Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu inimesed - minu kodumaa inimesed? (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Minu inimesed – minu kodumaa inimesed?
Ma olen eestlane ja seda üsna suure uhkusega, sest ma armastan oma kodumaad , see on selline armas ja väike maalapike, mis mahub täpselt südamesse. Armastan ka inimesi, kes minu isamaa pinnal elavad, minu inimesi. Kuigi taasiseseisvunud Eesti elanikud erinevad väga meie esivanematest. Nemad laulsid ikka rõõmuga „Eestlane olla on uhke ja hää, kui mind eestlaseks loodi“. Minu põlvkond võib seda küll laulda , aga ma ei usu, et seda ka südames tundtakse.
Eesti inimesed virisevad alalõpmata, vahet pidamata, kogu aeg. Keegi ei jaksa ära kuulata. Praegused pensinoärid tahavad tagasi oma nõukogude aega, kui nad elasid hästi – tööpuudusest polnud haisugi, raha oli rohkem, poes oli kõik odavam ja üldse oli elu palju lihtsam. Kõige tähtsamal kohal on muidugi raha. Kõik eestlased tahavad rikkad olla ja isegi kui nad materiaalselt on rikkad, siis neile ikka ei piisa ning nad hakkavad hädaldama. Neil võib isegi olla suur maja, hea auto ja tasustatud töö, ikka leiavad nad midagi, mis neile ei meeldi. Minu jaoks on raha tähtis, aga kindlasti mitte esimesel kohal.
Ajalugu näitab, et eesti rahvas on nii paljugi läbi elanud, aga isegi raskustes on meie esivanemad kokku hoidnud ja hakkama saanud. Huvitav siis, et miks tänapäeval eestlased nii ei käitu. Minu jaoks ainus koht, kus meie rahvas ühte hingab , on laulu- ja tantsupidu . Olen ise mõlemast osa võtnud ja tundnud seda ühtekuuluvustunnet. Laulda koos mitmete tuhandete inimestega meie maa eest. See tunne seal laulukaare all on kirjeldamatu. Imelik ongi just see, et kui me väga tahame, suudame kokku hoida ja ühe asja eest võidelda, aga muul ajal, igapäevaelus ei väärtusta me teineteist peaaegu üldse.
Ma arvan, et eestlaste väärtushinnangutes on nii mõnelgi päris suured lüngad. Päris paljud minu arust ei oska hoida endale lähedasi inimesi ja nende olemasolust rõõmu tunda. Kogu aeg tahetakse midagi muud, midagi, mida veel ei ole, aga kordagi ei mõelda selle peale, et kas seda just on vaja. Ma ütlen tihti enda lähedastele, mida ma nende vastu tunnen ja kui tähtsad nad mulle on. See tunnetejagamine teeb südame soojaks ja suhted lihtsamaks. Ja nendele inimestele, kellega ma ei tunne mingitki sidet ja nendele, kes võib-olla häirivad mind, ei lähe ma seda oma arvamust nina alla hõõruma. Küll kõik leiavad oma tee ja nende elud on nende enda teha, ei ole mina see, kes teab kellegi teise elust midagi paremini.
Küsimus oligi siis selles, et kas ma tunnen, et minu jaoks tähtsad inimesed on ka minu kodumaa inimesed. Kurb, et pean eestlaste kohta nii mõnigi kord ütlema – nemad – aga tõesti mõne teema koha pealt ei tunne ma ennast üldse nendega samaselt . Eestlastega on raske suhelda, aga kindlasti on teistel rahvustel ka omad vead, millest mina ei tea midagi. Inimesed võiksid olla lihtsalt natuke sõbralikumad ja realistlikumad. Minu enda probleemidest ei pea kogu maailm teadma ja viriseda võin kodus omaette ka, ma ei lähe seda teistele nina alla hõõruma.
Minu inimesed - minu kodumaa inimesed #1 Minu inimesed - minu kodumaa inimesed #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kukun Õppematerjali autor
468-sõnaline arutlev kirjand teemal kui palju ma ennast üldse eestlasena tunnen ja miks mulle ei meeldi eestlased. õpetaja poolt kontrollimata, see tähendab seda, et võib sisaldada paari kirjaviga, aga hindeks sain 5.

