Hulkuvad loomad (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Pulmad

Ei teata, kui suureks kalad kasvavad ja milline iseloom neil on. Rääkimata veel toidust, temperatuurist ja muudest asjaoludest. Kõikidel hobidel on omad iseärasused. Nii ka lemmikute pidamisel. Tavaliselt tekib inimestel peale esimese lemmiku ostmist huvi juba järgmise vastu. Seda kinnitavad paljud huvitavate loomade pidajad. Olen ise tundnud huvi kõiksugu loomade vastu. Nüüdseks ongi mul kodus mõned huvitavad loomad. Lemmiklooma lood 1. Tolle kassiga oli selline lugu, et ma laenasin ta meie õue pealt korraks ja põhjusel, et köögiseinas on suur auk, kust üks rott igal öösel kööki laamendama pääseb ja maitseainetopse ümber lükkab. Rääkisin kassile mure ära, tema hindas olukorra objektiivselt üle aga kuna rott on meie saiade peal liiga matsakaks paisunud, siis otsustas kass parema plaani kasuks. Pissis lapse tossud täis

Eesti keel

56

docx

Mees-kes teadis ussisõnu

Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt

Kirjandus

25

pdf

Põhjapõder

ja tumedamate laikudega. Kaug-Põhjas elavad kõige heledamad, metsas aga kõige tumedamad põhjapõdrad. Väikesed vasikad on ühetoonilised pruunid või hallikaspruunid, ainult Lõuna-Siberis leidub neil piki selga suuri heledaid tähne. Ulukpõhjapõder on levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika tundra- ja taigavööndis. Viimasel ajal on areaali lõunapiir nihkunud tunduvalt põhja poole. Näiteks on need loomad täiesti kadunud Soomest ja Rootsist, kus neid asendavad vabalt peetavad poolkodustatud põhjapõdrad (porod). Norras on ulukpopulatsioon veel säilinud mägedes. Euroopas on umbes 50 000 ulukpõhjapõtra ja Põhja-  5 Ameerikas umbes 650 000. Omal ajal elas neid aga Kanadas ja Alaskas umbes 3,5 miljonit. Selle liigi kunagine lausaline leviala meie territooriumil on katkenud paljudeks isoleeritud osaareaalideks; suurim neist paikneb Taimõril

Bioloogia

39

odt

Uurimustöö ''Kasside eest hoolitsemine''

(naine 16-aastane) · Kass. Nad on nii nunnud ja armsad, väikesed ka. Elavad pigem oma elu, pole tüliks. (naine 16-aastane) · Kass. Kass ei ole nii aktiivne kui koer ja sobib korteris pidamiseks palju paremini. (naine 17-aastane) · Kass. Kass ravib ning maandab pingeid. (naine 16-aastane) · Koer. Kuna kui ma võtaksin nüüd kassi siis hakkaksin teda eelmise kassiga võrdlema, ja kohe kindlasti mitte ei saaks uus kass vanast parem olla. Teised loomad lihtsalt ei lähe eriti peale. (naine 17-aastane) · Koer. Kuna suured koerad on ilusad ja armsad. (naine 16-aastane) · Koer. Mulle meeldivadki koerad rohkem. Neist on rohkem kasu ka. (naine 18-aastane) · Koer. Olen rohkem koera inimene, kui kassi. (naine 16-aastane) · Koer. Tegelikult ei oska täpselt valida, kas võtaksin endale koera või kassi, aga kuna mul praegu koera ei ole, siis valisin eelmises punktis koera. (naine 19- aastane) · Rott/hiir

Teadus tööde alused (tta)

120

pdf

Õpetajaraamat

11.4. Lohutussalmid 24 11.5. Mina 25 11.6. Minu sõbrad 27 11.7. Minu pere ja kodu 28 11.8. Laulud sünnipäevaks 30 11.9. Aastaajad, ilm 30 11.10. Mänguasjad, loomad, linnud 32 11.11. Laulud jõuludeks 35 12. Töölehed nelja-viieaastastele lastele 37 TÖÖLEHT 1. Mina 37 TÖÖLEHT 2. Aastaajad 38 TÖÖLEHT 3. Loomad 39 TÖÖLEHT 4

Eesti keel

22

docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

pojast tuleb tark poiss ja see saab kirikuõpetajaks, pojale ristiisaks sai Hundipalu Tiit XXV - Talus oli 7 last: Krõõda 3 tütart ­ Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres; Marilt poeg Indrek ja veel Jussi lapsed ­ Juku ja Kata - Indrekut hoiavad enamjaolt Liisi ja Maret, kes venda vahel näpistavad nii et see nutma hakkab, mis peale tuleb Mari poissi hoidma - kopli-Vargamäel on laste ühine majapidamine, sellest võtab osa ka karja-Atu, lastel omad põllud, kraavid, loomad, kohtud jms, peamine suur töömees, kes enda õlul kõike kannab on Atu, mäng peab alatihti Liisi ja Mareti jaoks pooleli jääma, sest peavad minema last hoidma - Andresel palju tööd, sest nagu on lapsi juurde tulnud, keda toitma peab, on ka loomi ja seega on vaja rohkem heina teha ja põldu harida - Majandus tõusis, viinavabrikud tahtsid järjest rohkem kartuleid, et alkoholi teha, need kes oma kartulit müüsid said palju raha ja käisid seda kõrtsis laiaks löömas, Andres aga nende

Kirjandus

13

pdf

Juhtumite kirjeldused

Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 ­ aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi

Sotsiaaltöö

10

doc

Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“

See hais jäi aga eluajaks talle ninna. Lõpuks kuulis tema sisinat unest ärganud ussikuningas ja rästikud kangutasid luugi lahti. 15.peatükk Mets tungib peale, aga külarahvas kardab metsa, sest seal elavat igasugu olendeid. L oli viimane mees peres. Salme kohtus jälle karuga ja ema oli kuri. Salme ütles, et tal polegi peale Mõmmi kellegagi abielluda, ja ema pidi sellega leppima. Ema käis karu koopas ja Mõmmi hakkas talle väga meeldima. Karud olid himurad loomad ja Tambet ei sallinud neid, kuna karud on ka rumalad ega käi hiies. Mõmmi hakkas endale uusi pruute vaatama ja Salme oli armukade. Karu tiirles ka Hiie ümber, aga too ei teinud temast välja. Karu käis ka külaserval, aga tüdrukud kartsid teda ja jooksid ära. L pidi karu korrale kutsuma, aga see kauaks ei aidanud. Karu ütles, et Salme on nagu mullune mesi. Ka L-le meeldis koos karuga külaneiusid piiluda. Hiie oma kõhna kehaga talle ei meeldinud, ta mõtles tüdrukust kui sõbrast. 16

Kirjandus

Kommentaarid (0)