· Iga heategu on tehtud iseendale, lihtsalt vahel saavad sellest ka teised kasu. · Inimesed reisivad imetlemaks kõrgeid mägesid, suuri meresid, laiu jõgesid, piirituid ookeane ja tähtede sära, kuid iseendast lähevad nad mööda. · Unistustes ja mälestustes tundub kõik poole parem kui tegelikkuses. Sellepärast ongi vaja mälestusi taaselustada ja unistusi, mille nimel edasi elada. · Inimesed kutsuvad mind pidevalt reaalsusesse, kuid miks nad ei usu, et minu maailm ongi minu reaalsus... · Kiireim viis sõda lõpetada on sõda kaotada. · Inimene peab sööma, et elada, mitte elama, et süüa. · Minu võitlus on vastupidamine. · Alati on võimauls ämbrist mööda astuda. · Geniaalne pole see, kes mõtleb, et ta on geniaalne, vaid see, kes mõtleb geniaalselt. · Elu on lill, lõhnab ja pakub silmailu, kuid kasvab igasuguse sõnniku peal. · Ära unusta, et vaikus on mõnikord parim vastus....
Keeled on tähtsad Maailmas on palju keeli: Eestis on eesti keel, Inglismaal on inglise keel, Jaapanis jälle jaapani keel. Mõned maailmakeeltest on riigikeeled, mõned on aga keeled, mida kõnelevad rahvusvähemused või mida räägitakse vaid teatavates piirkondades (näiteks murded), sisserändajad rikastavad seda paletti omakorda enda keelte ja kultuuridega. Kõik nad kuuluvad ühisesse kultuuripärandisse, mis rikastab keskkonda, kus me elame. Tulemusliku koostöö aluseks on ühise keele valdamine. Juba piiblist on teada juhtum, et keelte paljusus ja üksteise mittemõistmine nurjas ühise eesmärgini jõudmise ning Paabeli torn jäigi ehitamata. Kui üksteisest aru ei saada, ei ole areng ükskõik mis eluvaldkonnas võimalik. Võõrkeelte oskus on muutunud tänapäeval väga tähtsaks. Isegi väikeses Eestis on käibel mitu keelt. Teenindaja peab oskama vähemalt nelja keelt (eesti, vene, inglise ja soome keelt), et klientidega suhelda. Am...
Antiikkirjandus kui Euroopa kultuuri mõjutaja 8.sajand eKr kuni 5.sajand pKr on olnud antiikaeg. Antiikaeg Euroopas hõlmab Vana-Kreekat ja Vana-Roomat. Seal on tekkinud ka kõige vanimad kirjandused, mis on olnud Euroopa kultuuri mõjutajaks. Kuid tekib küsimus, millega on antiikkirjandus mõjutanud Euroopa kultuuri? Antiikajast on tegelikult päris palju kandunud tänasesse päeva. Päris palju on ühist, kuidas samas ka päris palju on muutunud ja muutub veelgi. Siiski ju, mida aeg edasi, seda arenenumad riigid on ja väga palju tuleb uut juurde. Kuid mida on siis kaasa toonud antiikkirjandus Euroopa kultuurile ja kuidas on see seda kultuuri mõjutanud? Antiikteatrist on tänasesse teatrisse päris palju edasi kandunud. Antiikteatri algus on seotud usutseremooniaga ning etendusi hakkati etendama juba 2500 aastat tagasi. Tänases teatris on tõusvad pingiread ja lava, mis iseloomustas ka antiikteatr...
Viivi Luik ...Olen kindel, et ühel päeval ärkavad kõik surnud üles ja nende esimene küsimus on: kas saab lugeda üht uut raamatu väljasurevas keeles... I.B.Singer Koostajad: Andres Ingerman Anastaaia Goruskina Nina Fadeeva Natalia Kalinina SISU: 1. Elulugu 2. Teosed 3. Luuletused Elulugu I II III IV Elulugu I · VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. 19541965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. Esimene trükis ilmunud luuletus 1962. a. Esimene raamat 1965. a. Alates 1965. a. töötas Tallinnas arhvaarina ja raamatukoguhoidjana. Alates 1967. a kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjani...
Kergejõustiku ajalugu Tallinn 2009 Selle referaadi eesmärk ja põhiidee on tutvustada ühe vanima ja harrastatavama spordiala ajalugu ja teket. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge. Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr (esimeste Olümpiamängude ajal) võisteldi ainult staadionijooksus, kuid hiljem lisandusid ka pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. Iirimaal korraldati 12. sajandini niinimetatud Tailtenne'i mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (tänapäeva vasaraheite eellane), kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüpe. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbrita...
A. Gailit ´´ Toomas Nipernaadi ´´ Keset tihedat metsa ,ühe kiire vooluga jõe ääres asub kaks talu. Ühes talus elab tagasihoidlikult ja vaeselt metsavaht Kudisiim koos oma tütre Lokiga.Teises talus elab vanamees Habahannes koos oma tütre Mall-iga.Nendel on suur ja rikas talu, aga ise nad on rahaahned ja ülbed. Paari päeva pärast hakkasid parvetajad mööda jõge parvetama.Esimesed möödusid kiiresti ja ilma peatustetta.Hiljem tulid nooremad parvetajad ,kes jäid Habahannese talu juures pidama,kus neile pakuti sööki ja peavarju.Kui esimesed parvetajad olid ära läinud ,tuli mööda voolu veel üks parvetaja ,kes lasi ennast lihtsalt voolul kaasa kanda ,ega juhtinudgi parve.See oli Toomas Nipernaadi.Ta jäi metsavahi talu juures pidama.Ta palus neilt ainult üheks ööseks peavarju. Kuid järgmisel hommikul hakkas ta seal põldu harima ja talumaja parandama.Ühest päevast sai juba mitu.Kui Nipernaadi oli seal olnud juba 5 päeva ,pani Habahannes ...
