Kirjandus II. „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“ Jüri Üdi. Luulekogu „Selges eesti keeles“ analüüs a. Kirjuta 7-lauseline sidus tutvustus autori, tema loomingu ja valitud teose alusel. Juhan Viiding (sündinud 1948), varjunimega Jüri Üdi on Eesti 20. sajandi teise poole üks kõige silmapaistvam luuletaja. Luuletama hakkas ta alates 1965. aastast. Viiding avaldas oma esimesed luulekogud Jüri Üdi nime all, mis on nimelt Viidingu alter ego, sest lugedes tema luuletusi Viidingu nime all, erinevad need oma tumeduse poolest. Seetõttu jaguneb Viidingu luule kahte perioodi – Üdi ja Viidingu ajaks. Viidingu luulel on palju sarnaseid omadusi tänapäeva moodsate luuletajatega. Näiteks kasutab ta harva kirjavahemärke, ei kasuta suuri algustähti ja tihti on ei seostu kõik salmid omavahel. See tähendab, et ta põhimõtteliselt kirjutab enda mõtteid otse välja ja ei kaalu palju, et kas nii on...
ÄRIPLAANI VORM Sten Lippur Läänemaa 2013 1. Äriplaani kokkuvõte Sten Lippur Filming OÜ eesmärk on pakkuda kasutajasõbralikku ning kõrgkvaliteetset filmimis- ja striimimisteenust üle kogu Eesti. Hetkel on sarnast teenust pakkuvaid ettevõtteid Tartus, Pärnus ja Tallinnas, aga nemad pakuvad oma teenust vaid oma kodulinnas. Filmimisteenust pakutakse eelkõige ürituste korraldajatele ja ettevõtetele, aga teenust pakutakse ka kõikidele teistele, kes seda teenust vajavad. Filmigrupp pakub nõustamist ja planeerimist ning ürituse filmimist. Hiljem on võimalik tellida lisatasu eest monteerimist. Tellija saab kogu materjali ettevõtte logoga mälupulgale. Ettevõtluse alustamiseks andis tõuke ettevõtja visioon endale ise töökoht ning eestlastele rohkem elamusterohket filmijäädvustust luua. Kuna teised ettevõtted pakuvad teenust vaid enda kodulinnas, siis tuli mõte luua filmigrupp, kes pakub teenust terves Eestis. Sten Lippur Filming ...
Sõprus Sõprus on väga suur mõiste. Sellega võib haiget saad, kuid ka palju rõõmu valmistada. Sõprus teeb haiget , kui usaldad valesid inimesi. Mõned inimesed kasutavad teiste inimeste lahkust ära, et siis nende tagant varastada. Kuid nad on nii rumalad, et ei mõista kui haiget nad teistele teevad. Need inimesed peavad neid ju ikkagi sõpradeks ja lihtsalt ühe hetkel on sõprus rikutud. Kuid suurem osa sõpradest ja sõprusest ikkagi hoiavad teineteist. Me usaldame saladusi neile, kelle saladusi me ise suudame hoida. Me kuulame, veedame üksteisega aega, teeme nalja ja seepärast on meil head suhted, me oleme sõbrad. Me jagame oma muresid. Me soovime oma sõpradele head ja nemad meilegi, me oleme nendega ausad ja nemad kuulavad austavad meid. Me oleme sõbralikud, lahked, usaldavad, hoolivad, ausad ja muidugi sõbrad ka. Meie huvid peavad kattuma, muidu meil poleks millestki rääkida. Me naljatleme samade asjad...
Riik Poliitilise võimu kandja Poliitiline võim jaguneberinevate ühiskondlike rühmade vahel. MÕISTEKAART: Kodani- kuühendused Nt. Teeme Ära Segu ülejäänutest (hiid)firmad (DAVOSI) Võimu kandjad inim- ühiskonnas Riikide ühised RIIK ühendused Nt. EL Riigi põhitunnused: · territoorium · rahvas · valitsus Viimane suur...
SISSEJUHATUS Laohoidja 3. kursuse praktika, mis toimus 12.11.12-01.02.13 sooritasin AS Kaupmees & KO Aardla hulgilaos Tartus. Praktika kestvus oli kokku 10 õppenädalat ehk 400 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõtte organisatsioonist ja harjuda reaalse töökeskkonnaga ning arendada laotöötajatele vajalikke isikuomadusi kui ka kutseoskusi. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis. Praktikal saadud oskusi rakendatakse kutsealaste õpingute tõhustamiseks. 1. ETTEVÕTTEST AS Kaupmees & KO on 1992. aastast tegutsev Eesti suurim toidu- ja esmatarbekaupu müüv hulgimüügifirma. Kaupmees Gruppi kuulub 7 kauplusladu mis paiknevad üle Eesti suuremates maakonnakeskustes. Klientideks on restoranid, hotellid, baarid ning pubid. Samuti kaubamajad, jaekauplused, kioskid, hulgifirmad ning tööstusettevõtted. Kaupmehe eesmärk on tuua Eestisse u...
Kui hävituslikud me võime olla ? Lugupeetud kaasõpilased ja õpetaja! Ma tahan teile rääkida ühest probleemist, minu arvates meie ühiskonna suurimast probleemist Maa ja kaasinimeste hävitamine. Film ,,Avatar" räägib inimestest, kes on läinud teisele planeedile Pandora. Nad tahavad võtta pärismaalastelt ära väga kallist varandust, Unobtaaniumit. Põhimõtteliselt räägib film siiski kui jubedad meie inimesed tegelikult oleme. Sellest, kui halvad me oleme, me lihtsalt võtame teistelt elu, sest neil on midagi paremat, mida me endale tahame. Afganistani ja Iraaki ründavad paljud rahvad, kuna neil on nafta. Ja nafta on raha! Algul inimesed üritavad teha kõike diplomaatiliselt, aga lõpuks pakuvad naftatahtjad neile seda kõike kamandades, et neid lihtsalt vihaseks ajada. Ründajad teadsid seda niigi, et nende riikide elanikud ei lahku oma kodukohast. Kui pärismaalased hakkasid neile vastu siis ,,Reeglite" järgi oleks neil õigus kõik, kogu riik ...