Sarnased õppematerjalid

Kirjand - Miks on Eestis hea elada
1
docx

Kirjand - Miks on Eestis hea elada?

Miks on Eestis hea elada? Väga paljud inimesed on tõstatanud küsimuse kas eestis on hea elada ja kui on, siis miks. Väga hea on sellise teema puhul teha küsitlus, et näha erinevate inimeste mõtteid ja arvamusi. Eesti president toomas hendrik ilves tegigi nii. Tema üleskutsele reageerisid palju inimesed ja jagasid oma mõtteid teistega. Vastused reastati üles. Mõned argumendid meeldisid mulle väga, aga mõni oli mittesobiv ja mõni oli üldse teemast täiesti mööda minu arvates. Mulle väga meeldis väide : "Meil on alles vanarahvale tähtsad pühad ja uskumused ­ alates vastlapäevaliust ja lõpetades üle jaanitule hüppamisega. Piimahambadki visatakse ahjule." Tõesti on väga hea, et need säilinud on ja, et need kantakse edasi järgmistele põlkondadele.

Kirjandus
Uurimustöö identiteedi kohta
10
doc

Uurimustöö identiteedi kohta

Paljudel on tekkinud ka probleeme seoses sellega, et ta on teisest rahvusest.Palju on koolikiusamist seoses sellega, aga on ka selliseid juhtumeid kus lihtsalt, niisama annavad eestlased teisest rahvusest inimesele peksa. Täiskasvanud Paljudel Eestis elavatel venelastel on Eesti kodakondsus.Enamus neist räägivad ka väga hästi Eesti keelt.Eestis ei ole väga palju sisse rännanuid venelasi.Enamus on siin üles kasvnud.Nad kõik peavad ka Eestit oma kodumaaks.Enamus küsitluses osalenud inimesed on eluga Eestis väga rahul.Üks lausa ütles, et võrreldes Venemaaga on Eestis super hea elada.Enamus venelasi tajuvad rassismi.Paljud ütlesid, et Eestlased suhtuvad liiga üleolevalt venelastesse.Asjad olevat veel hullemad olnud Eelmisel sajandil NL-i ajal.Peaaegu kõik venelased arvavad, et venelased saavad võrreldes eestlastega vähem palka, kuid on ka mõistlikke venelasi, kes arvavad, et asi on ikkagi hariduses ja suhtumises töösse.Venelased

Uurimustöö
Nietzsche - Zarathustra eeskõne
12
rtf

Nietzsche - Zarathustra eeskõne

ESIMENE OSA Zarathustra eeskõne 1 Kui Zarathustra oli kolmkümmend aastat vana, jättis ta oma kodumaa ja oma kodumaa järve ning läks mägedesse. Siin nautis ca oma vaimu ja üksindust ega väsinud sellest kümnel aastal. Viimaks aga muutus teiseks ta süda, - ja ühel hommikul ta tõusis koidukumal, astus päikese ette ja kõneles talle nõnda: ,,Sina suur taevakeha! Mis oleks su õnn, kui sul poleks neid, kellele paista! Kümme aastat sa oled tõusnud üles mu koopani: sul oleks küllalt saanud oma valgusest ja sest teest ilma minuta, mu kotkata ja mu maota.

Filosoofia
Essee psühholoogias teemal-Eestlased kõrvaltvaates
4
doc

Essee psühholoogias teemal "Eestlased kõrvaltvaates"

rahvuse põhjal. Ka eestlased ise arvavad täpselt teadvat, milline on nende iseloom ja isiksus. Paljud eesti kirjanikud on oma teostes küllaltki täpselt suutnud väljendada eestlase stereotüüpset olemust ja isiksust, meenutagem siinkohal siis näiteks A. H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus"- seeriat või A. Kitzbergi näidendit ,,Libahunt", kus peaprobleemistik joonistub tegelaste vahel tekkinud rahvusliku erinevuse taustal. Eestlase iseloom avaldub minu arvates aga kõige tõesemalt ja värvikamalt A. Kivirähu teoses ,,Rehepapp" (2000). Sealne karakteristika võiks ühe allikana olla täiesti kasutatav mõnes eestlaste kui rahvuse iseloomu ja käitumist sügavuti lahkavas uurimustöös. Eestlane Kivirähule toetudes on omakasupüüdlik, ahne, egoistlik, salakaval, kohati isegi kuritahtlik ja pooldab igati suhtumist, mille kohaselt eestlase lemmiktoit on teine eestlane. Selline on tüüpiline