Keelteoskus on rikkus Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on raske otsustada, mis on inimese jaoks rikkus. Kas mõeldakse ainult materiaalselt ja arvatakse, et rikkus = jõukus? Või mõeldakse selle all hoopis õnne? Neile küsimustele on raske vastata ja arvatavasti pole ükski neist ka tegelikult vale. Arvatavasti on rikkusel igale inimesele erinev tähendus. Aga keelteoskus, kas seda võib samuti pidada rikkuseks? Minu arvates on nüüdseks väga tähsalt kohal oskus rääkida. Oskus suhelda erinevate inimestega erinevates situatsioonides on alatihti edukuse võtmeks. Enam ei elata ainult oma perega kuskil sügavas metsasopis, kus kilomeetrite raadiuses pole ainsatki hinge. Puhtalt oma põllulapikese harimisega on raske, kui mitte võimatu, ära elada. Ükskõik milleks on vaja kellegagi suhelda ja tänu ülemaailmsele, kiirelt arenevale, infovahetusele tuleb seda ka võõrkeeltes teha. Lisaks se...
Põhja piiril Taara tammemetsa ääres seisis kalju peal Kalevite talu. Suureks kasvades lahkusid kolm poega igaüks oma teed. Kes läks venemaale,kes tuiskas Turjamaale ja kes lendas kotkaga kodumaast kaugele,kaugele Viru randa, kuhu rajas ka isikliku riigi. Lesknaine, kes elas läänemaal, leidis kana,tedremuna ja varesepoja,kõigist kolmest said isemoodi tegelased. Kanast kasvas kena tütarlaps Salme,munast tütar Linda ja varesepojast orjaplika. Salme läks tähele,ja Linda läks Kalevile. Kalevil ja Lindal sündisid 3poega. Viimane neist,kõige tugevam, peale Kalevi surma. Linda oli väga hädas kosilastega,ükskord ka tuuslar käinud Lindat ähvardamas käinud,lubas põlgamise eest kätte maksta. Samal ajal kui mehed metsas jahti pidasid,sõitis Soome tuulatark Lindat röövima-lubas ju too põlgamise eest kätte maksta. Uku aga märkas ning soovis Lindat aidata,piksevälj lõi tuuslarisse ja sealsamas muutus Linda kõrgeks kivisambaks. Mehed aga said koju jõu...
Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume või mõne muu libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Varustus Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise samm...
August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälgu teos ,,Õitsev meri" algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu. Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja mõtlik. Tal oli kaks venda ja üks õde. Turjal oli kehv materiaalne olukord. Kuna pere hoidis ühte, siis igast probleemist pääseti ilma suurema vaevata. Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ...
Keila Gümnaasium Eduard Vilde Referaat Koostaja:Andre Allikvee Juhendaja: Keila 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus...2 2.E.Vilde elulugu...3-5 3.E.Vilde looming...6-7 4.Kokkuvõte...8 5.Pildid...9 1. Sissejuhatus Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevas...
Maailma loomine Piibli ja F.R. Faehlmanni müüdi ,,Loomine" järgi Sisukord · Loomismüütidest · Friedrich Robert Faehlmannist · Piiblist · ,,Loomine,, Friedrich Robert Faehlmann · Maailma loomine Piibli järgi. · Võrdlus · Kasutatud kirjandus Loomismüütidest Loomismüüdid ehk tekkemüüdid on pärimuslikud lood objektide ja nähtuste tekkimise kohta. Omaette rühma loomismüütide hulgas moodustavad kosmogoonilised müüdid: kogu teadaoleva maailma tekkimise kohta. Tunnetuslikult on loomismüüdid kultuuri jaoks oluline kogum teadmisi sellest, kuidas ja miks on asjad maailmas just niimoodi ja mitte teisiti. Sageli on loomismüüdid seotud seletusmüütidega.
Õnn Õnn on tundmus või rõõm, millele täpset definitsiooni määrata pole võimalik. Sellest hoolimata tekib küsimus, mis on õnn? Mõned määratlevad oma õnne uhkete majade ja rahana. Õnneks paljud meist, inimestest, peavad tähtsaks enda lähedasi sõpru ja perekonda. Samuti peetakse tähtsaks ka välimust, kuid milleks olla ilus, kui on võimalik olla tark ja arukas? Inimesed, kes on jõukad, arvavad, et kõike on võimalik osta rahaga näiteks sõpru, perekonda, välimust ja mõnikord isegi õnne. Kuid hiljem nad avastavad, et see pole nii. Vahetevahel osutub vaesem elanikkond palju rikkamaks tänu oma enda sisemisele heaolule ning minu arvates teeb inimese rikkaks ta õnnelikkus, mitte suured rahatähed pangas. Kõigest hoolimata ei kesta õnn igavesti. Alati on keegi, kes kõik tahtlikult või tahtmatult ära rikub. Näiteks lähedase surm on üldjuhul vägagi tahtmatu õnne kaotaja. Samas ...
KÄRBESTE JUMAL. LUGEMISKONTROLL 8.klass (raamat) 1.Milleks kasutati merekarpi? Mis sellest lõpuks sai? 2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda
,,Meelis'' E.Kippel Ilmus: 1961 a. Illustratsioonid: Henno Arrak Tegelased: Peategelane : Meelis -julge, ettevõtlik ja tark. Julge - Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik - ,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.'' Tark - Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. Teised tegelased : Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatsko jt. Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlast...
