 v X4)(X1 v X3)(X1 v X4)(X1 v X2 v X3 v X4) · II 0 0001 0010 1001 1100 1101 1110 --00-- 1 0 1 0 0 0 --0--0 0 1 0 0 0 0 1--0-- 0 0 1 1 1 0 1----0 0 0 0 1 0 1 0111 0 0 0 0 0 0 . -- (X2 v X3)(X2 v X4)(X1 v X3)(X1 v X4) 2. . ( «--»).
Ühtede piirkond: f(x1 x2 x3 x4) = (1,2,3,4,8,12)1 9-kohaline 16-nd süsteemi arv: 5111DDC6E Määramatuspiirkond: f(x1 x2 x3 x4) = (5,6,13,14)_ Nullide piirkond: 0,7,9,10,11,15 Minu funktsioon: f(x1 x2 x3 x4) = (1,2,3,4,8,12)1 (5,6,13,14)_ 2. Esitada oma loogikafunktsiooni tõeväärtustabel x1 x2 x3 x4 0000 0 0001 1 0010 1 0011 1 0100 1 0101 - 0110 - 0111 0 1000 1 1001 0
Saadud määramatuspiirkond: 4 , 6 , 8 , 9 , 13 ( D16 ), 14 ( E16 ), 15 ( F16 ) Järelduv nullide piirkond: 0 , 2 , 12 ( C16 ) ( 1,3, 5,7, 10, 11 )1 ( 4,6, 8, 9, 13,14, 15 )−¿ f ( x 1 x 2 x3 x 4 ) =∑ ¿ ÜLESANNE 2 TÕEVÄÄRTUSTABEL Esitada oma loogikafunktsiooni tõeväärtustabel. i x1 x2 x3 x4 f i x1 x2 x3 x4 f 0 0000 0 8 1 0 00 −¿ 1 0001 1 9 1 0 01 −¿ 2 0 0 10 0 10 1 01 0 1 3 0 0 11 1 11 1 01 1 1 4 0 1 00 −¿ 12 11 0 0 0 0 1 01 1 13 11 0 1 5 −¿ 0 11 0 −¿ 14 11 1 0 6 −¿ 0 11 1 1 15 11 11
A6 1 1 1 1 Valitud: A6; A2; A3; A1 F ( X 1 ; X 2 ; X 3 ; X 4 )=X 2 X 3 V X´ 2 X 4 V X´ 1 X 4 V X´ 1 X´ 2 3.3) Tuvastada kas loogiliselt võrdne: F ( X 1 ; X 2 ; X 3 ; X 4 )=( X 3 V X 4 V X´ 2) ∧( X´ 1 V X´ 2 V X 3 )∧( X´ 1 V X 2 V X 4 ) F ( 0000 ) =( 0 V 0 V 1 )( 1 V 1V 0 ) ( 1V 0 V 0 )=1 F ( 0001 )=( 0 V 1 V 1 ) ( 1V 1 V 0 )( 1 V 0V 1 )=1 F ( 0010 ) =( 1V 0 V 1 )( 1V 1 V 1 ) ( 1V 0 V 0 ) =1 F ( 0011 ) =( 1V 1 V 1 ) ( 1V 1V 1 ) ( 1V 0 V 1 )=1 F ( 0100 ) =( 0 V 0 V 0 ) ( 1V 0 V 0 ) ( 1V 1V 0 )=0 F ( 0101 )=( 0 V 1 V 0 )( 1 V 0V 0 )( 1 V 1 V 1 )=1 F ( 0110 )=( 1V 0 V 0 ) ( 1V 0 V 1 )( 1 V 1 V 0 )=1 F ( 0111 )=( 1 V 1 V 0 ) ( 1V 0 V 1 )( 1 V 1 V 1 ) =1 F ( 1000 )=( 0V 0 V 1 )( 0 V 1V 0 )( 0 V 0 V 0 )=0 F ( 1001 )=( 0 V 1V 1 ) ( 0V 1 V 0 )( 0V 0 V 1 )=1
Laagri kool Referaat Päikesekaru Koostaja: Mirjam Tuul Juhendaja: Siiri Evard Laagri 2014 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Päikesekaru 4.1. Omadused 4.2. Levik ja elupaigad 4.3. Ökoloogia ja käitumine 4.4. Toitumine 4.5. Paljunemine 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allilkad 7. Lisad 1. Sissejuhatus Mina tegin oma referaadi päikesekarust. See teema on mulle väga huvipakkuv ning kindlasti ka silmaringi avardav. Selle töö peamine eesmärk on laiendada oma teadmisi selle karuliigi ning talle iseloomulike omaduste vallas. Usun, et see töö hõlbustab suuresti selle karuliigi tundmaõppimi...