Psühholoogia
Mina ja Minu Maailm on väsinud vihkamast
6
doc

Mina ja Minu Maailm on väsinud vihkamast

,,Ma vihkan ... ."- lause, mida ma olen öelnud või mõelnud päris tihti. Kolme punkti asemele võiksin ma erinevaid sõnud: Teda, oma tööd, endist elukaaslast, kellest ma olen just lahku läinud, seda ilma jne. Väidetavalt pidi olema armastusest vihkamiseni üksainus samm. Neid inimesi/asju on ikka väga palju, liigagi palju mida ma vihkan või vihanud olen ja vahel ma tunnen, et see võtab minult meeletult energiat ära. Ma ei ole ainus, kes vihkab, ka minu sõbrad ja tuttavad, terve inimkond tunneb või on tundnud seda emotsiooni. Vahel kui sellele mõelda tundub see nii õõvastav ja hirmu tekitav, et minu loomuses on konflikte tekitada ja nende baasil siis vihata ja see nagu annaks õiguse teistele halba tekitada. Viha tundes teen ma halba ainult ise endale. Nõustun viha osas Luule Viilmaga, kes jõudis enda elu jooksul kirjutada päris mitu eneseabi õpikut väitis, et :" Viha minus on stress. Viha olemasolu tõmbab viha ligi ja

Filosoofia
Mõtteterad
60
docx

Mõtteterad

sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,teistele mõjuda. Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust. Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid. Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab

Kirjandus
Postmodernism Contra luules
26
doc

Postmodernism Contra luules

Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja", sõnas mees kirjatüki kohta lisaks. Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest. Selle nime all ja peamiselt autori enda kirjastatuna on ilmunud ligi paarkümmend luuleraamatut ja üks proosateos ­ lasteraamat ,,Presidendi suur saladus" (2004). Mees iseloomustab end kõige paremini lausega ,,Aga normaalne pole ma muidugi, jumala eest. Normaalsed inimesed ehitavad maju, täidavad kontoris mingeid pabereid, teevad süüa jms. Luuletamine on mul veres, ma luuletan spontaanselt, luuletan käsu/tellimuse peale, luuletan ka siis, kui tegelikult ei luuleta." 2001. aastal pälvis Contra Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest ning 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 4

Eesti keel
Kas Eestil on tulevikku
4
doc

Kas Eestil on tulevikku?

Eestlased on ajaloo vältel olnud väga kokkuhoidvad. Meie rahvuskaaslased on hoidnud Eesti lippu kõrgel nii heas kui ka halvas ja pole lasknud oma meelsust rikkuda isegi mitte teiste rahvaste agressiivsel pealetungil. Eestlase rahvustunnetus on vastavalt vajadusele olnud erinev. Praegu on meil seljatatud juba 18 aastat taasiseseisvust ja eestlane tunneb end päris kindlalt. Kindlustunne võib aga muuta inimese laisaks ja seada seeläbi ohtu riigi. ,,Rahvus eeldab ühist minevikku, ühtekuuluvustunnet olevikus ja soovi tulevikus midagi ühiselt ette võtta." Nii on öelnud 19. sajandil tegutsenud prantsuse teadlane ja filosoof Ernest Renau. Eestlastel on ühine minevik. Rahvusriigi eest olid valmis paljud mehed andma oma elu, selle püsimise eest taheti võidelda, aga kõrgemad võimud ei lubanud. Riigi taastamise eest tuldi ühisel

Eesti keel




Kommentaarid (1)

SvenL33T profiilipilt
SvenL33T: väga hea kirjand
07:06 27-05-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun