PEETRIKESE LASTEAED-ALGKOOL Pr Reet Rebane Teie 15.01.2009 nr 1-5/8 Lääne-Viru Maa-arhiiv Järelevalve osakond Meie 16.01.2009 nr 7-1/13-1 Näituse 23 44314 RAKVERE Dokumentide loetelu kooskõlastamine Lugupeetud proua Rebane Esitame arvamuse avaldamiseks asutuse dokumentide loetelu. Austusega Kalle Kask Kantselei juhataja Lisa: 21 lehel Telefon: 620 2066 e-post: [email protected] Peetrikese Lasteaed-Algkool Telefon 666 6666 E-post: [email protected] Lillekese 4 Faks 666 6665 Registrikood 71122200 12345 RAKVERE
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai TERVISEDENDUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Ene Tomberg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus..................................................................................................4 1.2 Tervist edendava lasteaia põhimõtted...............................................................................4 1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest............................................................................5 1.4 Kodu ja lasteaia k...
Koolieelse pedagoogika ajalugu Eestis Koostaja:Sandra Aruste KELA Eesmärgid Saada teada kuidas: on saanud alguse koolieelse pedagoogika areng Eestis leidis aset lasteasutuste ja kasvatustegevuse loomine Eestis Koolieelne pedagoogika Koolieelne pedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7 uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses uuritakse nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandit Friedrich Fröbel ja esimene ,,lasteaed" 1840. aastal asutas esimese eelkooliasutuse spetsiaalse metoodika väljatöötamine(3-6) kristlike maailmavaadetega mängupedagoogika lasteaedniku ülesandeks pidas pedagoogilist inimesekasvatust. Fröbeli pedagoogika 4 põhiprintsiipi täiuslikkuse printsiip isetegemine mäng usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel M.Montessori pedagoo...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Koolivalmidus ja õppimine põhikooli I astmes Õppekavade võrdlus Iseseisev töö Piret Kala Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2016 Antud töö ülesandeks oli võrrelda Koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava (edaspidi lasteaia seadus) 2008 ja Põhikooli riiklik õppekava (edaspidi kooli seadus) 2010. Koostan võrdlust meetodil tuua esmalt välja erinevused ja seejärel sarnasused. 1. Erinevused: Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused, siis Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi, mis rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides. Lasteaia seaduses on üksikasjalikult välja t...
ÕPETAJA KUNSTITEGEVUSE VAATLUS Raaguspuude ja Mida teeb õpetaja: Mida teevad lapsed: Aeg lindude maalimine Enne tegevust Õpetaja otsib välja vajaminevad Lapsed panevad laudadele vakstud, kõrred. Paneb lauale valmis iga lapse värvitopsid, lapid. 4 min. jaoks paberi ja pintslid. Värvitopsidesse paneb musta ja punast värvi. Tegevuse sissejuhtus Küsib laste käest, millised on puud Lapsed vastavad, et talvel ei ole puudel talvel? Õpetaja seletab, et talvel on lehti. Lapsed tunnevad õpetaja näidatud 6 min. puud raagus, sest sügisel lehed linnu pildilt ära. langevad puult. Seejärel näitab lastele leevikese pilti ning küsib, mis ...
Peamised probleemid liikumisõpetuses Viitsimatus ja motiveerimatus. Tänapäeva laste füüsiline aktiivsus on hakanud järjest vähenema. Kindlasti võime tuua selle põhjuseks aina kõrgemale areneva tehnoloogia televiisorid, arvutid, mobiilid. Tuntud on ju fakt, et multifilmid ja arvutimängud on lihtsamini leitavad lapsehoidjad. See kõik aga õõnestab tervisliku eluviisi rolli lapse kasvamis- ja arenemisprotsessis. Perekondades, kus lapsevanemad ei väärtusta liikumist ning sportlikku eluviisi, ei oska ka laps ennast ise selle kõige poole suunata. Antud juhul peab selle töö ära tegema lasteaed või kool. Lasteaias - koolis aga ei oska sellised lapsed keskenduda, liikumistegevustes kaasa lüüa, sest neil puudub motivatsioon ning tihti väidetakse, et lihtsalt ei viitsi. Motiveerimatust võib ka põhjustada ülekaalulisus, teistest maha jäämine, nõrgem olemine või ärevushäired. Laps, kes ei ...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö....................
PÕLVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS ANALYSIS OF THE ENVIRONMENTAL STATE OF PÕLVA PARISH 2015 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist.................................................................................................4 1.1. Põlva vald..................................................................................................................................4 1.2. Ettevõtted...................................................................................................................................4 1.3. Haridussüsteem..........................................................................................................................4 1.4. Elamufond..............................................................
