TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Ivan Krõlov kui valmimeister Referaat MARILIIS ÕUN JA KRISTINA MARFELDT 8 b klass Juhendaja: Merike Kütt Tartu 2006 2 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. IVAN KRÕLOVI SAAVUTUSED 4 1.1 Valmizanri leidmine 1.2 Krõlovi loomingu tulemus 1.3 Valmide peategelased 2. KRÕLOVI TUNTUIMAD VALMID 5 2.1 Luik, haug ja vähk 2.2 Vares ja rebane 2.3 Hunt ja kurg KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 3 SISSEJUHATUS Ivan Andrejevits Krõlov (vt. joon 1) oli tuntud vene kirjanik. Ta sündis Moskvas, ühes ...
Mitmuse osastava moodustamine. Reegel Vokaali/lõp Näide u muutus Kui ainsuse osastava lõpus on - t, t > - id Masinat - masinaid mitmuse osastav + -id raamat, vihik, ehe, töötu, uuring, ratas. Kui ainsuse osastava lõpus on - t, Ains. om Lennuki t - lennukeid mitmuse osastav ains om (-i>-e) + -id (i>-e) + -id kollane, arvuti, eksam, kampsun, korter, pliats. Kui ainsuse osastava lõpus on - d, ning - d > -id Tööd - töid. sõna koosneb ühest silbist, siis mitmuse Puu, luu, kuu, maa, suu. osastavas on -id Kui ainsuse osastava lõpus on - t, -t > -i Suurt - suuri. keel, luuletus, harjutus mitmuse osastav i. Kui sõna koosneb 2. silbist ning ainsuse -t > sid Firmat - firmasid...
...........Keskkool EESTI SÜMBOLID JA TÄHISED Referaat Koostaja: ...................... Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................3 2. Riigilipp.................................................................4 2.1 Lipp..........................................................................................4 2.2 Lipupäevad................................................................................. 5 2.3 Heiskamine................................................................................. 5 3. Riigivapp................................................................6 3.1 Vapp..........................................................................................6 4. Rahvus......................................
Sõprus ja armastus Kõik inimesed on tundnud kas sõprust või armastust. Sõpruse ja armastuse tuum on selles, et tahame osa saada ka sõbra kannatustes, mitte ainult rõõmudest. Tavaliselt kogetakse esimesena sõprust, kuna leiame endale hingesugulase, kellega võib olla lõputult aus ja avameelne. Sõpradega kaasneb alati kohustus, sest peab arvestama tema soovidega ja suruma maha iseenda isekuse. Muidugi peab saama iseendaga hästi läbi, sest ilma selleta ei saa me olla kellegi teisega sõbrad. Arvatake, et armastus ja sõprus on kas väga sarnast tunnet, aga see pole üldse tõsi. Armastus on tundeline ja mõtteline side, mida igaüks vähemlat korra elus tunda saab. Armastust võime nimetada võlusõnaks, mis muudab inimesi, teeb nad elavamaks, kaunimaks ja õrnemaks. Elu saab uue mõtte ja uue väärtuse. Armastus ei ole inimeste jaoks ühesugune, sest igaüks tunneb ja näeb seda omamoodi ning kujutab isemoodi...
Hulkuvad loomad Kallid klassikaaslased. Kas me ikka tajume vastutust, mis kaasneb lemmiklooma omamisega? Tänaval jalutades märkan tihti hulkuvaid peremeheta loomi jalutamas. Loomad hulguvad eri põhjustel: 1. loomad, kes teevad n.ö. (nii öelda) oma igapäeva ringi. 2. loomad, kellel ei olegi kodu ja on sunnitud nii päeval kui ka öösel tänavatel ringi hulkuma. Õnneks on olemas varjupaigad, kus need õnnetud loomakesed peavarju leiavad. Heal juhul leiavad omanikud sealt oma kaduma läinud loomakese ülesse, kuid on loomi, kellele ei tulda sinna järele ja nende saatus on pahatihti väga kurb. Olen isegi varjupaigas loomi vaatamas ja neid jalutamas käinud. Kuid loomad ju ei soovi elada varjupaigas vaid nad soovivad elada oma pere keskel, kus ka neil kõigil on oma roll mängida. Neile meeldib kui neid silitatakse või nendega mängitakse. Nad kõik on us...
MÕISTATUSED METS- LINNUD LOODUS KOOL LOOMAD 1 1 1 1 2 2 2 2 5 5 5 5 10 10 10 10 MÕISTATUS 1- 1 ÜHEKSA MEHE RAMM, ÜHE MEHE MÕISTUS? VASTUS VASTUS 1-1 KARU ALGUS MÕISTATUS 1- 2 KUHJA LUUAKSE, AGA KUHJA LOOJAT EI NÄE? VASTUS VASTUS 1- 2 MUTT JA MUTIMULLAHUNNIK ALGUS MÕISTATUS 1- 5 ÜHEKSA MEHE RAMM, ÜHEKSA MEHE MÕISTUS? VASTUS VASTUS 1- 5 HUNT ALGUS MÕISTATUS 1- 10 SILE KUI SIID, OKKALINE KUI OHAKAS, ÜMMARGUNE KUI KERA? VASTUS VASTUS 1- 10 SIIL ALGUS MÕISTATUS 2-1 KUKUB, AGA MAHA EI KUKU? VASTUS VASTUS 2- 1 KÄGU ALGUS MÕISTATUS 2- 2 VANAMEES ISTUB AIA PEAL, HALLID RÄTIKUD SELJAS? VASTUS VASTUS 2- 2 VARES ...
-Linn-, 07.oktoobril 2009.a. Tere Mats! Sain Sinu kirja eelmisel nädalal kätte. Vastamiseni jõudsin alles täna. Kuidas Sul vahepeal läinud on? Kuidas Teil võistlustel läks? Saite oma alagrupist edasi? Kuidas Sul koolis läheb? Mul läheb kiirelt. Iga päev on 6 kuni 7 tundi. Õppida on ka koguaeg päris palju. Nädalas tehakse meil vahel mitu kontrolltööd. Neli korda nädalas käin veel trennis, vahel lisaks ka jõusaalis. Me käisime ka eelmisel nädalal Tallinnas võistlustel, toimusid Eesti karikavõistluste alagrupimängud. Kahjuks kaotasime ja hetkel ei teagi, kas me rohkem selles sarjas mängida saame. Homme on meil sõprusmäng Rakvere Palliklubiga. Neid peaksime ikka võitma, see on meil ka varem õnnestunud. Loodame, et kodusaal aitab! Üks minu sõber võttis endale ühe hulkuva kassipoja. Hästi armas, halli triibuline. Nimeks pani talle Jass. See kass elas tal...
~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrolliv...
