TÕLLISTE VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat PK.0059 Koostaja: Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ning hinnata Tõlliste valla praegust keskkonnaseisundit. Samuti tuua välja võimalikud lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks ja metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Tõlliste vald on Valga maakonna haldusüksus. Piirneb põhjas Hummuli, Õru ja Sangaste vallaga, lõunas Valga linna ja Karula vallaga, idas Võru maakonna Antsla vallaga, edelas Läti Vabariigi Valka piirkonna Valka vallaga. Tõlliste vallas on kaks alevikku. Veel asub Tõllistes suurel hul...
Etekanne. Psüühiliste või käitumuslike raskustega laps. Sissukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps................................................................4 Sotsiaalsetest teguritest põhjustatud käitumisraskused............................................5 Kokkuvõtte.................................................................................................................. 6 Viited:......................................................................................................................... 7 Sissejuhatus Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahulda...
EESTI KEEL SISEHÄÄLIKUD III KOOLIASTE LEA MÄNDMETS VARSTU KESKKOOL VÕRUMAA KOOLITAJA: MAIDO MÄNDMETS SISEHÄÄLIKUD ON SÕNA PEARÕHULISE SILBI TÄISHÄÄLIKUST JÄRGMISE SILBI TÄISHÄÄLIKUNI rät-sep lil-le pi-nal trei-al hii-re pa-ber kor-vi Leia sõna sisehäälikud NB! Kahe sõna sisehäälikutest moodustub uus sõna! Näiteks: pakane + vene aken ümbrus pika ümbrik pimedus tikud imik pilv pesu ilves uba lina ubin karbike muusika arbuus Leia sõnade sisehäälikutest vanasõna viga ma üks viga ma soni koma üks soni ta õnnega koma pesa lepp ta õnnega pesa lepp Igaüks on oma õnne sepp tuhkur musi tuhkur maja saba musi maja supist kakuke saba vile me supist kakuke vile me Uhkus ajab upakile VÕÕRSÕNADES MÄÄRATAKSE SISEHÄÄLIKUD RÕHULISES SILBIS arme...
Arvsõnad -teist, -kümmend, -sada
TUBAKAS JA TUBAKAAKTSII S LII KONTS FS 130 TUBAKAS • Tubakas on taim, mis kasvab peaaegu kõigis maailmajagudes. • Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat ja nuusktubakat. • Tubakas sisaldab nikotiini. • Nikotiin on värvitu vedelik, mis põletamisel omandab iseloomuliku pruuni värvuse ja tekitab tugevat sõltuvust. • ATKEAS § 15 kohaselt on tubakas taim perekonnast Nicotiana. TUBAKATOODE • TubS § 3 lg 1 kohaselt ontubakatoode kas täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või ninna tõmbamiseks. • TubS § 3 lg 2kohaselt rühmitatakse tubakatooteid suitsetatavateks ja suitsuvabadeks. • Suitsetatavateks tubakatoodeteks on sigaret, sigar, sigarillo ja suitsetamistubakas ATKEAS § 16 lõigete 2–4 tähenduses. • Suitsuvabadeks tubakatoodeteks on närimistubakas ATKEAS § 16 lõike 5 tähenduses ...
Referaat Ida-Virumaa Jõhvi vald Jõhvi linn on Eesti kirdepoolseima maakonna (Ida-Virumaa) keskus, mida riigi idapiirist lahutab vaid 50 kilomeetrit. Jõhvi asub kahe rahvusvahelise maantee, Tallinn - Narva ja Jõhvi - Tartu - Valga ristumiskohal. Linna läbib Tallinn - Narva raudtee, mida mööda kulgeb enamik Eesti raudteevedudest. Soodsast asukohast tingitult on Jõhvi kujunenud Ida-Virumaa kaubandus- ja finantskeskuseks, mida iseloomustab hea infrastruktuur. Ettevõtluskliimat soodustab asjaolu, et enamik riiklikke regionaalseid keskasutusi paikneb Jõhvis või selle lähikonnas. Ettevõtlikule inimesele pakub kiirestiarenev Jõhvi parimaid võimalusi eneseteostuseks. Rahvuslik koosseis(Rahvastikuregistri seisuga 01.01.2011) 1. Eestlane 4094 2. Venelane ...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoog BA KAS ON OLEMAS HEAD JA HALBA KASVATUST ? KASVATUS JA VÕIM Essee Juhendaja: dots. Tiiu Kuurme Tallinn 2015 KAS ON OLEMAS HEAD JA HALBA KASVATUST ? KASVATUS JA VÕIM Öeldakse, et lapsed on elu õied. Õied on need, mis toovad meile rõõmu, kui neid vaatame, siis tuleb südamesse imeline rahu. Et õied kaunilt õitseksid, on vaja neid külma ja tuule eest kaitsta, toita ja toetada. Me puutume kokku kasvatusega igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekte - alustades perekondlikest võimalustest või vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks ...
Tootsi Lasteaed- Põhikool Jägala jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar 9. klass November 2012 Asukoht Jägala jõgi on jõgi Eestis, mis algab Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külast ja Soome lahe Ihasalu lahte. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem- ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja-Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Väike osa Jägala jõest. Veestik Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkamim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Pikkus 97 km, valgala 1570 ruutkilomeetrit. Jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 82 m, suudmes 0, keskmine lang 0,84 m/km. Lang on suurim alamjooksul, kus jõgi läbib Põhja-Eesti paekalda. 4,3 km kaugusel suudmest asub 8 m kõrgune Jägala juga. Jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, neist kõrgeim Linnamäe HEJ pais paikneb jõe suudmest 1,3 km k...