Tsiiviilseaduse üldosa. ,,Tsiviilseadustiku üldosa seadus" Kohustuslik kirjandus: J.köhler ,,Tsiviilseadustik" Riigikohtu lahendid (www.riigikohus.ee -lahendid-märksõnastik-tsiviilasjad) Riigikohtu lahendeid peab teadma paari lausega(lahendite mõtet) Eksamil on teoreetilised küsimused ja kaasus(tuleb lahendada peast, ilma seadust kasutamata, vajab tähelepanu, lahendame ka loengutes Vale sõna, vales järjekorras- VALE TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS · tsiviilõiguse koht õigussüsteemis ÕIGUS- käitumisnormide kogum, mis on garanteeritud riigi sunnijõuga, kui neid ei täideta võib toimuda riigisanktsioon(politsei, kohus jne) Õigus jaguneb: Eraõigus(üksikisiku huvi) ja Avalik õigus(riigi huvi) Eraõiguse ja avaliku õigusel on eristamiseks 3 teooriat: Subordinatsiooni teooria- alluvus. Eraõigus on subjektid võrdsed, avalikus õiguses on alluvus suhe. Kuid see teooria pole ka rahuldav, eraõiguses esineb alluvus...
Suure-Kõpu Mõis Liisa Tamm Ajalugu · Mõis on asunud vähemalt aastast 1593; · Rootsi ajal Jacob de la Gardie käes; · 1624.-st aastast Valentin Schillingi valduses; · 1699. aastal läks mõis riigile; · Keiser Paul I ostis mõisa riigilt; · 1805. aastal sattus mõis pandina Strykide valdusesse; Vanim poeg kolis Kõppu. Väikses mõisamajas oli tulekahju ning koliti Viljandi mõisa Klassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal - peale vanima poja surma Ajalugu · Peahoone arhitekt oli Emil Julius Strauss; · Mõis oli kunagi kuulus oma kunstikogu poolest; · 1919. langeb Narva lahingus viimane mõisaomanik; · 1921. aastal hakkas koolis tegutsema kool; Kõpu Mõis · Peahoone vaheosa on ühekorruseline, keskelt ja tiibadeosas kahekorruseline · Keskosas joonia kapiteelidega pilastrid · Peasissekäigu ees sammastega rõdu · Sarnaneb Tartumaal oleva Kuremaa mõisaga · Säilinud on ka mõned kõrvalhooned (mõisast kagu pool omaette kobarana) Kõpu Mõ...
PAIDE Ellen-Maria Makus 5.B K.S.G PAIDE LINN Paide on linn Järva Click to edit Master text styles maakonnas. Second level Paides elab 1.jaanuari Third level Fourth level 2014 seisuga 8548 Fifth level inimest. Paide linna algne nimi oli Wittenstein. Paide praegune linnapea on Kaido Ivask PAIDE AJALUGU Järvamaa keskus, Eesti südames asuv Paide ilmus esmakordselt kirjalikesse allikatesse 1265. aastal, kui Liivimaa ordu sinna linnuse rajas. Juba 26 aastat hiljem sai selle kõrvale tekkinud asula linnaõigused ning Paide kuulus keskajal ka Hansa Liitu.1343. aastal toimusid Paides ordu ja ülestõusnud eestlaste juhtide vahelised läbirääkimised, mis lõppesid viimaste tapmisega. Paide sümboliks on ordulinnuse peatorn Pikk Hermann ehk Val...
Lagedi Põhikool Rasmus Leichter 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. HARKU VALLA LOODUSGEOGRAAFIA 4 1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega 4 1.2 Aluspõhi ja maavarad 6 1.3 Tähtsamad pinnavormid, pinnamoe kujunemine 7 1.4 Veestik 8 1.5 Mullastik 9 1.6 Taimestik ja loomastik 10 2. RAHVASTIK 11 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine 11 2.2 Rahvastiku paiknemine 12 3. MAJANDUS 13 3.1 Ettevõtlus ...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus Ruumilise planeerimise iseseisevtöö Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Ala iseloomustus......................................................................................................................4 1.1.Ala määratlemine Ülenurme alevikust..............................................................................4 1.2.Määratletud ala maakasutuslike planeeringute ajalugu.....................................................5 2.Ala kohakirjeldus.....................................................................................................................7 2.1.Lynch´i mälukaardi analüüs..............