Lermontovi ja Puskini elu ja looming Aleksandr Sergejevits Puskin sündis 1799-dal aastal Moskvas. Ta oli põlisaadliku Sergei Puskini poeg. Ema poolt pärines Etioopia vürsti pojast. Lermontov sündis samuti Moskavas, 1814-dal aastal. Tema isa Juri Petrovits põlvnes Soti aadliperekonnast. Ema oli pärit rikkast perekonnast. Puskini lapsepõlv oli rõõmutu. Tema vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Perekond oli pidevalt laostumise äärel ning lapsi kasvatasid pärisorjad, ammed ja hoidjad. Hiljem palgalised guvernöörid ja guvernandid. Veidike sarnane oli ka olukord Lermontoviga. Veidi pärast Lermontovi sündi lahkus ema kodust oma rikka ema juurde. Ta suri kui Lermontov oli umbes 3-aastane. Isa ning vanaema, kes üksteist vihkasid, hakkasid Lermontovi pärast võitlema. Vanaema armastas last kirglikult, kuid isa suhtus pojasse silmnähtavalt ükskõiksusega. Isa lasi vanaemal poisi ,,ära osta", millest Lermontov ise kunagi teada ei s...
Tänu guvernantidele valdasid mõlemad vabalt prantsuse keelt. Puskini ja tema vanemate vahel puudusid soojad suhted. Ta pidas oma emaks oma pigem hoidjat. Raamatus pole kirjeldatud küll Onegini hoidjat, kuid sarnaselt Puskinile on raamatus juttu Tatjana hoidjast, kes tema eest hoolitses ning kellega Tatjana elu asjade üle arutles. Mõlemad, Puskin ja Onegin, nautisid seltskonnaelu ning armastasid naisi. Onegin küll aga tüdines hiljem liigsest pidutsemisest. Mõlemile meeldis väga kirjandus. Puskini elus olid väga tähtsal kohal sõbrad. Ka Oneginil on sõber Lenski, kellega jagavad maailmavaateid, arutlevad kirjanduse, poliitika ning naiste üle. Nii Puskin kui ka Onegin elasid mõnda aega Peterburis. Onegin elas Peterburis terve elu enne maale minekut. Puskin elas Peterbuiris vaid mõned aastad. Onegin elas maal mõisas, mis sarnanes suuresti Puskini Mihhailovskoje mõisale. Puskin sündis Moskvas. Raamatus on kirjeldatud Moskvat, kuid seda läbi Tatjana käigu.
Sinu Kool Vetikate kasutamine Referaat Sinu Nimi ?. klass Tallinn 2009 Sisukord 1.Tiitelleht 2. Sisukord 3. Vetikad üldiselt & Vetikate vajadus inimestele 4. Vetikad toiduks &Vetikad meditsiinis ja kosmeetikas 5. Kasutatud kirjandus 2. Vetikad üldiselt Vetikad on looduses esmase orgaanilise aine tootjad. Vetikad on põhiliselt veekogudes elavad ainu- ja hulkraksed. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vaid üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mullas, puutüvedel ja kividel. Vetikad võivad hõljuda vabalt, kinnituda veekogu põhja või kõigele mis seal paikneb. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, kuna nad vajavad fotosünteesiks
Kreeka mütoloogia jumalad Zeus kreeka keeles 'jumalik kuningas' on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Ta pääses ainsana oma pere lastest surmast, teised lapsed kronos neelas alla. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost , mida peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.. Zeusi naine oli Hera. Zeusi järglased: Apollon ja Artemis olid kaksikud, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Perseus. Hera oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tüt...
Peateos "Wilhelm Tell" Shveitsi talupoegade mäss Austria ülemvôimu vastu. Tegelased:Wilhelm Tell ,mägikütt.Gessler, riigifoogt. Stauffacher, talupoegade juht. Heinrich Holden, talupoeg. Malschtal, tema poeg. Auttingausen, vabahärra. Rudens, tema kasupoeg. Berta, aadlipreili, Rudensi pruut. Sisu: Baumgarteni naine on äranaerdud, tema naiselik väärikus on toodud ohvriks lossifoogt Gesslerile. B. astub naise kaitseks välja, kartes karistust, pôgeneb. Jôuab mägijärve äärde ja palub Tellil end üle viia. Keegi teine ei julge seda teha. Tell ei seganud end kunagi vabadusvôitlusse, kuid ta oli alati mehine ja abivalmis.Vabadusvôitluse juht Stauffacher kutsub Telli salajastele koosolekutele, kus arutatakse mässu Austria ülemvôimu vastu, kuid Tell keeldub alati.. Gessler tahab mägikütte alandada ja paneb oma kübara vaia otsa ning laseb talupoegadel seda kummardada. Piilujad kannavad foogtile ette, kes ei kummarda. Wilhelm Tell möödub kübarast k...
