Kõrghariduse allakäik Edukus ja haridus ei käi just alati käsikäes. Tiit Hennoste on avaldanud artikli, kus ta kirjutas, et meie ühiskonnas on kujundatud hoiakud, et ainult kõrgharidus annab raha ja positsiooni ning need on elus kõige olulisemad. Et olla edukas ei pea olema ilmtingimata kõrgelt haritud. Isegi meie riigikogus on koguni 9 inimest vaid keskharidusega. Kõrgharidusega inimesi on Eestis teadaolevalt liiga palju, ehk siis majanduskriisi ajal oli suur osa töötutest kõrgharidusega. Nagu ka Hennoste on öelnud, kui anda kõrgharidus järjest suurematele hulgale inimestele tähendab see igal juhul taseme langust. Kuid haridus ei tähenda ilmtingimata haritust. Kunagine haridusminister Toivo Maimets on öelnud, et ülikool on vaid keskkond, kus VÕIB harituks saada. Selleks tuleb aga noorel inimesel teha tohutult tööd ning pealegi, kõik noored ei ole vaimselt nii võimekad. Praegusel ajal on ü...
Tere Kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja. Esiteks, mis on abort? Abordiks nimetatakse raseduse tehislikku katkestamist või ka iseeneslikku katkemist. Suurem osa naisi, kes teevad aborti ei tea tegelikult, millega on tegu. Neile on jäetud mulje, et nende ihust lihtsalt eemaldatakse "midagi" ja sellega on nende probleem lahendatud. Enamik aborti tegevaid naisi ei tea midagi sellest, et nende ihus on täiesti elav inimene, kelle süda lööb juba 21. päevast pärast eostumist. Ta on väike inimene, kes peab veel arenema. Abordi tegemise meetodeid on palju. 70 protsenti aborte viiakse Eestis läbi emakasisu väljutamisega plastikust või metallist toru abil, mis on ühendatud elektrilise või manuaalse vaakumpumbaga. See väike inimolevus imetakse ema seest toru kaudu välja ja lömastatakse. Kas alaealistel Eestis on õige ise otsustada abordi tegemise üle?Alaealisi ei usaldata nii paljustki, et nad võiksid endala poest pudeli õlut või veini...
Mis on armastus? Mis on armastus? Seda küsimust on küsitud tuhandeid kordi. Romantilised filmid jutustavad sellest ja paljud lalud räägivad armastusest. Armastus on nagu ufod, kellest paljud räägivad, aga vähesed on näinud.Vello Salo arvamust armastusest kuulasime religiooni tunnis, kus saime sellest hea ülevaate. Armastus on läbi aegade olnud väga oluline. Isegi piibel räägib seda: "Ligimest tuleb armastada kui iseennast.". Samuti tuleb alati meeles pidada, et teistele ei tohiks teha seda, mida ei taheta, et sulle endile tehtaks. Et elu oleks täis armastust, ei tohiks kokku hoida ilusate sõnade ja tegude pealt. Lihtsuses peitub võlu, nagu on ka väidetud. Mõni pisike asi võib panna naerma, õnnelikuks teha ja panna tundma, et armastan. Armastusel on palju erinevaid tähendusi ja seda kasutatakse erinevatel juhtudel. Näiteks võib armastada maiustusi, suve, korvpalli ...
Abiutient-keskkoolilõpetaja Abosluutne-täielik Abstrakne-mõtteliselt üldistav Absurne-mõttetu Adekvaatselt-võrdselt Bakalaureus-I-ne teaduslik kraad Balansseerima-tasakaalustama Banaalne-labane Barbaarne-metsik Bareljeef-skulptuur Daatum-kuupäevav Dateerima-kuupäeva panema Defekt-puue Defitsiitne-haruldane Degenerant-mandunud isik Efekt-mulje Eksemplar-üksikese Entsüklopeedia-teatmeteos Fajanss-peen valge savi Familiaarne-tuttavlik Filigraanne-Peen Forsseerima-liialdama Fundamentaalne-põhjapanev Garaaz-autokuur Garanteerima-tagama Garantii-tagatis Generatsioon-Põlvkond Gigantne-hiigelsuur Illustreerima-teksti joonistega täiendama Immigrant-Sisserändaja Immuunne-tõvekindel Insener-kõrgema tehnilise haridusega inimene Intelligent-haritlane Kabinet-tööruum Kalligraafia-ilukiri Kandidaat-kohataotleja Karahvin-klaasist jooginõu Karakull-säbrulise villaga lamba nahk Li kvideerima-organisatsiooni,äri-vmt tegevust lõpetama Mandariin-tsitrusvili...
Omadussõnade definitsioonid 7. klassi eesti keele õpikus ja töövihikus.
Keele tekkimine Keele tekkimine Keele tekkimise kohta on Ühed ütlevad, et palju hüpoteese, kuid süstematiseeritud keel sai ühelegi pole kindlat alguse juba Homo habilise kinnitust (2,3 - 2,4m aastat tagasi) ajal Samas, kui teised väidavad, et enne Homo erectust (1,8m aastat tagasi) ja Homo heidelbergensist (0,6m aastat tagasi) küll keelt kui suhtlusvahendit ei eksisteerinud Keele tekkimine Igaljuhul keele teke mahub kuhugi ajavahemikku 2,32,4 miljonit aastat tagasi ja 50 000 aastat tagasi. Esimesteks keelteks, mille olemasolu on kindel ja mille ajajärk on teada, on sumeri, egiptuse ja akk...
Kas eesti keelel on tulevikku? Eesti keel on meie rahvasümbol. Keelt kõneleb väikse rahva kohta ligi miljon inimest. Kas eesti keele on tulevikku või on keel hääbumas? Eesti on iseseisev riik ja see on suur kultuuri osa. Iseseisvus annab eesti riigile võimaluse oma keelt arendada ja maailmas seda rohkem edasi viia. Aga kes seda sooviksid kõneleda? Inimesed kes soovivad Eestisse elama tulla või eestlaste järeltulijad kes elavad väljaspool Eestit ja soovivad oma kultuuri ja keelt tunda. Seega keegi ei suru Eestile oma
Kuidas elad, Eestimaa laps? Kuidas siis elab tänapäeval üks laps Eestimaal? Palju oleneb sellest, kellega võrrelda. Kui võrrelda Eesti lapsi näiteks Aafrika lastega, siis tundub, et elab hästi. Kui aga Euroopa riikide lastega siis võiks ka paremini. Kõik sõltub ikkagi sellest, kellega ja mis teemal võrrelda. Tegelikult pole ju Eestimaal laste elul viga midagi. On olemas lasteaiad, kus saab käia. On head koolid, kust saab erinevate testide tulemuste põhjal päris hea hariduse. Edasiõppimise võimalused on samuti mitmekülgsed. Mis on aga tegelikult lapsele hea? Kas piisab sellest, kui on kõht täis ja riided seljas? Kas on see hea, kui laps saab varakult lasteaeda minna või hoopis see, kui ta saab kaua emaga kodus olla? Mulle tundub, et parem oleks see, kui laps saaks võimalikult palju aega oma vanematega koos olla. Kuid tihti pole see võimalik, vanemad peavad tööle minema, et kuidagi oma eluga hakkam...
Millisena näen Holden Caulfieldi Mina näen Holden Caulfieldi sõbraliku ja lahke 17- aastase poisina. Ta teeb oma asju nagu ikka noored teismelised teevad. Tema päritolu on ühest korralikust perest, kes elas New Yorgis. Ta käis Pencey koolis ja ta sai kõige paemini läbi ajalooõpetajaga. Ta valetas alati ennast vanemaks . Holden on keskmist kasvu, rahvus on tal ameeriklane ja ta kannab peas punast jahimütsi. Holden on iseloomu poolest korralik, teotahteline ja oskab teha elule valikuid. Ta on alati hooliv oma kaaslastesse, ta tunneb hirmu üksi olla. Ta on endaga aegajalt ka konfliktis. Holden vihkab valet, sest talle ei ole see meelt mööda . Ta käitub ebaviisakalt, sest ta valetab ennast aegajalt vanemaks. Holdenile meeldib valetada ja käituda mõtlematult. Holden mõtleb tihti tüdrukutest ja kodust ära põgenemist. Tema suhted teiste inimestega on halvad, ta ei saa läbi oma perekonnaga, väl...
Hundikäpp Heino Väli Laane tänavas valiti pealikut, kuna Laane Tänava äärsesse võpsikusse oli ehitatud kindlus. Kindluse ehitamise algatajaks oli Punarautsik, ehk küll keegi poistest polnud varem kindlust ehitanud, edenes see nende käes hästi, sest nad võtsid oma tööd tõsiselt. Endamõistetavalt toimis ehitustööd täielikult saladuskatte all. Neid oli siin viis poissi, see oli kogu nende kamp. Härra Maase Habemetutt oli tähtsalt õieli ja ta hoidis mõlemat aia röövlit pluusikraest. Nagu võis oletada keeraski härra Maasi sisse proua Sikka üürimaja õueväravast. Ülo ja Ats oli varastanud 2 korvitäit võõrasemasid ja sõid seal maasikaid. Mis siis nüüd saab, küsis viimaks proua Kesa. Loomulikult tuleb kahjud kinni maksta. Kuid härra Maasi leidis väljapääsu, proua tulgu temale võla eest aeda tööle, ta makstab viisteist senti tunnis. Nad vaidlesid ja tingisid kaua ,kuni leppisid 1...