Tere hr. president Mina olen Agnes Adamsoo ja õpin Maidla Põhikooli üheksandas klassis. Kirjutan teile sellest mis võima Tänapäeval käib suur kära selle ümber,millised võimalused lastel ja noortel on.Laste ja noorte elu keerleb ümber hariduse. Kõikidel lastel on õigus tasuta haridusele,mida ka võimaldatakse.Samas hakkab lapse haridustee juba lasteaiast,mille eest peab vanem paraku päris suure summa raha välja käima. Siit järeldus,et lasteaed võiks olla tasuta. Koolis saavad lapsed tasuta õppida ja õnneks on võimaldatud ka tasuta lõunasöök kuni põhikooli lõpuni.Koolis on võimaldatud ka erinevaid huviringe,mille eest maksma ei pea.Seega saavad kõik lapsed tegeleda sellega,millega nad soovivad oma aega sisustada. Keskkooli haridus on ka kõikidele noortele kättesaadav.Ning samuti võimalus eriala haridust saada. Probleemid on praegusel ajal ülikoolidega,mille õppemaksud küündivad väga kõrgele.See saab saatuslikuks paljudele noortele,kell...
ROTAVIIRUS Selgitus · viirus, mis põhjustab peensoole põletikku (enteriiti), mis avaldub kõhulahtisuse, oksendamise ja palavikuna · viirus on väga nakkav ja levib haige väljaheidetega saastunud käte vahendusel. Selline väljaheide võib olla nakkav kuni 2 nädalat · viirus levib toidu, joogivee ja pesemata käte teel Väike poiss, kes tunnetab rotaviiruse esimesi tunnuseid Ülevaade · Rotaviirus on lastel levinuim ägeda kõhulahtisuse tekitaja viirus · Rotaviiruse esinemine on seotud aastaaegadega haigestutakse sagedamini talvel ja kevadel · Tõsist probleemi põhjustavad rotaviirused arengumaades Clostridium difficile nimeline bakter Sümptomid ehk avaldumine · Rotaviiruse põhjustatud kõhulahtisusele on omane plahvatuslik algus · Tagajärjel tekib väikelapsel kiiresti suur vedelikukaotus · Vedeliku ja mineraalainete kiire kadu on ohtlik just lapse organismile...
Haapsalu Tootsi lasteaed Põhikool Kristjan Blande Haapsalu üldandmed 1.Haapsalus on 13 142 elanikku 2. Haapsalu pindala on 10,59 km 3.Haapsalu vapp on kuldse põhjaga heraldiline kilp, mille paremas Ääres on punane loss kahe torniga. must punaste manustega ning kuldse oreooliga must kotkas. Kotka tiival on kuldse varrega ristikuleht. Haapsalu ajalugu Pärast Vana-Pärnu mahapõletamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas Saare-Lääne piiskop Hermann I piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused. Linna ajalooline saksa- ja rootsikeelne nimi on Hapsal, mis on tuletatud eestikeelsest sõnast Haavasalu või 12. sajandi lõpul tegutsenud Lundi peapiiskopi Absaloni nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka Läänemere idakaldale. Nime päritolu kohta on aga olemas ka mitu teist oletust. Varsti pärast linnuse rajamist tekkis piisk...
ÕENDUS Õed on terviseala professionaalid, kel on kõige "püsivam ja tihedam kokkupuude vanematsüklis olevate naistega". Õed on vastutavad tervise edendamise eest perede ja laste seas. Abil või hoolitsusel, mida naine saab raseduse ajal ja esimesel aastal peale sünnitust, võib olla pikaajaline mõju nii naisele kui ka tema lapsele. Ema-lapse rolli kujunemist mõjutab hoolitsus ja informatsioon, mida õed jagavad. INIMENE Mercer ei defineeri otseselt inimest, aga viitab inimese "minale". Tema arvates on inimese "mina" eraldiseisev teistest rollidest, mida inimene enda kanda võtab. Sisemine "mina" areneb välja kultuurikontekstist ja näitab, kuidas olukordi vaadeldakse ja kujundatakse. Enesehinnang ja enesekindlus on tähtsad osad emarolliga kohanemisel. Ema kui isikut nähakse eraldiseisva, kuid samas seotuna oma lapse ja lapse isaga või kellegi teise tähtsaga. Ta on nii mõjutaja kui ka mõjutatava rollis. TERVIS Mercer defineerib tervist ku...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 ...
Assessment-hinnang, määramine A child is innately wise and realistic-laps on sisemiselt tark Graduate from university-ÜK lõpetama (sünnipäraselt) Grammar school- akadeeiline 11-18 A/S Level exams-kergemad eksamid, edasijõudnutele täiendavad Hindered-takistama eksamid Infant school- eelkool 5-7 A level-riigieksam Involvement-kaasalöömine A graduate- kraad Independent schools-iseseisvad koolid A special seremony-lõpuaktus Influence-mõjutama All abilities- kõik oskused Junior school-noorem kool 7-11 Advantage when applying for job- eelis kui taotled tööd Limited-limiteeritud,piiratud Account for-selgitama Neglet-hoo...
