Jane Austen referaat (0)

Tallinna Ühisgümnaasium
Jane Austen
Referaat
Koostaja : Laura Jane Katriina Pesonen
Klass: 8b
Juhendaja : Kristi Siirman
Tallinn 2011
Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
Isiklik elu.....................................................................................................................................4
Jane Austeni looming..................................................................................................................7
Kokkuvõte...................................................................................................................................9
Kasutatud allikad.......................................................................................................................10
Sissejuhatus
Jane Austen on inglise romaanikirjanik.
Valisin kirjaniku Jane Austen, sest ta on üks kuulsamaid kirjanikke ja on kirjutanud mitmeid maailmakuulsaid teoseid. Usun, et ei ole palju inimesi, kes ei oleks temast kuulnud või mõnda tema teost lugenud.
Jane Austen elas kogu oma elu osana tihedalt seotud perest. Suurema osa haridusest sai ta oma isalt, vanematelt vendadelt ja palju ka iseseisvast lugemisest. Tema kirjanduse õppepraktika kestis tema noorusaastatest kuni 35. eluaastani, selle aja jooksul eksperimenteeris ta mitmete erinevate kirjandusvormidega. (Wikipedia)
Üks tema kuulsamatest teostest on romaan ,,Uhkus ja eelarvamus “, mis on kirjutatud 1813. aastal. Kuid tuntud on ka teosed nimega ,,Mõistus ja tunded“, mis oli tema esimene novell ja teos, see on kirjutatud 1811. aastal ning teos ,,Watsonid“, mis on üks tema kahest lõpetamata ilukirjanduse teosest. (Vikipeedia)
Selles referaadis käsitlen Jane Austeni isiklikku elu alates lapsepõlvest nooruspõlve ning ka tema elu täiskasvanueas, haridust, perekonda ja tema teoseid. Samuti kirjutan tema haigusest ja surmast, mis tuli varem, kui oleks pidanud.
Töö jaotan kaheks peatükiks, kus ühes kirjeldan tema isiklikku elu ning teises räägin tema loomingust ja karjäärist kirjanikuna.
Isiklik elu
Jane sündis 16. detsembril aastal 1775 Steventonis, Hampshires. Tema perekond oli suur: tema isa George Austen ja tema abikaasa Cassandra, kuus venda - James, George, Edward, Henry Thomas , Francis William (Frank) ja Charles John ning üks õde, Cassandra Elizabeth , kes oli Janele ka parima sõbranna eest. Oma vendadest oli Jane kõige lähedasem Henryga, kes oli tema kirjandusagent. Peale mõnda kuud kodus olemist andis ta ema Jane’i Elizabeth Littlewoodi kätte, kes hoolitses Austeni eest ja kasvatas teda veidi üle aasta. Aastal 1783 saadeti Jane koos oma õe Cassandraga Oxfordi, et saada haridus pr. Ann Cawleylt, kellega koos nad kolisid samal aastal hiljem Southamptonisse elama. Mõlemad tüdrukud said tüüfuse ja Janele sai see peaaegu saatuslikuks. Pärastpoole hariti Jane’i kodus enne seda, kui nad oma õe Cassandraga 1785. aasta algul internaatkooli saadeti. Järgmise aasta lõpuks tulid mõlemad tüdrukud koju tagasi, sest Austenite perel ei olnud võimalik endale lubada mõlema tütre koolitamist. (Wikipedia)
Umbes 12-aastaselt hakkas Jane kirjutama luuletusi, jutte ja näidendeid enda ja oma perekonna lõbustuseks. Hiljem pani Austen kokku 29 eelnevalt kirjutatud teoseid kolmeks seotud väikeseks raamatuks, mida nüüd kutsutakse Juveniiliaks, mis koosneb tükkidest, mis on kirjutatud aastate 1787-1793 vahemikus. On ka tõendeid, et Jane Austen töötas nende kallal veel 1809-11. aastateni ja et tema sugulased Anna ja James Edward Austen lisasid uusi arendusi kuni aastani 1814 . (Wikipedia)
Kui Jane Austen sai täisealiseks, elas ta ikka edasi oma vanematekodus, tehes tavalisi asju temavanuse naise kohta sel ajal: ta õppis klaverit , abistas oma õde ja ema, viibis kohal naissoost sugulaste sünnitustel ja vanemate sugulaste surivooditel. Ta oli ka rahul oma tulemustega õmblejannana. Samuti käis ta regulaarselt kirikus ja suhtles tuttavate ning naabritega , mis tihti tähendas ka tantsimist. Jane nautis tantsimist ja ta vend Henry oli öelnud: ,,Jane’ile meeldib väga tantsida ja ta on selles suurepärane.“ Samuti luges Jane õhtuti romaane - mis olid tavaliselt tema enda kirjutatud - ette oma perele. (Wikipedia)
1800. aasta detsembris teatas mr Austen, et ta soovib minna pensionile ja kolida perega ära Steventonist Bathi. See oli hea perekonna vanematele liikmetele , kuid Janele tuli see šokina, sest kuidas saab ta ära kolida kohast, mis oli ainus, mida ta sai pidada koduks. (Wikipedia)
Sel ajal, kui Jane Austen elas Bathis oli tema produktiivsus kirjanikuna halvem kui kunagi varem. Ta sai küll alustada uue novelliga, mille ta lõpuks sinnapaika jättis. (Wikipedia)
1802. aasta detsembris sai Jane Austen oma ainsa abieluettepaneku, mis tuli Harris Bigg-Witherilt, kes oli Jane vanade sõprade noorem vend. Harris oli hiljuti lõpetanud õpingud Oxfordis ja oli ka kodune. Harris ei olnud välimuselt atraktiivne – ta oli ülekaaluline, tavalise välimusega, rääkis vähe, ning kui rääkis, siis kokutades, oli vestlustes agressiivne ja tal puudus igasugune taktitunne. Kuna Jane teadis teda juba nooruspõlvest, siis vastas ettepanekule jaatavalt, sest see abielu pakuks talle ja ta perele palju praktilisi eeliseid . Harris oli pärinud suured perekinnistud seal, kus õed Austinid olid üles kasvanud ja see pakkus mugavat pensionipõlve Jane vanematele ja püsiva kodu Cassandrale. Järgmiseks hommikuks mõistis Jane, et ta oli nõustumisega teinud vea ja katkestas kihluse. (Wikipedia)
Ei läinud kaua, kui Jane isa mr Austen jäi raskelt haigeks ning suri kiiresti. Jane, Cassandra ja nende ema olid jäetud ebakindlasse finantsolukorda üksi. Jane vennad aitasid teda, Cassandrat ja nende ema. Järgneva nelja aasta jooksul peegeldas nende eluolu halba finantsolukorda. Nad elasid osa sellest ajast Bathis renditud elamus ning hiljem kolisid Frank Austeni ja tema abikaasa juurde. Suur osa sellest ajast sai neil veedetud erinevaid suguvõsa liikmeid külastades. (Wikipedia)
5. aprillil 1809 kirjutas Jane vihase kirja Richard Crosbyle, pakkudes talle „Susani“ käsikirja, et ta selle võimalikult kiiresti või kohe avaldaks, kui seda ei tehta, siis võtab ta originaali tagasi, et leida parem kirjastaja. Crosby vastas sellele kirjale, et kohe ei avaldada seda kindlasti, ning seegi polnud kindel, kas üldse avaldatakse. Jane’ile pakuti võimalust osta oma originaal käsikiri tagasi kümne naela eest, kuid tal ei olnud raha, et seda teha. (Wikipedia)
Umbes kolm kuud peale seda kolisid Jane ja Cassandra oma emaga nende venna Edwardi juurde, kus neile pakuti paremaid elamistingimusi suures maamajas Chatownis. Nad kolisin sinna 1809. aasta juulis. Chatownis oli elu vaiksem, kui Bathis, kuhu koliti 1800. aastal. Nad ei suhelnud ümbritseva naabruskonna rahvaga ja said meelt lahutada vaid siis, kui perekond neid külastas. Chatownis oli Austeni kirjanikukarjäär veidi produktiivsem, kuna tal oli aega kirjutada, kuid ta tegi seda privaatselt. (Wikipedia)
1816. aasta algul hakkas Jane end veidi haigena tundma, kuid ta ignoreeris seda ja jätkas elu endistviisi, kuid selle aasta keskpaigaks oli haigus kindel temale endale ja ka perele. Aeglaselt hakkas ta füüsiline tervis järjest halvenema. Haigusest hoolimata jätkas ta kirjutamist ja jõudis ära lõpetada teose “The Elliots’’ ja alustada uut, nimega “The Brothers ’’. Seda ta lõpetada ei jõudnud, ta jättis selle kirjutamise pooleli 1817. aasta märtsi keskpaigas ilmselt haiguse tõttu. Arvatakse, et ta suri tuberkuloosi, kuid tal oli ka teisi haigusi peale selle. Üks faktor, mis võis kaasa aidata tema surmale oli korduv vorm tüüfusest, mida ta lapsena põdes. Avalikkusele kirjeldas ta oma haigust reumatismina. Mida rohkem tema haigus süvenes, seda raskem oli Austenil leida energiat käimiseks ja muudeks tegevusteks. (Wikipedia)
Aprilli keskpaigas oli ta vangistatud oma voodisse, kust ta ei saanud iseseisvalt kuskile liikuda. Mais viis Jane ja Cassandra vend Henry nad mõlemad Winchesteri meditsiinilist abi saama. Austen suri Winchesteris 18. juulil 1817. aastal 41-aastasena. Läbi oma vaimulike tutvuste korraldas Henry, et tema õde maetaks põhjapoolsele äärele Winchesteri Katedraalis. (Wikipedia)
Jane Austeni looming
Jane Austeni romaanid on humoorikad, soojad ja iroonilised portreed eesõigustega klassidest 18. ja 19. sajandil Inglismaal. (Who2 Biographies)
1796. aastal hakkas Austen töötama oma teise novelliga ,,Uhkus ja eelarvamus’’ (mis algul kandis nime “ First Impressions’’). Kui ta veel pooleliolevat romaano oma perele valjusti ette luges sai sellest kiiresti pere lemmik. Sel ajal üritas ta isa esimest korda ühte tema romaanidest avaldada. Mr Austen saatis kirja Thomas Cadellile küsides, kas too sooviks avaldada romaani autori oma finantsriskil, kuid ta sai negatiivse vastuse. Jane ei pruukinud oma isa pingutustest isegi midagi teada. (Wikipedia)
1798. aasta keskel hakkas Austen kirjutama oma kolmandat romaani nimega “Susan’’, mis hiljem nimetati ümber “Nothanger Abbey ’’-ks. Aasta hiljem lõpetas Jane selle kirjutamise ning ta isa pakkus seda romaani Benjamin Crosbyle, kes selle eest 10 naela maksis ning lubas kiiret avaldamist, kuid sellega jõuti vaid nii kaugele, et reklaamiti seda raamatut trükis olevat. Sinna ta jäigi, kuni Austen käsikirja endale 10 naela eest tagasi ostis 1816. aastal. (Wikipedia)
Sel ajal, kui Jane elas Chawtonis, avaldas ta edukalt neli romaani, mis võeti kõik hästi vastu. Läbi Jane’ venna Henry oli kirjastaja Thomas Egerton nõus välja andma romaani ,,Mõistus ja tunded’’, mis avaldati 1811. Selle arvustused olid kõik positiivsed, ning sissetulek võimaldas Austenile veidi finantsialast kui ka psühholoogilist iseseisvust. (Wikipedia)
Egerton avaldas ka Austeni teise romaani ,,Uhkus ja eelarvamus,’’ mida ta reklaamis hästi, ning seda saatis kohe edu. Kaks aastat hiljem oli Egertonil võimalik avaldada ka uus teos. Peale seda, 1814. aastal avaldas Thomas kolmanda romaani “Mansfield Park’’. Seda saatis suurim edu kui ühtegi teist varasemat romaani, kõik koopiad olid müüdud kuue kuuga. (Wikipedia)
Austen sai teada, et Prints Regent oli üks tema raamatute lugejatest, kellel oli igas mõisas üks komplekt Austeni raamatuid. Seetõttu kutsuti Austen ka printsile külla ning vihjati, et neljas romaan võiks olla pühendatud Prints Regentile. Kuigi Austenile Prints Regent ei meeldinud, ei julgenud ta sellisele pakkumisele ei öelda ning tema neljas romaan ,, Emma ’’ oligi pühendatud printsile. (Wikipedia)
1815. aasta keskel vahetas Austen oma väljaandja Egertoni välja John Murray vastu, kes andis 1815. aasta detsembris välja ,,Emma’’ ja uue trüki romaanist “Mansfield Park’’. Uus romaan müüs hästi, kuid teine trükk ,,Mansfield Parkist’’ ei müünud. Selle kahjumi tõttu kadusid kõik saadud kasumid ka ,,Emma’’ avaldamisest. Need olid kaks viimast romaani, mis avaldati Austeni elu ajal. (Wikipedia)
Siis, kui Murray valmistus ,,Emma’’ trükki minekuks hakkas Austen kirjutama järgmist romaani, mida algselt kutsuti “The Elliotsiks’’ kuid hiljem muudeti “ Persuasion ’’-ks ning avaldati selle nime all. (Wikipedia)
Olen ka ise lugenud ühte Jane Austeni teost ,,Uhkus ja eelarvamus’’. See räägib Jane Bennetti elust 19. sajandil, mis on täis armudraamasid. Kuigi tavaliselt ei meeldi mulle sellised raamatud, neid lugedes tundub, nagu need ei saakski läbi. Ka selle raamatuga ei olnud see palju erinev, kuid siiski lõppkokkuvõttes võib öelda, et see meeldis mulle ja leidsin, et seal oli palju õpetlikke asju. Üheks näiteks võin tuua mr Darcy , kes alguses jättis endast väga külma ja ebameeldiva inimese mulje, kuid kui teda tundma õppida, siis ei olnud ta selline, ta oli õpetatud nii käituma. See õpetab, et inimest ei tohiks enne hinnata, kuid oled teda tundma õppinud.
Kokkuvõte
Peale Jane Austeni surma korraldasid Cassandra ja Henry Murrayga väljastamise ka veel väljastamata romaanile “Persuasion’’ ja “Nothanger Abbey’’ komplektina 1817. aasta detsembris. Müük oli hea aasta aega ning ainult 321 koopiat jäid järele 1818 . aasta lõpuks. (Wikipedia)
Peale seda ei trükitud enam ühtki Austeni raamatut kaksteist aastat järjest. Alles 1832. aastal ostis Richard Bentley kõik koopiad endale ja aasta lõpus või uue algul avaldas need kõik viies illustreeritud köites. 1833. aasta oktoobris väljastas Bentley esimese kogutud väljaande Austeni raamatutest. Sellest ajast peale on need pidevalt trükis olnud. (Wikipedia)
Tänu sellele referaadile õppisin palju kirjanik Jane Austeni elust, mis ei olnud minu arvates sugugi kerge ning tunnen austust tema vastu. Lisaks tema elule õppisin ka palju üldiselt sellest, milline oli elu 18. ja 19. sajandil Inglismaal. Peale parandusi õppisin ka palju uusi asju referaadi koostamise kohta, mida pean meeles ja kasutan järgmiste referaatide koostamisel.
Kasutatud allikad
Vikipeedia eesti keeles - http://et.wikipedia.org/wiki/Jane_Austen (22.11.2011)
Wikipedia - http://en.wikipedia.org/wiki/Jane_Austen (22.11.2011)
Who2 Biographies - http://www.answers.com/topic/jane-austen (22.11.2011)