164780 1. Matriklinumber: 164780 Matriklinumber 16ndsüsteemis: 283AC 7-kohaline arv: 35E6B74 4-muutuja loogikafunktisooni 1de piirkond: 3, 4, 5, 6, 7, 11, 14 9-kohaline arv: 48381F86C 4-muutuja loogikafunktisooni määramatuspiirkond: 1, 8, 12, 15 4-muutuja loogikafunktisooni 0de piirkond: 0, 2, 9, 10, 13 2. f(x1x2x3x4) = ∑(3, 4, 5, 6, 7, 11, 14)1 (1, 8, 12, 15)_ x1x2x3 f x4 0000 0 0001 - 0010 0 0011 1 0100 1 0101 1 0110 1 0111 1 1000 - 1001 0 1010 0 1011 1 1100 - 1101 0 1110 1 1111 - 3. MDNK leidmine Karnaugh´ kaariga: 00 01 11 10 00 0 − 1 0 01 1 1 1 1 11 − 0 − 1 10 − 0 1 0
gruppidesse alates madalamatest järkudest, lisades vajadusel arvu ette 0-lle: 10nd 16nd 2nd 8nd 2nd 0 0 0000 0 000 001| 011| 010 |100 |111 a 1 1 0001 1 001 k Asendame 2ndjärkude iga grupeeritud kolmiku temaga väärtuselt võrdse n i 2 2 0010 2 010 8ndnumbriga 0 .... 7 : (eelpoolne vastavustabel 000 kuni 111; 0 kuni 7 ) h
MDNK Karnaugh' kaardiga 00 01 11 10 00 1 0 1 1 01 - 0 - 0 11 1 0 0 - 10 0 1 0 1 MDNK = f(x1...x4) = 1 2 4 v 1 2 3 v 2 3 4 v 1 2 3 4 v 1 2 3 4 MKNK McCluskey' meetodiga. Indeks Intervall M Indeks Intervallid M Indeks Intervallid M 0 - 0-1 - 0-1-1-2 - 1 0001 x 1-2 0-01 A2 1-2-2-3 01-- A4 0100* x 010- x 1000 A1 01-0 x 2 0101 x 2-3 01-1 x 2-3-3-4 -1-1 A5 0110 x -101 -11- A6 011- x
kümnendkood 852 = 1011 1000 0101 8421+3 10 Tsükliline ehk 0, 1, 2, 3, ... , 9 00, 01, 02, 03, 04, 05, 06, 07, 08, 09, / 19, peegeldunud 18, 17, 16, 15, 14, 13, 12, 11, 10, / 20, 21, kümnendkood 22, 23, ... 11 Tsükliline ehk 0, 1 0 - 0000 6 - 0101 11 - 1110 peegeldunud 1 - 0001 7 - 0100 12 - 1010 kahendkood; 2 - 0011 8 - 1100 13 - 1011 Gray kood 3 - 0010 9 - 1101 14 - 1001 4 - 0110 10 - 1111 15 - 1000 5 - 0111 16 - 0000 12 Ühikkood 1 1, 11, 111, 1111, 11111
neljaelemendiliste arvukombinatsioonidega, kusjuures iga elemendi väärtus võib olla 0 ... 255 ning neid eraldatakse üksteisest punktiga. Näiteks on korrektne IP aadress 193.40.10.130 Järgneva paremaks mõistmiseks tuleb arvestada, et arvutites väljendatakse elementidele vastavaid arve kahendsüsteemis. Nii vastab ndites toodud IP numbrile kahendsüsteemis arv 193 . 40 . 10 . 13 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP aadressi esitamiseks on vaja nelja baiti ehk 32 bitti. Niisiis, IPv4 standard näeb ette 2^32 erineva aadressi kasutamise. IP aadresside klassid Ruutingu efektiivsemaks korraldamiseks on IP aadressid grupeeritud klassidesse. See teeb ruuterite konfigureerimise mugavamaks, kuna seadistamisel kirjeldatud reeglid toimivad kõigi vastavasse klassi kuuluvate IP aadresside jaoks. Tavaliselt kuulub klassi kahe astme jagu IP aadresse (4, 8, 16, 32 ..