Mida saan mina teha looduse kaitsmiseks? Loodust tuleb kaitsta.Mina saan looduse kaitmiseks teha palju. "Ei viska prügi maha ,,.Kui ma viskan prügi maha siis võib loom selle ära süüa ja tekitada seedimis häireid.Loom võib isegi ära surra sellepärast,et ta on alla neelanud mõne kilekoti või pakendi. Eestis on prügimajandamine kehva.Mõndades kohtades nagu näiteks Saaremaal peab inimene ise ostma endale prügikonteineri või siis iga nädal viskama prügikoti otse prügiautosse,mis on väga raske kuna pead täpselt see kellaaeg olema kohal ja kui jääd hiljaks ootad järgmise nädalani.Kuid on ka häid asju Eestis,nagu näiteks koristuskampaania"Teeme ära".See kampaania on levinud terve maailma. Veel saan ma teha seda,et loomadel oleks hea olla.Selleks,et metsloomadel oleks hea olla on vaja neile metsa.Mets on neile kodu,mis pakub kaitset.Kui loomadel mets maha raiuda siis loomad hakkvad otsima uut kodu.Loomad hakkavad kippuma linna,sest seal on...
ELULUGU Luuletaja ja näitekirjanik Juhan Viiding (Jüri Üdi) sündis 1.juunil 1948 Tallinnas. Tema isa oli kirjanik Paul Viiding. Ta oli neljalapselises peres kolme vanema õega, tema oli aga noorim, ainuke poisslaps. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta trükitöölisena ning hiljem Teatri- ja Muusikamuuseumi töötajana töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Tema omapärane dramaatiline anne on pälvinud tunnustust ka filmirollides: 1977 ja 1978 sai ta A. Lauteri nimelise näitlejapreemia. Ta on kirjutanud ning lavastanud näidendi "Olevused" (1980). Alates 1973. aasta algusest kuulus ta Kirjanike Liitu. Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A.Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. Ta sai ka J.S...
Makaagid ja majad Kerli Altmart Elery Mitman 9.klass Miks valisin selle raamatu ? Tahan lugeda kõik selles sarjas olevad raamatud läbi, alustuseks võtsin selle. On tänapäevane. Millest raamat räägib ? Jutt räägib viiest gümnentikuhakatisest nende tüdrukutest ning kooli ja pereelust. Milline mulje jäi alguses ? Teada saades, et poisid tegelevad muusikaga, olin valituga rahul. Kohe alguses tundus jutt huvitav ning kaasaelamist väärt. Kuidas sujus raamatu lugemine ? Huvitun ise muusikast nagu poisid raamatustki. Lugesin seda igal vabal hetkel, millal aga raamat võtta oli. Peategelased Markus endast väga heal arvamusel, laisk ning omakasupüüdlik. Elas vennaga linnas, vanemad pidasid maal talu. Suhteliselt rikas, sai lubada endale mis tahtis. Olari tagasihoidlik, armas ja väga sõbra...
Tallinna Inglise Kolledz VÕRKPALL Referaat Koostaja: ................. Tallinn 2009 Võrkpalliks nimetatakse sportlikku pallimängu, kus võistlevad kaks võistkonda võrguga poolitatud väljakul. Võrkpalli eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijatele nii, et see maanduks vastase väljakul, läheks vastasmängija puudutusest auti ehk väljakust välja või et vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas on väga tähtis kaitsta enda ala ja jälgida palli. Kuigi võrkpall nõuab palju treenimist ja osavust, mängivad seda väga paljud inimesed üle terve maailma ja kuna seda on võimalik mängida nii saalis kui väljas, on võrkpall üks Olümpiamängude spordialadest. Võrkpall on sündinud Ameerikas 1895 aastal. Ala loojaks peetakse William G. Morganit, kes oli ameerika kolledzis direktor. Sel ajal olid Ameerikas levinud mängud nagu pesapall, jalgpall ja korvpall, kuid need olid tema arust liiga jõhkrad ja torm...
J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 19 4. Näiteülesanded. Näide 4.1 Masspunkt massiga 2 kg liigub sirgjooneliselt jõu F mõjul, mille algväärtus on 8 N ja mis kasvab igas sekundis 2 N võrra. Leida punkti liikumise seadus kui v0 = 0 . Lahendus Suuname x-telje piki punkti liikumissirget. Kuna siin on tegemist ühedimen- N sionaalse juhtumiga, siis kasutame diferentsiaalvõrrandi üldkuju (4.7), kus Fkx k =1 on kõigi mõjuvate jõudude projektsioonide summa x-teljele, s.t N m x = Fkx (4.15) k =1 ...
Milleks meile emotsioonid? Emotsioonid on kõikjal meie ümber, eelkõige muidugi meie endi sees. Igal hetkel valitseb meid mingi emotsioon. Kuid mida üldse mõeldakse sõna ,,emotsioon" all. Leidsin selle kohta wikipediast enda arvates sobivaima vaste. Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Daniel Goleman'i raamatus ,,Emotsionaalne intelligentsus" on toodud näide emotsioonide jagamisest nn. perekondadesse, kus kõige tähtsamad emotsioonid on viha, kurbus, hirm, lõbu, armastus, üllatus, vastikus ja häbi. Armastus on minu arvates kõige tähtsam emotsioon. Kui inimesed ei suudaks armastada, oleks inimkond juba ammu välja surnud. Toon samast raamatust ühe näite selle kohta. Gary ja Mary Jane Chauncey olid jäägitult pühendunud oma üheteistaastasele tütrele Andreale, kes oli s...
LOODUS EI ANDESTA VIGU Kaunis, salapärane ja lummav stiihia, peites endas mitmeid saladusi kõike hõlmavate protsesside toimumisest. Iga päev on nagu paradiisis ärkamine, kui oskame märgata seda piiramatut kaunidust, mis meid igapäevaselt ümbritseb. Meie imepärane loodus, mis armastab jäägitult selle planeedi igat eluvormi, alustades primaatidest, lõpetades inimsoo suurvaimudega. Tänutäheks kostitab kõikvõimas meid päikesetõusu ja -loojangutega, kustutab lõpmatut ja igikestvat janu vihmapiiskadega, tõrjub pahameelt vikerkaare ja sünget väsimust lumeräitsakatega. Ning see kõik on oskuslikult sümbioosusesse sätitud, pakkudes külluslikult kogemusi siin, Maal, elades. Oleks me vaid nii targad, et oskaks kogu seda imposantset õndsust hinnata ja selle rütmis hingata. Kogu inimkonna poolt kasvatatud kurjuse eest oskab loodus andeks anda. Emake Maa andestab meile meie vead. Jooksujalul jõudis inimkond agraarühiskonnast tarbimisühiskonnani, kus...
Ühe õnn on teise õnnetus Tihtipeale tekib meis kõigis väike enesehaletsus nähes, et kellelgi hästi läheb. Muidugi ei seostu õnn ainult loterii- ja rahavõitudega, vaid ka armastavate sõprade ja pere olemasoluga ja muude saavutustega elus. August Kitzberg on kas teadlikult või puhtjuhuslikult oma kahele sisult täiesti erinevale draamale ,,Libahunt" ja ,,Kauka jumal" ühe seose loonud, kui mitte rohkem. Eks kõik inimesed kogevad kord seda tunnet armuda ja armastada ning kallimaga koos olles unustatakse kõik halb. Kõik on hästi kuni hetkeni, mil tekib juurde kolmas osaline. Keegi, kes suurest armukadedusest ja vihkamisest teise osapoole vastu suurehäälselt vihanooli ja pilkeid loobib. See on suureks proovikiviks armastajatele, kuid kui tunne on suur ja tugev, siis jäetakse ka see halb kogemus koos seljataha. ,,Libahundis" kahjuks nii ei läinud. Margus oli kõigest 14-aastane, ...
Karol Pakkas 12B Mina - Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanik Essee Eesti kodanikuks olemine tähendab mulle seda, et ma saan olla tulevikus üks, kes saab anda oma hääle nii valimistel kui ka muudes riiki puudutavates küsimustes. Hetke seisuga, arvestades minu vanust, on minu jaoks kõige olulisem hea hariduse saamine. Mina kui Eesti kodanik pean kinni pidama Eesti Vabariigi seadustest ja koolikohustusest, mis on mulle kõige olulisem seadustest tulenev ülesanne. Samas on see ka minu õigus, mis tuleneb jällegi seadustest. On hea, et sellised asjad on riigis reguleeritud. Mulle meeldib, et sellele on mõeldud, mida inimene vajab selleks, et nautida täisväärtuslikku elu. Kodanikuna olen ma ka kohustatud Eestimaa puhtust ja loodust hoidma. Meie maal on väga palju puhast loodust, kuid meil on ka...
Me näeme teistes ka iseennast Igapäevases rutiinis ei pane me tähele kuidas me ise teistega käitume ja suhtleme.Kuid kui selle üle järele mõelda ja teise inimesi hoolikalt jälgima hakata ,saab sellest kõigest hoopis uue vaatenurga. Me tihti nähvame teistele inimestele ilma põhjuseta halvasti.Me ei mõtle oma sõnade üle üldse ,ennem kui midagi ütleme . See võib tuleneda kiirest elutempost või enda ülehindamisest.Lihtsalt inimesed ei vaevu kuulama ,mida kellelgi öelda on .Aga see kõik võib kergesti muutuda kui leiad teistes midagi endale nii omast. Ka mina olen tänu sellele püüdnud ennast parandada ,kuna ma olen näinud mulle nii sarnaseid inimesi ja ma olen aru saanud ,et see käitumine ei ole ilus . Ma pole mitte ainuke inimene ,kes nii oma vigu parandada püüab.Me kõik teeme seda .Mõnda inimest kõrvalt vaadates märkame me midagi nii sarnast ja tuttavat.Me võime mõelda kaua ,kellega on tegu,ennem kui ära tunneme kes ...
Väga austatud Direktor ! Lugupeetud koolikaaslased ja külalised! Daamid ja härrad! Meie riigil on tulemas sünnipäev. Ühekaskümnes . Täna me mõtleme Eestimaast ja täna räägime Eestimaast. Me teeme seda just nii palju ja just sellises toonis, kuidas keegi meist tunneb või soovib ja mitte keegi kusagilt kõrgelt või kaugelt ei saa meid keelata! Seda on uhke tõdeda! 90 on ümmargune number. Viimase kaheksateist aasta jooksul on piisavalt palju meie maa ja rahva ajalugu lahatud. Analüüsitud tema keerulisi arenguetappe, küll tema heitlikke, raskeid või siis edukamaid aegu. Usun siiski, et maailm on viimase paarikümne aastaga niipalju muutunud, et ajalugu enam korduda ei saa. Igal aastal on toimunud midagi sellist, millest enim räägitakse ja mis on meie käekäiku, mõtteviisi või meeleolu mõjutanud. Need mõjutused määravad ka meie tänase päeva tegemisi. Vaevalt, et keegi oleks 20 aastat tagasi julgenud loota või uskuda, et jõuame niigi k...
06.12.2011 Kas eesti keelel on tulevikku? Minu arvates võib olla eesti keelel tulevikku, kuigi meie keel pole veel hääbumas ent peab tõdema, et mõne kümne aasta pärast võib olla meie keel kadunud kuna me võtame kasutusele palju erinevaid võõrkeeli ning eesti keel jääb meil tahaplaanile. Me kasutame tänapäeval palju inglise, saksa ja vene keelt. Inglise keelt kasutame palju kuna enamus tehnoloogia ning ärindus on võtnud kasutusele ühtse keele muude maade keeltega. Inglise keel on meil põhiline suhtluse keel kuigi me elame eestis ent ikkagi kasutame ja õpime seda rohkem kui oma enese emakeelt. Selle asemel, et eestis kasutada programme ja juhtida ärindust eesti keeles teeme me seda mõnes muus keeles, sest tahame oma äri ning erinevaid eestis valminud programme ka jagada mujal maailmas ning just selle pärast kasutame me palju inglise k...