Kodukirjand ,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates) Kui palju on meie ümber asju, mida me tegelikult ei vaja? Kas tuleb tuttav ette, et lähete poodi eesmärgiga vaid piima ja leiba osta, kuid pärast pikemat poes ringi tiirutamist jõuate lõpuks kassasse pungil täis poekäruga, kus enamiku kaubast moodustavad tegelikult täiesti ebavajalikud tooted? Kuuldes seda sama Sokratese mõttetera ,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja", seostame me selle eelkõige oma tänapäevase maailmaga, kus tarbimine on suurem kui kunagi varem. Kuid Sokrates oli Antiik-Kreeka filosoof ning elas ligi 2400 aastat tagasi. Sel ajal polnud tarbimine kaugeltki nii suur kui tänapäeval ning ilmselt olid enamikul inimestel olemas vaid hädavajalikud asjad. Kuid kui juba Sokrates leidis, et antiikaja inimesel on ebavajalikke asju, siis tänapäeval on neid kohe kindlasti kordades rohkem. Ostuhullus on läänemaailmas ...
Kuidas võiks õppesüsteem muutuda? Paljudele inimestele ei meeldi koolis käia ja nad teevad seda lihtsalt sellepärast, et see on eduks ja kõrgeks elukvaliteediks hädavajalik. Kahjuks hävitab see, kui inimene teeb pidevalt midagi, mis talle tegelikult ei meeldi, kirge. Selletõttu peakski looma uusi süsteeme ja mõtlema välja, kuidas õppesüsteemi paremaks muuta. Kui ma küsin üliõpilastelt, mida nad peale ülikooli teha tahavad, siis mitte ükski pole osanud mulle vastata. Paljudel on küll mingisugune nägemus, kuid see on hägune ja pole konkreetne. Milleks õppida neli aastat koolis mingit eriala, kui inimene isegi ei tea, kes temast peale kooli saab? Juba kogu selle aja vältel võiks ennast täiendada ja luua kindlad eesmärgid. Kui ma tean juba ülikoolis olles, mida oma elus saavutada tahan ja mida mulle ülekõige meeldib teha, siis pole mul ka probleemi hommikul üles ärgata ja minna loengutesse. Selleks, et...
Kui süda sul ei sütti sees, sa teiste südameid ei leia Tihti kuulavad inimesed oma südame häält. Süda ei tee vaid tuksuvat heli, vaid hoopiski aitab meil saada arusaamale, mis on hea ja mis halb. Sellepärast tunnemegi vahepeal, et midagi on halvasti. Samuti aitab süda meil tunda rõõmu ja õnne. See on meie südame hääl, mis vaikselt meie elu otsuseid teeb. Inimeste tunded võib võrrelda kui ahelreaktsiooni. Vahepeal oleme me ilmaasjata kurjad ja anname ka teistele sellest märku. Aga kust see kõik alguse sai? Alguse saab see lõputu ahelreaktsioon sinust endast. Kui sinus on palju kurjust, siis on alatihti tahtmine see välja lasta. Võib öelda, et see kurjus, mis on sinu sees, tuli ka ringiga ei kusagilt mujalt kui sinust endast. Võib olla andsid oma kurjuse kellelegi varem edasi ja tema omakorda edasi. Lõpuks tuleb see kõik paha tagasi sinu juurde ja tihti ei saa selle vastu midagi teha. Inimeste olevus ühiskonnas mõjutab ka ...
Eesti rahvuslikud pulmatraditsioonid Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid rolli mängima ka noorte enda soovid. Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmi peeti üldiselt talvel, sest siis ei olnud...
Joe Adams Situatsiooniülesanne Joe Adams on autokeresid valmistavas tehases konveierliini tööliste brigadir. Töö on täpselt määratletud ja ei sõltu mitte inimestest, vaid konveierist. Kolm- neli korda aastas on ajutised tööseisakud või lühendatakse töönädalaid. Töö on füüsiliselt raske ja kuna see ei nõua erilisi kutseoskusi, pole töötajate haridustase eriti kõrge. Kolmandik töötajatest kuulub etnilistesse ja rassilistesse vähemusrühmadesse. Töö käiku ja kiirust kontrollitakse väga tihedalt inseneride ja juhtkonna poolt. Joe Adams võttis hiljuti osa ühepäevasest seminarist, kus ta sai teada palju huvitavat tööliste osaluse kasutamisest. Seminar nagu avas tema silmad, veendes teda osaluse kasulikkuses. Joe Adamsil tekkis soov rakendada seda oma konveierliinil. Juhtkond leiab aga, et konveieritöö ei võimalda osalust kasutada. Juhtkond arvab, et enamus töölistest eeldab juhti...
Kaudne kõneviis Kaudne kõneviis ehk kvotatiiv väljendab kaudset (st kelleltki kolmandalt kuuldud) teatelaadi, nt Laps jonnivat väga palju. Ta nägevat tööga suurt vaeva. · Kõneleja ei võta ise öeldu suhtes seisukohta, vaid edastab kelleltki teiselt pärineva info koos tõeväärtushinnanguga. · Kaudse kõneviisiga võib väljendada ka seda, et kaheldakse öeldu sisus. nt Nad olevat ära kolinud. · Enda kohta käivaid väiteid kvotatiivis esitades näidatakse, et need ei ole esitaja veendumustega kooskõlas. nt Mina ei oskavat naelagi seina lüüa. Ma ei teadvat sellest loost midagi. · Kvotatiivi tunnus on vat, nt söövat, vaatavat · Kaudsel kõneviisil on kaks aega olevik ja üldminevik. o Olevik: nägevat, rääkivat. o Üldminevik: olevat näinud, olevat rääkinud. Kvotatiivi funktsioonis toimivad mõningad tarindid ja vormid, millel on en...
KÄÄNETE TABEL Käände nimi Küsimus Näide: ains ; 1. NIMETAV Kes? Mis? 2. OMASTAV Kelle? Mille? 3. OSASTAV Keda? Mida? 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse? 5. SEESÜTLEV Kelles? Milles? 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest? 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele? 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel? 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt? 10. SAAV Kelleks? Milleks? 11. RAJAV Kelleni? Milleni? 12. OLEV Kellena? Millena? 13. ILMAÜTLEV Kelleta? Milleta? 14. KAASAÜTLEV Kellega? Millega? mitmus PEAKÄÄNDED KES SA OLED? KELLE OMA SA OLED? KEDA SA OTSID? SISEKOHAKÄÄNDED - SSE -S - ST VÄLISKOHAKÄÄNDED - LE -...