Homework 1. a)123/2= 61,5; 61/2=30,5; 30/2=15; 15/2=7,5; 7/2= 3,5; 3/2=1,5 (1111011) 0.456*2=0.912; 0,912*2=1,824; 0,824*2=1,648; 0,648*2=1,296; 0,296*2=0,592; 0,592*2=1,184; 0,184*2=0,368; 0,368*2=0,736; (0,736*2=1,472; 0,472*2=0,944; 0,944*2=1,888) So b)123/16= 7,6875 ; 0,6875*16=11 ; 7/16 is less than one, then hex is 7B 0,456*16= 7,296 ; 0,296*16=4,736; 0,736*16=11,776; 0,776*16=12,416; 0,416*16=6,656; 0,656*16=10,496; 0,496*16=7,936; 0,936*16=14,976; 0,976*16=15,616; 0,616*16=9,856; 0,856*16=13,696; 0,696*16=11,136; 0,136*16=2,176; 2,176*16=2,816; 0,816*16=13,056 Hex is 7B.74BC6A7EF9DB22D c) 123,456/5=24,6912/5=4,93824/5=0,987648 0,987648*5=4,93824; 0,93824*5=4,6912; 0,6912*5=3,456; 0,456*5=2,28; 0,28*5=1,4; 0,4*5=2; 0*5=0 base-5 is d)BCD is 2. a) Unsigned 16-bit binary is 0000000001101011. Hexadecimal is 6B b) Unsigned 16-bit binary is 0000000...
MDNK-s) kümnendnumbri ning leian kümnendnubrile vastava kahendvektori ja leian kahendvektorile vastava elementaarkonjunktsiooni ning lisan need funktsiooni TDNK avaldisse (0,1,2,5,6,7,9,13)1 ühtede piirkonna kümnenednumbrile vastav kahendvektorile vastav kümnendnumber kahendvektor elementaarkonjunktsioon 0 0000 x1 x 2 x 3 x 4 1 0001 x1 x 2 x 3 x4 2 0010 x 1 x 2 x3 x 4 5 0101 x1 x2 x 3 x4 6 0110 x 1 x 2 x3 x 4 7 0111 x1 x 2 x3 x 4 9 1001 x1 x 2 x 3 x 4
0.0.0., 255.255.255(.255)- oktett(kaheksa bitilist blokki), iga kaheksa biti vahel on punkt, numeratsioon hakkab kasvama paremalt vasakule (0.0.0.1), juhtivaid nulle ei näidata!, 28-256(0-256), klassid:a(id.bit 0)1.0.0.0-127.255.255.255, N.H.H.H(27N-128,224H ligikaudu 16 miljonit),b(id.bit 10, 128.0.0.0-191.255.255.255, N.N.H.H 214N216H),c(id.bit-110, 192.0.0.0-223.255.255.255, N.N.N.H 221N 28H), IP aadressiga saab kirjeldada võrku ja masinaid(hoste) 128 64 32 16 8 4 2 1 0 0 0 0 0001 0 1 1 1 1111 255 broadcast aadress A(privaat aadress) 10.0.0.0-10.255.255.25 B 172.16.0.0-172.31.255.255 C 192.168.0.0-192.168.255.255 Privaat aadressid on mõeldud LAN-de jaoks IP aadressi konflikt-ühes ja samas võrgus on kaks või enam samasugust numbrit Alamvõrgu mastid(Subnet Masks)- S-subnet, saab teha alamvõrke A 255.0.0.0 1.0.0.0 B 255.255.0.0 C 255.255.255.0 NAT(Network Adress Translation)-vahetab päises IP aadressid ära IPv6-2128 esitletakse 16nd süst., kaheksased blokid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