Suve laager Elas kord Laura. Ta elas koos ema, isa ja õe Paulaga. Ühel hommiku poolikul hüüdis ema. „ Laura saa lähed laagrise koos oma õega “. Laura läks teisele korrusele . Paula küsis mis juhtus ? „Ema saatis meid suvelaagrise.“ Ütles Laura. „Hakkame siis pakkima .“ Ütles Paula . Tüdrukud hakkasid pakkima . Kell hakkas saama neli . Tüdrukud koos emaga läksid autosse .Nad olid nüüd jõudnud Kivi tallu .Tuli vastu Pille . „Tere .“Ütles Pille . „ Tere.“ Hüüdsid Laura ja Pala . Palun pange asjad ära ja minge teiste juurde . Laura ja Paula jooksid teiste juurde seal olid Ege, Kersti ja Gerliy .Nad sõid ja läksid magama . Kesk ööl kadusid Ege ja Pille ära. Laura nägi , et üks vaiksem ja suurem inimesed lendavad luuaka. Järgmisel homikul rääkis Laura teistele. Nad läksid matkama Kerst hüüdis „Appi! Püsi kuulika kits.“ Ege ja Laura jooksid kohale. Egle ütle „ uhendame käed kohe .“ Lapsed uhendasid käet siisilmus kerke tu...
Globaalprobleemid Globaalprobleem on suuremastaabiline, süsteemne, mitmetahuline probleem, mis puudutab kogu maailma ja kujutab endast ohtu inimkonnale. Probleemid on inimeste endi poolt loodud. Missugused on globaalprobleemide ohud ja võimalused? Üheks ohuks on rahvastiku plahvatus, mis puudutab enamasti vaesemaid riike. Vaesemates riikides ei ole piisavalt arstiabi ega heal tasemel haridust. Kõige vaesemad on Aafrika ja Aasia. Aafrikas elab 2006. aasta seisuga üle 886 miljoni elaniku ning suurem osa elab äärmises vaesuses. Sealseid inimesi kasutatakse ära odava tööjõuna. Mida teha? Seal käivad paljud vabatahtlikud, kes aitavad ja töötavad seal, et aafriklastel oleks natukenegi parem, kuid seal on ka suuremad probleemid näiteks kodusõjad, vee- ja toidupuudus, mis mina usun, et vajab sekkumist terve maailma poolt. Rahvastiku kasvu tagajärjed on vaesuse kasv, haigusepideemiade suurem levik ja loodus...
Tallinna Tehnikaülikool Immunoloogia Praktikum Õppejõud: Lilian Järvekülg Õpilane: YAGB-42 Tallinn 2012 SDS-PAGE ELEKTROFOREES · Meetod võimaldab valkude komplekside lahutamist molekulaarmassi järgi ja annab liigikaudse hinnangu valgu kontsentratsioonist. · Valgud jooksevad geelis ,,+" poole, kuna nad on kaetud SDS-ga, mis annab neile ,,- ,,laengu. Liikumine geelis toimub lahuses oleva OH- rühma tõttu. · Geelile kanname mitte ainult uuritavad valgud, vaid ka markeri. Marker- valkude segu, mis on kin...
Lund oli maas veel üsna vähe, kell oli kaunis palju, õues oli puha pime. Villi rääkis mulle naljapärast hirmujutu. Ma naersin ja lubasin selle peale läbi kõige paksema ja pimedama metsa kõndima . Siis tekkis Villil mõte Kornelid elavad suures majas tuppa saab minna otse õuest või läbi rehe või rehetoa Villi ütles mulle, et lähme läbi rehetare ja teeme toasolijatele natuke kolli. Rehetares elektrit pole ja siis on hea kollitada. Rehe all võtsin ma Villi käest kinni, et ta ära ei kaoks. Äkki jäi Villi äkiliselt seisma ''Tst!'' Mina aga ei kuulnud midagi. Villi tegi nii hirmunud hääle ja sosistas uuesti '' Kuula, mis see on? '' Ma ei kuulnud seegi kord midagi aga arvasin et on hiired. ''Hiired?'' ütles villi ''ei või olla'' kõige paremal juhul on nad rotid ilged närijad. Villi tundvat juba kuidas minu käsi tema pihus väriseb. Ta lasi minu käe enda pihust lahti astus eemale ja jäi täiesti vait. ''Villi '' hüüdsin mina sosinal teisest reheto...
Teema: "Kodanikust algab riik" Põhiprobleem: Kõik kodanikud peavad oma riigi eest vastutama ja panustama riigi arengusse oma aktiivsusega. 1.probleem: Riigi ülalpidamine on kallis ning seetõttu mõtekas vaid kindla patriootliku ja riigi säilimisest huvitatud oleva rahva nimel. Näide: Pärast NSVL võimu lõppu olid baltiriikide elanikud täis indu oma riiki üles ehitada ja sellega kaasnes hüppeline majanduslik areng. Järeldus:Mida innustatumad ja riigist huvitatumad on inimesed, seda edukam on riik 2.probleem:Kodanikud peaksid oma südametunnistusel kandma kohustust oma riiki edendada, milleks on väga hea variant kodanikualgatused. Näide:"Teeme ära!" ühendas rahvast, tõi tuntust riigile ja täitis ka oma eesmärgid loodus ja keskkonnahoiu aladel. Järeldus: Mida rohkem on kodanikualgatusi ja inimeste kaasamaist riigi töösse, seda tuntum ja efektiivsem on riik. 3.probleem: Inimesed on laisad ja ei taha olla oma riigis vastutavad olukordades, kus ...
Kodutöö nr. 4 Motivatsioon töökeskkonnas on väga oluline aspekt. See sõltub paludest asjaoludest, töökeskkonnast (kontor, lauad, toolid, valgustus, mugavus), töötajatest (sobivus omavahel, usaldus, jne), tööandast (tolerantsus, sõbralikkus, kompromissialdis) jne. Töötaja on motiveeritud, kui kõik aspektid on täidetud - puhke-ja tööajad on sobilikud, palk on motiveeriv ja töö on väljakutsuv. Samuti sõltub see ka eesmärkidest, kui tööandja annab töötajatele eesmärke mille poole püüelda, siis see paneb inimesi mõtlema, et ,,ma (me) teeme selle ära", ,,Ma (me) suudame seda", siis tekib meeskonnajõud või eneseteostamise tahe ja inimesed teevad tööd hoolsamalt ja edukamalt, eriti kui selle tulemusele järgneb mitte ainult eneseteostamise tunne vaid ka vastav tasu töö eest. Kasutatakse ka ravimeid mis aitavad inimesed aju tegevust paremini kontrollida ja muuta mlu efektiivsemaks. Näiteks arhitektid kasut...
Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas Roheline mõtteviis levib tänapäeval järjest rohkem. Mõiste roheline mõtteviis käsitleb jäätmete tekke vähendamist ning meie sõltumatuse suurendamist taastumatutest loodusvaradest. Millised argumendid on aga rohelise mõtteviisi vastu ja millised on poolt? Kõige enam väljendub roheline mõtteviis tavakodanike seas prügisorteerimisel. See ei ole kasulik ainult looduse seisukohalt, vaid aitab ka raha kokkuhoida, sest jäätmejaamad võtavad sorteeritud prügi tasuta vastu. Levinuim sorteerimine on taara kogumine, mille eest on ka võimalik saada tagasi 10 senti pudeli pealt. Eelneva põhjal arvan, et prügisorteerimisest peaks alustama iga tavakodanik, kuna see ei nõua erilisi lisapingtusi, vaid aitab teha üksikinimesel head loodusele. Inimesin on ka pannud mõtlema kunagine projekt "Teeme ära". Vähendades tarbimist, taaskasutades asju ja töödeldes ümber jäätmeid, saame säästa ...
Karin Eesmaa KLÕ22Õ TLÜPS Konspekt S tähe õppimiseks Emakeele didaktika · Loen ette lugu mõmmist ja arvame koos lastega, millist tähte me täna õppima hakkame. Mõmmi leidis pesa. Pesa ees käisid sipelgad siia ja sinna. Ühed läksid pessa. Teised tulid pesast välja. Mõnel oli suus kõrs, mõnel okas. Kõik tegid tööd. Keegi napsas Mõmmit sabast. Mõmmi vaatas selja taha. Seal oli siplegas. Pisike sipelgas ütles: ,,Suur karu, ära istu siin!" ,,Miks?" küsis Mõmmi. ,,Sa oled meil ees," vastas sipelgas. ,,Näe, sina ole seal, siis sa ei ole ees!" Mõmmi astuski paa rsammu eemale. · Vaatame, kelle moodi me häält teeme, kui ütleme hääliku S. Kõik koos susistame häälikut S. Võimalusel kasutame peeglit, et näha huulte asendit. · Nöörist S tähe moodustamine nagu uss, saame siduda eelneva ülesandega üheks õppemänguks. · Millise kujuga on S? Kas m...
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m /V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumal...
Kas Eestis on kodanikuuhiskond demokraatia tagatiseks ? Demokraatlikkus riigis peab olema inimesel võimalus eneseteostuseks olenemata sellest, kas inimene tahab tegutseda kasumieesmärgil või mitte. Kui riik ei võimalda ning takistab kodanikel luua ühinguid või seltse ei ole tegu demokraatlikku riigiga. Kodanikuühiskonna tegutsemise takistamisel või puudumisel puudub ka demokraatia. Kodanikkuühiskond vastandub barbaarsele, vähearenenud või totalitaarsele ühiskonnale. Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimusteks on seadustele tuginev valitsemine ning kodanikeõiguste ja vabatuste tunnustamine. Kui riigi valitsemise poliitika ei vasta nendele tingimustele ei saa kuidagi tegu olla kodanikuühiskonnaga. Kuna Eestis toimib legitiimne valitsemine toimib meil ka kodanikuühiskonnd. Demokraatia toimimiseks vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid, et haarata rahvast otsustamisse. Need k...
Enesekirjeldus Mari Maasikas Savi tänav 5, Viljandi(71013) tel. 5216294 3. Aprill 2013 Minu nimi on Mari. Olen 17-aastane rõõmsameelne neiu. Elan Viljandis koos ema, isa ja vennaga. Hetkel õpin Viljandi gümnaasiumi 10. klassis. Õppeainetest lemmikuteks pean inglise keelt, ajalugu ning bioloogiat. Koolis olen usin ning aktiivselt osalen ka koolielu edendamises. Lõpetan sel aastal ka muusikakooli, viiuli erialal. Muusikaga olen tihedalt seotud, kuna laulan Viljandi segakooris juba 6 aastat. Vabal ajal tegelen ratsaspordiga, külastan sõpru, laulan kooris ning naudin looduses jalutamist. Olen ka aktiivne osaleja erinevatel heategevusprojektidel. Näiteks olen osalenud projektis ''Teeme ära''. Mulle meeldib väga inimestega suhelda ja avastada alati midagi uut ja põnevat. Iseloomult olen sõbralik, mõistev ja töökas. Kui olen endale kindla sihi seadnud, siis pingutan selle nimel ja ei anna alla enne, kui muud võimalust lihtsalt pole. Puudusek...
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. ü...
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, me...
Juhan Viiding (Jüri Üdi) Nimi: Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi). Sünniaeg ja koht: 1. juuni 1948 - 21. veebruar 1995, Tallinn. Hariduskäik: Õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968 - 1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal. Töökogemus: Näitleja Draamateatris, kirjutanud näidendi ("Olevused"), filmistsenaariumi ("Nipernaadi") ja laulnud ansamblis ("Amor-Trio"). Looming: Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego (vahelduv mina). Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi...