Võttis jalad selga Elas kord mees kelle nimi oli Mati, ta elas metsas väikeses puumajas. Ta oli väga julge ja tugev ning suureks eeskujuks teistele. Tema naine Linda oli väga uhke oma mehe üle, sest ta oli sealse piirkonna kõige targem ning osavam mees. Paljud inimesed, kes hätta jäid, küsisid abi alati Matilt. Mati oli teistest elanikest palju jõukam, sest tal oli alati palju tööd. Mati sai endale lubada palju rohkem kui teised elanikud ,aga tema naine Linda ei tahtnud Mati teenitud raha mitte raisata, vaid hoopis tulevikuks hoida, see jutt mõjus Matile nagu hane selga vesi. Möödus veel paar aastat, Matil ja Lindal oli nii palju raha, et nad ei jõudnud seda isegi üle lugeda. Mati rääkis Lindale, et selle raha eest võiksid nad endale linna suure ja uhke maja osta. Linda ei olnud sellega nõus, vaid tahtis veel koguda, sest mõtles ka ühisele tulevikule ja pere loomisele, et nad ei peaks kunagi...
Nimetused Karjalased ise nimetavad ennast, kui karjalaine, karjalazet, mis oli algselt kasutuses Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajand hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Seda nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit). Okasmetsad (mänd, kuusk), mida kasutatakse üsna intensiivselt, katavad üle poole Karjala territooriumist. Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enam lõunapoolsetel aladel. Ve...
tahtejõuga. Öeldakse, et saavutasime iseseisvumise lauldes. Laulmine on olnud tähtis juba ammusest ajast, mil hakati korraldama laulupidusid. Sellest kujunes suur traditsioon, mis kestab tänapäevani. Meil on põhjust olla uhked oma kodumaa üle, kuna meil on ilus loodus, keel ja inimesed. Meie põhjamaine kliima, sood , metsad, mererannad, saared on meie jaoks küll väga igapäevane, kuid ikka ja alati leidub siin ka meile üllatusipakkuvat. Eesti keel on paljude poolt üles kiidetud, teiste jaoks kõlab see väga kaunilt, aga seda on väga raske õppida. Meil endilgi on huvitav kuulata erinevaid murdeid erinevatest maanurkadest. Eestist rääkides ei tohi ära unustada meie inimesi, kes on läbi löönud ka mujal maailmas. Meie muusikud, kunstnikud, sportlased, teadlased ja muud tegelased on saavutanud midagi mille üle uhked olla. Meie heliloojate muusikat esitatakse maailma eri paikades, laulukoore ja orkestreid
Lydia Koidula Elulugu ja hariduskäik Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändras. Koidula koduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laut ja ait. Maja oli väga ilus, maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni- ja kreegipuid. Selline vaheldusrikas loodus, mis oli väljaspool kodu, oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Lydia Koidula oli peres ainuke laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all. Lydia hakkas juba varakult tundma huvi Eestimaa ja eestlaste vastu ning jälgis huviga oma isa toimetusi. Ükskord läks noor Lydia oma isa kirjutuslaua juurde ja küsis: "Isa, pai isa, kellele sa kirjutad?"."Ma kirjutan eesti rahval...
Sõnaliigid Kokku Lahku Näiteks Nimisõna Täiendsõna on ainsuse - Inimelu, hobujõud, vaskjuhe + nimetavas käändes või nimisõna lühenenud. 1. Täiendsõna 2. Täiendsõna 1. Isamaa, emakeel, koerailm, ainsuse ainsuse raamatu-riiul, lauanuga omastavas omastavas 2. Ema silm, isa kodumaa, koera näitab liiki või näitab saba laade kuuluvust (missugune?) (kelle, mille?) 1. Ühend 2. Hulka või kogu 1. Kivihunnik, leivaviil väljendab hulka väljendava 2. Paekivi hunnik, teraleiva viil või kogu ühendi eesosa ...
,,Ekke Moor" August Gailit Eesti autori August Gailiti kujunemisromaan ,,Ekke Moor" ilmus aastal 1941. See eestimaine romaan räägib Neenu noorimast pojast Ekke Moorist, kes on raamatu alguses alles poisike. Külavahel tuntakse teda kui päevavargana ning pätina. Räägitakse, et ta käib naabritüdrukute juures õhtuti ning teeb igasuguseid meelehärmi tekitavaid tempe. Ekkele meeldib naaberkrundist üks tüdruk Eneken Üüve, kuid poiss siiski leiab kodusolemist igavana ning otsustab minna rändama, jättes ema ning tema armastatu. Edasises raamatu osas räägibki autor Ekke seklustest, tema lugudest erinevatesse kohtadesse, jagades sellega elutarkust ning palju kogemust. Näiteks toob autor suurepäraselt näiteid, kuidas võib odav asi olla väga ebakvaliteetne. Autor leiab veel ka, et õnnelikuks eluks läheb vaja õnnelikke kokkusattumusi. Enda seikluse lõpus leiab Ekk...
Järva-Jaani Gümnaasium Noored ja alkohol Uurimustöö Koostaja: ***** Juhendaja:***** Tallinn 2012 Sisukord 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Mis on alkohol? 5. Alkohol seadustes 6. Alkohol ja tervis 7. Uurimus 14-18aastaste noorte seas 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus 2 Selles uurimustöös tutvustan teile, mis on alkohol, millised on seadused alkoholi osas ning kuidas mõjutab alkohol tervist. Uurisin ka vanuses 14-18 kümne tüdruku ning kaheksa poisi suhet alkoholiga. 3 Mis on alkohol? Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Alkoholi saadakse pärmseente mõ...
,,Karje" ,,Karje" (norra Skrik; valminud 1893-1910) on norra kunstniku Edvard Munchi ekspressionistlike maalide ja graafiliste lehtede seeria. See kujutab pead käte vahel hoidvat agoonias inimest avatud suu ja ,,tühjade" silmadega punase taeva taustal. Taustal olev maastik kujutab Oslo fjordi nähtuna Ekebergi mäelt Oslos. ,,Karje" on üks tähtsamaid Norra kusntiaardeid. Selles on saanud rahvusvaheliselt tuntud sümbol, mida kasutatakse sageli originaal- või muudetud kujul reklaamides. Munch lõi sarnaseid maale mitu versiooni eri tehnikates. Oslos asuvas Munchi muuseumis on hoiul 1910 valminud temperamaal ja üks pastellimaal. Norra rahvusgaleriis asub veel üks õli- ja temperamaal 1893. aastast. Neljas versioon, pastellimaal, on miljardär Petter Olseni kogus. Munch lõi 1895 ka litograafia samal teemal. ,,Karje" on sageli varguste ohvriks langenud. 1994 varastati Norra rahvusgalerii maal, kuid see le...
LÄHTUMINE RIIGIST VÕI LÄHTUMINE RAHVUSEST TERRITOORIUMIST VÕI KEELEST Euroopa keeled rootsi keel Läti territoorium eesti kirjandus Austria suursaadik, Norra eesti rahvatants, diplomaat kreeka rahvustoit Eesti kodanikud, Poola raha vene hing Eesti piirivalve, kaitseväelane vene aktsent Eesti hümn eesti vanasõna Eesti seadused eesti külad Venemaal Eesti kliima, Soome jõed Siberi eesti külad Vene sõjavägi, Hollandi Eesti juudi kogukond rahvaarv Venemaa eestlane Vene aeg inglise huumor NB! Järgnevaid rahvusi pole saksa kombed olemas! eesti raamatu aasta. Austria kirjandus vene poistebänd Eestis Ameerika ...