Sisukord Paiknemine 3 Elanike arv 4 Omavalitsus, haridusasutused 5 Ajalooline kujunemine 6 Peamised tegevusalad 7 Vaatamisväärsused 8 Kasutatud kirjandus 9 Paiknemine Tamsalu vald asub Lääne- Virumaa edela osas, Pandivere kõrgustikul. Pindalaks on 214,6 km². Tema naaber valdadeks on Tapa, Kadrina, Rakvere, Vinni, Väike- Maarja, Järva- Jaani(Järvamaa) ja Ambla(Järvamaa) vallad. Tamsalu valla suurimaks keskuseks on Tamsalu linn. Seal asuvad kaubandus-, kultuuri-, haridus-, teenindus- ja sotsiaalobjektid. Tamsalu valla kõrval asuvad tugevad tõmbekeskused, Rakvere linn, Tapa linn ja Väike-Maarja. Elanike arv LINN (01.02.08) (01.08.08) (01.01.09) Tamsalu 2545 2527 2533 ALEVIK Sääse 491 498 489 KÜLA Aavere 13 13 13 Alupere 11 10 10 Ara...
Kabala Lasteaed-Põhikool Referaat Vihmametsade loomad ja taimed (Koolibri) Koostaja: Kevin Ekart Juhendaja: Ülli Toomemäe Kabala Lasteaed-Põhikool 2013 SISUKORD Koolibri (Cynathus latirostris) Koolibri veedab peaaegu kogu oma elu õhus. Ta lehvitab õhus nii kiiresti tiibu, et suudab ühe koha peal seistes lillelt nektarit korjata. Koolibri kasutab päeval väga palju oma energiat ja sellepärast langeb ta öösel tardumusse. Cynathus latiorostris elutseb rohkem põhjapool kui enamus koolibri liike. Ta pesitseb Mehhikost kuni Arizionaseni Ameerika Ühendriikides. Koolibri eelistab kuivi ja kiviseid piirkond ja ka kõrbesid. Tihti leiab neid kanjonitest ja sügavatest jõe orgudest. Koolibri Cynathus latirostris veedab suurema osa päevast õhus, seetõttu vajab ta hulgaliselt energiat sisaldavat toitu. Õienekta...
VARA VALLA HARIDUSAJALUGU Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Vara vald.................................................................................................................................4 2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 1988................................................................................6 3. Teised kihelkonna koolid, mis jääva Vara valla territooriumile.............................................6 3.1. Haridusajalugu Koosal.........................................................................................................6 3.2. Haridusajalugu Välgis..........................................................................................................6 3.3. Haridusajalaugu Matjamal...................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED ALUSHARIDUSES Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Lapse õigus tervisele ja heaolule ........................................................................................ 4 2. Tervise käsitlus ................................................................................................................... 5 3. Heaolu käsitlus .................................................................................................................... 6 4. Tervist edendav lasteaed ...................................................................................
Sisukord Sissejuhatus Meie elu kvaliteedi määrab ära tervis. Tihti peale aga pööravad inimesed sellele kõige vähem tähelepanu. Ikka ja jälle on kuulda, kuidas vanemad ei vaktsineeri oma lapsi, mehed ei käi regulaarselt kontrollides ja toitumisega tehakse oma tervisele kohutavaid asju. Seepärast on vajalik, et õiget tervise käitumist hakataks inimestesse „süstima“ juba maast-madalast ehk lasteaiast. Lasteaed on koht, kus väikene inimene veedab 3-4 aastat oma elu algusest koos teiste laste ning õpetajatega. Ta saab sealt oma esimesed teadmised maailma ja teiste inimeste kohta. Seepärast on ka loogiline, et laps õpib seal juba selgeks tervisliku eluviisi põhitõed. Kuna maailmas räägitakse üha enam tervislikest eluviisidest on see õnneks jõudnud ka lasteaedade õppekavadesse. Varakult õpitakse tervisliku toitumise kohta, liikumise ning muu sellise, mis tõstaks meie tervislikku heaolu. Selles referaadis tahaksimegi tutvustada tervislik...
,,Uuenev alusharidus" Eva Hujala Sain teada · Pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks. · Õpetajat suunavad pigem ostetud õppematerjalid kui õppekava. · Õppimispedagoogika põhimõteteks on: 1) lähtuda lapsest ja laps on kui aktiivne õppija 2)isiksuste ja kasvukondade vastastikune toime ja koostöö 3)õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunaja · Õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina. · nähtava ja nähtamatu pedagoogika mõisted. (nähtav õpetaja roll nähtav lapsele hariduse andmises, nähtamatu lastel on tegutsemisvabadus aga õpetaja on ,,seotud" laste tegevusega ka mängu ajal) · Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna...