Hegel. Kes mõtleb abstraktselt? Seda, mis on mõtlemine või mis on abstraktne ei ole vaja kellelegi seletada, seda enam veel soliidsele seltskonnale. Kõik saavad sellest isegi vajadusel aru. Kuna seda eeldame, siis jääb üle leida vastus küsimusele, kes mõtleb abstraktselt? Tektsi peamine eesmärk on lepitada inimesi seoses abstratkse mõtlemisega. Seda mitte selle pärast, et see liiga madal tunduks vaid pigem, et see liiga kõrge näib, mitte et abstraktne mõtlemine liiga labane vaid liiga suursugne on või siis hoopiski, et see liiga ebatavaline on millegi seltskonnas ennast tavaliselt eraldatakse ja justkui eemalejäetu olukorda pannakse nagu näiteks liiga uhkete rõivaste kandmine, seltskonnas kus see midagi ei loe ja seeläbi ennast üsnagi naeruväärseks tehakse. Abstraktselt mõeldakse vähe haritud seltskonnas, mitte haritud seltskonnas. Abstraktselt ei mõelda haritud seltskonnas sellepärast, et see...
Me tuleme suvest Aeg möödub tõesti kiiresti. Alles oli, kui me saime lõpetatud 7. klassi ja juba oleme koolis tagasi . Seekord teeme algust kaheksandaga . Kiiresti läksid need kolm suvist kuud, milles oli kõike vihma, päikest, tööd ja lõbu . Tänavune suvi oli muidu nagu suvi ikka. Ega sellelgi suvel midagi erinenud , metsmaasikad olid sama magusad , päikest oli palju ning uusi tuttavaid sai ka piisavalt . Kui päikese juurde tagasi tulla , siis oli seda lihtsalt rohkem kui eelmine aasta ja selletõttu kõrvetas ta paljudelgi naha maha . Suveteedel jäi mõndagi meeliköitvat. Kui meenutada suviseid käimisi ja olemisi, siis tuleb ühena esimestest meelde Aluksnes veedetud aeg ning malev, kus viibisime viimased augusti nädalad . See aeg oli üks seiklusterohkeim periood sel suvel . Aga ei saa ka unustada kõike, mis kuulub suve juurde rand, vesi ning sõbrad . Ega kõik see teebki suve meeliköitvaks. Uus koolia...
2009. aasta on Eestis innovatsiooniaasta ,,Innovatsiooniaasta on uute ideede, loova mõtlemise ja teistmoodi tegutsemise aasta. Kui vanamoodi tegemisest arenguks ei piisa, tuleb teha uutmoodi targalt ja innovaatiliselt. Tark tegu toob tulu!" nii selgitab kõike Eesti inimeste loodud netilehekülg in.ee. Innovatsiooniaastal on üle 150 koostööpartneri, kes kõik aitavad Eestit paremaks muuta tehes uusi koolitusi, korraldades konverentse, konkursse ja tunnustamisaktsioone. Üks suurimaid ettevõtmisi on kevadel toimuv mõttekoda ,,Teeme ära meie Eesti", kus arutatakse, kuidas asju veel paremini saaks teha. 2009. aastal toimub veel viis suurt ettevõtmist: · Osale.ee Osalusveebi osale.ee kaudu saavad kodanikud riigiasjades sõna sekka öelda · Riigiportaal Riigiportaal on koht, kus kodanikud, ettevõtjad ja ametnikud saavad kasutada avalikke e-teenuseid ja otsida riigi kohta käivat info · Innovatsiooniaasta(...
Tegus kodanik on riigi rikkus Inimestel on vaja korralikult toimivat riiki. Ilma kodaniketa ei saa riik toimida. Selleks, et riik oleks edukas on vaja tegusaid kodanikke. Kodanik saab tegus olla mitmel moel: tegutsemine vabatahtlikuna erinevates organisatsioonides, tegelemine ettevõtlusega, osalemine riigikaitses ja nii edasi. Kas tegus kodanik on riigi rikkus? Kirjandis räägin lähemalt vabatahtlikkuse erinevatest vormidest mille kaudu saab kodanik olla kasulik nii riigile kui ka teistele kodanikele. Üheks vormiks on hädas olevate inimeste abistamine. Väga suurt abi pakub toidupank, mis jagab tühja kõhuga inimestele toidukraami. Toit jõuab toidupanka läbi teiste kodanike, kes annetevad toitu toidupanga korvidesse. Toidupanka toetavad ka mõned kauplused ja ettevõtjad. Toidupanga tegevus toimib vabatahtlike kodanike toel. Teine vorm on ,, Teeme ära" talgud. Talgute mõte on t...
Need, kes liialt kiinduvad pisiasjusse, muutuvad tavaliselt võimetuks suurte jaoks. Kiindumus on midagi, mis hoiab meid kinni ega lase edasi liikuda. Tihti satume kiindumusse asjadesse, mis on pealt vaadates väga tähtsad, kuid tegelikult on palju ebaolulist, mida me ei pane tähele. Iga inimene väärtustab elus erinevaid asju. Tavaliselt on selleks need, mida ta peab kõige tähtsamaks. Selleks võib olla raha, tervis, haridus või tunded. Kuid alati ei ole kõige tähtsam see, mis esmapilgul tähtsana paistab. Seega, on olemas kahte tüüpi inimesi- need, kes kiinduvad pisiasjusse ning need, kes keskenduvad ainult suurtele asjadele. Igapäevaselt tuleb meil ikka ette olukordi, kus me ei oska eristada asju ebaolulisest. Seetõttu võib juhtuda nii, et kõik energia ja aeg kulub kõrvalistele asjadele. Kui tahame edu saavutada, peaksime pühendama olulisele. Võib öelda, et suurimaks vaenlaseks endale oleme meie ise. Kui kiindume igasse asja, tee...
Reis põlvamaale Jaana Terreping Info reisi kohta 2 päeva. Toimub Põlva maakonnas. Sportlikud , veekindlad riided kaasa esimeseks päevaks. Teisel päeval põhiliselt ringi jalutamine linnas . Esimene päev 11.20 Saame kokku Tartu bussijaamas , kus kell 11.30 väljub buss (628) Põlvasse. (Reis on 50 minutit) 11.20 Jõuame Põlva bussijaama kust me kohe vahetame bussi , et sõita Mooste Mõisasse , kus me ööbime . 12.00 Oleme Mooste mõisamajas , kus me paneme kotid ära , võttes kaasa ainult lõuna ja vajalikud esemed spordi tegemise jaoks. 13.00 Liigume oma päeva harrastuste läbiviimis kohta Ahja jõe äärde. Sealt me saame sõita kanuuga Ahja jõel . 14.00 Teeme pausi lagendikul keset matka ja sööme lõunat. 16.00 Kanuumatka reisi lõpp . Liigume tagasi Mõisasse. 16.30 Oleme mõisas , kõik saavad tunni , et end korda teha ja matka väsimus välja puhata . Peale seda saame mõisa ees kokku. 1...