Kristian Kajak 10A ,,Armas" Toni Morrisson Toni Morrissoni maagline-realistlik teos räägib orjanduslikust ajast Ameerika Ühendriikides 19. sajadil. Raamatu peategelaseks on üks mustanahaline orjatüdruk, kelle nimi on Sethe Suggs, kes on raamatu algus aastatel väga noor. Ta on juba 13. Aastasel abiellunud ning ka sama vanalt esimese lapse saanud. Raamatu läbivaks teemaks ongi Sethe Suggsi põgenemine orjanduslikust maailmast. Alguses töötas ta mõisas, mis kuulus mõistlikele inimestele, kuid tood olid jäänud pisut vanaks ning ei suutnud ise tervet mõisa ülal pidada. Seega palgati koolmeister, kes oli ülimalt julm ja kuri inimene, eriti robustselt käitus ta mõisas elavate orjadega. Raamat räägibki Sethe ja tema pisikese pere põgenemisest. Küll aga ei lähe asjad nendele plaanipära...
Kristian Kajak 10A ,,100 aastat üksildust" Gabriel Garcia Marquez Tegemist on maagilise realismiga - kujutatakse tegevust ja süzeed võimalikult realistlikult, kuid on lisatud vürtsi andmiseks maagilisi võimeid. Selles raamatus on omavahel põimunud realism ja nn ulme - esineb nii armastust, viha, kurbust, maagiat jpm. Raamat räägib Buendiade hõimust, mida terve raamatu jooksul oli kujunenud 7 põlvkonda. Räägib kahest peategelasest Jose Arcadio Buendiast ja Ursula Iguaranist, kes lähevad enda kodulinnast Riohachast minema ning rajavad enda linna Macondo. Räägib inimeste elamisest seal, nende omavahelistest suhetest, räägib ka kodusõjast liberaalide ja konservatiivide vahel, millesse Macondo linn on haaratud. Raamatu algab linna rajamisega ning lõpeb selle hävinemisega. Autor on raamatut seost...
EELTÖÖ KORRIGEERIMISE ETAPID 1. öeldis Jooni alla tegusõna vormid, sest nendest lähtuvalt saad korrigeerida kirjavahemätrke ja ka seda, et töö piires oleks tegusõna võimalikult samas vormis (O M) 2. sõnakordused Tähista liiga lähestikused sõnakordused ristiga või märgista mõnel muul moel, et otsida neile hiljem sünonüüme! 3. asesõnad Ümbritse asesõnad ringiga, otsida neile hiljem kas või ÕS-i abiga sisukaid tähendusi! 4. vale sõnakasutus Ümbritse sõnad, sõnad ,,suur", ,,asi", ,,enamus" ja ,,probleem" ringiga, otsida neile hiljem täpsemaid ja õigemaid tähendusi! 5. vormiühtsus A M (ainsus ja mitus pole kooskõlas) O M (olevik vaheldub minevikuga ja vastupidi) I U (isikuline tegumood vaheldub umbisikulise tegumoega ja v astupidi) ÄRA KIRJUTA UMBISIKULISES TEGUMOES, KUI TEGIJA ON TEADA!!! 6. sina- stiil Kõige kergemini saad ümber sõnastada kas da- tegevusnime või des- vormi abil! hakkab olema ja saab olema Kasuta seesuguse konstru...
docstxt/134566096318.txt
9.klassi kontrolltöö.2011/2012 õppeaasta oma.C variant-et õppida eelnevalt kontrolltööks.
Palju Eesti keelseid lühendeid
ERAND-1 ERAND-2 Ülipikk S LIIT- L, M, N, R järel SÕNADES kirss pannkook valss linttraktor marssima metssiga pulss võrkkiik põrsa e põrssa nullkorrus kärss sukkpüksid ressurss pumppudel konkurss purskkaev purssis alianss allkiri bilanss kontrolllask fajanss nonsenss ekstrasenss renessanss balansseerima forsseerima PÕHIREEGEL kaashäälikuühendis kirjutame kõik häälikud ühekordselt Pikk piklik Metall metalne Kass kaslane Tallinn - tallinlane karameljas marslane mäslev (tabas) kümnesse türanlik printseslik fänkond pastelsed (toonid) ruljas, kausjas põmdi, karsumdi klirdi ERAND-3 ERAND-4 LIIDE või Rõhuliide TUNNUS algavad sama tähega, ...
Betti Alver 23.10.1906 19.06.1989 Kerli Heilu 7.klass Virtsu Kool Elulugu BettiAlver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Õppimine 19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste Gümnaasiumis. 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1927. aastal kirjutas Alver romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Tunnustused 1996 Eesri NSV teeneline kirjani 1967, 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati luuletaja tegevust kajastav Betti Alveri Muuseum BettiAlveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlki...
Tammemäe Järv Ergo Nõmmik 8.a Ükskord ennemuiste elanud üks mees nimega Viljar Tamme.Ta elas Tammemäel,see nimigi oli tulnud tema enda nimest. Ühel suveööl tuli tema juurde kaua kodumaalt eemal olnud kaksikvend Väino.Väino teatas, et tulekul on terve saaremaa ratsavägi Tammemäge vallutama ja tahavad saarelt just sinna mäe otsa elama minna.Seal olevat just elamiseks kõige sobilikum koht ja veest eemal,kuna neile see ei meeldinud. Viljar oli hämmingus, ja ei teadnud mida teha.Ta ei lase oma kodu iial vallutada,mõtles ta,siis meenusid talle väino...
PÕHIKOOLI LÕPUEKSAM lasteraamatumuuseum, mida töötajad nimetavad varakambriks ning kus lastekirjanduse EESTI KEEL JA KIRJANDUS uurijad saavad töötada. 1992. aastast korraldab keskus nukitsa konkurssi, kus lapsed hindavad viimasel 0,5 p 73 5. JUUNI 2010
LIHTLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Lihtlause on lause, milles on üks öeldis. SIDESÕNAD, MILLE PUHUL KOMA EI SIDESÕNAD, MIS NÕUAVAD KOMA : KASUTATA: aga, kuid, vaid, ent. ja ning ega ehk või nii ... kui ka KOONDLAUSE JA KOKKUVÕTTEV SÕNA KOKKUVÕTTEV SÕNA PUUDUB. Treeningud on meil esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Samba, rumba ja valss on meil juba selged. KOKKUVÕTTEV SÕNA LOETELU EES. Treeningud toimuvad kolm korda nädalas: esmaspäeval, kolmapäeval, reedel. Haige tundis valu igal pool: kätes, jalgades, peas ja rinnus KOKKUVÕTTEV SÕNA PÄRAST LOETELU. Esmaspäeval, kolmapäeval, reedel neil päevil toimuvad meil treeningud. Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga selline peabki ülemus olema. NB! SIDE...
