Nafta ja keemiatööstuse seos poliitika, majanduse ja keskkonnaga (0)

Nafta  ja keemiatööstuse seos 
keskkonna, majanduse ja poliitikaga
NAFTA  
Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Nafta on üks olulisemaid  maavarasid . 
Kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena.
Naftast eraldatakse gaasid ( butaan  ja propaan),  bensiin , diislikütus, kütteõli,  masuut . 
Keskkonda saastavaist aineist on enam levinud  naftasaadused . 
Vette sattunud õlid ja kütused põhjustavad kalade,  veeloomade  ja ­lindude hukkumist. 
Õhku sattunud kütuseaurud, on mürgised ning võivad inimestel ja loomadel esile kutsuda tõsiseid 
tervisehäireid, haigusi ning üksikjuhtudel ka surma.
Naftasaadused võivad sattuda pinnasesse ja vette transportimisel, hoidmisel, tankimisel, masinate 
kasutamisel  ning tehnilisel hooldamisel.
Reostustõrjevahendite nappus tingib reostuse jõudmise rannikule, kust selle likvideerimine on 
kümneid  kordi  kallim reostuse likvideerimisest merel.
Läänemerel ja Soome lahel sõitvate tankerite maht võib  ulatuda  150 000 tonnini: umbes niipalju 
on hinnanguliselt hetkel voolanud naftat Mehhiko  lahte .
 Nafta on kõrge hinna tõttu väga olulist rolli mängimas globaalse majanduse jaoks.
Kõrge nafta hind sunnib rohkem investeerima alternatiivenergiasse .
Kõrges naftahinnas on ka palju  positiivset .
Naftavarud  paiknevad maailmas väga ebaühtlaselt. 
Suuremad naftatootjad on Saudi­ Araabia  12%, USA 10% ja Venemaa 9%.
Suuremad nafta tarbijad on EU 18%,  USA 25%, Jaapan 8%, Hiina 6%.
Nafta kallinemine tõstab hinda ka paljudel olulistel sünteesitud ravimitel. 
KEEMIATÖÖSTUS
8 % naftast kasutatakse keemiatööstuses kütteainena.
Keemiatööstus konverteerib  tooraine  teiste tööstuste ja tarbijate jaoks vajalikeks 
toodeteks .
 
Umbes 85 % keemiatoodetest toodetakse umbes kahekümnest lihtsast, niinimetatud 
baaskemikaalist. 
Süsi, nafta ja maagaas on põhilised toorained enamiku mahtlastikemikaalide tootmiseks.
Fossiilkütused on samuti äärmiselt olulised  energiaallikad , milles esikohal on nafta (u 40 %), 
seejärel süsi (u 26 %) ja maagaas (u 21 %). 
KEEMIATÖÖSTUS EESTIS
Arenenud keemiatööstust peetakse riigi majanduse arengut ja jõukust tagavaks teguriks.
Eestis puuduvad kõige olulisemad lähteained: nafta, maagaas, kivisüsi, väävel,  keedusool  ja 
kaalisool.
Eestis saab keemiatööstuse toorainena kasutada vaid põlevkivi, puitu ja fosforiiti.
Kaasaegne keemiatööstus vajab palju kapitali ja oskuslikku tööjõudu, oluline roll on ka 
tootearendusel.
Vette sattunud õlid ja kütused põhjustavad veeloomade –ja lindude hukkumist. 
KASUTATUD KIRJANDUS
https://sites.google.com/site/terased/9­kuetused/9­6­naftasaadused­ja­keskkond
http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere­kaitse/naftareostus
http://www.tarkinvestor.ee/analysis.php?idee=75
http://eur­lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2012:043:0001:0007:ET:PDF
http://www.tfg.tartu.ee/geograafia/egcd/opik/juku/keemiat/keemia.html

Document Outline

• Slide 1
• NAFTA 
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• KEEMIATÖÖSTUS
• Slide 8
• KEEMIATÖÖSTUS EESTIS
• Slide 10
• Slide 11
• KASUTATUD KIRJANDUS