Norra hariduskorralduslik süsteem Pedagoogika alused Ene Põldaru, Helen Leikmaa, Jaak Timberg Tartu 2011 Norra haridussüsteem Egalitaarne Multukultuurne Avatud ja paindlik Detsentraliseeritud Vastutus Norra parlament (Storting) ja valitsus panevad paika eesmärgid ja määravad haridussektori raamid Haridus- ja teadusministeerium vastutab riikliku hariduspoliitika täideviimise eest Seadusandlus, õppekavad, määrused Maavanemad vastutavad järelvalve ja kvaliteedi eest Lasteaed Pakub hoolitsust, kasvatust, mängu ja õppimist Pakub täis- ja osaajaga kohti Koostöö lapsevanematega: Lapsevanemate Nõukogu määrab aastaplaani Lasteaedade ehitamine ja arendustöö on valitsuse esmane prioriteet Algkool e barneskole Vanus 6-13 Klassid 1-7 Esimeses klassis mängud, tähestik, liitmine-lahutami...
ITI TAMM Tamme tn 2-4 48104 Põltsamaa Tel 55 667788 E-mail: [email protected] Curriculum Vitae ISIKLIKUD ANDMED Sünniaeg ja -koht: 11.11.1986, Põltsamaa Vanus: 20 Rahvus: eestlane Perekonnaseis: abielus, 1 laps HARIDUS 2006 k.a Tartu Ülikool, sotsioloogia eriala, I kursus 2003 2006 Põltsamaa Ühisgümnaasium, humanitaarklass, lõpetanud hõbemedaliga TÄIENDKOOLITUS 2006 veeburar Kõnelaager (sisu: kõnepidamise alused, avalik esinemine, hääle kasutamine), Põltsamaa Ühisgümnaasium, 24 h 2005 märts Guidance in Educational System and Labour Market, rahvusvaheline noorsoovahetus Prahas Leonardo da Vinci programmi raames, 40h 2004 2005 Inglise keele kursus, Põltsamaa Keeltekool, 80 h 1995 2003 Klaveri eriala, Põltsamaa Lastemuusikakool TÖÖKO...
1. rukkilill - 2. Vene salat 3. sibul - 4. maakond - 5. pindala - 6. pesema , 7. teisel korrusel 8. Vene hing 9. rahvused - 10. asutused , 11. pirukas , 12. riik - 13. tunniplaan 14. veetorn 15. pelmeenid - 16. vihtlema - 17. valge roos 18. Vene saun 19. rahvuslind 20. rahvus - 21. suitsupääsuke - 22. seep - 23. omadussõna 24. maakonnakeskus 25. raekoda - 26. Vene viin 27. minema - 28. saun , 29. gümnaasium - 30. pannkoogid (p) - 31. kali - 32. Eesti Vabariik 33. toiduained 34. pirukad , 35. linnapea - 36. president - 37. õppima , 38. pealinn - 39. kalamari - 40. Hüva leili! - ! 41. õppeained 42. linna sümbol 43. eesti keel 44. elanikkond - 45. Viljandi järv 46. küüslauk - 47. Venemaa pealinn 48. rahvusvärvid 49. sööma , 50. kodakondsus - 51. kurgid - 52. rahvuslill - 53. vaatamisväärsused - 54. suupisted - 55....
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Teabekäsitlus Arvestustöö Töö ülesanne: Sisestage ja vormindage kogu antud kahel lehel olev teskt ja muu informatsioon võimalikult originaalile sarnaselt. Tulemus salvestage faili perenimi-arvestus.doc, mis laadige ümber konvertimata Google Docs kataloogi Teabekäsitlus Peaaegu iga päev on meie kohal taevas pilved. Kindlasti ei jää kaunid pilved märkamata, eriti siis kui puhkame, jalutame meeldiva kaaslasega või pöörame pilgu üles. Kuid kui paljud meist teavad, millest kõnelevad pilved? Mida nad ütlevad atmosfääris toimuva kohta, seda teavad eeskätt meteroloogid. Üsna hästi oskasid ja oskavad pilvi maalida kunstnikud, eriti impressionistid. Õppig...
HARIDUSLIKE ERIVAJDUSTEGA LAPSE ISELOOMUSTUS Kirsi Kivi / sünniaeg 19.10.2008 Lepatriinu Lasteaed Kirsi käib Lepatriinu lasteaia sõimerühmas alates 16.08.2011 a. Lasteaiaga harjus Kirsi väga kiiresti ja kergesti võttis omaks ka rühmatöötajad. Väga ruttu said selgeks nii laste kui ka õpetajate nimed. Lasteaeda tuleb Kirsi alati rõõmsameelselt. Kirsi tuleb toime eneseteenindamisega, mõnikord jääb pissile minemine viimasele minutile. Kirsi on väga, väga aktiivne, ei ole asju, mida ta kätte ei saa. Ta tegutseb koguaeg, kuid tihtipeale on see tegutsemine ainult teiste segamine või lihtsalt asjade loopimine. Tuleb ette ka ilma põhjuseta löömisi ja teistelt asjade käest ära kiskumist ja ka nende asjade peitmist. Oma asju Kirsi teistele ei luba, teistega koos ei mängi. Mida rohkem lapsi on rühmas, seda aktiivsem ja agressiivsem ta on. Kirsit peab väga palju keelama, tavaliselt ei allu ta korraldustele. Ta ei mõista, mida tohib teha ja...
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines "Arhitektuuri teooria" NTM1380 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2014 Sisukor Sissejuhatus................................................................................................................ 3 Juugend....................................................................................................................... 4 Tartu Pauluse kirik.................................................................................................... 4 Funktsionalism (1920-30.a.)....................