SÕNA LIITSÕNA LIITEGA SÕNAD 1. Kristall helgib kristalselt. 2. Kass kuulub kaslaste hulka. 3. Printsess ei suutnud käituda printseslikult. 4. Pikk oli pikliku näoga. 5. Lõpp ei too lõplikku otsust. 6. Mäss peabki olema mäslev. 7. Kümme meest saabus kella kümneks. 8. Homme teeme homseid harjutusi. 9. Tallinnas elavad tallinlased. 10. vap____er vaidleb vap____ralt 11. lep____lik peab lep____ima, 12. sall rip____nes ja kinnas rip____us 13. minu kit____el on teiste kit____lite kõrval 14. metal____ säras metal____selt 15. kup____el seisis teiste kup____lite juures, 16. mõt____likku külastavad tihti mõt____ed, 17. pas____igu pas____likku kleiti 18. See ülesan____e tõi kaasa uusi ras__keid ülesan____deid, 19. Lin____laste lin____ on moodne ja lin____lik, 20. kup____el seisis teiste kup____lite juures, Põhjenda, miks kirjutatakse nii. KINDAD - ....................... PIKLIK ...
HÄÄLIKUTE LIIGID -gi liitub helilistele - gi ja - ki liitumine häälikutele -ki liitub helitutele häälikutele. Gi ja ki liituvad sõnas KÕIGE LÕPPU!
Miks vanemad ei mõista lapsi Minu arvates on arusaam sellest, et vanemad oma lapsi ei mõista tingitud meist endast. Kui me oleme lapsed, siis on meie jaoks vanemad just need inimesed, kellest keegi teine meid paremini mõista ei suudagi. Aja möödudes tekivad meile sõbrad ja tuttavad, kes paratamatult tõmbavad meid perekonnast eemale ning juba uudishimu on see, mis kisub meid kaasa tegema tegusid, mille tagajärgedele me ei mõtle. See, kas ja kui palju me kogetust õppust võtame, sõltub igast inimesest endast. Öeldakse, et tark õpib teiste vigadest, loll ei õpi oma vigadestki. Kui vanemad kuuleva, et oleme tarvitanud alkoholi või muid meelemürke, lähevad nad raevu ja kurjustavad meiega. Sellest tekivad tülid ning kindlasti on ka olukordi, kus me ütleme, et vihkame oma vanemaid, mõtlemata, kuidas me sellega nende tundeid riivame. Võib öelda, et vanemad on juba omad vitsad kätte saanud ning soovivad oma lastele vaid ...
H ÕIGEKIRJUTUS h sõna algul h sõna keskel h sõna lõpus hajameelne psüühika psühholoogia almanahh harrastama mehhaanika mehhanism kasahh halastamatu sahhariin krahh herilane arahhis tsehh hubane stiihiline tsehh hulgus papaaha epohh hurtsik mahorka sahh hütt abstraheerima Aga: Kaashäälikuühendis: Aga hüüdsõnades: ulguma tsehlanna aitäh ulgumeri korjas pohli ...
22.11.2007 F. Tuglase novellid Essee Mina lugesin Friedebert Tuglase novelle ,,Hingemaa", ,,Inimese vari", ,,Suveöö armastus", ,,Toomehelbed" ja ,,Popi ja Huhuu". Kõige enam, meeldis mulle novell ,,Suveöö armastus". See novell rääkis Maalist ja Kustast. Kusta läheb öösel maali juurde, eirates Maali palvet. Maali teab, et Kusta on mees, nagu mees ikka ning tahab vaid üht, kuid Maali ise ootab, et Kusta teda armastaks ja temast hooliks. Maali käsib poisil minna lõdva püksikummiga Mari juurde. Kusta teab, et isegi kui ta väga püüaks ja tahaks ei suudaks ta ikkagi naisele pakkuda seda, mida too soovib. Maalil on valus näha poissi nii käitumas ning ta hakkab nutma. Kusta märkab tüdruku valu ning palub talt andeks. Nad lepivad ära ning hakkavad mõtlema tuleviku pl...
Audentese Erakool ,,Keelevead meie ümber" Projekt Tallinn 2008 Vead televisioonis(filmides, seriaalides): · 05.09.07, TV3, Dokumentaalfilm 216 kilone teismeline ,,Ma tahaksin suura", õige: surra. · 18.01.08, Coca-cola plaza, PS!I love you ,,Ma arbastan Sind!", õige: ma armastan Sind! · 02.03.08 , TV3, Simpsonid ,,Olen sult palju asja laenanud" , õige: asju · 05.03.08, TV3, Dokumentaalfilm Dieet või surm. ,,Motlesin, et suren", õige: mõtlesin. · 12.03.08, TV3, Top Gear ,,Selle auto disaini britt.", õige: disainis. Internetist leitud vead: · 13.02.07, www.rollleriklubi.pri.ee ,, Kuigi loodsin, et saan kaks peeglit", õige: lootsin. · 27.02.07, www.osta.ee ,, Kas saaks teada kui vana on solaariumi lampid?", õige: Kas saaks teada kui vanad on solaariumi lambid? ·...
,,Otsin naist" Sven Kivisildnik Lugesin Sven Kivisildniku luulekogu ,,Otsin naist". See raamat ei äratanud minus suurt huvi. Võin isegi öelda, et raamat ei meeldinud mulle üldse. Raamat oli segane ning kohati jäi mulle arusaamatuks, mis kirjanikul mõtteis oli. Arvan, et Kivisildnik kirjutas selles raamatus asjadest, mis temal elus ette on jäänud ning teda häirivad. Paljudes kohtades ei leidnud ma kirjanikuga ühist keelt ning ei suutnud mõista tema poolt ülesvõetud teemade probleemsust ning vajadust nende asjade kritiseerimiseks. Luuletaja stiil on üpriski labane ning ta kasutab kohati ebasündsaid väljendeid, näiteks: jalaga vittu kõigile eranditult see kuradi eesti süriide värk on ilgem kui leedu toll Tema luuletusi lugedes tekkis kohati tunne, et tahaks lihtsalt raamatu käest ära visata ning midagi muud teha. Kuid selline stiil on ilmse...
Tallinna Ühisgümnaasium Jane Austen Referaat Koostaja: Laura Jane Katriina Pesonen Klass: 8b Juhendaja: Kristi Siirman Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Isiklik elu.......................................................................................