Põhihariduse omandas Väike- Maarja kihelkonnakoolis.Väike-Maarja oli xix sajandi lõpul arvestatava kultuurieluga maakeskus.Seal on lõpetanud kooli mitmed tähtsad tegelased.koolil oli ka kuulus juhataja.Tartu ülikooli kus ta õppis nim üheks parimaks koolis ple terve-tsaari venemaa.Õppurkond oli väga erinev ja suur.Sealt sai väga hea ning arvestatava hariduse. Tammsaare sai sealt hea hariduse ning teda hakkasid huvitama ühe rohkem:kirjandus ja keeled.Ta oli puhtakujuline külarealist ta kirjutas lühiproosat, mis hakkas ilmuma postimehes alates 1900.aastast.Ta tuli linna elame sest tahtis leida endale teenistust ning kuna tallinn oli juba sel aja suurlinn, siis otsustas ta tulla siia.Ta korraldas teatajas kohaliku elu uudiseid ning teatri-jakontserdiarvustusi.teataja oli kuulus leht mille lugejaskond oli suur ning temast sai rahvaliikumise häälekandja.Pärast loomispausi
Meedia mõjutab meie elu Järjest enam kasvab meie elus meedia osatähtsus. Kui ammustel aegadel oli info saamine piiratud- inimesed pidid leppima väheste ajalehtede, raadio- ning telesaadetega, siis tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid, kampaaniaid ning üleskutseid. Kuidas täpsemalt meedia meie elu mõjutab? Ja kas võib öelda, et ka meie võime meediat mingil määral mõjutada? Kuna meedia on nii suur ja võimas organ, siis on kindel, ete meie käitumine ja mõtlemine võib kuidagi muutuda. Aga võib öelda, et mingil määral mõjutame ka meie meediat. Meie oleme ju tarbijad, kellele reklaam on suunatud ning enamasti tegutsetaksegi nii, nagu tarbija seda näha või kuulda tahab. Üritatakse tungida meie mõttemaailma, et aru saada, mida tegelikult vajame ja tahame ning kuidas ja milleks mingit asja tarvis läheb. Kui ollak...
Raha inimsuhete kujundajana Võib öelda, et raha mängib meie kõigi elus väga suurt rolli, sest kui seda pole, ei ole meil praktiliselt midagi. Raha eest saab ju peaaegu kõike- sööki, riideid, elamispinda, nautida kultuuriüritusi. Muidugi on võimalus paremini hoolitseda oma tervise eest ning mingil määral saame osta ka armastust. Kuna rahal on võim, suudab ta inimsuhete kujundamisel palju ära teha. Neid suhteid mingil määral muutes, kas siis paremaks või halvemaks. Mida täpsemalt aga raha korda saata suudab? Kui suur on võim tal meie kõigi üle ikkagi on? Tõesti, raha eest on võimalik saada endale nii tervist, paremat haridust kui ka armastust. Kui inimene on rikas, siis haiguse puhul saab ta end kallimate ning paremate ravimitega tervendada. Ka tähtsad operatsioonid võidaks sooritada varem ja on võimalus organidoonori järjekorras saada etteotsa. Hariduse omandamisel on samuti oluline, et inimesel oleks palju raha. See annab suurema v...
Virtuaalmaailma võlu ja valu Virtuaalmaailma all mõistame maailma, mis on välja mõeldud. Virtuaalkeskkonnaga puutume kokku siis, kui kasutame arvutit. Klõpsates lahti Interneti, sukeldume justkui täiseti uude maailma. Aadressiribale saame trükkida tuhandeid, kui mitte miljoneid erinevaid variante, mille abil on võimalik külastada tohutult erinevaid kohti. Ka mängides arvutimänge, milles saavad korraga osaleda inimesed üle maailma, saame osa täiesti uuest dimensioonist. Virtuaalses keskkonnas on kindlasti oma head ja vead. Milles aga peitub siis selle võlu ja valu? Internet on kaasa toonud täiesti uut tüüpi suhtlemiskultuuri. On vähe neid, kes ei tea, mis on jututoad, foorumid ja MSN. Arvatavasti ongi kõige populaarsem Internetti kasutades suhelda sõpradega, otsida uusi tutvusi. See on muidugi tore, kui leiame üles mõne vana tuttava, kellega pole tükk aega kohtunud. Ei olegi enam mõtet riigi teise otsa sõita, kui on võimalus kõik ...
Keeled on tähtsad Väga-väga ammustel aegadel kasutasid meie esivanemad üksteisega suhtlemiseks ning ennast teistele arusaadavaks tegemiseks viipeid ja häälitsusi. Vaikselt hakkasid sellisest suhtlemisest välja arenema sõnad ning lõpuks suudeti juba rääkida normaalsete lausetega. Erinevates maades kujunes välja isemoodi kõnepruuk ning väljendusviis. Kuid miks on oluline õppida teiste maade keeli? Miks nende omandamine nii tähtis on? Kõige suurem võõrkeelte tundjate eelis on see, et neil on vabadus, suuremad valikuvõimalused. Teades erinevate rahvaste suhtlusviise, saame maailmas sõita ükskõik kuhu, asuda oma lemmikpaigas õppima, tööle ning kas või lihtsalt pikemaks ajaks elama. Meil on võimalus ennast veel rohkem arendada, tutvuda selle maa kultuuri, traditsioonide ning inimestega. Kui on selgeks õpitud ka kõige raskemad keeled, saame suhelda isegi jaapanlase või eskimoga. Keelte tähtsusest saadakse aru siis, kui satutakse v...
Ela kiirelt, sure noorelt Võib öelda, et tänapäeva ühiskonnas elab kahte sorti noori inimesi. On neid, kes muretsevad oma tuleviku pärast, õpivad nii, kuidas jaksavad, et tagada endale hea elu. Ja on ka neid, kes oma tulevasest elust hetkel ei hooli, neile on oluline elada just nüüd ja täiega. Öeldakse ju küll, et kooli ajal tuleb hoolega õppida, küll pärast on aega lõbutseda. Aga kuidas siis noored peaksid käituma? Kas praegu pidutsema ja hiljem vaatama, mis neist saab, või teha hoopiski kõik selleks, et tagada endale hea tulevik, ja alles siis end lõdvaks laskma? Enamik tänapäeva noori elab oma elu mõtlematult. Kas just enamik, aga kõvasti üle poolte kindlasti. See vähemus, kes oma tulevikust hoolib, mõtleb oma tulevasele elule pidevalt. Nad õpivad hoolega, püstitavad endale eesmärke ja teevad kõik võimaliku, et lõpetaksid seal, millest unistanud on. Leidub aga ka selliseid, kes elavad üks päev korraga, lõbutsevad ja naudivad elu ...
