Kahendkoodidega seotud mõisted (0)

Kahendkoodidega  seotud  mõisted
|____________________________________________________________________________________ |
Suvaline üksik kahendvektor   { 00111 }  moodustab samuti intervalli, kuna
  (n- järguline ) kahendvektor  on kahendnumbritena  0  ja  1  esitatud
sellises üheelemendilises hulgas on   20  elementi ja hulga ainus 2ndvektor
loogikaväärtuste  ühemõõtmeline jada  pikkusega  n.
omab samas hulgas  0  lähisvektorit.
Vektori pikkus on tema 2ndjärkude arv  ehk  n-järgulise 2ndvektori pikkus
   intervalli   olulisteks järkudeks   (olulisteks muutujateks)  on tema
on  n.
vektorite need 2ndjärgud, mille väärtus on kõikidel vektoritel kogu intervalli
/¯¯  näide:   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
ulatuses konstantne .
 Järgneval real on esitatud 6 erineva pikkusega kahendvektorit:
00101101
010
  11011
10
1            000101
Kui intervallis on  2n   m-järgulist vektorit , siis on intervallil ( m  n ) olulist
|____________________________________________________________________________________ |
järku  ja    n   mitteolulist  järku.
Kahendvektoril  pole mingit seost füüsikast tuntud vektori mõistega .
/¯¯  näide:   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
     TTÜ 
Erinevalt  kahendarvust  ei tohi kahendvektoris  ära jätta  algusnulle:
 Intervallis   { 0100   0110 }   on  21   4-järgulist vektorit  ja  intervallil on  
 4  1  =  3   olulist järku   ja   1  mitteoluline järk    (siin: kolmas järk).
 000101   
 
    101
|____________________________________________________________________________________ |
Kahendvektori järkudel pole  järgukaalu. Tema sarnasuse tõttu 2ndarvudega
osutub mõnes rakenduses siiski kasulikuks ja vajalikuks vaadelda teda  
  Intervalli kompaktseks esituseks sobib kasutada  intervalli vektoresitust
kahendarvuna  ehk  2ndvektori järkudele omistatakse vajadusel  2ndsüsteemi
sümbolitest    0  1   —  , kus intervalli  olulised  (ehk konstantsed) järgud  on
loomulikud järgukaalud  :
tähistatud nendesamade konstantidega  0   1   ja   mitteolulised  järgud on
  . . . . .   16    8    4    2    1
tähistatud sümboliga    — .
See võimaldab kahendvektorit kompaktsemalt esitada  talle vastava 2ndarvu
Üle-eelmise näitena toodud intervalli vektoresitus on   0  —  —  : 
väärtuse abil.<   =    0  —  — 
Arvutitehnika 
   lähisvektorid  (lähiskoodid)  on võrdse pikkusega kahendvektorid, mis
Eelmise näiteintervalli vektoresitus on   0 1 — 0 : 
erinevad teineteisest ainult ühes kahendjärgus.<   =    0 1 — 0
Iga  n-järguline kahendvektor omab seega  n  lähisvektorit.
   n-mõõtmeline Boole 'i ruum  on kõikvõimalike  n-järguliste  
näide:   Järgnevad  2  vektorit on teineteise lähisvektorid:     1011       1001
kahendvektorite hulk      võimsusega   2n :  
| {0, 1}n |  =   2n 
    intervall    on võrdse pikkusega kahendvektorite hulk võimsusega  2n
/¯¯  näide:   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
( n N ) ,  milles iga hulgaelemendi jaoks leidub samas hulgas täpselt  n
 3-mõõtmeline  Boole'i ruum   <3
lähisvektorit.
   on  kõikide 3-järguliste 2ndvektorite
hulk:     <3  =    Instituut
/¯¯  näide:   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
 4-mõõtmeline  Boole'i ruum   <4   on  kõikide 4-järguliste 2ndvektorite
 Järgnev kahendvektorite hulk on  intervall , kuna ta sisaldab  22 = 4
kahendvektorit ja igaüks nendest omab selles hulgas  2  lähisvektorit:
hulk:     <4  =  { 000    001    010    011 }
|____________________________________________________________________________________ |