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õpp...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOLILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Waldorfpedagoogika Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Waldorfpedagoogika tekkimine............................................................................ 4 2.1Olulised eripärad............................................................................................ 5 3Mis on waldorfpedagoogika?................................................................................ 6 3.1Sotsiaalse pädevuse arendamine...................................................................6 3.2Õppimine piltide abil - õppimine tegevuse kaudu..........................................6 3.3Elav õpetamine teeb õpetajast autoritee...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Lastehoiu avamine Uurimistöö Anna Klimovitš Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LASTEHOIDUDE OLEMUS JA FUNKTSIOON 2. LASTEHOIU AVAMISE PROTSESS 2.1 Ettevõtte loomine 2.2 Nõuded teenuse osutamiseks enne tegevusloa taotlemist 2.3 Ettevõtte ülalpidamine 2.4 Lastehoiu ruumid 2.5 Muud tegevused seotud töö- ja päevakorraldusega 3. HINNANG KOGU PROTSESSILE 4. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Nagu teada tuntud lause ütleb – lapsed on meie tulevik. Nii see kindlasti on eeldusel, et lapsed arenevad ja õpivad just neile soodsas keskkonnas. Sageli öeldakse, et lapsed õpivad ja arendavad enda võimekust mängimise käigus. Sellisteks kohtadeks, kus see tõenäoliselt kõige rohkem aset leiab, on lasteaiad, mängutoad, lastehoiud jms lasteasutused. Need on kõik küllalt sarnased, kuid tihti tõstetakse lasteaed neist kõige k...
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.06. 2947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga ning neil on peres kolm õppivat tütart. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis, eesti filoloogia (1996-1972), Tallina 42. Keskkoolis (1962- 1965), Ruila 8-kl. Koolis (1954-1962). Keelteoskus: vene k. (valdab vabalt), soome k. (valdab vabalt), inglise keel (kõne- ja kirjakeel), itaalia k. (kõne- ja kirjakeel), saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Ta on töötanud eesti keele õpetajana Ruila 8-klassilises koolis ja Tallinna 36. keskkoolis, ajakirjade "Pioneer" ja "Täheke" toimetuses, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande "Meie Repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe "Eesti Maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994 ajakirja "Hea Laps" peatoimetaja. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming: 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustused "Kartul, lehm ...
1.VÕÕRKEEL-Lühenenud sõna ja nimisõna kirjutame kokku. N:Võõrväed, sirgjoon, ühismajand, töölisklass 2.LAUDLINA-Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna=Kokku N:Aedvili, linttraktor, raudtee, kevadkülv, Naaberriik, sügiskuu, jaanuarikuu 3.PILDIRAAMAT-Nim.ains.om+Nimisõna=Kokku, kui väljendab liiki N:sõiduauto, veoauto, käekell, seinakell, seljakott, käekott, koolikott 4.VENNA RAAMAT-Nim ains.om+nimis.=Lahku,kui väljendab kuuluvust. N: Ema kott, onu auto, õe kell 5.SUURE PUU LEHT- Kui täiendavalsõnal on täiend ees,kirj.kõik.sõn.lahku N:Vana kuuse oksad, halli jänese poeg, punase tindi pott 6.MÄGEDE TIPUD- Nimisõna mitm. om. kirj. järgnevast nimisõnast Lahku N:Piletite müük,majade aknad, puude ladvad, poiste rattad. 7.LASTEAED-Nimis.mitm.omastavas kirj.nimisõnaga kokku,kui- uus mõiste N:Võõrastemaja,lastekoor,käterätik,naistepuna 8.ILUS ILM- Omadussõna kirjutame nimisõnast lahku. N: Väike poiss, ere päike, tore päev. 9.VANAISA- Omaduss. kirjut...
Lagedi Lasteaed-Põhikool Referaat Eesti klassitsistlikud mõisad 18-19 sajandil Risto Tõldsep VIII klass Lagedi 2014 Sissejuhatus Selles referaadis uurin Eesti klassitsismi ja Eesti klassitsistlike mõisate kohta. Toon paarist mõisast näite ja tutvustan neid. Klassitsism Eestis Klassitsism on antiikaja eeskujudele toetuv stiil arhitektuuris, kunstis, kirjanduses ja muusikas. See rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust.1 Antiikaja eeskujud ilmnesid tihti just klassitsistlikus arhitektuuris. Klassitsistlike ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe.2 Arhitektuuris kasutati rohkesti kupleid, sambaid ja kolmnurkseid viile. Eestis oli kõrgklassitsismi periood üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Klassitsismi...
1) Eduactional charities - Hariduslikud heategevusasutused 2) Universal education - Üldkättesaadav haridus 3) Compulsory education - Kohustuslik haridus 4) Full-time education - Päevane õpe 5) Home schooling - Koduõpe 6) Maintained schools - Riigikoolid 7) National Curriculum - Rahvuslik õppekava 8) Independent schools - Erakoolid 9) Foundation subjects - Alusained 10) School hours - Koolitunnid 11) Terms - Semestrid 12) State schools - Riigikool 13) Primary (education) - Algharidus/algkool 14) Infant - Väikelastele 15) Junior - Algaste 16) Secondary - Põhikool 17) Single-sex - Ühesoolised 18) Co-educational - Segakoolid 19) Comprehensive schools - Üldhariduskool 20) Selective - Valiv 21) General certificate of secondary education - Põhikooli lõpueksam 22) Independent examination boards - Sõltumatud eksamikomisjonid 23) Vocational college - Kutsekool 24) Technical college - Tehnikumid 25) A-Level - Riigieksamid 26) Further eduaction col...
Koolikiusamine Koolikiusamise all mõistetakse vaimset ja füüsilist vägivalda, mis on seotud koolisuhetega. See tähendab, et koolikiusamise osapoolteks võivad olla nii õpilased, õpetajad kui ka teised koolitööga seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi alati toimuda vaid koolis või kooliterritooriumil. See võib toimuda ka kooliteel, huviringis, interneti või telefoni teel jne. Koolikiusamine on näiteks: alandamine mõnitamine narrimine norimine hirmutamine ähvardamine solvamine ignoreerimine grupist väljaarvamine grimassitamine löömine peksmine tõukamine tutistamine küünistamine liikumise takistamine ja kinnihoidmine eraldamine lukustatud ruumi laimujuttude, piinlike piltide ja videote levitamine ebameeldivust tekitavate toitude sööma sundimine raha ja asjade väljapressimine, äravõtmine või lõhkumine...
JärvaJaani vald JärvaJaani vald JärvaJaani vald on vald Järva maakonnas. Valla pindala on 126 km², moodustades 5% Järvamaa pindalast. JärvaJaani vallas on Järva Jaani ja 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Rammu ja Seliküla. JärvaJaani, vapp ja lipp(all) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvaarv Valla elanike arv seisuga 01.01.2013 on 1679 inimest. See on 19 inimest vähem, kui eelmine aasta samal ajal. Vaatamisväärsused Mälestuskivi Kivi on mälestuseks Christian Kelch'ist, tegu oli pastoriga, kes alustas 1685. a sügisel 20le poisile lugemise õpetamist. Nii sai hariduselu JärvaJaanis alguse. Mälestuskivi JärvaJaani koolimaja ees avati 1995.a. tarkuspäeva aktusel. Samal päeval õnnistas kivi ki...
PAULIINE PÕLD 37B Liiva St Pärnu 88301, Estonia Tel: +372 55 83987 e-mail: [email protected] Objective: To obtain a position of a responsible, caring and certified babysitter in the Agent Nanny. Career: Kindergarten teacher in Lepatriinu Lasteaed in Tallinn July 1997- Nov 1997 ·Gave children in different age groups English, Music ·and dance lessons Babysitter- McGregor family with two children in the UK Mar 1998- Jan 2000 Babysitter- Brown family with one child in the UK ...
KOKKU JA LAHKU KIRJUTAMINE NIMISÕNA + NIMISÕNA 1. Liiki ja laadi näitav. Missugune? KOKKU NT: Pildiraamat 2. Kuuluvust näitav. Kelle? Mille? LAHKU NT: Venna raamat 3. Esimene sõna on mitmuses. LAHKU NT: Vigade parandus Erandid: · 2sipli, levinud sõnad. · Noorte - noortekeskus · Naiste - naistepesu · Meeste - meestesokid · Laste lasteaed 4. Tekib uus mõiste. KOKKU NT: Ehtelaegas 5. Lühenenud tüvi või S-lõpuline. KOKKU NT: Kirjutuslaud, kurvameelne. 6. Esimene sõna sihitislik. Kelle? Mille? Keda? Mida? KOKKU NT: Avaldab rõõmu rõõmuavaldus. KOKKU JA LAHKU KIRJUTAMINE OMADUSSÕNA · Omadussõna kirjutatakse harilikult teistest sõnadest lahku, selleks, et seda teise sõnaga kokku kirjutada on vaja reeglit. 1. ne ja line lõpulised sõnad. KOK...
Minu roheline kodukoht Maidla Maidlat saab nimetada roheliseks, kuna kui külla sisse sõita on kohe teelt paista suuri põlde, lähedusse jäävaid metsi, loomi ning tunda õhku, mis ei ole saastunud. Kui suvel sõita Savala poolt Maidlasse on näha paljusid inimesi, kes hoolitsevad põldude eest, võtavad kartuleid, sõidavad jalgratastega ja rulluisutavad-sellepärast Maidlas ei olegi palju heitgaase. Rohelust on näha väga palju-mets, põllud, kraavid, kus on näha rohelisi taimi, jõgi, mis on puhas, hoolitsetud aiad, majad, puud, põõsad, mis on talveks puhtaks tehtud. Rohelust asub igal pool, kuhu minna-kool, lasteaed, spordihoone, spordihooneplats, kus on sügisel ja kevadel näha paljusid õpilasi kehalise kasvatuse tundides jpm. Vähe on näha prügi kusagil maas, ainult bussijaam, mis on täis soditud, aga milliseid bussijaamu tänapäeval ei sodita? Rohelust Maidlas on näha küllaga, sest küla ümbritseb loomade kodu-mets ...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava nimi ARENGUVESTLUSE KORRALDUSLIKU POOLE KIRJELDUS LASTEASUTUSES Juhendaja: Tartu 2010 Arenguvestlus Arenguvestlus toimub aiarühma lapsega. Toimumisaeg kevadel, lapse enda rühmas. Vestluse aeg lepitakse vanemaga eelnevalt kokku. Vanemale on selle jaoks antud eelnevalt infoleht (lisa 1). Kui aeg on kokku lepitud, siis lapsevanem saabub õigeaegselt. Ette on valmistatud mugav ja hubane õhkkond koos tee (kohvi) ja küpsiste (kommidega). Toimub ruumis, kuhu on uksele asetatud silt „ARENGUVESTLUS“, et ei tekiks häirivaid faktoreid. Eelnevalt on lapsevanemale antud küsimustik (lisa 2), mille ta saab kodus läbi vaadata/töötada ja e...