Andmine on rõõm Anda saab paljusid asju. Kõige muu hulgas saab ära anda ehk siis loovutada ka verd, sugurakke, geene, organeid ning kõike muud, mis on seotud meie kehaga. Sellist toimingut nimetatakse doonorluseks. See sõna on tuletatud ladinakeelsest mõistest donare, mis tähendab terve inimese poolt oma eluskoe või organi loovutamist haigele, kes seda hädasti vajab. Tavaliselt kaasneb organi loovutamisega rahaline kompensatsioon, kuid vere andmine on enamasti tasustamata tegu, mis annab doonorile lihtsalt hea enesetunde. Millist rõõmu võib teiste aitamine meile valmistada? Ja kui oluline on, et me aeg-ajalt loovutaks natukene oma verest? Veredoonorlust saab pidada heategevuseks, mis ei nõua palju aega ega vaeva. Sellega saaks hakkama peaaegu igaüks, kelle tervislik seisund on heas korras. Miks on üldse oluline verd anda? Seda loovutades on erakordne võimalus aidata mõnda kriitilises seisundis patsienti. Näiteks on läbitud mingi r...
Punk rock Punk rock on 1970. aastate keskel tekkinud rock muusika stiil, mille iseloomulikud esindajad on ansamblid Ramones, Sex Pistols, The Damned ja The Clash. Väljendit punk rock kasutati esimest korda 1960. aastate keskpaigas USAs arvukate briti rock'i jäljendanud ansamblite kohta. Praegu arvatakse nad garage rock'i alla. Oluliseks suunanäitajaks oli New Yorgis tegutsenud ansambel The Velvet Underground, mis USA avalikkusele vastuvõetamatuks osutus. Teine oluline New Yorgi suunanäitaja oli lühikest aega tegutsenud New York Dolls, mis sokeeris inimesi The Rolling Stonesist inspireeritud äärmiselt lihtsustatud rock'n'roll'i mängimise ning laval naisteriiete kandmisega. Bänd esines põhiliselt kohaliku tähtsusega klubis Max's Kansas City, andis välja kaks albumit ning enne lagunemist oli lühikest aega selle mänedzer hilisem Sex Pistolsi mänedzer Malcolm McLaren. Punk rock'i kui muusikastiili alguseks ...
Uurimustöö Õpilane: Mikk Kelement Klass: 8.a Juhendaja: Eva Samolberg Sisukord Sissejuhatus...................................2 Diagramm......................................3 Millest koosneb ajalkiri või ajaleht.......4 Kasutatud kirjandus.........................5 1 Sissejuhatus Mis ajakirjandus üldse on? Ajakirjandus on tänapäeva olulisim info levitaja. Ajakirjandus on teabe perioodilise, kiire ja massilise levitamise vahendeid. Ajakirjandus täidab paljusid ühiskondlike ülesandeid: 1) levitab ja ühtlustab valitsevaid väärtushinnanguid ja norme, vahendab ja kujundab avalikku arvamust, mõjutab ja toetab ametkondade tegevust, organiseerib massilist
Jutu autorile - Lemuel Gulliverile meeldis alati reisida. Ta õppis Leydenis arstiteadust, teades, et see võib reisidel kasu tuua. Varsti ta abiellus Mary Buronigam ning hakkas töötama laevadel arstina. Aga 1699-ndal aastal läks ta tööle laevale "Antiloop", kes asus reisile Lõunamerre. Kuid sellel teekonnal juhtus õnnetus laev hukkus tormi tõttu ning autor suutis ennast ujumisega pasta. Ta sattus Lilliputimaa randa, kus ta võeti vangi ning viidi sisemaale. Autor saab tuttavaks riigi keisriga, ning teadlastele antakse ülesanne õpetada Gulliverile lilliputi keelt. Autoril otsitakse taskud läbi ning mõõk ja püstol võetakse ära. Gulliver lõbustas keisrit, ning saab teatud tingimustel vabaduse. Autor saab riigi peasekretäriga sõbraks, ning pakub end keisri teenistusse sõdades Blefuscuse vastu. Varsti viib Gulliver vaenlase sadamast ära kõik nende sõjalaevad, ning saab selle eest kõrge aunime, teda hakatakse hüüdma nardac`iks. Kuid varsti ...
Ühel päeval oleks Tom peaaegu vitsa saand, nimelt sõi ta moosi, kuid jõudis õigel ajal ära joosta. Järgmisel päeval tegi ta poppi, kuid pärast mõningat küsitlust ei saanud tädi Polly sellest aru. Aga kui Tom näitas, et tema krae on korralikult kinni õmmeldud, mitte lahti rebitud pani Sidney tähele, et tädi õmbles valge niidiga, aga Tomil oli krae õmmeldud musta niidiga. Seejärel jooksis Tom kiiresti õue ja plaanis Sidile kättemaksu. Õues kohtas ta aga uustulnukat, kes oli korralikult riides ja kohe algas käts. Selles võistluses võitis Tom, kuid kui ta koju jõudis nägi tädi missuguses olukorras ta riided olid ning jõudis otsusele, et laupäeval teeb Tom tööd... Nii jõudiski kätte laupäev ja Tom pidi planku värvima. Kuid Tom oli kaval ja pani tööle teised poisid saades selle eest ka lisatasu. Lõpuks oli plank värvitud ja isegi kolmekordselt(!) ja Tomi käed olid täis marmorkuule, pudeliklaase, võtmeid, konnapojasid, paukkompvekke, ukselinke...
