Kuidas võiks õppesüsteem muutuda? - Kirjand (0)

Kuidas võiks õppesüsteem muutuda?
Paljudele inimestele ei meeldi koolis käia ja nad teevad seda lihtsalt sellepärast, et see on eduks ja kõrgeks elukvaliteediks hädavajalik. Kahjuks hävitab see, kui inimene teeb pidevalt midagi, mis talle tegelikult ei meeldi, kirge. Selletõttu peakski looma uusi süsteeme ja mõtlema välja, kuidas õppesüsteemi paremaks muuta.
Kui ma küsin üliõpilastelt, mida nad peale ülikooli teha tahavad, siis mitte ükski pole osanud mulle vastata. Paljudel on küll mingisugune nägemus, kuid see on hägune ja pole konkreetne. Milleks õppida neli aastat koolis mingit eriala, kui inimene isegi ei tea, kes temast peale kooli saab? Juba kogu selle aja vältel võiks ennast täiendada ja luua kindlad eesmärgid. Kui ma tean juba ülikoolis olles, mida oma elus saavutada tahan ja mida mulle ülekõige meeldib teha, siis pole mul ka probleemi hommikul üles ärgata ja minna loengutesse. Selleks, et näha maailmas muutusi, peaks alustama iseendast.
Kui meil on vaja teada mõnda fakti ajaloost, siis me saame lihtsalt vikipeediast järele uurida. Pigem võiks õpetaja näidata videosid ja huvitavatest sündmustest. Ta võiks meile seletada võimalikult lihtsalt, et saaksime luua seoseid sündmustest ja põhjuseid, miks midagi juhtus ja mis oli selle eesmärk. Kui ma kutsekooli läksin, siis pidime seal tegema ülevaate ühest peatükist Powerpointi , millega iga õpilane juhatas tunni sisse ja rääkis osavalt kaasa. Mäletan, kuidas ma kodus uurisin ja teema vastu huvi tekkis, sest õpetaja andis mulle vabaduse rääkida sellest, mis mind kõige rohkem huvitab antud peatükist.
Ma olen käinud loengus „ Kunstid täna”, kuhu tulevad erinevatest kunstivaldkondadest kohale inimesed, kes räägivad endast, jagavad kogemusi oma erialal ja näitavad oma töid. Väga palju mõtteid ja teadmisi andis see juurde ja ka julgust võib olla näiteks videodega ise tulevikus tegeleda. Taolist inspiratsiooni poleks ma saanud, kui õpetaja oleks meile fotoaparaatidest või filmi ajaloost rääkinud. Ka arhitekt pani mu silmad särama – terve aeg oli huvitav kuulata tema elulugu ja vaadata pilte, millel olid tema disainitud tööd. Minu arvates võiks juba põhikoolist tulla keegi elukogenud oma erialalt, kes valmistaks kogu tunni ette. Kui näiteks keemik klassi ette tuleks, siis võib olla mõni laps näeb, kui huvitav see on ja jääb selle üle rohkem mõtlema. Väiksena me kõik unistasime millestki, aga kui me teismelise eas ainult teooriat pähe õpime, tekib teadmatus sellest, mis meile tõeliselt meeldiks.
Enam ei ole mõtet õpetajal anda pidevalt samu loenguid, vaid saaks tegeleda olulisemate asjadega nagu õpilaste motiveerimine ning aitamisega nendes asjades, millega õpilane hädas on. Nad võiksid õpetada lapsi liidriteks ja lasta neil huvitavaid probleeme lahendada. Juhtimisoskus muutub tänapäeva maailmas üha olulisemaks, sest maailm muutub väga kiiresti. Enam ei saa need inimesed, kes oskavad kõige paremini eile toimivaid instruktsioone järgida, pedestaalile. Tõelist väärtust loovad nüüd need inimesed, kes oskavad kõige paremini uusi probleeme lahendada.
Ma tahaksin näha maailmas selliseid muutusi: õppesüsteemi paranemine, sealhulgas suurem kirg ja huvi enesearengu vastu. Ma tunnen , et see muudaks elukvaliteedi palju paremaks.
Öeldakse, et ülikoolis käimine on kõrgeks elukvaliteediks hädavajalik, kuid see võib olla vääruskumus, kuna tegelikult on kõrgeks elukvaliteediks vaja teadmisi, oskusi, häid suhteid ja head isiksust, mitte ilmtingimata diplomit , mis tõestaks, et olen aastaid formaalset õpet saanud. Ma ei väida, et see ei mängi praeguses maailmas rolli, kuid kuidas see minu väärtushinnangutega kokku läheks? Ma olen nõus nägema veidi rohkem vaeva selle nimel, et mitte olla võlts, aga kui teised inimesed hindavad mind diplomi tõttu rohkem, siis see on väärtusetu.