Aeg Tulevik on miski mille poole igaüks liigub kiirusega kuuskümmend minutit tunnis, mida ta ka ei tee või kus ta ka ei ole. Aeg on miski, mida me ei saa mitte kunagi tagasi, ning mida me oma ajaga teeme on meie igaühe oma otsustada. Mõned inimesed kasutavad oma aega otstarblikult, mõned aga ei oska oma ajaga midagi peale hakata. Kuidas inimesed oma aega kasutavad? Suur osa inimesi ei tee oma ajaga mitte midagi peale hakata. Nad istuvad lihtsalt oma nutitelefonides või teleka ees ja ei tee mitte midagi. Tänapäeva inimene veedab umbes 4 aastat oma telefonis. Inimestel ei ole enam elu väljaspool oma nutiseadmeid ja nad ei tea kuidas reaalsuses enam hakkama saada. Samas on ka inimesi kes teevad 24 tunniga väga palju ja jõuavad väga kaugele. Sellised inimesed on väga aktiivsed ...
Inimese ja looduse suhted tänapäeva eestis Loodus on väga oluline termin inimese jaoks. Muistsel ajal sai inimene looduselt kõik eluks vajaliku - toidu, soojuse, tööriistad. Tänapäeval on inimene loodusest osaliselt võõrandunud. Osa toidust tuleb küll looduselt nagu vanasti, kuid enamus valmistatakse tehastes. Miks käitub inimene loodusega halvasti, kuigi ta peaks loodust hoopiski hoidma? Visatakse prügi maha, jäetakse suured prügikotid metsa alla ning tehakse tuld, kus iganes pähe tuleb, mistõttu võivad tekkida suured ja laastavad tulekahjud. Tulekahjudes surevad tuhanded väikeloomad, kes on loodusele omalt poolt kasulikud. Tulekahju ei ohusta ainult loodus ja loomi, vaid ka inimesi, sest tuli võib edasi levida metsast linnade poole. Sellisel juhul peavad ka inimesed oma elukohad ja töökohad maha jätma. Mets, mis annab meile puid, puud omakorda soojust, jäetakse hooleta. Kui tehakse raietöid, siis...
Ohtlik elu Mina ja mu kaks parimat sõpra olime päris ulakad poisid kes sattusid alatihti igasugustesse pahandustesse. Me kohe otsisime neid ja leidsime ka! Me tundsime huvi jagasuguste maha jäätud majade ja urgaste vastu. Kord avastasime ühe hästi suure ja vana lao, mis oli kokkuvarisemise äärel. Me kavandasime missiooni sinna sisse murdmiseks ja ringi kolamiseks, aga me ei teadnud, et see vana hoone on sõjaväe osa ning see on range valve all. Järgmise päeva õhtul oli meil plaan täpselt valmis, mis uksest sisse minna ja mis august välja tulla. Me kavatsesime sellest ka video teha ja youtube üles riputada. Varustus seljas ja kotid vajaliku nodi täis hakkasimegi sinnapoole astuma. Poolel teel lõin kõhklema ning küsisin siis sõprade käest: „On see ikka hea mõte mida teeme?” nad siis vastasid : „ Ära nüüd põnnama ka löö eksole, mis mõeldud see tehtud!” Nii me kõndisimegi kuni jõudsime sihtmärgini ja asu...
Suhtlemistõkked on teesulud, mis ei lase tähendustel kohale jõuda, need on kõigi inimeste vahel ning nad muudavad suhtlemise raskemaks ja keerulisemaks, kui enamik meist seda oodata oskab. Need on kõrge riskiastmega reaktsioonid- nende mõju suhtlemisele on sageli negatiivne ning sageli kahandavad nad teise osapoole eneseväärikust. Nad kalduvad esile kutsuma kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt. Nad võivad viia sõltuvuse, tagasitõmbumis või ebapädevuse tundmiseni. Nad on ka tunnetebarjäärid- kasutades suhtlustõkkeid on ebatõenäoline, et läbi pääsevad ka tegelikud tunded. Miks informatsioon ei jõua pärale? Üheks põhjuseks võib olla mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid, -moonutisi jne. Põhjuseks võib olla ka kommunikatsiooni vahendatus. Kuid mis veel? Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked. Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, nimetatakse suhtlemistõketeks. Ke...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ 13-1 Nikolai Kolpakov Infot kasutamine Uurimis ja arendustöös Juhendaja: R. Orumaa, MA Tallinn 2011 1) 3 liiki infootsijaid on igapäevased kasutajad, professionaalid, teadustöötajad. 2) Info otsingul on oma strateegia. Esimeseks, me vaatame kuidas me tunneme infot. Teiseks, me analüüsime missugune info meil on vaja ja kust me saame seda võtta. Pärast seda me otsime abivahendeid missuguseid me saame kasutada. Siis me rakendame infootsingu plaan ja teeme eelhindamist. Lõppuks me hindame meie infootsingu töö ja teeme kokkuvõte. 3) Internetis infootsija abivahendid on 4. Esimesed on otsirobotid. Teisel sõnal otsimootor. Selle abiga Te võite automaatselt veebilehti läbivaatada ja oma mällu otsiprogramme salvestada. Teine on temaatilised kataloog...