Vahur sai tänu oma jõule piiskopi käest maad. Ta ostis sinna sulaseid ja elas rahulikult vaba- mehe elu. Vahuri naine sünnitas poja, kelle nimeks nad panid Tambet. Ja Tambeti naine sünnitas ka poja, kellest sai Jaanus. Tambet oli lossihärra Konrad Raupeni hea sõber, ning nad said omavahel hästi läbi. Kui Jaanus kümne aastane oli satus ta esimest korda Lodijärve lossi. Seal ta sai sõbraks Emmi, Oodo ja Tarapitaga, kes oli lossilaste koer. Nad veetsid koos palju aega, ja lõbutsesid. Kui Jaanus juba viieteistkümne aastane oli läksid sõbrad hobustega ratsutama. Emiilia oli valge mära seljas, ja Oodol must mära. Jaanusel oli aga kena hall täkk. Nad tahtsid ratsutada rahulikult sammuga Prohveti-Pärdi koobani ja juttu puhuda. Aga Oodo ei tahtnud oma hobusega sõita, tema tahtis saada hoopis parema hobuse Jaanuse oma. Alguses oli Jaanus selle vastu, aga natukese aja pärast oli Oodo teda oma jonnimisega võitnud. Kui nad olid juba tükk aega samm...
Ühel päeval, kui sündis Ronja , kes oli Mattise ja Loviisi tütar, läks Mattiseloss pooleks ja selle vahele jäi põrguauk. Kui Ronja suuremaks kasvas oli tema lemikkoht mets. Ühel päeval kohtus ta Bikiga, kes oli Borka(Mattise vaenlase) ja Undiisi poeg. Ronja vihkas teda ja nad hüppasid üle kuristiku ja Birk kukkus alla. Kuid Ronja päästis ta.Talvel oli Ronjal igav ja ta läks alla salakäike vaatama. Kuid seal all kuulis ta kedagi vilistamas ja see oli Birk. Ronja tassis sealt kive ära ja nii nad kohtusid Birkiga. Nad said õeks ja vennaks. Kuna Borkal polnud oma lossis toitu, siis tõi Ronja Birkile toitu. Ühel päeval võttis Mattis Birki vangi. Ronja oli vastu seda. Siis läksid kõik katusele ja Mattis leppis Borkaga, et ta annab Birki ära ainult siis, kui tema lossi põhjapoolsest osast ära läheb. Kuid Borka tahtis Birki kohe kätte saada. Siis hüppas Ronja üle teisele poole kuristikku ja Borka võttis ta kinni. Järgmisel päeval läksid Undiis ...
Elas kord poiss, kelle nimi oli Mart. Ta oli apteekriabiline. Mart töötas meister Johanni juures apteegis. Ühel päeval tuleb apteeki raehärra majateener Jürgen nende juurde ja ütleb neile, et raehärra Kalle on haige. Meister Johann ja Mart lähevad raehärra juurde, meister kirjutab raehärrale välja kõige tõhusama rohu midridaatsiumi. Kuid olla kindel, et rohi mürgitatud ei ole, pidi Mart seda alguses ise proovima ja alles siis pidi seda räehärra sööma. Ning nad pidid selle rohu valmis tegema lõunaks. Nii läksidki Mart ja meister Johann seda rohtu tegema. Kuna meistril oli suur nohu, siis ei õnnestunud neil seda rohtu ertit teha, sest valmistusained lendasid koguaeg minema, kui meister Johann aevastas. Nii käskiski meister seda rohtu Mardil teha. Igaksjuhuks pani Mart meistrile päeva kausi, et kui ta aevastab, siis ei lenda valmistusained minema. Nii hakkaski meister rääkima, mida tuleb sisse panna ja Mart pani teisi, magusaimaid asju s...
Valga Gümnaasium Friedrich Kuhlbars Referaat Koostaja: Timo Stogov Hummuli 2009 Sisukord Lk. 2 Sisukord Lk. 3 Sissejuhatus Lk. 3-5 Elulugu Lk. 6-7 Kirjanduslik tegevus Lk.7 Kokkuvõte Lk. 8 Kasutatud allikad Sissejuhatus Räägime Friedrich Kuhlbarsi elust. Mis olid tema suurimad ja siiani tuntud saavutused , millega ta hakkama sai. Muidugi peame ka rääkima Friedrich Kuhlbarsi vanematest. Kuidas arenes Friedrich Kuhlbarsist nii haritud mees nagu ta oli ja viisakas härrasmees.Miks paljud ei teadnud Friedrich Kuhlbarsi kui lüürikut. Elulugu Unikülas asub luuletaja Friedrich Kuhlbarsi sünnikoht. Kunagi seisis siin tulevase kirjaniku sünnipaigaks saanud Uniküla koolimaja. Kunagise hariduskolde järgi kutsutakse seda praegugi Koolitareks (-taluks). Koolimaja põles maha aastal 1941. Nüüd seisab siin...
