Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate lehed jätsin lõppu ja arutlesin teemade üle, mis tundusid südamelähedased.
selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti taasiseseisvumise järel kujunes välja arusaam, et hariduse eesmärgiks on tagada majanduslik jõukus ja edu, mistõttu inimese arengule ei pööratud eriti tähelepanu
See etapp oli toonud Juuliusele nii palju rõõmu kui ka raskeid katsumusi. Nimetaksin seda ka tema kõige raskemaks eluperioodiks. Küpsusaastad tõid Juuliusele kaasa palju dilemmat. Ta suutis selle aja jooksul oma pereelu paika saada, ent ometi tundis ta, et abielus oli midagi puudu. Ka koolis tuli tal üle elada esimene tagasilöök õpilastelt, mis jäi talle kauaks hinge. Ometi sai ta selle aja jooksul omale suurepärase sõbra- Anna, kes julgustas Juuliust ülikooli lõpetama. Minu meelest olid Juuliuse küpsusaastad täis nii häid ja ka halbu aegu. Kõik raskused suutis mees ületada. Kõige imetlusväärsemaks pean Juuliuse kindlat põhimõttelisust mis jäi püsima ka kõige raskematel hetkedel. Kolmas osa, Juulius Kilimiti eluloojaku aastad, algavad Juuliuse õpetajarolliga. Aastad olid läinud, kool ja õpilased olid muutunud, Juulius oli hakanud armastama õpetajatööd, ta oli aru saanud oma kutsumusest. ,,Jah, ta oli pedagoog, ta oli seda juba mõnda aastat
6. peatükk keskendub trotslikule käitumisele ja õpilastele, kel ilmnevad emotsionaalsed ja tekstideks trükkis. käitumisraskused. Töötatakse välja õpetajate ja õpilaste toetamise ülekooliline raamistik, mille rõhuasetus on hariduslikul toetusmudelil lastele, kel on sümptomaatilised või diagnoositud Viimaks lähevad mu tänud mu paljudele kolleegidele, kes oma klassiruumides minu kui men- käitumishäired. torõpetajaga vastu pidasid ja kelle lood moodustavad selles raamatus interaktiivsed näited õpetamisest, käitumisest ja käitumise juhtimisest. 7
a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdistusi. Valtoni varasemas novellistikas (kogud ,,Veider soov", 1963 ja ,,Rataste vahel" 1966) on olulisel kohal inimese soovide ja unistuste maailm. Autor jälgib inimesi ja argielu läbi huumori, nukruse ja maailmavalu. Olemisprobleemide kujutajana saab Valton juba neil aastail proosa uuendajaks. Murrang Valtoni loomingus ja üldse eesti novellistikas toimus 60.aastate keskel, mil ta avaldas hiljem kogumikesse ,,Kaheksa jaapanlannat"(1968) ja ,,Luikede soo. Karussell"(1968) koondatud novelle. Inimeksistentsi mõtestamiseks võttis Valton nüüd appi groteski ja mudelsituatsioonid, leebet huumorit hakkas asendama satiir
a. seltskond oli ta hüljanud b. pidi poja hülgama c. kõik suhtusid temasse vaenulikult seesmised põhjused: a. armastas oma poega väga, ei suutnud leppida tema kaotusega b. ei armastanud enam tõeliselt Vronskit c. ei suutnud Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast. Anna ja Vronski sobisid minu meelest aadlikihti, mis oleks midagi vahepealset Peterburi ja Moskva aadli vahel. 2) Kitty ja Levin Levin oli Anna venna sõber, kellel oli eesmärgiks abielluda Kittyga. Kitty loobub tema ettepanekust, sest armastab Vronskit. Kui Vronski armub Annasse, on Kitty süda purunenud. Mõne aja pärast paranevad ka Kitty ja Levini suhted, nad abielluvad. Kitty jääb rasedaks, sünnib poeg Dmitri.
Kõik kommentaarid