Lapse areng. Kordamisküsimused eksamiks. Pille Murrik Kasutatav kirjandus: Loengumaterjalid Kikas, E. (toimet) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.TÜ Kirjastus, 2008 (kogu raamat) Valikuliselt: (vt. lk teemade juures) Blades, M., Cowie, H., Smith, P.K.Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, 2008 Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Laps ja lasteaed, Atlex, 2005 või Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Lasteaialaps peres. Atlex, 2009 1. Arengu mõiste. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Kasvamine,-aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Eelkõige füüsiline areng- keha välismõõtude ja elundite suurenemine. küpsemine.-osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja...
Liitpuue Struktuur: 1. Liitpuue - mis see on? Liitpuue on seisund, mil inimesel on vähemalt kaks puuet. Puue on organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või anomaalia, mis segab või aeglustab inimese tavalist arengut ja/või funktsioneerimist. Liitpuuet kirjeldades on võimalik eraldi välja tuua põhipuue ja kaasnevad puuded, näiteks: põhipuue - vaimupuue + kaasnevad puuded liikumispuue ja nägemispuue. 2. Liitpuude määratlus Liitpuude määratlust ei saa samastada haigusega, vaid erinevad haigused ja häired võivad põhjustada liitpuude. Vaimupuude põhjuseks on tihti ajukahjustus või muutused ajustruktuurides, mis võivad lisaks vaimupuudele põhjustada ka teisi häireid ja kahjustusi. Neist sagedamini esinevad: - epilepsia - tserebraalparalüüs - meelepuue 3. Liitpuude näited Liitpuue on kooslus erinevatest puuetest, mis segavad või aeglustavad lapse tavalist arengut. Arves...
Planseadus 08.05.2005 viimane seadus. Planeering: 1) üleriigiline; 2) maakonna; 3) üldplan.; 4) detailplan. Plan. on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Veed: pinnavesi; pinnasevesi kaevuvesi. Rajatakse drenaaz, et hoida ära pinnasevee sattumist keldrisse. Reljeefi analüüs: i = HmaxHmin/B*100%. Hmax1,5m; Hmin0,5m. Maja on horisontaalselt või risti horisondiga kui i < 2%. Kui on i = 10, siis st et H=10m tõusu L=100m kohta pikkusel. 1) võimalus kalde vähendamiseks; 2) hoone jaotatud osadeks; 3) astmeline vundament. Elamurajooni plan. üldised eesmärgid: Head om: haljastus; veekogud; reljeef; vaated; tervislikkus; turvalisus; tulekaitse nõuded; vanuseline struktuur; ilu. Plan. elemendid: krunt; hoone otstarve; hoone kõrguspiirangud; liiklus; suletud bruto pindala sb-m² (hoone kõigi korruste pindala + kelder ja...
Kallaste keskkonnaseisundi analüüs Koostaj a: Kristofer Seppel Juhendaja: Merrit Shanskiy Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ülevaade piirkonna hetkeseisundist.......................................................................4 Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses....................................................6 Looduskaitse........................................................................................................... 7 Kalapüük................................................................................................................. 8 Turism..................................................................................................................... 8 Kokkuvõte............................
Tahkuranna Tahkurannast. Pindala: 103, 4 ruutkilomeetrit Elanikke: 2010 Keskus: Uulu Kust tuli nimi Tahkuranna? Tahkuranna põhjaks on Tahku küla, kus talud olid kitsa ribana piki rannaäärt. Inimesed asusid Tahkuranda elama 17. sajandi suurel näljaajal. Merest püüti kala, mis oligi põhiliseks söögiks. Tekkis Tahkuranna kaluriküla. Ranna aluspõhja keskdevoni liivakivimist valmistati vanasti tahkusid ehk luiske, mida rahvas kasutas. Just tahkudest sai nime nii küla kui ka vald. Põhiline töö oli kalalkäik, kusjuures igal talul oli oma paat ja isegi püügikoht. Vanasti püüti kala noodaga, siis võrkudega ja nüüd mõrdadega. Püügivahendid tehti omakedratud niidist. Igal talul oli õigus kuni kolme versta kaugusel merel käia. Loata kalapüügi eest väljaspool piiri võis saada karistada. Tahkurannas on mere ääres Pikk ehk Suur nina. Konstantin Pätsi ausammas. Tahkuranna vallas on Eesti esimesele presidendile Kons...
Norax koolituskeskus Turismikorraldus III Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber referaat Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 ,,Heal lapsel" mitu nime....................................................................................................4 Vabadussõja mälestussammas..........................................................................................5 Huvitavamaid hooneid......................................................................................................6 Rakvere esimene lasteaiahoone...................................................................................6 Karmeli koguduse kirik................................................................................................7 Rakvere saksa gümnaas...
INFO- JA TEADMUSJUHTIMISE RAKENDAMINE TALLINNA NURMENUKU LASTEAIAS Essee Infojuhtimine tähendab erinevas vastastikuses seoses oleva teabe hankimist, loomist, organiseerimist, jagamist ning kasutamise protsesside võrgustiku juhtimist, mis ühtse jätkuva protsessina võimaldab organisatsioonil kohaneda oma eesmärkide ja väliskeskkonna poolsete teguritega. Infojuhtimise üldine eesmärk on teha kättesaadavaks õige info õigel ajal. Infojuhtimine aitab organisatsioonidel olla edukam. Kui info hankimine ja loomine toimub kaootiliselt siis kulub palju vahendeid ja aega info hankimiseks, puudub ülevaade olemasolevast teabest, aeglustub otsustusprotsess ja kulutatakse ressusrsse teabe duubeldamiseks. Organisatsioonide edukaks tegutsemiseks on vajalik organiseeritud teave, sest korrastamata infohulk kasvab ja muutub juhitamatuks. Info peab olema kiiresti...
AS KOOLIMAJA Hr Tarmo Komm AS Korstnad Punane 14a Meie 13.10.2010 nr 1-8/ 222 12346 TALLINN Korstnate puhastus Lugupeetud härra Komm Soovime Teie firmalt hinnapakkumist korstnate puhastamiseks Tallinna Sipsiku lasteaed- algkoolile. Korstnate puhastus peaks toimuma ajavahemikus 25 31 oktoober 2010. Palun teavitada, kas ja millal saate töödega pihta hakata. Lugupidamisega M.Juurikas Maali Juurikas Direktor Roheline 25a Telefon 666 6666 Arvelduskonto 12345 TALLINN E-post [email protected] 101010000 Registrikood 12345678
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Uuenev alusharidus- Eeva Hujala Analüüs Koostaja: Juhendaja: KLÕ Kuressaare 2013 Uuenev alusharidus oli minu jaoks põnev raamat, kuna ise ma ei tööta lasteaias, siis puudub ka kogemus ja teadmised sellest. Sain teada palju uut, kuid oli ka selliseid asju, mida ennem teadsin. Minu jaoks uus ja huvitav oli, et pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks; õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina; Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna siis nad ei vaja enam motiveerimist vaid on valmis kohe tegutsem...
MENÜÜ KOOSTAMINE SUURKÖÖKIDELE Haigla Vähene soolasus Kergesti seeditav Arst peab arvestama, inimese haigusega. Tervislik Lõunaoode. Päevas 2 korda soe söök (hommik,lõuna) õhtul tavaliselt puuvili või võileivad. Hooldekodu Kergesti näritav Kergesti seeditav Maitsev Vähe soolane Vähe rasvane Odav Üldlevinud söögid Vangla Toit peaks andma palju energiat Maitsev Tervislik Vitamiinide rikas Odav Palju valke jt toitaineid. toitev Lasteaed Kord kuus söögiks viinerid. Hommikusöögiks tavaliselt puder. Toit peaks olema üldlevinud,mida kõik söövad. Tervislik. Odav
mina Sirli Mändmets Pärnu Ülejõe Gümnaasium 11b Minust Vanus: 18 Kool: Pärnu Ülejõe Gümmnaasium Klass: 11b Kallak: Majandus Töö: puudub Lapsed: pole Perekonnaseis: vaba Haridus 1999-2000 Surju Lasteaed 2000-2009 Surju Põhikool 2009- ... Pärnu Ülejõe Gümnaasium Mis mulle meeldib Suvi Magamine Kool Piljard Bowling Peod Koolist Õppeained mis meeldivad: majandus, kehaline, füüsika, informaatika, ajalugu, muusika, inglise keel. Õppeained mis ei meeldi: kunst, bioloogia, matemaatika, vene keel, keemia, eesti keel, kirjandus, geograafia. olin blond Enam ei ole Tänan tähelepanu eest
Ühiskonnaõpetus 9. klass Sektorid ja valdkonnad Sektorid 1. Esimene ehk Avalik sektor (Riigisektor) Riigi- ja omavalitsusasutused, koolid, haiglad, politsei jne 2. Erasektor e. Tulundussektor Eraettevõtted, aktsiaseltsid, osaühingud, äriühingud 3. Mittetulundussektor ehk kolmas sektor (Kodanikuühiskond) Mittetulundusühingud, õpilasomavalitsused, koorid, huviringid jne Valdkonnad 1. Poliitika valitsus, erakonnad 2. Majandus turg, ettevõtted 3. Kultuur muusika, kunst, teater 4. Õigus seadused, kohtusüsteem 5. Moraal käitumisõpetus, eetika Näited AS Regio erasektor Eesti Pank avalik sektor Rahvastikuregister avalik sektor MTÜ Lagedi kodanikuühiskond Swedbank erasektor Läänemaa Õpilasomavalitsuste Liit kodanikuühiskond Lasteaed Karikakar avalik sektor Segakoor Kaleva - kodanikuühiskond
SOTSIAALNE ETTEVÕTE Arina Borissenko 12. klass Kiviõli I Keskkool PROBLEEM Üksikvanemaks olemine Eestis on väga keeruline Üksikvanema lapsetoetuse saajad (2012) 1. Harju maakond (6 059) 2. Ida-Viru maakond (3126) 26% 35% 3. Tartu maakond (1932) 5% 4. Pärnu maakond (988) 6% 11% 18% 5. Lääne-Viru maakond (937) Ülejäänud 10 maakonda (4511) Üksikvanemad 8% Üksikem 92% ad PÕHJUSED abielu ei ole registreeritud abielu purunemine abikaasa surm SIHTGRUPP Kiviõli regiooni üksikvanematele TEENUSED lasteaed hakkab töötama öösel ja päeval toetusgrupp (oma murude jagamiseks) psühholoogiline abi KOOSTÖÖ Oma...