"Kurjus" autor Jan Gillou Raamat on leni must ja esikaanel, pealkirja ja autori vahel, on vikselt he mehe kurjad silmad. Thtsamad tegelased (pole mingis kindlas jrjekorras): Erik, Pierre, paps, Lewenheusen, Tosse Berg, Silverhielm, Dahlen, Kull, Bernhard, Kurg, Marja; Nukogu liikmed ja Laeka (laegas) liikmed. Muideks, tegevus toimub Rootsis, nii et siis nimed, kohad jms on rootsilik. Snaseletused: reaalkool - peaks olema klassid kuni heksanda klassini neljandikud - /pole kindel. gmnaasiumil oli neli klassi ja neljandikud olid gmnaasiumi krgeim klass nukad - Nukogu liikmed laupev-phapev - pidi istuma laupeva ja phapeva arestis vi siis tegema mingit kohustuslikku td vms. Erik oli neljateist aastane, neliteist ja pool tegelikult. Tal oli ema, vikevend ja isa, keda ta hdis papsiks. Paps andis Erikule pidevalt peksa. Ta peksis teda sna otseses mttes koerarihma vi kaseviha vmt'ga. Sgilauas sai Erik peaaegu iga kord krvakiile ja muid lke ...
Maailm Meie päikesesüteem on üks huvitav asi.. Kui seda nüüd kirjeldada: üks suurem keha keskel, väiksemad tiirlevad ümber selle. Mida see teile meenutab? Bohri aatomimudel! Kuigi, päike on tuumaks liiga väikese kaaluga ja lisaks ta pöleb, aga... Aga kust me teame, mis täpselt vöib ühe kummalise aatomi sees toimuda? Ehk ongi meie päikesesüsteem vaid üks kummalist reaktsiooni läbi viiv aatom. Reaktsioon kestab muidugi kauem, kui meie reaalselt aega mööta oskame, aga siiski, aga siiski...! Ja mis köik maailmad vöivad seega olla omakorda meie aatomites. Palju väksemad, palju primitiivsemad, kuid ometigi terved maailmad! Ja vöib-olla on neiski mingi elu. Ja vöib-olla on ka neis omakorda aatomid uute maailmadega ja omakorda... Kuni nii pisikeseks, mida ei ole ühegi abivahendiga inimestel vöimalik tajuda ega aimata. Alati saab ju väiksemaks minna, alati saab ju pooleks teha... Mötle korraks, et...
Geraldil oli suur pere kaks venda Leslie ja Larry, õde Margo ja tema ema. Gerry pere elas Inglismaal, kuid kuna kogu perel olid probleemid tervisega, kolisid nad Kreekasse, Korfu saarele. Nad hakkasid elama maasikaroosas majas, mis oli väike, aga mugav. Nad said sõbraks Spiro ning paljude teiste külaelanikudega. Gerald aga uuris loomi ning tõi neid endale koju. Kuid kuna Geraldi vanem vend kutsub endale liiga palju külalisi kolitakse teisse majja mis on tibukollast värvi. Tänu jahile läheb teine korrrus põlema, ning sellepärast kolitakse teisse majja, mis on juba lumivalget värvi. Siis saab Gerald endale õpetaja Georgi. Georg aitab tal õppida paljusid aineid, kuid kõige rohkem meeldib Geraldile loodusõpetus, samuti hakab Gerry päevikut pidama ning raamatut kirjutama. Sünnipäevaks saab Gerry palju loodusasju ja paadi, mille talle valmistab Leslie. Gerald korraldab nüüd sõite paadiga, ning piknikke. Sünnipäevale tuleb palju inimesi,...
Kalevipoeg Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Sõua, laulik, lausa suuga, Sõua laululaevakesta, Pajata paadikesta Sõua neid sinna kaldale, Kuhu kotkad kuldasõnu, Kaarnad hõbekuulutusi, Luiged vaskseid lunastusi Vanast ajast varistanud, Muistepäevist pillutanud! Teatage, linnud targad, Vilistage, vete lained, Avaldage, tuuled armsad: Kus see Kalevite kätki, Kange meeste kodupaika, Vikerlaste varjuvalda? Laula, laulik, miks ei laula, Miks ei, Kulla kuulutele? Mis ma kukun, kurba lindu, Mis ma laulan; närtsind nokka? Noorus närtsinud nõmessa, Kolletanud kanarbikku, Leinakese lehtedella.... Seega lugu a...
Elu ilusaimad hetked Hetked tunduvad meile kordumatud. Ka ise oleme seda. Inimesi mäletatakse samamoodi kui möödunud hetki, kuid ka unustatakse samavõrd kergelt. Niisiis on kõik ajutine. Eriti veel kaunid momendid, mis tunduvad alguses igavesti meelde jäävat, kaovad ruttu. Aeg muudab maailma. Oma kõrghetked on kõigil. Olgu nad siis majanduslikku, perekondlikku või töist laadi. Sportlase jaoks on tõenäoliselt elu ilusaim hetk olümpia medali võitmine. Ilmselt peab palgamõrvar mõne tähtsa inimese edukat atentaati oma elu suursündmuseks. Riigikokku valitu võib mõelda, et nüüd on tema tähetund saabunud. Seda muidugi juhul, kui tal ei õnnestu ministriportfelli saada. Mõni õpetaja tunneb isegi rõõmu selle üle kui saab kellelegi halvema hinde panna. Loteriil võites suurema summa, võib muutuda isiksus täielikult. Tekivad uued võimalused ja uued väljavaated, tahe elada oma kunagiste unistuste järgi. Sõber ei...