Koolivägivald Koolivägivald kui selline on tõsine probleem. Arvan, et seda leidub üsna palju. Koolid on väga suured ning koos käib väga erinev seltskond. Sageli on kiusaja ise väga ebakindel tüüp ja üritab teistega halvasti käitudes enda egot suurendada. Arvan, et poiste puhul toimib peamiselt füüsiline vägivald. Eriti vaimselt piiratumate hulgas. Teine äärmus on peen ja väga solvav psüühiline vägivald. Mõnitamine ,, läbi lillede." Tüdrukud vast üksteisele eriti kätega kallale ei lähe. Nende teemad on pigem seotud riiete ja välimusega. Neid kellel kehvem king või koledam pluus, mõnitatakse. Praegusel ajal võib kõne alla tulla ka vaesuse pärast kiusamine. Kellel ikka teatavaid võimalusi ei ole, see ei kuulu nö. heasse seltskonda. Eriti palju räägitakse praegu küberkiusamisest. Netis on võimalik ananüümsena palju halba teha. Samas ollakse võrgus ka palju julgemad. Kuigi kellegi mõnitamine ja kiusamine on nõme, arvan ma, et väga paljudel...
Hando Runnel 2012 Kärt Erikson Elulugu Sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal ( Võhmuta vallas Luitsalu külas Vainu talus) Õppis Jalgsema algkoolis. Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis Tartu 1 keskkool ja Paide keskkool. elulugu 1957-62- kohalik kolhoos ja EPA kaugõppeteaduskond( agronoomia) Kutsuti Tallinna ,,Ajakiri ,,Looming" trükkis 1963 mõned mu luuletused. Sellest hetkest alates algas avalik ülekolimine kirjanduse poolele." 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Kutseline kirjanik Tartus Elulugu 1969 aastast Eesti Kirjanike Liidu liige 1973. aastast elab Tartus, abiellub Katre Ligiga Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. lähedane ERSP-le(Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) ja I...
RÕNGU KESKKOOL LUUULEKOGU ANALÜÜS Referaat Koostaja: Carmen Kass 8.klass Juhendaja: Rutt Viljaste Rõngu 2012 Betti Alver Betti Alver (õieti Elisabet Alver, aastast 1937 Elisabet Talvik, aastast 1956 Elisabet Lepik oli Eesti luuletaja. Ta on sündinud 23. Novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Tema elutee jõudis lõpule 19.juunil 1989 Tartus. Haridust on ta omandanud Tartu Puskini tütarlase gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas ta aastal 1924. Lisaks õppis ta Ta...
Ivar Vidrik Ivask Koostas : Pille Riim 7 . Klass Juhendaja: Rutt Viljaste Lapsepõlv Saadaval oleva info alusel veetis Eesti luuletaja Ivar Ivar Ivask sündis 1927.aastal Riias Ivask kõige vähem aega oma elus Eestis . Ainult eesti isa ja läti ema lapsena. mõned lapsepõlvesuved. Perekonna ühiskeeleks oli saksa keel, Talved Riias, Eesti saatkonna majas, kus perekond elas, vaheldusid suvedega Eestis, isa sünnipaigas Rõngus. lastega rääkisid aga vanemad aga kumbki ka omas keeles. Kolmes nimetatud keeles sai Ivar ka põhihariduse, õppides vastavalt muutlike võimalustele saksa, eesti ja läti koolides . Päikese rõngas Äike Rõngu surnuaial Mu lapsepõlve Rõngu suved on piiralt päikese V...
KOOL FENNEKREBANE Referaat õppeaines ,,Eesti keel" Koostaja: Eesnimi Perekonnanimi Tallinn 2011 2 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 Kehaehitus................................................................................................................
Retsensioon ,,Kalendritüdrukud" Mina käisin vaatamas Ott Sepa lavastust ,,Kalendritüdrukud". Lavastus põhineb stuudio Miramax mängufilmil, mille autorid on Juliette Towhidi ja Tim Firth. Etendus on lavale toodud Vanemuise teatris, kus ma seda ka vaatamas käisin. Osades on Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie, Kais Adlas, Marika Barabanstsikova, Veikko Täär, Raivo Adlas, Margus Jaanovits, Liisa Pulk, Mai Jägala ning Eda Hinno. ,,Kalendritüdrukute" aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette menuka filmina ning mõned aastad hiljem ka näidendina. Kaks keskealist Yorkshire'i naist, Chris ja Annie, otsustavad pärast Annie mehe surma leukeemiasse hakata haigla toetuseks raha koguma. Naiste Instituut, kuhu nad kuuluvad, teeb igal aastal kohalike loodusvaadete või arhitektuurimälestistega igava...
Sõbrad Sõbrad! Teile mina täna ütlen: ,,Hipp-hurraa!" Sellest kajab kogu tänav, kajab küla ka! Olete mul olnud ikka seljataga toeks. Kas jään vaeseks või saan rikkaks üldse see ei loeks! Sest kui sõber hädas aitab, mina sõpra tean! Minu sõpru ei saa laita, nad on superhead! Sõbrad! Teieta on elu kole. Sõprus on mu kuld! Kui mul sõpru üldse pole, siis on asi hull.
1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Geo...
Väärtustan oma emakeelt Eesti keel on üks haruldasemaid keeli terves maailmas. Mõni keel on selline, mida räägitakse paljudes riikides, see on laialt levinud, aga eesti keelega on lugu teistsugune. Eesti keel on haruldane, sest seda räägitakse vähem, väiksemal alal, kui arvestada kogu maailma pindala, ent ometigi on meil võimalik omandada oma emakeeles kõrgharidust. Eesti keel on ainulaadne, sest paljude käänete ja erandite tõttu on ta teistest maailma keeltest mõnevõrra keerulisem, ent sellele vastukaaluks võib öelda, et meie keel on tohutult ilusa kõlaga ja tänu täishäälikutele väga helisev. Eesti keel on harukordne, sest ta jaguneb ise veel väga mitmeteks erinevateks osadeks keeles olevad murded muudavad meie keele veel mitmekesisemaks. Need murded on meie keelde tekkinud juba mitmeid sajandeid tagasi, õnneks on
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 8. klass Rünno luhaväli NAPOLEON BONAPARTE Referaat Õpetaja: Tanel Mazur 2011 Narva Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Napoleon I................................................................................................................................... 3 Haridus........................................................................................................................................ 6 Sõjaväekarjäär............................................................................................................................. 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Allikad...................................
Pilk tagasi, mis saab edasi? Kolmandiku maailma inimkonnast moodustavad 3 maailma riigi elanikkond. Nendest kuuleme me tänapäeval vägagi palju, annetused, heategevus- kes pole Aafrika suurtest probleemidest kuulnud. Küsimus on ainult selles - kas on põhjusi seda teha? Hetkel on 3 maailma riikides, eriti Aafrikas, palju probleeme. põhiliseks on haridus, sellega seonduvad ka tihedalt teisedki- suguhaigused nagu HIV ja AIDS ning iive on seal vägagi kõrge elkõige sellepärast, te neil on vaja tööjõudu. Vanemad tahavad perre nii palju lapsi kui võimalik, et nende peal raha teenida, enda laste heaolu pärast ei muretse nad absoluutselt. Kuna neil pole piisavalt haridust ei tea nad, et vihmametsade maharaiumine põhjustab globaalset soojenemist ning muldade liigne kasutamine viib erosioonile ehk siis muldade muutumine kõrbealadeks. Samas olen ma kindel, et nendele inimestele on seda kõike mitu korda räägitud ja ära seletatud, aga nad on liiga is...