CV Nimi : Mati Mägi Isikukood : 31809754552 Aadress : Mäe talu, Väike-Maarja vald, Lääne Virumaa Telefon : 372 345 678 Mobiil : 372 545 410 10 E-Post : mati.mä[email protected] Töökäik : 09.09.2005-.............. Pärnu prostituut 20.08.2000-07.09.2005 Tartu bussijaama koristaja 10.09.1997-16.08.2000 Simuna kohalik parm Hariduskäik : 1992-1995 Porkuni kutsekool 1983-1992 Simuna põhikool 1978-1983 Kohtla-Järve lasteaed Täiend koolitus : Lasteaias kasvataja jutt ja 1998 aastal kuulasin pikakohtu otsuse ja tean seadustest mõndagi. Huvialad : Aerutamine, pidutsemine, lendamine, hüppamine, kukkumine, söömine, saia küpsetamine Keele oskus : Eesti keel emakeel Vene keel mõmin Autojuhi load on olemas, kõik kategooriad. NB : Tangi omad on ka olemas. Allkiri 29 aprill 2013
Pere ühe kuu eelarve Tulud Kulud (sissetulekud) (väljaminekud) Töötasu 392+800= +1192 Lisatasud +62 Eluase -185-150=-335 Rahalised preemiad 0 Toit -257 Toetused 0 Transport -5-5-100-150=-260 Riiklikud toetused ja abirahad Sideteenused -19-8-45=-72 Lastega seotud kulud -23-19-65=- +38 107 Kohalikud toetused ja abirahad 0 Kool. Lasteaed -5-25-=-30 Annetused 0 Ravimid 0 Tulu ettevõtlusest 0 Tervishoid -25-30=-55 Tulu rendist 0 ...
NIMISÕNA+NIMISÕNA Kokku Lahku · Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes kirjutatakse sõna kokku · Kui täiendsõna on lühenenud kirjutatakse sõna kokku · Kui täiendsõna ainsuse · Kui täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki või omastavat näitab liiki või laadi kirjutatakse sõna laadi kirjutatakse sõna lahku kokku: isamaa, koerailm · Kui ühendi, mis väljendab · Kui sõna väljendab hulka hulka või kogu eessõna on või kogu kirjutatakse see eesosa on liitsõna kokku kirjutatakse see lahku · Kui täiend kuulub põhisõna · Kui täiend kuulub täiendi juurde kirjutatakse sõna juurde siis kirjutatakse sõna kokku lahku · Kui mitmuse omastavas olev · Mitmuse omastavas käändes täiend on kahesilbiline olev täiendsõna kirjut...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiv...
Eelkoolipedagoogika (Laasner) 25.Oktoobriks küsimustele vastused KUJUNEMISELUGU http://epajalugu.edicypages.com/tooted - Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Fröbel aluse ka lasteaednike süsteemsele koolitu...
Curriculum Vitae Nimi: Sünniaeg: Aadress: Telefon: E-post: Perekonnaseis: Vabaabielu HARIDUSKÄIK 2013-... 2006-2010 Kokk 2000-2006 Põhiharidus TÖÖKOGEMUS 01.2014-02.2014 Põltsamaa Säästumarket OÜ Ettevõtte tegevusala: kaubandus, müüja Peamised tööülesanded: Kaupade vastuvõtmine, kaupade kontrollimine saatelehelt, kaupade väljapanek, säilivusaegade kontrollimine, kaupade mahakandmine, kaupade tellimine, taaraautomaadi kogumiskasti tühjendamine, etikettide tegemine. 11.2013 12.2013 Põltsamaa E- Ehituskeskus Peamised tööülesanded: Kassamüük, arvemüük, kaupade kontrollimine saatelehelt, kaupade väljapanek. 01.2009-02.2009 Kirivere Põhikool Kokk Peamised tööülesanded: Toidu valmistamin...
Alternatiivseid koolisüsteeme Dalton Plaani kool Lisabet Roos 2011 Teemad Algus Dalton Plaan 3osaline plaan Programm Väärtused Kasutatud kirjandus Algus Haridusreform Õppimine on kordamine Piiratudklassiruumid Lapse loomulik tegevus on allasurutud Laps on sotsiaalne Meel, keha ja vaim Helen Parkhurst 1916Laboratory Plan Dalton High School 1919 esimene kool Dalton Plaan Eesmärgiks tasakaal Programmi kohandamine Iseseisvus ja usaldusväärsus Sotsiaalsed oskused ja vastutus 3osaline plaan House Assignment Lab (laboratory) 3osaline plaan House(maja) väike kogukond majanõunik Assignment (kohustus) leping Lab (labor) õpilaneõpetaja väiksemad grupid Programm Algkool (lasteaed +1.3. kl) kodune keskkond tagasiside pädevus,usaldus, enesehinnang Põhikool(4.8. kl) üleminek Keskkool(9.12. kl) individuaalne programm Väärtused Iseloom lugupidav keskkond akadeemilised võimed väärtushinnangu...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Alusharidus päevane õppeosakond Triin Miil LÕ-22 MÄNGU ARENGUETAPID Mängu ja lapse arengu referaat Juhendaja: Pärje Ülavere Tallinn 2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 SÜMBOLMÄNG VÄIKELAPSE EAS......................................................................................5 ROLLIMÄNG ............................................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJA...
LIITSUBSTANTIIVID … ehk liitnimisõnad on liitsõnad, mille põhiosaks on nimisõna. Liitnimisõnad jagunevad moodustusosade seose järgi laiend- ja rindliitsõnadeks. Laiendliitnimisõna Liitnimisõnade laiendosaks võib olla eri sõnaliigi sõnu (vt tabel 1). Kõige produktiivsemad on nimi- ja omadussõnalise laiendosaga ning muutumatu või kinnistüvelise esiosaga liitnimisõnad. Tabel 1. Kasiku (2015: 296) tabel “Liitnimisõnad laiendosa sõnaliigi järgi” Käändsõnaline ...
MINU KUNSTITEGEVUS Tegevuse sisu Kunstitegevus on lõimitud teiste valdkondadega. Lapsed vaatlevad ja kirjeldavad laual olevaid lumikellukesi. Lapsed maalivad lumikellukesi ning kirjeldavad oma tööd. Eesmärgid Laps tunneb rõõmu kunsti loomisest; Laps vaatleb, kirjeldab ja maalib lumikellukest; tunneb erinevaid värve ja kasutab neid oma muljete edasiandmisel. Tulemused Laps maalib omanäolise töö lumikellukestest Aeg 10.03.14 Lumikellukeste maalimine Õpetaja ülesanded: Tuua tuppa lumikellukesi; Kontrollida, kas kõik vajaminevad kunstitarbed on olemas; Mõelda, kuhu lapsed saaksid hiljem oma tööd kuivama viia; Mõelda valmistööde ekponeerimisele. Laste ülesanded: Vaadelda ja kirjeldada lumekellu...
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsa...
Hispaania Marek Ivanov AAp-10 Hispaania lipp ja vapp Lipp Vapp Hispaania kaart Hispaania riigikord ja ajalugu Riigi pindala504 748 km² Rahvaarv39 887 240 Pealinn Madriid Riigikeel hispaania/ kastiilia keel Rahaühik Euro HISPAANIA MUUSIKA Flamenco Boolero Fandango Albenize Hispaania tantsud boolero habaneera Religioon Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks Majandus Kiirestion kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv . Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Haridus Hispaania haridus ei ole muude Euroopa riikide omast palju erinev. Nende haridussüsteem on jagatud tasemeteks nagu ka paljudes teistes riikides: lasteaed, ...
CV Nimi: Oliver Niinas Sünniaeg/koht: 04.05.1989 Tallinn Aadress: Asula17a-9 11312 TALLINN Koolid: Tallinna Magdaleena Lasteaed - Algkool(09.1996 06.2001) Liivalaia Gümnaasium(põhikool)(09.2001 06.2007) Tallinna Trasnpordikool(kesk-eri)(08.2007 06.2010) Haridus: Põhiharidus Kontakt: [email protected] 56703113 Töökogemus: Jazz kiirkäsipesula(pesija) Eesti Lõukakeskuse säästumarket(müüja) Eesti Herbalife(müügiagent) Eesti Viasat(telefonimüüja) Eesti Clasgow(pakkija) Iirimaa,Galway Palk: 4000 20000.- kuus Keeled: Eestikeel emakeel Venekeel vähe Saksakeel vähe Hispaania vähe IT: Microsoft Word hea Internet väga hea Microsoft Exel väga hea Powerpoint väga hea Huvid: kitarr,lumelaud,fotograafia,muusika,internet,filosoofia,psüholoogia,matkamine,kalastamin...
SAUGA VALD Asukoht · Asub Pärnumaa keskel · Naabriteks lõunas Pärnu, läänes Audru vald, põhjas Halinge vald ja idas Tori ja Paikuse vald. · Vallas 10 küla; Eametsa, Kiisa, Kilksama, Nurme, Pulli, Räägu, Rütavere, Tammiste, Urge ja Vainu küla. · Valla üldpindala on 16482,3 ha. Sümboolika · Vapp · Lipp Tööstus · Vallas asub mitmeid saekaatreid. · Vallas asub ka plastik toodete tootmis tehas. · Planeeritakse tuulegeneraatorite kasutuselevõttu. Haridus · Vallas tegutseb üks põhikool: Sauga Põhikool Nurme külas. · Sauga alevikus asub Jänesselja Lasteaed. · Raamatukogusid on kaks: Urge külas ning Sauga alevikus. Kultuur ja sport · Treeninguteks võimalik kasutada Sauga Vallavalitsusega ühe katuse all olevat spordisaali. · Pulli külas, mis oli teadaolevalt Eesti esimene asula, asub muuseum. · Vallas tegutseb käsitööhuviliste selts, kirjandus...
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT NIMEREEGEL NIMETUSREEGEL PEALKIRJAREEGEL Väike algustäht. Suure algustähega ja Nimi kirjutatakse läbiva jutumärkidega Nt: Lühike jalg, Viru väravad, Torupilli ots, Sõrve säär. suure tähega. Nt: Mati Undi ,,Hüvasti, Nt: Väike-Maarja, Suur kollane kass" , Anton Hansen Munamägi Tammsaare ,,Ma armastasin Side- ja a...
Kokku- ja lahkukirjutamise ülevaade Põhisõna liik Kokku Lahku Reegel Tüüpsõna Reegel Tüüpsõna heegelnõel · täiendsõna on · kui täiendsõna on nimisõna ainsuse lühenenud või venna laudlina omastavas ja ainsuse nimetavas raamat väljendab käändes kuuluvust · kui täiendsõna on pildiraamat · kui täiendsõna on ...
INTEGREERITUD TEGEVUSED MATEMAATIKA NING KEELE JA KÕNE OSANA TEGEVUSKAVA LASTEAED KASEKE LASTE VANUS: 4.a. Läbiviija: Ljudmila Lillemets KARIKAKRA RÜHM TEEMA: LOOMAD SÜGISEL. 1.Lapsel süvenevad mõisted ,,rohkem" ja ,,vähem". MATEMAATIKA EESMÄRGID: 2. Laps rühmitab esemeid ühise tunnuse järgi. 3. Laps loendab 5-e piires. 1. Lapsel süvenevad teadmised loomadest (kodu-, mets- ja lõunamaaloomad). KEELE JA KÕNE EESMÄRGID: 2. Laps teab, et mõned loomad lähevad talveunne. 3. Laps oskab matkida mõnda loomade häält. 4. Laps oskab vastata küsimustele. 1. Pildid loomadest; 2. Mänguloomad (kodu-, mets-, lõunamaaloomad). VAHENDID: 3. Raamat ,,Kas sa r...
Väliseestlaste koolid Annika Mägi Väliseestlased · enne Eesti iseseisvumist 1918 · seoses Teise maailmasõjaga · peale Eesti taasiseseisvumist 1991 Eestlased maailmas Eesti koolid maailmas · 33 kooli Ameerika Ühendriigid Soome Rootsi Saksamaa Venemaa jne. Täienduskool · Eesti keel · Kultuurialgmed · Vabatahtlik · Koolieelikud · Kooliealised · Teine õppeasutus New Yorgi Eesti Kool · 1939. aastal · Täiendõpe · 2 päeva kuus · Eesti keele arendamine · Kultuuri tutvustamine · eel-lasteaed · 9 klass Stockholmi Eesti Kool · 1945. aastal · Rootsi õppeplaani alusel · Eesti keel · Rootsi keel · Kooli koor · Ekskursioon Kuidas toetab Eesti välise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