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 KEHALINE AKTIIVSUS JA SELLE MÕJU TERVISELE........................................... 3 1.1 Kehalise aktiivsuse vajalikkus................................................................................... 4 1.2 Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid........................................................................5 1.3 Lapse jalgade areng....................................................................................................6 1.4 Lampjalgsuse tekke põhjused ja ennetamine ............................................................7 1.5 Õiged jalatsid............................................................................................................. 8 1.6 Harjutusi pöiale.......................................................................................
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi on valdkond liikumine õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks, et laps: 1) tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu; 2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel; 3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas; 4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; 5) järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid. Valdkonna sisu PÕHILIIKUMISED: KEHALISE KASVATUSE Kõnd, jooks ALASED TEADMISED: Ronimine, roomamine Ohutus Hüpped Enesekontroll Visked, püüdmine Hügieen TANTS JA RÜTMIKA LIIKUMISMÄNGUD Rütmilised harjutused Põhiliikumiste arendamine Laulumängud Kehaliste võimete arendamine Muusikalised mängud Tähelepanu arendamine Ar...
Eneseanalüüs ,,Mina koostöös lapsevanemaga." Kõige tähtsam lasteaia eesmärkide saavutamiseks on koostöö. Aktiivne ja pingevaba suhtlemine lastevanematega on tugevaks aluseks omavahelisele koostööle. Lasteaia õpetaja ja lastevanemate koostöö on oluline selleks, et kodu ja lasteaed suudaksid luua tingimused, kus oleks toetus lapse arenguks. Minu jaoks on koostöö lastevanematega väga oluline. Selleks, et tekiks minu ja lapsevanema vahel hea koostöö, peab olema üksteise suhtes usaldus. Sageli valdab lapsevanemaid hirm, tuues laps uude lasteaeda, kus on uued õpetajad ning võõras keskkond. Seetõttu pean oluliseks luua usaldus lapsevanemaga. Vanem peaks oma last lasteaeda jättes tundma, et laps on turvalises kohas. Seega pean vajalikuks luua loomulik ja vaba suhtlemine enda ja lapsevanema vahel. Väga olulisteks omadusteks enda puhul pean avatust ja ausust. Isegi, kui rühmas on palju lapsi, püüan tähelepanu pöörata igale la...
Retsensioon – emadepäeva kontsert Käisin pühapäeval 10.05.2015 kell 16.00 Vormsi saare rahvamajas emadepäeva kontserdil. Emadepäeva teemaks oli „ Puruvigased Vormsi flikkad“. Esinesid lasteaia lapsed ja põhikooli esimese osa õpilased ühislauluna „Kauges külas“ – Curly Strings. Lisaks esinesid rootsi-eesti keelse lauluga Vormsi Lasteaed- Põhikooli kaks eesti keele õpetajat Kadi Kivilo ja Annika Adams. Lauluga „Kauges külas“ oli ligikaudu 15 last, kes laulusid. Neid toetas kitarri saatel muusikaõpetaja Malle Hokkonen ja 8. klassi õpilane Annika Põder. Rootsi-eesti keelne laul on traditsioonidega vana Vormsi rannarootslaste laul, millel pealkiri puudub. Laul räägib kosjas käimisest. Kaks tüdrukut ootasid omale suurepäraseid kosilasi. Kui nad ei leidnud omale neid kosilasi ja tulid sellised, kes neile ei meeldinud teesklesid nad vigaseid – lonkasid ühte jalga, teesklesid pimedaid ja mängisid hulle. Laul „Kauges külas“ jäi minu arvam...
Kes ja kuidas säilitab kultuuri? Kultuur on inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri valdkondadeks on näiteks traditsioonid, oskused, uskumused, teadmised jne. Kes ja kuidas säilitab kultuuri agraar-, industriaal-, ja postidustriaalses ühiskonnas? Agraarühiskonnas säilitab kultuuri usk, kohalikud inimesed. Olulisel kohal on kirik ja sealne kirikõpetaja, kes õpetab kultuuri, moraali. Kirikusse peavad inimesed minema iga pühapäev ja kohe on teada kui keegi puudub. Rahvast hoiab ühtsena üritused, mis on kõik kalendrialusel ja toovad inimesed kokku. Korraldatakse palju ise pidusid, seal lauldakse külaelust ja kiriklikest asjadest. Peod toimuvad oma talus, külas, kiigeplatsil, looduses, kuskile mujale ei mindud-puudus vajadus. Elatakse koos, pered on suured ja igaüks teeb tööd. Igal piirkonnal on oma kultuur, erisusi ei sallita, ollakse väliskultuuri vastu. Industriaalühiskonnas säilitab kultuuri ü...