Andu115 2 (61)KARU..........................................3 (53)HUNT............................................5. (7)MADU.............................................7. (16)SIGA............................................8. (165)LAPS..........................................9. 3 Hellitad last, siis kasvatad karu 1. Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad Hulk koeri teevad viimaks karule näpistust 2. Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom 3. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe-kolmekesi 4. Hundil on ühe mehe jõud, aga üheksa mehe aru, karul on üheksamehe jõud, aga ühe mehe aru 5. Hunt ja karu ei ole inimesel nii võerad ku teine inimene 6. Karu õpetadas tantsma, siis inimeseloomast ei...
Referaat Ida-Virumaa Jõhvi vald Jõhvi linn on Eesti kirdepoolseima maakonna (Ida-Virumaa) keskus, mida riigi idapiirist lahutab vaid 50 kilomeetrit. Jõhvi asub kahe rahvusvahelise maantee, Tallinn - Narva ja Jõhvi - Tartu - Valga ristumiskohal. Linna läbib Tallinn - Narva raudtee, mida mööda kulgeb enamik Eesti raudteevedudest. Soodsast asukohast tingitult on Jõhvi kujunenud Ida-Virumaa kaubandus- ja finantskeskuseks, mida iseloomustab hea infrastruktuur. Ettevõtluskliimat soodustab asjaolu, et enamik riiklikke regionaalseid keskasutusi paikneb Jõhvis või selle lähikonnas. Ettevõtlikule inimesele pakub kiirestiarenev Jõhvi parimaid võimalusi eneseteostuseks. Rahvuslik koosseis(Rahvastikuregistri seisuga 01.01.2011) 1. Eestlane 4094 2. Venelane ...
Carl Robert Jakobson 26.07.1841 19.03.1882 Elulugu Isa Adam oli koolmeister, orkestrijuht, õpetas laulmist ja levitas seda vallakoolides Katsetas kirjanduse alal oma võimeid Isa oli rahva seas populaarne lisaks Torma vennastekoguduse juhtiv tegelane, tema algatusel ehitati kiriku kõrvale palvemaja Peres räägiti nii saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt C. R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga Tormasse, elati kehvapoolselt 9 aastasena hakkas õppima kihelkonnakoolis, jõudis kiiresti edasi, kuigi oli noorim, suur sõber Jakob Pärnaga Sunniti käsitsema muusikainstrumenti, kuid tal puudus selle vastu huvi Hakkas huvi tundma loodusest, puu all lebades katsetas saksa keelsete värsside kirjutamist Saksa õppekeelega Valga koolmeistrite seminar, kursus kestis 3 aastat Pärast isa surma (1859) läks Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks, seal õpetas joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalike...
Lugupeetud klassikaaslased, mina olen ... ja räägin teile, kuidas emakeelepäeva üldse tähistama hakati. Selle idee autoriks oli emakeeleõpetaja Meinhard Laks, kes algatas ülemaalise liikumise emakeele toetuseks ja kaitseks. 1994. aastal aastal avati Kadrinas emakeelesammas, sellest innustust saanud Meinhard Laks koostas üleskutseid tähistada emakeelepäeva, neist esimene ilmus 18. jaanuaril 1995. aasta ajalehes Põhjarannik - nii oli koolimees algatanud ülemaalise liikumise kuulutada Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev emakeelepäevaks. Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev on oma keele ja kultuuri austamiseks sobiv päev - just Peterson oli esimene, kes küsis, miks ei võiks eesti keelel olla õigust igavikule. 11.veebruaril 1999 võttis riigikogu 8. koosseis vastu otsuse emakeelepäeva riikliku staatuse kohta. President kuulutas seaduse välja ning see jõustus 24.veebruaril 1999. 14. märtsil 1999 tähistatigi emakeelepäeva esimest korda riikliku...
Iloni legend Elas kord tüdruk nimega Ilon . Ilon on 11-aastane tütarlaps . Tema välimus sarnaneb väga Pipi omaga. Tal on peas punane müts , millel oleks nagu kaks sarve ja nende otsas on kaks lillekest . Mütsi alt paistavad õlgadeni blondid juuksed . Ta on alati rõõmsmeelne tüdruk . Ilon elab koos oma isaga , ema tal ei ole . Kui Ilon oli 4-aastane suri tema ema. Sellest ajast peale on ta üles kasvanud oma isaga. Ta kasvas üles Tallinnas , kui tema ema suri kolisid nad oma isaga Haapsallu. Koolis oli ta üks aktiivsemaid tüdrukuid , osales kõikidel üritustel,kontsertitel ja spordi üritustel . Peale selle , et ta nii aktiivne oli tegeles ta raamatute kirjutamisega . Raamatute kirjutamisega alustas ta juba 6-aastselt . Väiksena armastas ta kuulata seiklusjutte . Praeguseks on ta valmis kirjutanud kaks raamatut . Tulevikus loodab ta saada kuulsaks kirjanikuks ning kirjutada võimalikult palju lasteraamatuid . Hetkel on tema lem...
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas ...
Traditsioonid ja uuendused Eesti ühiskonnas . Eestis on säilinud mitmed tavad ja kombed. Traditsioonide püsimine aitab ellu jääda. Nendes on rahvakultuur, mida austades ja järgides , püsime ka ise edukalt elus . Aga nagu muutub Eesti ühiskond , muutuvad ka traditsioonid . Millised traditsioonid on jäänud püsima ja milliseid uuendusi on tehtud Eesti ühiskonnas ? Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi , näiteks : vastlapäev ,sõbrapäev , jõulud , kadri - ja mardipäev , . Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud . Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks. Luba saadud, tervitati pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi ja visati vilja. Kui annid kätte sa...
Mereröövlite aare See juhtus ühel pimedal novembrikuu ööl, kui olime pärast õnnestunud röövretke teel oma salajase saare poole. Korraga ründas meid Tema Majesteedi laev. Enne, kui end lahinguvalmis saime, haakisid nad oma laeva meie oma külge ja tungisid pardale. Järgnes kõige verisem ja jõhkram lahing. Meie, mereröövlid, ei andnud armu ühelegi Tema Majesteedi sõdurile. Võitlus käis kõikjal nii tekil, trümmis kui kapteni kajutis. Igalt poolt kostis raevunud hüüdeid ja haavatute oigeid, maharaiutud käed ja pead veeresid mööda tekki ja jalgealune oli verest libe. Lõpuks tapsime kõik Tema Majesteedi sõdurid, aga ka meid oli järel ainult viis haavatut. Oma saarele jõudmiseks kulus meil üle nädala, sest kolmel mehel läksid haavad koledasti mädanema. Saarele jõudes oli meid järel kaks mina ja Raudpats. Kui olime varanduse aardekoopasse tassinud, salvas Raudpatsi kobra ja päev hiljem suri ta kohutavates piinades. Nüüd te...