,,Kes mõtleb abstraktselt?" Hegel Vastused küsimustele 1. Esimene näide tekstis abstraktse mõtlemise kohta on lugu sellest, kuidas mõrtsukat viiakse hukkamispaigale. Lihtrahvas ei näe muid omadusi selles mehes peale selle, et too on mõrtsukas. Teine konkreetne näide on teksti lõpus turunaise kohta, kes vihastab ostja peale, kui too ütleb, et naise munad on mädad. Vihane naine näeb ostjas ainult halba ja ütleb tema kohta nii palju negatiivseid asju, kui enda arvates leiab. 2. Mõlemad abstraksed mõtlemisviisid erinevad teineteisest suuresti, sest kui üks võtab terve isiksus kokku vaid ühe sõnaga, siis teine loob oma mõtetes segase pildi sellest, milline see inimene nende arvates on. Esimeses näites näevad inimesed ainult ühte omadust mõrtsukas. Nad seostavad terve tema isiksuse ühe teoga ja ei mõista, et tegu on mitmekülgse ja omapärase inimesega, kelle muud omadused neile välja ei paista. Teises...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Äriplaan väliskino rajamiseks Ettevõtluse alused Anne Raig RP 082 Tallinn 2009 Sisukord: I Firma üldiseloomustus.............................................................................3 II Käivitatav äriidee....................................................................................3 III Seadmed, töötajad.................................................................................3 IV Turg.........................................................................................................4 V Konkurents...............................................................................................5 VI Müük ja turustus....................................................................................6 VIII Projekti maksumus ja pakutava teenuse hind...............
Vägivald sünnitab vägivalda Läbiaegade on öeldud, et mõistlik ja tark inimene suudab oma probleemid lahendada sõnadega. Vägivallatsedes kasvatatakse viha veelgi suuremaks ning seejuures ei lahendata midagi. Juba pikka aega ümbritseb vägivald meid kõikjal : koolis, tänavatel ja halvimal juhul isegi kodus. Vägivalda vahendab ka meedia. Kohutav on ka see, et tänapäeva multifilmides, mida vaatavad enamus väikseid lapsi, kumab läbi vägivallatsemine. Koolis viibivad noored kõige rohkem, seega võiks ju loota, et kool on lapse teine kodu, kuid see pole nii. Tänasel päeval leidub küllalt noori ja lapsi, kes mõtlevad hommikul voodist tõustes, kas täna õnnestub kiusajatest nähtamatult mööduda või juhtub halvim ja läheb nii nagu tavaliselt tuleb taluda nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Taoliste mõtetega ei ole lihtne ning meeldiv kooli poole sammuda. Vahel tuleb ette ka seda...
Pärnu Koidula Gümnaasium Uurimustöö Õigekirjaeksimusi avalikus kasutuses Marin Vomm 11R Juhendaja: Ebe Saarna Pärnu 2008 Sisukord Sisukord....................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................ 3 Eksimuste tabel........................................................................................... 4 Kokkuvõte..................................................................................................5 2 Sissejuhatus Praegusel ajal, kus põhiharidus on kohustuslik ning keskharidus kergesti kättesaadav, võiksime arvata, et korrektne e...
Tere õpetaja ja klassikaaslased. Mina olen.... Ma õpin ...gümnaasiumis...klassis. Minu esinemise teemaks on ,,Ei materialistlikule ellusuhtumisele". Selle lühikese ettekande eesmärk on panna inimesed mõtlema ka millegist muust, kui ainult rahast. Tänapäeval on raha kahjuks muutunud inimeste elus väga tähtsaks. Selle eest on paljud inimesed valmis mida iganes tegema. Alustades mõnest telesaatest, kus inimesed paljastavad eesti rahva ees oma tõelise pale ning võivad kaotada selle tulemusena oma sõpru ning tülli minna oma perekonnaga. Sellised saated on näiteks ,,Tõehetk", "Unistuste printsess" või ,,Naiste vahetus". Inimesed on raha nimel valmis ka veel palju hullemaks näiteks: suured pangaröövid, inimröövid, palgamõrvad ja muuks seesuguseks. Viimase näitena oskan tuua presindendi tütrelt väljapressimise. Kui vanal ajal polnudki raha, said ka inimesed ilusti hakkama. Nad lihtsalt kauplesid asjade ja toiduga. Kuid kas tänapäeval saa...
Lugupeetud õpetaja ning klassikaaslased! Nagu on öelnud Lennart Meri, et olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis. Inimesed alati virisevad, keegi ei ole millegagi rahul, aga mis meil praegusel hetkel nii sitt on? Mis on meie tuleviku väetis? Meil on MASU, seagripp levib, ... Eks MASU ole tingitud inimeste endi vigadest hakati elama üle oma võimaluste. See tähendab liialt laenama ja olukord muutus aina halvemaks, kui ei suudetud enam oma võlgu tasuda. Seda veel ülemaailmselt. Aga mina usun, et kui me sellest MASU-st, TÄPE-st, PUPU-st ja muust jamast ükskord tervelt välja tuleme, on see ainult meid endid tugevdav väetis ning kui läheb hästi, siis tulevikus väldime selliste vigade tegemist. Nagu öeldakse, inimene õpib vigadest heal juhul enda, halvemal juhul teiste omadest. Parem hilja kui mitte kunagi! Kuid iga inimene teeb oma elus vigu, olgu nad siis kas suured või väikesed, olulised või mitte, aga me teeme neid. Näitek...
Kodutöö keskkonnakaitses e. Kuidas parandada Eestis keskkonnakaitset? 1. Maksta põllumeestele suuremaid toetusi, et nad saaksid kasutada õiged väetisi õigetes kogustes. Tänu sellele jääks ära kevadine sõnnikuhais Tartus ja sellest tulenev reostus. 2. Pakendikäitlus tuleks teha kohustuslikuks kõigile ja selle üle tuleks teha järelvalvet. Paljudes piirkondades ei ole vaja pakendit sorteerida. See aitaks kaasa taakasutuse levikule. 3. Tõsta kütuse aktsiisi, vähendada ühistranspordi maksumust ja tõsta selle mugavust (nt. tihedam graafik, mugavamad pikamaa bussid). Loodetavasti hakkaks rohkem inimesi ühistransporti kasutama, tänu millele oleks meil puhatam keskkond. 4. Luua rohkem kergliiklusteid ja sellega kaasnevaid objekte (nt. rattaparklaid) ka väljaspoole kesklinna. Aitaks kaasa olukorrale, kus inimesed passivad autodega ummikutes, et sõita jõusaali trenaz...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