Täiskasvanute maailma saladusi avastades Igal inimesel on saladused, neid saladusi me hoiame, kanname endaga kaasas, kuid kui aeg tuleb siis räägime neist kasvõi võõrastele, peaasi et kellegagi rääkida saaks. Kas pole mitte nii, et mida vanemaks inimene jääb, seda vähem elurõõmu temasse püsima jääb, inimene satub rutiini ohvriks. Kahjuks on tänapäeva ühiskonnas eesmärgiks teenida võimalikult palju raha, ning majanduslikult võimalikult kõrgele tõusta. Miks inimesed hindavad materiaalseid väärtusi nõnda kõrgelt, nagu miski muu ei loeks, mida rohkem raha inimene teenib seda õnnelikum ta on? Kas tõesti on see tänapäeva arusaam, õnnest ning täisväärtuslikust elust. Raha ei tee kedagi õnnelikuks, ainult hetkeliselt. Pere, sõbrad, tuttavad on need kes teevad selle elu elamis väärseks. Kõige paremini kirjeldab täiskasvanute maailma avastamist ''Toome helbed''. Kui Mariest oli saanud juba võrratu noor d...
Robinson Crusoest endast Robinson Crusoe pärines saksa soost perekonnast. Ta sündis 1633 Inglismaal. Tema esialgne nimi oli Kreutznaer või Kreutznär. Vastu oma vanemate tahtmist põgenes ta kodunt ja hakkas meremeheks. Kõige algus Peale kodust põgenemist otsustas ta saada meremeheks. Ühel merereisil sattus ta tema laev mauridest piraatide kätte. Pärast kaht aastat orjapõlve Põhja-Afrikas suutis ta põgeneda Ta päästis laev mis oli teel Brasiiliasse Laeva kapten aitas crusoel rajada Brasiiliasse istanduse Elu Brasiilias ja laeva õnnetus Robinson lõi Brasiiliasse oma suhkruroo istanduse Paari aastaga sai ta seal nii palju raha , et ta sai talule jalad alla. Varsti tekkis vajadus lisa tööjõule. Robinsonil ja teistel suhkruroo kasvatajatel tekkis idee minna Afrikasse orjade järele Teel Afrikasse tõusis torm ja laev jäi madalikule Ja laev läks põhja. Laeva hukk ja uus elu saarel. ...
Mees, kes teadis ussisõnu Mees kes teadis ussisõnu on raamat mis räägi vanast ajast. Raamatu peategelaseks on Leemet kellel on viis aastat vanem õde Salme, onu Vootele ning ema Linda.Leemet sündis külas sest tema isale meeldisid raudmeeste kombed kui Leemeti emale ei meeldinud külas elada ning ka hakkas läbi käima karuga. Ema jäi isale karuga olles vahele ning isale läksid ussisõnade lausumine sassi ning karu hammustas isal pea otsast ära. Peale isa surma läks ema metsa elama ning selleks ajaks oli saanud Leemet aastaseks. Metsas hakkas ema kasvatama hunte kes neile piima andsid. Onu vootele õpetas Leemetile ussisõnu. Ussisõnadega sai ............Veel elas metsas poiss nimega Pärtel. Poisid huvitas väga kuidas külas elatakse ning ühel päeval käisid nad seda ka vaatamas. Külas söödi leiba ning neid üllatas veel see te külas tehti heina ja kooti. Veel elas metsa rästik Ints nende tutvus algas siis kui Le...
"Videvik" raamatuesitlus Taavi Poll 10d Raamatust: Raamatu pealkiri: "Videvik" Autor: Stephenie Meyer Ilmunud aastal 2008. Kirjastus Pegasus. Raamatu tõlkinud eesti keelde: Marge Paal Sündmuskoht Teose sündmustik leiab aset väikeses Forksi linnas, kus elab natuke üle 3000 inimese ning kus kõik inimesed tunnevad üksteist. Peategelased Edward Cullen - vampiir Isabella Marie Swan Renee Swan Bella ema Charlie - Bella isa Phil Dwyer Bella uus pesapallurist isa James jäljekütt, ihkab Bella surma Carlisle Cullen väikelinna arst Cullenite pere vampiirid, kes toituvad ainult loomade verest Jacob Black Swanide pere tuttav Victoria Jamesiga koos Laurent kuulub Jamesi gruppi Sisukokkuvõte Isabella Swan kolib Arizonast süngesse Forksi linna oma isa Charlie juurde ning kohtub seal Edward Culleniga. Bella armub Edwardisse ...
Eesti keel ja kultuur Me elame kiiresti muutuvas maailmas, kohas, kus väikeste riikide keelt ning kultuuri on hakanud mõjutama maailmas enim räägitavad keeled, sest neid on töö leidmisel vaja. Eestit on viimastel aastatel mõjutama hakanud inglise keel ning seda kõige rohkem noorte seas, kes peaks just hoolitsema keele säilimise eest. Oma heaolu tagamiseks ei peeta tihtipeale lugu sugulastest, vendadest, õdedest. See võib tuleneda põlvkondade vahelisest mõistmatusest, mis üha enam hakkab välja lööma tänu kiiresti arenevale massimeediale ning selle kergele kättesaadavusele. Rahvas seguneb, rändab välja, omandab uued tavad ning käitumisnormid. Keelde tulevad uued originaalsed väljendid, mis toovad kaasa algupäraste sõnade ja väljendite unustamise. Eesti kultuuri ning keelt on mõjutanud mitmed suurriigid nagu näiteks Venemaa ja Saksamaa. Riigina, eriti sellises mõõdus nagu Eesti, peaksime üritama edas...
Ortograafia ja hääldus Reegel Näide Milles eksitakse 1. Pärast diftongi kirjutatakse k, Seifi Kirjutatakse häälduse järgi seiffi ja p, t ja f ühekordselt Kõiki kõikki, sest ei teata reeglit. Diftongis peab olema kõrvuti kaks või enam erinevat täishäälikut 2. Kaashäälikuühendis Kaslane Kirjutatakse valesti kuulmise järgi, kirjutatakse kõik tähed Kristalne näiteks kaslane. Tuleb määrata välde ühekordselt Trepjas 3. Kui liide algab sama tähega, Keskkond Kirjutatakse valesti, kuna näiteks millega lõpeb sõna, siis ei Õhkkond sõnades keskkond...
Sõnar Sõnar on rakendus, mis aitab kiiresti leida sobiva reegli, kui tekib kahtlus, kas kasutada suurt või väikest algustähte, panna koma või mitte, kirjutada kokku või lahku. Sõnar on koostatud nii, et selle kasutamine ei eelda grammatikaterminite tundmist. Tulemuse leidmiseks tuleb vastata lihtsatele valikvastustega küsimustele, mille juures on abiks erinevad keelenäited. Peamenüüs on valik erinevaid alateemasid. Loetellu kuuluvad: algustäht, kokkukirjutamine, kirjavahemärgid, sarnased sõnad, nimede ja numbrite kirjutamine, lühendamine ja ametikirjade kirjutamine. Sõnari tõhusaks kasutamiseks tuleks seda enne lähemalt õppida. Kui vajutada peamenüüs Algustähe ikooni peale, siis avaneb valik: · Koht/ehitis/paikkond ( Toome kirik, Narva jõgi) · Teos/väljaanne ( ,,Kõrboja peremees", Õhtuleht ) · Sündmus (jõulud ) · Asutus/organisatsioon ( TTÜ, Pärnu Linnavalitsus ) · Seotud riigi või ...
Hingerahu soojendab südant Hingerahu sisemine harmoonia, kui süda on muredest prii. Usun, et iga inimene vajab rahu hinges ning stabiilsust oma elus. Paraku võib aga teekond selleni olla üsna käänuline ning pinde täis, kuna elame ühiskonnas, kus see pole üks prioriteetidest. Kuidas siis saavutada hingerahu, mis soojendaks südant? Kõik algab iseendast. Ennekõike tuleb õppida ennast armastama ning seejärel saavad seda teha ka teised. Tehes kellelegi midagi head, kiirgab see tagasi, kasvõi naeratuse näol. Elades inimeste rõõmudele kaasa, saame ka ise selle arvelt õnnelikud olla. Raamatus ,,Sinilind" läksid peategelased teekonnale, kus nad õppisid nägema ja hindama ka halle linde enda ümber. Nähes teiste rõõme, soojenes ka nende endi süda. Lapsed tegid palju teiste heaks, aga samas said ka ise väga palju vastu. Lähedased soojendavad südant. Olles armastatud, muutub ka hingeelu stabiilsemaks. Kuulates teise...