Vägev kodu Meil on koduks vägev maja, kus on kõik, mis olla saab. Igaüks, kes sinna raja leiab, seda teada saab. Väike õde kodus mängib, keksib väike vend. Suurem vend siin ikka hängib, siin hästi tunnen end. Meil on aed ja meil on koer ja meil on sada imet. Meil on kass, kes sülle poeb ja Kassil pole nime. Veel on kodus isa, ema, suured männipuud. Meil on talvel hästi kena veel parem suvekuul. Meil on koduks vägev maja, kus on kõik, mis peab. See on kõik, mis mul on vaja mul on siin nii hea. November 2009 Simon Mann VPG 4a
Loodus on maru ja torm ja tuul, loodus on lauluke linnu suul. Loodus on lehm ja seen ja kask, loodus on kilu ja punane vask. Loodus on vesi ja õhk ja jää, loodus on järved ja jõed ja mäed. Loodus on taevas ja tähelend, looduses alati leian end. Loodus on õrn ja vapper ja suur, loodus on kõige elusa juur. Loodus on meie kõikide jaoks, ilma selleta inimkond kaoks.
Alkohol vaenlane nr.1 Tänapäeval on aina rohkem inimeste seas levinud uus haigus alkoholism. Mis on piiritus? Mis on alkoholism? Mida teeb alkohol? Mis on pohmell? Mis on deliirium? Miks noored joovad? Piiritus on alkohol, mille tootmine ulatub kaugele minevikku. Piiritust kutsutakse ka eluveeks. Seda on kasutatud ravimina ja ka alkoholina. Veini kuumutamisel saadakse piiritust. Selle tehase valmimine ulatub umbes 500 aastat tagasi. Seda hakati tootma kartulitest. Alkoholi tarbiti 1 elaniku kohta 2-3 liitrit. Selle tarbimine kasvas 4 korda. Alkohol on psühhoaktiivne aine. Alkoholism on haigus, millest tekib organismil sõltuvus. Kui sa tarbid alkoholi, siis see imendub kiiresti verre ja edasi organismi. See kahjustab südant, neere ja maksa. Alkohol on inimese jaoks väga kahjulik. See mõjub halvasti sinu ajurakkudele, vererõhk tõuseb, käitumine muutub agessiivseks,süda hakkab kiiremini kloppima. Alkoho...
Tartu Erakool Grete Roose 7. klass Jaan Kaplinski Referaat Juhendaja õp Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus .................................. 12 ...
Gümnaasium ja põhikool -- kas koos või lahus Tere kallid õpilased ja õpetaja! Mina olen täna siin, et tutvustada teile teemat, Gümnaasium ja põhikool kas koos või lahus. Isiklikult olen mina täiesti veendunud, et gümnaasium ja põhikool peaksid olema lahus. Selles kõnes põhjendangi oma arvamust. Iga aasta lõpetavad tuhanded nooded põhikooli ja tahavad astuda gümnaasiumi. Selleks, et gümnaasiumi sisse saada peavad noored läbima katsed. Paljud noored ei tea veel, kelleks saada või mida edasi õppida. Samuti on ka kooli valimine väga raske. Alguses hinnatakse oma võimeid üle ja proovitakse kohe riigi või linna parimasse kooli. Minu arvates ei ole oluline ainult kooli sisse saamine, vaid ka kooli keskkond ja õppimise võimalused. Kui gümnaasium ja põhikool on eraldi on sisseastumine võrdsem. Paljud koolid, kus on gümannsium ja põhikool koos eelistatakse enda kooli õpilasi teiste kooli õpilastele. Muidugi on see mugavam, ...
Tänapäeval on paljud noored uhkeks ja ülbeks läinud varalises suhtes. Tekivad oma grupid selle põhjal, et kellel mis seljas on ja kellel rohkem raha. Ühed grupid on teistest "paremad", sest neil näiteks paremad riided või kallimad jalanõud ja visatakse nalja teiste rõivaste üle. Praeguse aja põhiliseks uhkustamise aluseks võibki olla see, et kes omab paremat telefoni või arvutit. Väga paljud kooli kiusamised tulevad ka just sellest, et kellel on uhkem ja parem telefon või arvuti. Nüüdsel ajal ka tahelvarvutid jne. Kõik uueneb, ning keegi ei jõua neile uuendustele nii kiiresti järgi. Kõik tahavad omada just parimaid asju, keegi ei väärtusta enam nii palju sõpru ja peret. Väga palju uhkustatakse ka sellega, et kellel on paremal töökohal vanemad. Samuti kodu suurus. Uhkustatakse ka hinnetega. Kui sa õpid hästi, siis ma saan aru et sa tunned enda üle uhkust ning tahad ka teistele seda rõõmu jagada. Kuid uhkustatakse ka halbade hinnetega. N...
Ernst Enno Ernst Enno (8.juuni 1875 Vaguta 7.märts 1934 Haapsalu) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Ta oli üheksa aastat noorem Juhan Liivist ja kaheksa aastat vanem Gustav Suitsust. Just need kolm luuletajat kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Ta õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja realkoolis. Ta töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus Postimehe toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 1904-1905 ajakirja Linda ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte Isamaa . Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. Ta on avaldanud luulekogud: "Uued luuletused" 1909 · "Hallid laulud" 1910 · "Minu sõbrad" 1910 kordustrükk 1973 · "Kadunud kodu" 1920, 1950 · "Valge öö" 1920 · "Valitud värsid" 1937 · "Üks rohutirts läks kõndima" 19...
Minu unistuste õppeasutus See ülikool ei oleks liiga suur, ega ka liiga väike. See asuks kusagil linna lähedal, kuhu saaks kergelt bussiga. Õpilasi poleks ülemäära palju, ning kõik õpilased oleksid seal tänu enda teadmistele ning suurele tahtejõule. Asukohast ning kooli välimusest oleneb palju, kui kool ikka asub kusagil kesklinna kõrghoone kahekümne neljandal korrusel, siis ei tekitaks see minust mingit õppimistahet. Kool peaks olema hubane, inspireeriv, veidi vana ja kulunud hoone kusagil kesklinna autode mürast eemal. Õppejõud oleksid kogenenud, kuid uuendustele avatud inimesed, kes teeks oma tööd hingega, mitte puhtalt raha teenimis eesmärgil. Nad peaksid olema üsnagi karmid, ausad ja järjekindlad. Ühel kursusel õpiks keskmiselt 20 inimest. Siis saaks õppejõud igaühega ka individuaalselt tegeleda, kui vajadust peaks olema. Kõik õpilased võiksid käia koolis omast tahtest, mitte sellepärast, et emale või isale r...
annaabi.ee 