Urie Bronfenbrenner 1917-2005 Urie Bronfenbenner oli Vene-Ameerika psühholoog, kes pidas tähtsaks arengu ökoloogia uurimist ning pakkus välja ühe mõjuka arengukästiluse Ta rõhutab vajadust uurida "arengut kontekstis" ehk arengu ökoloogiat. "Ökoloogia" tähendab keskkonnatingimusi, mida inimene või organism kogeb või millega on otseselt või kaudselt ühendatud. Bronfenbrenner kujutleb seda ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees oleva süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. Mikrosüsteem on esmane keskkond (kodu, lasteaed, kool, mängu-ja koolikaaslased), milles laps või noor areneb, saab kogemusi ning loob isikliku reaalsuse. Kodu füüsiline vorm ja sisustus (nagu ka kooliklassi vorm ja sisustus) moodustab lapse tegemistele ja kogemustele teatava raamistiku. Need võivad olla innustavad ja ...
SWOT- analüüs Valla missioon ja visioon Ettevõtte sisesed tugevused Ettevõtte sisesed nõrkused Madalad püsikulud Kohapealsed ettevõtjad vajavad Kogenud ja kompetentne juhtkond jne tööjõudu, toetust ja koolitust. Soodne asukoht Rahapuudus valitseb infrastruktuuride Kaasaegne tehnoloogia väljaarenemise osas. Tegutsemiskogemus Madala kvalifikatsiooniga tööjõud Olemas on koolitatud vallavanem Puudulik kvaliteedijuhtimine Loodud on motivatsioonisüsteem Koostöö töötajate ja vallavanemai vahel Haridusasutused (kool, lasteaed) on nõrk; vähene infovahetus, töötajatelt Olemas teenuse võrk: toidukaubandus, ei ood...
Kõhulahtisuse sündroom lastel .ee www.tlu Koostasid: Ele Ostrat, Ailiis Põllu ja Greete Undrits Kõhulahtisuse mõiste Kõhulahtisus on sümptom,mille puhul roojamissagedus on üle kolme korra ööpäevas ja/või on suurenenud rooja kogus. Üle kahe nädala kestnud kõhulahtisuse korral on tegemist kroonilise kõhulahtisusega. et.iliveok.com Kõhulahtisust võib põhjustada kõige sagedamaks põhjustajaks on rotaviirused võib olla põhjustatud bakterite poolt antibiootikumide tarvitamise tagajärjel võib kaasneda neeruvaagnapõletiku ja kopsupõletikuga laktoositalumatus tsöliaakia-gluteiinitalumatus Kõhulahtisus põhjustab mitmeid terviseprobleeme rotaviirusliku kõhulahtisuse korral vedel roe (oksendamine ja palavik) bakteriaalse kõhulahtisuse korral kõrge palavik, ver...
ALUSHARIDUSES KASUTATAVAD MÕISTED Alusharidus on teadmiste, oskuste vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis (KLS § 2). Alusharidus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist (Ü. Vooglaid. 1996. Alushariduse õppekava projekt). Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes, funktsioonides või käitumises. Kirjanduse põhjal koostas J. Treier Enesehindamine (self-assessment, self-evaluation) - protsess, milles õppeasutuse personal jälgib süstemaatiliselt ja regulaarselt õppeasutuse tegevusi ja tulemusi. Enesehindamise objektideks võivad olla kogu õppeasutus, selle personal või mõni selle rühm/liige. Enesehindamise põhieesmärk on soodustada nii indiviidi kui kollektiivi tasandiltoimuvat õppimist, a...
Koduarutlus- inimarengu aruanne 2010/2011 Haridus Sel ajal, kui Eesti oli osaks NSV liidust, oli ka haridussüsteem allutatud nõukogude korrale. Kaua seda ei talutud, juba 1987. aastal toimus Eesti õpetajate kongress, et läbi viia suuri muutusi. Kongress alustas haridusreformide ahelreaktsiooni ja tänaseks on palju muutunud. Kelle jaoks on muutused olnud kõige suuremad? Eesti koolid tahtsid saada iseseisvateks. Sooviti suuremat vabadust nii õppekavade koostamisel kui ka vähendada vene keele koolides kasutamise osakaalu. Reformid õppekavade kallal ei peatunud sellega. Juba aastat hiljem loodi uus keskkooli õppekava, mis võeti ka kohe kasutusele. 1996 kiideti heaks juba uus õppekava ja 2000. aastal viidi läbi kolmas faas. 2007. aastal alustati vene koolide vene keelselt õppelt üleminekut eesti keelsele. Vene koolid on pikka aega Eestis tegutsenud ...
Tsunftid ja tsunftikord Käsitöömeistrid koondusid kutseühingutesse – tsunftidesse. Meister, kes tsunfti ei kuulanud, ei tohtinud ka käsitööga tegeleda. Kui ta seda salaja tegi kihutati ta kui „vusser’’ ehk „tsunftijänes’’ linnast minema. Seal said nad oma toodangut müüa hoopis odavamalt kui linnakäsitöölised, kelle kaubale määras tsunfti hinna ja headuse nõude. Tsunfti liikmed valmistasid käsitöölised ainult tellimuse peale. Selle tööga ei saanud ta kuidagi rikkaks, aga ei jäänud ka vaeseks. Tsunfti pidi linn piiramiseks korral saatma müürile või mõne väeava juurde kaitsesalga. Igal tsunftil oli kaitsepühak ja temale pühendatud altar kirikus või kabel kiriku juures. Ühiselt tähistasid tsunftimeistrid usupühasid ja istusid koos perekondadega kirikupinkidel. Veel toetas tsunft puudustkannatavaid meistreid ja nende perekondi, andis abi haigustele või matuste korral ning aitas leski ja vaeslapsi. (Palamets 200...
Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Waldorfkoolid Carry Kangur Rudolf Steiner 25.02.1861 30.03.1925 Austria · Waldorfkool,Steinerkool; Waldorf pedagoogika, Steiner-pedagoogika; · ...on eksisteerinud juba 90 aastat · Vaimuteadus Antroposoofia; Antroposoofia ...on vaimne filosoofia/liikumine, mis püüab uurida ja kirjeldada vaimseid nähtusi loodusteadustele lähedase täpsuse ja selgusega. ·Antroposoofia ehk vaimuteadus. ·Vaimne arusaam inimesest ·Seotus religiooniga ·Aitab mõista kaasaegse ajastu probleeme ja neile lahendust leida. Waldorfkool(id) · ...on sõltumatud, oma seaduste järgi toimivad organisatsioonid. · ...on kool igas vanuses ning igast sostsiaalsest klassist pärit lastele ja noortele. · ...osades riikides toetab koole riik, teistes sõltutakse vaid õppemaksust. Waldorfkooli juhtimine · Hierarhia puudumine Õpetajate Kol...
Maailmavaade minu silme läbi ja selle kujunemine Maailmavaade on mõtted ja arusaam maailmast ja siin toimuvast,usk ja tõekspidamised. See jaguneb kitsas ja lai maailmavaade Seda võivad kujundada mitmed tegurid. Igalühel meist on erinev maailmavaade mis võib isegi mõneti kattuda kellegi teise omaga. On see kitsas või lai,see oleneb kõik meist endist,kui mitmeti me asju mõistame ja tõlgendada oskame ning kui palju me mingilt poolt mõjutatavad oleme. Õiget ega vale maailmavaadet pole olemas,sest kõigil meist kujuneb elu jooksul iseenda ideaalvaade. Maailmavaadet on võimalik mõjutada erinevate tegurite abil,selleks võivad olla sinu sõbrad,ühiskond. Poliitika on üks neist,mis meid puutumata ei jäta. Erakonnad,kes tahavad võimule,esitlevad meile enne suuri valimisi oma maailmavaadet,mis peaks looma meile rõõmsama pildi asjadest,mis peaksid hakkama meie elujärge parandama,ning sellest tulenevalt valib rahvas missugune...
Minu unistuste kodu Kes meist poleks mõelnud sellele, milline võiks olla unistuste kodu. Mõni inimene unistab väiksest ja hubasest katusekorterist, mõni suurest talust mis aga peamine, kodu peab olema omanikule meelepärane. Ka mina olen mõelnud, milline võiks mu tulevane kodu olla. Mul võiks olla umbes 1500-ruutmeetrine krunt, kus on mõned marjapõõsad, paar õuna- ja kirsipuud; saunamajake, kus on väike terrass ja grill; majast eraldi, sissesõidu värava juures, küttega garaaz kahele autole; värava juurest majani viiks kividest laotud tee. Maja peaks asuma kindlasti mõne linna piiril või umbes kahe kilomeetri kaugusel linnast, et kauplus, treeningvõimalused, kool, lasteaed, perearstikeskus, apteek jne oleks häda korral lähedal. Kindlasti võiks läheduses olla naabrid, aga samas mitte nii, et nad aknast sisse saaksid vaadata. Ideaalis asuks krundi ligidal ka järv, kus oleks hea ujumas käia. Maja või...
Maarja Lepind Peremajandamise ABC 1) PEREKOND KASK 4- liikmeline pere (Ema 35 aastane; isa 40aastane; laps 5 aastane; laps 15aastane) Sissetulekud: ema 500 eurot isa 900 eurot lastetoetus 100 eurot KOKKU: 1500 eurot Väljaminekud: eluase 200 eurot toit 400 eurot lasteaed 75 eurot transport 120 eurot huviringid 100 eurot pangalaen 200 eurot majapidamine 50 eurot riided + jalanõud 200 eurot. KOKKU: 1345 eurot Ootamatu sündmus: Bingo Lotoga võit 80 000 eurot. Koostajad: Janyka Vellak, Heli Keiv, Laura-Liisa Raag Kuidas nüüd targalt majandada? Antud juhul tuleb perekond ilusti toime, sest sissetulek on suurem kui väljaminek. Lisaks leian murekohaks, et perel pole...
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava...
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Liitsõna koosneb põhi-ja täiendsõnast, nt laualamp: laua (täiendsõna) lamp (põhisõna), raudtee: raud (täiendsõna) tee (põhisõna). NIMISÕNAD 1. Nimetavas käändes nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, nt raudtee, laudpõrand, tornmaja 2. Lühenenud tüvega sõna kirjutatakse nimisõnaga kokku, nt purskkaev, inimtühi 3. Kui eelnev nimisõna on omastavas ja näitab liiki, kirjutatakse see järgneva nimisõnaga kokku, nt kassipoeg, raamaturiiul või kui tekib piltlik väljend, nt lapsepõlv, lõvilõug; kui kuuluvust, siis lahku, nt ema laud, meie kodu. 4. Täiendreeglit vaadatakse selle järgi, kuhu täiend kuulub, nt selle puu oksad (selle puu) või kaharad puuoksad (oksad on kaharad); tuntud sepa töö (tuntud sepp) või suurepärane sepatöö (suurepärane on töö). 5. Mitmuse omastavas käändes nimisõna kirjutatakse järgnevast lahku, nt vigade parandus, kirjatarvete kauplus; erandiks on 2-silbilised mitm ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