EESTI, EESTLANE JA EESTI KEEL KLASS........................................ 7-12.KLASS Mis aastal hakkas kehtima Eesti praegune põhiseadus? 1992 Mis oli Kalevipoja laeva nimi? Lennuk Mis värvi passid antakse Euroopa Liidu kodanike lemmikloomadele? Sinised Mitu Eesti naist on pälvinud Vabadussõja risti? Üks. Mis kuu on Mihklikuu? September. Mis aastal sai eesti endale esimese presidendi? 1938 Mille puhul antakse inimesele Lõvi märk? Tulekahjus või veeõnnetuses kellegi elu päästmise eest. Millised on Koidula kolm eesnime? Lydia Emile Florentine Mitu maailmarekordit püstitas Jaan Talts? 43 Kes konfeerisid Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlust? Annely Peebo, Marko Matvere Mitu liiget kuulub Tallinna linnavolikokku? 63 Kuidas nimetatakse Eesti teise astme kohtuid? Ringkonnakohtud Millal kinnitati Eesti riigi vapp? (pp/kk/aa) 19.06.1923 Millal sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks? (pp/kk/aa) 1.mai 2004 ...
EESTI, EESTLANE JA EESTI KEEL KLASS........................................ 1-6.KLASS Milline on Tartu tunnuslause? Heade mõtete linn Millises Eesti linnas asub mänguasjamuuseum? Tartus Mis kuu on Jürikuu? Aprill Millised on Eesti lipu värvid? Sinine, must ja valge Mis aastal oli Tallinn Euroopa Kultuuripealinn? 2011 Kas meie rahvuslill Rukilill on umbrohi? Jah Milline linn on Eesti talvepealinn? Otepää. Kas Haljala asub Saaremaal? Ei. Milliste sõnadega algab Eesti hümn? (esimesed 5) Mu isamaa, mu õnn ja rõõm... Kes on Eesti president? Toomas Hendrik Ilves Milline on Eesti idapoolne naaberriik? Venemaa Kes on Eesti rahvuslind? Suitsupääsuke Kus asub riigikogu? Toompea lossis Mitu maakonda on Eestis? 15
Tänapäeva noori ohustavad pahed Alkohol, suitsetamine ja narkootikumid on tänapäeval levinud pahed. Kuigi alkohol ja suitsetamine on lubatud vaid täiskasvanutele, ei ole alkoholi- ja tubakatoodete tarbimine võõras ka alaealistele. Lisaks sellele leidub ka noori, kes on ennast narkootikumidega sidunud. Tänapäeval on peaaegu enamik noori enne täisealiseks saamist tarbinud mõnd alkohoolset jooki. Mõni on teinud seda vaid korra, aga leidub ka neid, kes seda regulaarselt tarbivad. Oma esimese katse alkoholiga teevad noored enamasti puhtalt uudishimu pärast. Nad ei ole eriti teadlikud alkoholi mõjudest ning kuna alkohol on alaealistele keelatud, siis meelitab ka see neid seda toodet proovima. Alkohol on muutunud noorte pidudel lahutamatuks osaks. Mõni joob omasuguste seltskonnas olles sellepärast, et ennast vabamalt tunda ja lõõgastuda. Leidub ka neid, kes tarbivad alkohoolseid jooke ainult sellepärast, et ...
Millises Eestis tahaksid elada? Eesti- väike riik, mis asub Euroopas. Eestil on oma kultuur, keel ja tavad, mis eristavad teda teistest riikidest. Minu jaoks on see vaid väike osake maailmast ning ei arva, et mul oleks siin head võimalused tulevikus hakkama saada. Praegune Eesti ei meeldi mulle, siin pole midagi kutsuvat ning noortel on siin vägagi raske hakkama saada. Milline peaks Eesti olema, et ma sooviks siin elada? Hetkel ei kujuta ma oma tulevikku Eestis kuidagi ette ning olen plaaninud siit peale kooli lõpetamist lahkuda. Soovin endale head elu ning arvan, et Eesti ei suuda mulle seda pakkuda. Olen alati soovinud elada välismaal suures linnas, kus mind ei tunta, olen kõigile võõras ning saan alata oma elu täiesti puhtalt lehelt. Olla üksi, kõigist tuttavatest eemal ja püüda panna tulevikule hea alus ilma teiste abita oleks üks huvitavamaid kuid ka raskemaid asju mida ma soovin teha. Eestis ...
Vepslased Kus elavad, naabrid? Vepslased elavad Äänisjärve (Oneega) edelarannikul (põhja- ehk äänisvepslased) ning järvest lõunasse jääva Vepsa kõrgustiku piirkonnas (kesk- ja lõunavepslased). Vepslaste asuala on administratiivselt killustatud. Karjala Vabariigis elavatel põhjavepslastel on oma autonoomne territoorium (Soutar´ve ehk Seltozero rahvusvald). Leningradi oblasti ida- ning Vologda oblasti loodepoolsetel ääremaadel elavatel kesk- ja lõunavepslastel pole mingisugust autonoomiat. Vepslaste lähimad soome-ugri naabrid on karjalased ja ingerisoomlased. Rahvaarv, väljasuremisoht 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 8240 vepslast. 1989. aasta andmeil oli neid tollase Vene NFSV territooriumil 12 142. Seega on vepslaste arvukus oluliselt langenud. Põhjuseid on mitmeid, nii kogu postsotsialistlikku Venemaad vaevav demograafiline kriis kui ka jätkuv venestumine. Oht täielikult välja surra on reaalselt...
Meelevald - mille nimel sina teenid? Mk 10:42-45 "Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles neile: "Te teate, et need, keda peetakse rahvaste valitsejaiks, peremehetsevad nende üle ja nende suured meelevallatsevad nende kallal. Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane, sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud. et lasta end teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!" Kogu meie maailm on üles ehitatud rahavõimu peale. Selle peale, et enne tuleb raskelt rügada ja erinevaid rikkust ja au jagavaid asju taodelda, kui saab keskenduda tõelisele elule - perekonnale ka sõpradele; ligimestele ja keskkonnale. Meie seas levivad muinasjutud, kuidas postiljonist sai miljonär; kuidas perenaine loteriiga võitis, nagu rätsep Õhk; kuidas targad noored mõtlesid välja Skype'i ja müüsid õigel ajal maha ja said rikkaks. Kes ...
Unistuste Kool Unistuste koolis tohiks olla raske mõelda. Seal peab olema kõik mis sulle meeldib. Paljudele arvatavasti meeldiks väga kui klassides oleksid tugitoolid nende väikeste puupinkide asemel, kirjutama ei peaks ja mis veelgi parem, lühemad tunnid ja pikemad vahetunnid. Minu unistuste kool peaks olema väike ja hubane koolimaja. Seal peaks olema kindlasti ka spordisaal koos jõusaali, sauna ja basseiniga. Ka staadion peaks seal olema, kuna mis õige kool see on kus staadioni pole. Klassides peab olema igal õpilasel oma tugitool, kus ta saaks lõõgastuda ja kuulata mida õpetajal öelda on. Tundides võib süüa ja juua palju soovid, õpetaja ei pahanda aga õppetöö peab olema tehtud. Vihikutesse kirjutama ei pea, võib kasutada selle asemel arvutit. Kooli väljanägemine peab olema hästi ilus, nii seest kui ka väljast. Seest peab olema kool hubane ja jätma õpilastele mulje, et nad oleksid nagu...
XXXX Gümnaasium Jaan Kross Referaat XXXXX XII klass XXXX 2016 ELULUGU Jaan Kross on sündinud 19. veebruaril 1920 aastal Tallinnas. Jaan Kross oli Eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross sündis Tallinnas ning õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. 1938. aastal astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais jaKomis, kust vabanes 1954. aastal. Jaan Kross suri 27 detsember 2007. Pärast naasmist hakkas 1954. ...
Peamine on jääda iseendaks. Maailmas on miljardeid inimesi, kõik on väga erinevad ning igal ühel on oma positiivsed ja negatiivsed küljed. Vaatamata sellele, et igaüks on omamoodi isiksus, kipuvad inimesed seda peitma ning näitavad ennast teisiti, kui nad tegelikult on. Me kohtame elus väga palju erinevaid inimesi, mis saaks siis kui kõik need inimesed sarnaneksid üksteisele. Kui poleks igaühel oma naer, stiil, maailmavaade ja muu tunnustav, poleks seda mis teeks meid eriliseks ning meeldejäävaks. Kõik tunduks halli massina, mis muudaks päeva veelgi igavamaks. Seepärast on väga tähtis, kui sul on olemas oma enda tunnusmärk, see mis muudab su eriliseks, ning jätab su kellegi mõttesse pikkaks ajaks. Igaühte armastatakse selle eest, et ta on keegi ning keegi selline, kes pole nagu kõik. Inimesed armastavad isiksust, mitte jäljendit. Kindlasti ei saa öelda, et me kõik oleme ideaalsed ning ei vaja muutusi, keegi pole täiuslik, igal üh...
Interneti poolt ja vastu Internet on tänapäeval väga populaarne. Seda kasutades tavaliselt ei mõelda, on see hea või halb. Võiks öelda, et peaaegu igal teisel inimesel on kodus arvuti, milles kindlasti ka internet. Interneti kasutamisel on väga lai mõte, seda kasutatakse väga erinevatel põhjustel, kuna see võimaldab peaaegu kõike. Üks interneti headest külgedest on see, et ta on tänapäeva üks suurimaid infoallikaid. Ta võimaldab absoluudselt kõike, mida üks tänapäeva inimene võiks tahta. On olemas interneti leheküljed, kus saab lugeda raamatuid, vaadata filme ning näiteks kuulata raadiot. Internet on suureks konkurendiks paljudele tootjatele. Milleks osta koju raamatuid, käia raamatukogus või raisata raha kallitele televiisoritele, kui on olemas üks ainus koht, kus saab tegeleda kas või kõigega korraga. Ka mina eelistan rohkem interneti kasutamist. Praegune arvutitehnoloogia võimaldab palj...
Milles peitub õnn.. ? Sõna õnn on laialdase mõttega ning iga inimese jaoks tähendab see erinevat.On raske ette näha seda, mis võib teha inimest õnnelikuks, kellegi jaoks peitub õnn armastuses, kellegi jaoks rahas. See kõik sõltub sellest, milliseid maailmavaateid me omame. Keegi ei saa öelda täpselt, mis on õnn, kuna see on iga ühe täiesti individuaalne tunne. Kellegi jaoks raha on õnn, keegi aga kannatab selle tõttu. Kõige populaarsemad õnne teemad, mida mainitakse heaolus, on armastus, lapsed, ema, isa, sõbrad ja nii edasi ehk ma olen õnnelik, sest mul on palju sõpru, ma olen õnnelik sest mul on lapsed jms. Maailmas võib paljudest pisiasjadest leida õnne, kuid tihtipeale inimesed lihtsalt kõnnivad neist mööda. Minujaoks pole õnn mitte ainult: auto, suur maja, taskutäis raha,armastus, vaid ka sellised asjad nagu kellegi naeratus, heasõna või olemasolu. Raske on vastata küsimusele mis on õnn, kuna erinevas olukorras on õnn täiest...
Kirgastav hetk Kirgastav hetk minu jaoks on midagi sellist, mida ei saa kogeda iga päev, mis nõuab veidi ootamist ja tööd. Mõnikord võib see saabuda plaanitult, mõnikord täiesti kogemata. Kirgastusega kaasnev tunne on meeliülendav, kuid see võib koosneda hoopis erinevatest emotsioonidest, mõnikord isegi vastandlikest. Minu eriline hetk polnud midagi väga ainulaadset, sest koos minuga koges seda ligi 30 000 inimest. Nimelt, mina kirgastusin laulupeol. On võimas tunne olla traditsioonidest osavõtja ja nende edasikandja. Laulupeo traditsiooni võimsust suurendab teadmine, et enne mind on seda 140 aastat läbi viidud ning peale mind tuleb neid aastaid veel kindlasti sama palju, loodetavasti rohkemgi. Iga viie aasta tagant sellist suursündmust korraldada on piisav aeg, sest kui teha ühislaulmisi iga nädal, kui palju meid siis kohale ilmuks? Ootus võimendab helisid. Koorilauljad alustavad oma...
Kindlam on astuda, kui tead kuhu oled teel Elus on oluline omada eesmärke ja seada sihte. Iga inimene astub oma rada pidi. Näiteks, kirjanikud loovad maailmu omaenese vaadetest ja fiktsioonist. Nad panevad oma mõtted elama ning annavad tegelaste kaudu edasi enda ideed ja arvamused. Iga kirjandusteos on kui eraldiseisev reaalsus: neis on tegelased, keda päriselt ei eksisteeri ja seadused, mis väljaspool raamatut ei kehti. Klassika suurkujud Emile Zola, Sophokles, Prosper Mérimée on oma looduga kujundanud minu maailmapilti ja teekonda. Kõigepealt tooksin esile Emile Zola, kes oli prantsuse vabakutseline kirjanik ja naturalismi esindaja. Ta on mulle sügavat muljet avaldanud teosega ,,Théresé Raquin''. Raamatu meestegelasel Camillel on eesmärk silme ees. Ta soovib saada edukaks ja tuntuks ning liigub kindlalt oma sihi suunas; ta teab, et miski ei sünni üleö...
Elulugu Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Looming Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni...
Mis on õnn? Õnn on väga lai mõiste ja tähendab erinevatele inimestele erinevat, õnn ei ole mingi asi, vaid tunne. Mõned arvavad, et õnn on see, kui oled rikas, teised on õnnelikud, kui neil on piisavalt raha, et pere ära toita. Mõned on õnnelikud, kui nad saavad kokku oma sõpradega, teised aga on õnnelikud, kui koolis läheb hästi. Minu jaoks on õnn rahulolu iseenda ja lähedastega. Maailmas on tohutult palju erinevaid inimesi, kuid kas on ka inimesi, keda teevad samad asjad õnnelikuks? Mina arvan, et armastus teeb inimesed õnnelikuks ja annab elule teise vaatenurga.Kuid armastust ei saa otsida ja õnnelikuks ei saa õnne otsides, õnn tuleb ise sinu juurde. Inimesed tihtipeale otsivad õnne valedest kohtadest ja on pettunud, kui saavad aru, et polegi nii õnnelikud saavutades seda mida nad tahtsid. Tihitipeale on õnn väikestes asjades, mida me tavalise...
Suhtlus kui emotsioon? Inimene on ühsikondlik olend, kelle elu koosneb suhetest. Juba imikueast ümbritsevad meid perekonnaliikmed ning sugulased. Minnes elus edasi, lisanduvad lasteaia-, kooli- ning töökaaslased. Ka armsamad ja silmarõõmud. Igapäevaelu koosnebki suhetest - omandades uusi sõprusi, uusi tehinguid, uusi vaateid. Suhtlemisest ei saa üle ega ümber, see lihtsalt on kõikjal. Sotsiaalsus on silmnähtavalt muutunud viimastel aegadel. Inimestevahelised suhted ei ole enam nii intiimsed ning emotsionaalsed, kui varem. Väga palju on lisandunud virtuaalsuhteid, millest meie esivanemad ei osanud aimatagi. Tihti kipub juhtuma, et virtuaalmaailmas jagatakse rohkem rõõmu- ning põõnaperioode kui silmast- silma kohtumistel. Ma ei arva virtuaalsuhetest halvasti, kuid ega see mind piiritutesse kõrgustesse ka ei vii. Reaalses elus on emotsioonide jagamine siiski teistsugune, soojem ni...
Eesmärk pühitseb abinõu Kõik seavad endale elus eesmärke, mille poole püüelda. Vahendid ,kuidas keegi nendeni jõuab, on aga väga erinevad. Üsna suur osa selles on inimese iseloomul ning meid ümbritseb väga palju erinevaid isiksusi. Ühed neist on sellised ,kes on valmis oma tahtmise saamiseks kas või üle laipade minema, teised püüavad arvestada kaaslaste huve, samas mitte loobudes enda omadest .Kolmandad on sellised, kellele on kõige olulisem vaid kaaslaste arvamus ,loobudes seetõttu enda eesmärkidest ja soovidest. Poliitika on valdkond ,milles toimuvaid tehinguid ja vahendeid eesmärgini jõudmiseks peetakse tihtilugu valeks ning alatuks, otseloomulikult pole see alati nii. Kas aga kõik abinõud mis võetakse kasutusele poliitiliste küsimuste lahendamiseks, on alati õilsad? Meedia kajastab väga palju seda ,kuidas riigi kõrgemates koridorides toimuvad erinevad altkäemaksu skandaalid, onupojapoliitika n...
Miks ma tahan elad sünnimaal? Agris Adamberg 10LR Ma ei saa aru inimestest kes räägivad, et välismaal on kõvasti parem palk, elu ja tööd jätkub ka majandus sulutise ajal. Ja ilma mõtlemata lähvad välismaale ilma, et teaks kas neil seal tööd on või ei. Nagu paljud Eestis töö kaotanud inimesed rääkisid, et Soomes on tööd. Kuid tegelikus oli sama nagu Eestis. Mu vanavanemad ja onu on ka tööl soomes ja nemad ei saanud arumis imede maa see soome olema peaks, et seal töö otsa ei saa. Ka neil oli vahepeal hetki millal ei teadnud kas peale seda obiekti on veel tööd või mitte. Minu jaoks oleks küll väga raske otsus minna elama välismaale. Heal juhul võiks seal kuu või kaks töötada aga päris elama minna ei tahaks. Sest ...
Virtuaalmaailm 21. sajandi üks eluliselt vajalik osa on kahtlemata internet. Virtuaalmaailma vahendusel suhtlevad igapäevaselt miljond inimesed. Internet võimaldab mängida mänge, teha kiirelt tehinguid, lugeda taamatuid, kuulata muusikat, vaadata filme ja palju muud (mugav). Paljud tänapäeva inimesed ei kujuta elu ette ilma arvutivõrguta. Kas virtuaalmaailm on muutunud meie elus liiga tähtsaks ning mis on selle head ja halvad küljed ?(55) Arvutiekraanil võib igaüks muutuda kellegiks teiseks : ilusamaks, targemaks, huvitavamaks. Jututubades vesteldes võib ükskõik kellest saada kuulus jalgpallur, korvpallur või laulja. See vabadus olla keegi teine ongi tihti virtuaalmaailmas paeluv ja üks paljudest põhjustest, miks inimesed internetti kasutavad. Kuid selles vabaduses võivad peituda mõningad ohud, sest nooruk või täiskasvanu ei tea, kes temaga tegelikult teiselpool arvutiekraani suhtleb. Nii nagu elus leidub ka virtuaalma...
Suhtlusportaalides kasutava keel muutub veel arusaamatumaks. Inimesed muuutuvad laisemaks sellepärast, et neile on kõik lihtsaks ja kättesaadavaks tehtud interneti abiga. Suhtlusportaalides kirjutab inimene kõigest ja temale sobiva viisil, ega pea mõtlema eesti keele reeglitele, kuidas gramaatiliselt õigesti kirjutada. Selle tagajärjel võivad inimesed hakata kasutama ametlikes kirjades sama keelt, mida nad kasutavad suhtluportaalides. Lõpuks võib juhtuda, et gramatiliselt õige eesti keel võib kaduda ning noorte slängisõnadest võib saada päris suhtluskeel. 3.Kokkuvõte Võrgu suhtluses kasutatav keel erineb traditsioonilistest allkeelest ning varieerub ka ise sõltuvalt suhtlusvormist, kasutavast programmist, suhtlemise eesmärgist, suhtlejate taustast ning omavahelistest suhetest. Suhtlusportaalides kasutatav keel on väga erinev gramaatilisest keelest. Suhtlusportaalides kasutatakse väga palju lühendeid, et infot kiiremini edasi anda
Pärnu Linnavalitsuse haridusosakond lastekaitsespetsialistile Ethel Alviste Väike-Jõe 1-4 80023 Pärnu Tel:+372 56793764 Apellatsioon Palun vaadata uuesti läbi minu lapse Romet Alviste lasteaiakohataotlus, mis on esitatud 21.06.2007 Arvestades asjaolusid, et laps on pandud nimekirja alates sünnihetkest, sooviksin teada põhjust, miks ei ole rahuldatud siiani otsust laps nimekirja kanda. Lasteaia koht on vajalik, kuna lapsevanemana soovin, et mu laps saaks areneda normaalses keskkonnas koos teiste lastega. Ethel Alviste Pärnus,12. Oktoobril 2011
..............................4-5 Uurimus..............................................................................................................................................6 Kokkuvõte...........................................................................................................................................7 Kasutatud allikad...............................................................................................................................8 Sissejuhatus Eesti keel on väga värvikas ja ilus keel, kuid siiski võib vahel juhtuda nii, et mõnest mõttest aru saamine võtab kaua aega või jääb üldse arusaamatuks. Lastele võib tihti keerukalt väljendatud lause arusaamatuks jääda. Nii juhtus ka Eno Raua teoses ,,Peep ja sõnad" Peebuga, tema jaoks olid sõnad tuttavad, aga tähendused olid hoopis midagi muud, kui Peep arvas. Suvel vanaema ja vanisa juures olles juhtus sellised arusaamatuid hetki Peebuga päris tihti
Minu põlvkond ja selle tulevik Eestis Tänapäeva noored tahavad avastada maailma, minnes õppima või töötama välismaale. See aitab noortel inimestel laiendada silmaringi ja anda oma edasiseks eluks julgust ja kogemust. Ka minu tuttavad läksid Austraaliasse tööle, et proovida midagi uut ja huvitavat. Samuti minnakse välismaale tööle sealse kõrgema palga ja paremate elamistingimuste pärast. Eesti rahvas on väga töökas ja truu rahvast , just sellepärast võtavad välismaalased tööle eestlasi. Kuid miks valisid minu sõbrad töötamiseks Austraalia? Kuna kõik inimesed ainulaadsed, siis oli neil erinevaid vaikuid, mõned tahtsid sinna minna vaid sealse looduse ja loomariigi pärast, teised aga selleks, et kogeda midagi sellist, millest nad kunagi unistada ei osanud. Tänapäeval liigub informatsioon nii kiiresti, et kohe on teada, kuhu on hea tööle või õppima minna. Austraalia palk on kõrge võrreldes Eesti normaa...
Elu vabatahtlikuna Maailmas on palju probleeme, mis ootavad lahendusi. Sama palju on ka häid ideid, mis ootavad ärategemist. Ent võib juhtuda, et mõni teema jääbki igavesti oma lahendust ootama, kui loodetakse vaid teistele inimestele. Ei tasu unustada iseennast, sest kõigi meie teod on tähtsad! Üks kõige kättesaadavam ja tihti ka tõhusam võimalus on hakata endale meeldivas valdkonnas vabatahtlikuks. Vabatahtlik tegevus on inimese vaba valik teha midagi ühiskonna heaks. See on võimalus anda oma panus just selles mahus ja vormis, mis tegijale sobib, muutes oma väikeste ja suurte heategudega maailma. Veelgi olulisem on, et läbi selle muutub ka inimese enda maailm. Inimene võib kokku puutuda vabatahtliku tegevusega tegeledes uute väljakutsetega, mis pakuvad väärtuslikke elukogemusi ning enesekindlust erinevates olukordades hakkama saamiseks. Vabatahtlikuna saab hõlpsalt proovida, kas sinus on juhiomadusi,...
Rimantas Simkunas 12b Arutlus (,,Inimese Teekond") Karl Ristikivi sai tuntuks kui romaanikirjanikuna,kuid Eesti kirjanduses tuntakse teda ka kui luuletajat.Karl Ristikivi on andnud välja ainult ühe luulekogu ,mis kannab nime ,,Inimese Teekond",oma luulekogus on autor avaladanud luuletusi,mille sisuks on suhted ajaga,Jumalaga, ja kodumaaga. Karl Ristikivi oli üks Eesti kirjanikest ,kes oli paguluses Rootsis ja oma kirjutatud luuletuses ,,Kojuigatsus-kauguseigatsus"kirjeldas kuivõrd suur võib olla inimeste nastolgia oma kodumaa vastu,kes olid sunnitud pagendama ennast võõrriik ja elama seal.Oma teises luuletuses mida tuntakse kui ,,Ei,meie ei tule kunagi tagasi siia randa" nime järgi, omab sisu sellest kui noor oli kunagi Eesti riik ja et,kuidas see muutus peale võimu muutust-vanaks ja halliks,kuid selle luuletuse l...
Väike prints Oma mõtestes peab inimene jääma alati nooreks. Noorena on ju igal inimisel olnud suured ja kaugeleküündivad unistused. Kõik on tahtnud saada maailma parimaks: maailmakuulsaks näiteljaks, üle maailma tuntud füüsikuks, uusi seadusi avastada bioloogias, sportlaseks, kes võidab olümpiakulla. Miks siis nüüd on unistused niivõrd mandunud, et paljud meist ei julge enam ülikoolilegi mõelda? On siis tõesti kunagised elu ideaalid tunnistatud puhtaks lapsikuseks? Miks on kõik helged mõtted lootusetult maha maetud? Kas me tõesti hakkame vananema juba enne, kui meie kohta lakatakse ütlemast ,, lapsed" ? Ainult lapsed teavad, mida nad ostivad. Nagu väiksel printsil oli oma imetilluke plaanet, on ka lastel oma pisike maailm, millest väljaspool laiutab tundmatus. Lapsepõlve meenutades tundus kõik nii lihtne ja selge. Polnud vajadust lanegtada raskeid otsuseid, kuna elus polnud veel k...
· Nimeta teose peategelane, kirjelda ta välimust ja iseloomusta teda (kuidas ta käitus, millest ta unistas, mida ta tähtsaks pidas, millega ta tegeles jne). · Jaga tegelased kahte gruppi (nt head tegelased ja halvad tegelased). Kirjuta iga tegelase kohta üks lause, et põhjendada, miks sa selle tegelase just sinna gruppi paigutasid. · Kujutle, et sa saad ühe tegelase valida oma sõbraks. Nimeta tegelane ja põhjenda, miks sa just teda oma sõbraks tahaksid. · Kirjelda oma tundeid lugemise ajal (kellele sa tundsid kaasa, keda hukka mõistsid, kes äratas imetlust jne). · Nimeta teose põhisündmus ja selle sündmusega seotud teised sündmused toimumise järjekorras. · Mille poolest on raamatus kujutatu sarnane tänapäevase kooli ja lastega. Mis on raamatus kujutatud ajal ja tänapäeval teistmoodi? · Mida said raamatu lugedes teada sellest, mida sa enne ei teadnud?
Eesti keele häälikud jagunevad: - täishäälikud (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü) - kaashäälikud - sulghäälikud (K, P, T, G, B, D) - suluta kaashäälikud (H, J, L, M, N, R, V, S, C, F, S, Z, Z, X, Y) Helilisuse järgi jagatakse häälikud: - helilised häälikud (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü, L, M, N, R, V, J) - helitud häälikud (K, P, T, G, B, D, F, H, S, S, Z, Z) Vokaalid on häälikud, mis moodustatakse häälekurdude osalusel ja nii, et õhuvool pääseb suust pidevalt ning takistuseta välja. Vokaalid erinevad üksteisest artikulatoorselt moodustuskoha poolest. Vokaalide akustilistest omadustest on olulisim nende formantkoostis ehk see, missugustesse häälelaine sagedusribadesse on koondunud kõige rohkem akustilist energiat. Konsonandid on häälikud, mille moodustamisel tekitatakse suuõõnes või huultel mingi osaline või täielik takistus. Konsonandid erinevad üksteisest artikulatoorselt nii mood...
Õpetajate päeva kõne Tere, armsad ja austatud õpetajad Tänane päev on minu arvates pühendatud tähtsamatele inimestele, keda mina tean õpetajatele. On ju öeldud, et õpetaja on elukutse, mis õpetab teisi elukutseid, ja see amet pole kerge. Õpetaja vastutus on suurem, kui me oskame ette kujutadagi. Ma pole küll ise kunagi õpetajana tööd teinud, väljaarvatud tänane päev, kuid ma olen kindel, veendudes selle ühe päevaga juba, et õpetaja olla on väga väsitav ja raske. Õpetajad on ju need inimesed, kes panevad meile tarkuseteri pähe. Nad õpetavad meile, et oma kohustused tuleb alati ära teha ja lubadustest tuleb kinni pidada. Aga kas me oleme kunagi mõelnud sellele, et kust kohast võtavad õpetajad oma tarkused ja oskused? Vastus on lihtne: nad võtavad need oma peast, sest kunagi on ka nemad pidanud kõvasti vaeva nägema nende omandamisega. Kellelegi ei kuku tarkus niisama pähe. Kõik peavad selleks ise vaeva näge...
käsitlused, mille tegemist on takistanud just sobiva andmekogu puudumine. Kuigi korpuses on juba kõigist eesti murretest kokku ligi 400 000 tekstisõna, on automaatanalüüse võimaldav tekstide märgendamine alles algusjärgus. Samas ka korpuse kogumaht peaks kasvama vähemalt miljoni tekstisõnani, et selle põhjal oleks võimalik grammatilisi nähtusi uurida. Korpuse valmimist on seni toetatud piiratult eri allikatest (Eesti Teadusfond, programm ,,Eesti keel ja rahvuskultuur" jm), tööd on koordineerinud 0,5 kohaga töötav teadur ning konkreetseid tööülesandeid täitnud magistrandid ja doktorandid. Korpuse edukaks valmimiseks oleks vaja vähemalt kaht põhikohaga teadurit järgnevaks viieks aastaks ning võimalust palgata töövõtulepingutega suuremas mahus tehnilise töö tegijaid. Korpuse valmimine ja uurijatele kasutatavaks tegemine tähendaks kogu eesti murdeuurimise jõudmist uuele tasemele. Murdearhiivide tänapäevastamine
Harivald Tamm Pidasin kskord Harala seltsimajas peohtul knet, et pike on suur ja punane kana ja planeedid ning thed pole midagi muud kui munad,mida ta visalt haub, ja et Harala asundus on ainult krbsemusta tpp hel neist isevrki munadest,ja et pikese haudumisaeg saab varsti lbi ja siis hoidke piip ja prillid- maakera plahvatab kildudeks. Teisel peval oli keegi Leivandile klistanud, et Tamme poisil on kruvid jlle logisema hakanud. see on ammu teada,et talumeeste kujutlusvimest piisab ksnes mra vedrukke ette seadmiseks. Aga nende juhmardite seas oli ks ngus lesk, kellega mul tuli ilus armastuslugu nagu kriminaalromaanis. Lpuks lin kigele kega ja prutasin Brasiiliasse, kus sattusin vihma kest rsta alla. hel peval leidsin,et kogu mu elu on nurjunud, tahtsin korraks nha veel vaid kahte kuuske Siimu karjamaal,kus me koolist tulles salamahti poistega suitsu tmbasime. Minust ji maha mrdunud sombreero troopikaje kaldale ja ks lind tegi temasse p...
Mari-Liis Leinus 10.C Millist Vana-Kreeka jumalat oleks Eestile vaja? Essee Minu arvates võib seda küsimust mitmeti tõlgendada ning ka vastuseid võib anda sellele erinevaid. Mõnele ühiskonnaprobleemile oleks kindlasti lahenduseks ka mõne Vana-Kreeka jumala kohalolek ning abi. Üheks mureküsimuseks Eestimaal on ülesaamine raskest majanduskriisist, sellega kaasnev töökohtade vähesus. Siinkohal võiks appi tulla jumal Hermes, kes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi jumal. Samuti kaitses ta ettevõtjaid. Tema kavalusest võiks abi olla tööturu ülesehitamisel, selle hallamisel. Tema abiga saaksid meie paljud töötud tööd ning üldine inimeste heaolu, elatustase paraneks märgatava...
KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka Vennas on väike, kuid tubli. LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE osa järel koolon, kui järgneb loetelu. Loetelu järel on mõttekriips, kui Alo, Ilo ja Ülo-- kõik nad olid järgneb kokkuvõttev osa. süüdi. Kui kokkuvõttev sõna puudub, pole ka Süüdlased olid Alo, Ilo ja Ülo. koolonit ega mõttekriipsu. matrjoska ...
Tuntud maailma kirjanikud, kes on eestis elanud Eesti on väga tuntud riik, kultuuripealinnana, muusikute, kunstnikute ja samuti ka väga eriliste kirjanike poolest. On väga tuntuid noori, vanu kuid samuti ka eluaja ära elanud kirjanike, kelle teosed on erinevalt vanusest veelgi väga tuntud ja tänapäeva pärased. On palju alaealisi- ja täiskasvanud noori kirjanike, või üleüldse algajaid, kes pürgivad vanemate ja tuntumate jälgedes, et saavutada samamoodi kuulsat tausta ja teoseid. Kirjanik saab olla ka eri alal, näiteks kirjutades luuletusi, romaane, laste-, seiklus-, kriminaal- või muinasjutte jne.. Igal kirjanikul on oma taust ja erinev maailmavaade, mis teda inspireerib oma teost kirjutama. Üks tunnetuim eesti esimene luuletaja on Jaak Peterson, kelle anded ja teosed ulatusid ainult 21-eluaastani. Ta küll ei jõudnud kirjutada palju luuletusi, kuid need vähesed olid oma aja, sisukuse, tunnete ja stiili poolest kaugel ees ajast j...
Miks tahan elada välismaal ?! Viimasel ajal on suureks probleemiks inimeste tahe lahkuda, põhjuseks lihtsalt kas liigne töö ja vähene palk, või pole midagi sellist millega tahetakse tegeleda sünnimaal. Aeg on paratamatult meie vaenlane, ning tiksudes meie elukella vähemaks võib ta panna meie mõttemaailma uusi illusioone, hulljulgeid tegusid või hoopis mingisuguseid mõtteid, mille täide viimiseks on meil vaja veidi rohkem kui on käeulatses. Meile on antud niipalju võimalusi üle kogu selle maa kus me elame. Vaid vähesed kasutavad võimalusi selle avastamiseks. Miks mitte võtta võimalus ja avastada ning vaadata, rikastada ennast kogemustega ning õppida teiste rahvaste kultuuri. See mida räägitakse kooli raamatutes ning see, mida me õpime oma silmaga on nagu paraleeluniversumid. Meil on võimalus õppida erinevaid keeli ja täiustada ka neid keeli, mida oleme juba kodumaal õppinud, kuid mis erinevad siiski välism...
1. Mõisted Homonüümid-samakirjapildiga aga eri tähendusega sõnad Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad Antonüümid-vastandtähenduslikud sõnad 2. Häälikute liigitus. 3. Silbitamise reeglid. 1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4.kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi- us-te; 5.liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps; 6.võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-...
Väärtuste ja tarbimise rägastikus Tuntud füüsik Albert Einstein on öelnud: " Mitte kõike, mis loeb, ei saa lugeda, ja mitte kõik, mida saab lugeda, ei loe." Vaadates tänapäeva ühiskonda, näib, et oleme aja jooksul suutnud unustada selle lihtsa tõe. Liberalistlik maailmavaade on endaga kaasa toonud arusaama, et kõik müüdav on tingimata ka väärtuslik. Seetõttu on tekkinud olukord, kus inimeste jaoks on oluline kasuahnus ja võim. Tõeliste väärtuste jaoks ei jätku enam aega ning tagajärgedele ei soovita mõelda. Isekuse ja ahnuse lämmatamine näib olevat ületamatult keerukas. Vaadates minevikku, näeme, et tänapäeva inimese väärtushinnangud erinevad kardinaalselt eelmiste põlvkondade omadest. Elu materiaalne ning moraalne pool olid varem üksteisest selgelt eraldatud. 21. sajandil on aga väärtusliku ja väärtusetu vahel vahet tegemine keerulisem kui kunagi varem. Demokraatia ning liberalismi võidukäik on viinud...
Täiskasvanute maailma saladusi avastades Igal inimesel on saladused, neid saladusi me hoiame, kanname endaga kaasas, kuid kui aeg tuleb siis räägime neist kasvõi võõrastele, peaasi et kellegagi rääkida saaks. Kas pole mitte nii, et mida vanemaks inimene jääb, seda vähem elurõõmu temasse püsima jääb, inimene satub rutiini ohvriks. Kahjuks on tänapäeva ühiskonnas eesmärgiks teenida võimalikult palju raha, ning majanduslikult võimalikult kõrgele tõusta. Miks inimesed hindavad materiaalseid väärtusi nõnda kõrgelt, nagu miski muu ei loeks, mida rohkem raha seda õnnelikum oled? Kas tõesti on see tänapäeva arusaam, õnnest ning täisväärtuslikust elust. Raha ei tee kedagi õnnelikuks, ainult hetkeliselt, pere, sõbrad, tuttavad on need kes teevad selle elu elamist väärt. Kõige paremini kirjeldab täiskasvanute maailma avastamist ''Toome helbed''. Mariest oli juba saamas võrratu noor daam, kes kahjuks vandu...
Lõpetamise kõne Enne kui ma täna alustan tooksin välja selle,et kui see kõne on kehva siis on see teie enda süü kuna Erinevalt näiteks Marist kellel on eriline anne kõnedele valiti just mind välja tänaseks kõnepidajaks. Nüüd kui see on selge ma alustaksin.Kui me tulime Pärnu Hansa Gümnaasiumi olime kui koolipidi ekslev kamp ja igaüks tundis vaid paari inimest koolipeale.Olime kõik erinevate huvide ja taustaga ja ainus mis meid ühendas oli mõte,et need tutvumismängud on ikka jube imelikud. Nüüd peale kolme koosveedetud aastat oleme arenenud koosekslevaks kambaks ja saanud lähedasemaks.Arvan et kui mängiksime mõnda tutvumismängu nüüd teaksin kõigi nimesid ja võibolla lemmikvärvigi. Üks evulutsiooniga kaasnevaid teooriaid on,et liigid arenevad rohkem läbi vapustavate sündmuste ja selle koolitee läbimine on olnud 1 nendest. Teine samuti paljukuuldud ütlus vähemalt minu vanaisa poolt on see,et rauda peab ...
Tänapäeva inimesed peaksid lugema rohkem raamatuid Tänapäeva inimesed, eelkõige noored, veedavad aina rohkem aega arvuti ja televiisori ees, kuid mitte raamatuid lugedes. Kuid miks on nüüdisajal raamatute osatähtsus langenud ning milleks peaksid inimesed lugema rohkem raamatuid? Raamatute lugemine on väga kasulik. See arendab mõttemaailma ja analüüsivõimet ning tuleb oluliselt kasuks tulevikus, näiteks 12. klassi lõpukirjandi sooritamisel. Raamatute lugemine lisaks rikastab ka sõnavara, arendab keelt, tundeid, fantaasiat ning väljendusoskust. Raamatute hulka kuuluvad ka õpikud ning teatmekirjandus, kust leiab palju huvitavat ning eelkõige vajalikku informatsiooni. Teatmekirjandusteoste lugemine aitab ka lihtsamini elus hakkama saada ning inimesel on kergem tulevikus omale sobivat eriala valida. Isegi kui olla mingis valdkonnas professionaal, on kasulik uurida, mida arvavad teised sama tegevusala...
Isamaa ja tema saatus eesti kirjanduses. Meie isamaa ajalugu on väga keeruline.Eestit on kimbutanud paljud rüüsteretked,mõningad sõjad ja meie üle on võimutsenud mitmed erinevad rahvad.See ei ole jätnud märki ainult inimeste hingedesse ja mälestustesse, vaid sügav jälg on talletatud isegi kirjandusse ja selle arengusse. 19.sajandil sai alguse Baltimaades venestamisprogramm.Selle poliitika eesmärgiks oli piirimaade venestamine. See ei tähendanud ainult seda , et kogu asjaajamine läheb vene keelseks,vaid sellel oli laiaulatuslikum mõte.Selline poliitiline muutus oli Eesti kultuurielule väga rängakas hoobiks.See omakorda hakkas literatuuri evolutsiooni pidurdama.Ülikoolides läks õpe venekeelseks,mille tagajärjel langes kirjaoskajate tase.Venestamise ajal oli tsensuur ennekuulmatult suur ja karm.Kontrolliti,mida eestlased oma raamatutes ja väljaannetes kirjutavad.Keelatud oli rahvuslike ideede õhutamine ja võimudevastased laused ja mõ...
Viina katk Alkoholi ja selle liigtarbimine on järjest suurenev ja muret tekitavam probleem .Selle vägijoogi manustamine on tervisele väga kahjulik , kuid tundub ,et inimesed ei hooli sellest ning tarbivad kraadidega jooke aina sagedamini.Kahjuks aga on muutunud joomine noorte kodanike seas üha populaarsemaks ja parimaks viisiks peale rasket koolinädalat lõõgastuda.See aga omakorda soodustab alkoholisõltuvust ,millest on keeruline lahti saada. See nii-öelda külmarohi tekitab palju kahjusid,millel võivad olla katastroofilised tagajärjed. Eestis sureb otseselt või osaliselt alkoholiga seotud põhjustel igal aastal tuhandeid inimesi.Tohutult hukkub ligimesi tervisekahjustuste tõttu.Enamustel regulaarsetel tarbijatel on maksakahjustustused või muud seedeelundkonna haigused,mida ei ole võimalik terveks ravida.Suurenenud on ka enesetapjate arv.Selle vägijoogi süül toimub Eesti teedel igapäevaselt mitmeid ränku liiklusõnnetusi,kus on ka hukkunu...
LA COMEDIE Ehk reklaam esitlusele ,,Minu Tehnikamaailm" The Narr Nii Tark Näidend ~8 minutit Tegelased: Krat Iin; eliidi esindaja, endassetõmbunud geenius (raamat alati endaga kaasas) Rran Eth; müügiagent, kes püüab iga hinna eest oma toodet kliendi pähe moosida I Klassiruum, taustaks mõnus dzasspala vms. - (sammud, köhatus) - (tõstab hetkeks pea, uurib peanupust jalataldadeni, pilk range ja hindav) - Eem... Tere? - Mida teile vaja? (külm) - Rran Eth ,,Tehnikamaailma" reklaamiagentuurist. (nimi tahvlile) Mitte mu nime tagurpidi lugeda, kui võimalik... Tulin tutvustama teile parimat taevaste loomingut, mis eales maa peale on säranud meie suurepärast ajakirja, mis kõlabki kõikvõimsalt: Tehnikamaailm (laiutab käsi). - Kiitus kiituseks, aga mul on vaja fakte. Asugem koge asja kallale. (pilk süvenenud raamatusse) - Fakte? (iga järgneva hüüatusega paberhunnik õhku) Fakte! Fakte! Fakte! Kog...
Minu Eesti Inimese kodumaa on kindlasti üks väga tähtis osa tema elust. Me elame siin maal, oleme siin sündinud ja ilmselt ka sureme siin. Selleks, aga et me elu siin natukenegi mugavam oleks peaksime me otsima võimalusi, et enda elukvaliteeti parandada. Tihti süüdistame me oma halvas olukorras just oma ja nõuame temalt abi, aga kas tõesti peab riik kõiki aitama? See, mida iga inimene oma riigilt ootab on väga erinev. Mõned meist vajavad rohkem abi, kui teised, aga samas on ka olemas inimesi, kes seda abi ära kuritarvitavad. Inglise keeles on selle kohta üks väga hea mõiste- freeloader, ehk siis inimene, kes elab teiste, või siis oma kodumaa kulul. Tekib küsimus, et miks aidatakse selliseid inimesi, aga samas võivad mõned, kellel abi väga palju rohkem tarvis, üldse ilma abita jääda. Liikudes edasi abivajajate juurest abipakkujate juurde tuleb tõdeda, et meie riik ei ole üldsegi halval järjel ja on me...
Argumenteerimine ja demagoogiavõtted analüüsitud artiklis Minu poolt loetud artikli autoriks on Evelyn Kaldoja ning tema kirjutise teemaks: kool pole eesmärk omaette. Autori peamiseks eesmärgiks selle artikli puhul on inimeste võõrutamine arvamusest, et eliitkoolis käinutele on kõik teed valla. Evelyn Kaldoja esimeseks argumendiks on, et haridus on vaid vahend, mitte saavutus, mis inimese igapäevatöö tema eest ära teeb. Näite toob ta enda elust - isegi kui ta oleks eliitkooli asemel käinud täiesti tavalises maakoolis, oleks ta olnud ikkagi võimeline sisse saama nii Tartu kui ka Helsinki Ülikoolide magistriõppe tasuta kohale. Tema teiseks argumendiks on, et alles kooliikka jõudnud laste jaoks on tähtsam kooli asukoht ning mitte see, kas tegemist on eliitkooli või tavalise kooliga. Algkooliealised, kes alles kooli lähevad, saavad tavakoolis harjuda kooliskäimisega ning neil ei ole kohe eliitkooli õppimistampi peal. Kol...
Töötus- kaasaja suurim probleem Eestis Eesti Vabariik taasiseseisvus 20. augustil 1991. aastal. Selle ajaga on riigis väga palju muutunud. Nõukogude Liidu ajal oli kõigile tagatud töökoht ja elukoht. Praegusel ajal peab igaüks töö- ja elukoha hankimiseks ise vaeva nägema. Tänapäeval, kui on vähe rikkaid ja palju kehvemal elujärjel inimesi on elukoha leidmine küllaltki raske. Elukohti on tegelikult palju, tekib juurdegi, kuid kodu soetamiseks peab tihti suuri laenusid võtma. Ilma töökohata aga laenu ei saa. Kõige suuremaks probleemiks ongi Eestis minu meelest suur töötus. Tänapäeval on eluga toimetulek välismaal lihtsam. Paljud noored on tööpuuduse tõttu Eestist välismaale tööle läinud. Parema meelega oleksid nad kindlasti kodumaal, kuid siinsete palkadega ei ole võimalik ära elada. (Tihtipeale pakub välismaal tööandja lisaks töökohale ka elukohta). Väikese palga ja kõrgete üürhindadega ei olegi mõtet Eestis töö...
Mina Suhtlejana Tõnis Paluoja AV1 Minu jaoks on suhtlemine kõige meeldivam siis,kui ma tunnen ennast selles seltskonnas mugavalt ja kindlalt,kui ma tean,et sinna ma peangi kuuluma.Uued situatsioonid on minu jaoks alati olnud suured pähklid.Ma ei harju tavaliselt esimestel päevadel kõigega ära,tavaliselt võtab see kuu aega,kui ma juba ennast kodusemalt tundma hakkan.Isegi Kunstikooli algus oli minu jaoks kohati närvesööv aeg.Teadsin,et need inimesed on erilised ja sõbralikud,aga mõnikord mõtlesin,et kas see on siiski ikkagi see,mida mina tahan.Ma olen võõras olukorras suhteliselt passiivne tüüp,mul on ennast raske kohe teistele avada eriti ,kui neid on palju ja mina olen üksi.See,et ma mõnikord suhtlusest osa ei võtta ei tähenda veel,et ma ei oleks aktiivne ega ei avaks päevas kordagi suud.Ma võin rääkida,rääkida,rääkida hiliste õhtutundid...
Minu inimesed minu kodumaa inimesed? Ma olen eestlane ja seda üsna suure uhkusega, sest ma armastan oma kodumaad, see on selline armas ja väike maalapike, mis mahub täpselt südamesse. Armastan ka inimesi, kes minu isamaa pinnal elavad, minu inimesi. Kuigi taasiseseisvunud Eesti elanikud erinevad väga meie esivanematest. Nemad laulsid ikka rõõmuga ,,Eestlane olla on uhke ja hää, kui mind eestlaseks loodi". Minu põlvkond võib seda küll laulda, aga ma ei usu, et seda ka südames tundtakse. Eesti inimesed virisevad alalõpmata, vahet pidamata, kogu aeg. Keegi ei jaksa ära kuulata. Praegused pensinoärid tahavad tagasi oma nõukogude aega, kui nad elasid hästi tööpuudusest polnud haisugi, raha oli rohkem, poes oli kõik odavam ja üldse oli elu palju lihtsam. Kõige tähtsamal kohal on muidugi raha. Kõik eestlased tahavad rikkad olla ja isegi kui nad materiaalselt on rikkad, siis neile ikka ei piisa ...
Tänavaküsitlus Käisime Ellega Viimsi tänavatel inimesi küsitlemas. Kuna ilm oli halb, siis eriti palju inimesi meie teele ei jäänud, aga paar tükki me siiski leidsime. Meie küsimuseks oli, et mis on teie arvates Viimsis puudu ning noore 12-aastase Susanna arvates, on siit puudu üks suur ja korralik kaubanduskeskus, kus oleks kõik olemas. Samas jällegi poe koristaja Leila leiab, et on puudu hoopis üks suur turg. ,,Mina käin tihti linnas just turul, ma ei mäletagi millal ma viimati korralikult poes käisin, sest turult saan ma alati kõik vajaliku," sõnab ta. 20-aastane Kristjan leiab, et Viimsist puudub üks korralik kino. "Selleks, et head kinoelamust saada, tuleb alati linna sõita, aga see võtab nii kaua aega, miks meil ei võiks siis siin Viimsis ühte head kino olla?" lausub ta. Siis kohtasime tänaval sportlikku kahe-lapse ema Paula't, kes ütles nii: "Mina, kes ma igapäevaselt sporti teen, ausan seda väga, et koolil oleks oma staadion. S...
Tänapäeval ei jõua ilma lõputunnistuseta kaugele. Hariduse all peetakse silmas enamasti koolis käimist ja õppimist. Selle omandamiseks kulub päris mitu aastat ja saadav lõputunnistus peaks enamasti tagama püsiva töökoha ning edukuse tulevikus. Kuid kas see ikka on nii? Arvatakse, et kui inimesel on koolilõputunnistus, siis on ta tulevikus ka edukas. Ta on saanud erialased teadmised ning tehes oma alal tööd, koguneb neid juurde ning selle tulemusena tõustakse karjääriredelil ülespoole. Mida rohkem enda teadmisi täiendad, seda kiiremini ja kaugemale on võimalik oma karjääri arendada. On ka öeldud, et haridust pole vaja elus läbilöömiseks. Piisab, kui inimene suudab vabalt suhelda, on avatud ning elukogemusega. Enamik ameteid vajab ka loogilist lähenemist, kogemusi ning laia Seda võib nimetada ka loomulikuks intelligentsiks. Lisaks sellele tulevad kasuks ka head sidemed, sest tuttavatele pakutakse häid ametikohti kergekäel...
Infoühiskond on tekkinud arvutite hea kättesaadavuse ning interneti kiire leviku tõttu. Kuid nagu paljudel asjadel, on ka sellel oma võlud ja valud. Positiivseks teeb interneti see, et ta lihtsustab igapäevaseid toiminguid ning aitab kaasa info kiirele levikule. Negatiivseks aga, seal peituvad ohud. Internet teeb elu mugavamaks, lihtsamaks ja kiiremaks sellega, et mõne nupulevajutusega saab õppida võõrkeeli, toastki välja astumata osta riideid, ilma kontorisse minemata teha pangatoiminguid, isegi kui ei ole käinud välismaal, saab sealt asju tellida ning paljud ametid võimaldavad ka kodust lahkumata töö ära teha. Seega ei pea paljude asjade tegemiseks ,,lillegi liigutama'' ja igapäevased toimingud võib kasvõi voodist tõusmata ära teha. Info kiire levik võimaldab lugeda kõige värskeimaid uudiseid ning kui on näiteks tulemas suur torm, saab sellest varakult inimestele teada anda ja nii ära hoida suuremaid katastroofe. Lisaks sellele on tän...
TIIT SOKK KORVPALLUR JA TREENER TIIT SOKK Eesti esimene ja tõenäoliselt ka viimane olümpiavõitja. Sokust räägitakse, kui läbi aegade ühes parimast Eesti korvpallurist. Kas ta ka tõesti parim oli, ei oska vast keegi öelda, kuid tiitlite poolest on teda kindlasti väga raske edestada. TIIT SOKK Auhinnakappi kaunistavad veel 1986 ja 1990 MM-i hõbedad ning 1989 EM-i pronks. 1981 aastal võitis ta aga juba noorte EM-il kulla ja 1983. juunioride MM hõbeda. Eesti meistriliigast on meistritiitlid ette näidata aastast 1984, 1985 TPI ning 1992 Kalevi meeskonna koosseisus. TIIT SOKK Kuid Sokk pole ainult Euroopas ja N. Liidus nime teinud, ta on tulnud ka USA-s WBL-i meistriks Youngstown Pridega(WBL- liiga, kus tohtisid osaleda vaid kuni 195cm pikkad mängijad). TIIT...
annaabi.ee 