William Shakespeare "Romeo ja Julia" Tegelased: Romeo, Julia, Nende sugulased, Kirikuõpetaja, munk. Sisu: Teineteisesse armuvad kaks inimest(Romeo ja Julia), kelle sugulased on surmavaenlased. Romeo püüab igal juhul olla Julia läheduses, tähele panemata tema sugulasi, kes teda tappa tahaksid. Võitluses tapab Romeo Julia venna, aga ega see ei mõjuta nende kahe armastust. Nad tahaksid abielluda, aga nad ei saa. Julia lepib apteekriga kokku järgmise plaani: Julia võtab rohtu, mis annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad sõidavad ära kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Kahjuks aga ei suuda munk, kes Romeo'le sellest teatama pidi oma ülesannet täita. Romeo usubki, et Julia on surnud. Ta läks Julia kõrvale ja võttis mürki, et surra. Just pärast seda, kui Romeo oli mürki võtnud ärkas Julia taas ellu, ja nägi oma kallima surma pealt. Nad jõudsid veel su...
August Gailit Toomas Nipernaadi Küsimused: 1. Kes oli sinu arust Toomas Nipernaadi? 2. Iseloomusta Toomas Nipernaadit( 5 iseloomujoont+ kirjeldus) 3. Esita teosest 5 tegelase nimi, mis on omapärane ning leia omapoolne selgitus nime häälikulise kuju ja selle inimese iseloomu vahel. 4. Vali enda jaoks huvitav novell ja kirjuta sellest, mis juhtus(põhjenda). 5. Nipernaadi on hea inimesetundja. Põhjenda teosega, et see on nii. 6. Loetle ülesse kõik naised, kellega Nipernaadi teoses kokku puutus. Milline on nende naiste probleem, mure. Mida Nipernaadi nende elus muudab?. 7. Kas Nipernaadi on sinu arvates südametemurdja? 8. Kas Nipernaadi teeb ka halba? 9. Iseloomusta teost tervikuna. 5-8 lausega. Vastused: 1. Toomas Nipernaadi oli rändaja hingega. Igal kevadel läks maailma rändama ning sügise lõpus lõpetas oma retke ning suundus koju. Amet...
Referaat Oskar Luts Kati Kõiv 8a Rõngu Keskkool Oskar Lutsu elukäik Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talus. Kui Oskar oli nelja aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. 1894.aastal algas Lutsu koolitee Änkküla külakoolis ja peale seda 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis. 1899-1902 õppis ta Tartu reaalkoolis. Kuid siiski ei ole tal ühestki koolist lõputunnistust. Siiski sai ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid. Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt, lisaks luges ta raamatuid prantsuse,...
Raamatutöö Albert Kivikas Nimed Marmortahvlil Küsimused 1.Iseloomusta raamatust nelja tegelast 2.Missuguseid probleeme on selles romaanis?(Nimeta 4) 3.Miks ja kelle vahel tekib enne sõtta minekut koolis tüli? 4.Miks on Ahase valik kummal poolel sõdida eriti raske? 5.Millise poole? ja miks? ta lõpuks valib. 6.Esita raamatust näiteid, kuidas on poistest saanud vaprad võitlejad. 7.Missugune oli poiste esimene lahing? 8.Millises üksuses võitlesid Tartu koolipoisid? 9.Missugune olukord valitses aastal 1918. eestimaal? 10.Iseloomusta Enn Ahase perekonda. 11.Kas ja kuidas on poisid romaani esimese osa lõpuks muutunud? 12.Esita teose kohta 5 küsimust. Vastused: 1. Käämer- Pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Võitlushimuline Reinok- Pisike pruunide silmadega ja kõhna näoga 6.kl poiss. Tääker-Kõige kog...
August Kitzberg ``Libahunt`` Küsimused: 1. Mida usuti vanasti libahuntidest ning kuidas nendega käituti? 2. Kes olid Tiina vanemad? Mis neist sai? 3. Kuidas sattus Tiina Tammarude perre? 4. Põhjenda, et Tiina oli looduslähedane inimene? 5. Mille poolest on sarnased esimese ja viienda vaatuse lõpud? 6. Mis roll on teise vanaemal? 7. Miks Margus ei lähe metsa Tiinaga? 8. Kes on süüdi sinu arvates Tiina hukkumises? 9. Kas Mari usub tõepoolest, et Tiina on Libahunt? 10.Miks ei kaitse Tammarulased Tiinat? Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks. Tiina isa suri , kui Tiina oli alles väike(uppumissurm)....
Tiiu Piibur sündinud 14.01.1967. a. Tiiu Piibur sündis Mulgimaal, Viljandi linnas, õpinguid jätkas Läänemaal. Kunstihariduse omandas Tartu kujutava kunsti kaugõppe koolis,mis asus Vallikraavi tänaval, endine Pallas. Olulisemaks peab ta kunsti omandamist elust enesest, kust on pärit Tiiu inspiratsioon ja looming üldse. Tema kunsti võib pidada meeleliseks. Iga kunstiteosega annab ta edasi positiivseid emotsioone. Tööd on ainult positiivses seisundis loodud - läbi armastuse energia. Ta armastab maalida loodust, kuna loodus on isetuim planeedil Maa. Enda maalimaterjali ammutab Tiiu loodust vaadeldes. Nagu loodus, nõnda ka tema maalid aitavad inimest looduse rütmiga puhastada, sel juhul kui selleks soovi on. Ta on kogunud iga maali tarvis personaalselt loodu materiali, iga maal on omaette lugu ja personaalselt erinevad. Vaadeldes maale, tunneme...
Nibelungide laul Kui vanim keskaegne eepika peegeldas valdavalt sugukondlikku elutunnetust, siis kangelaslauludes hakkab avalduma rahvateadus. Kangelaslaulud kuuluvad kristlik katoliikliku-kiriku suure mõjuvõimu ja ristisõdade aega. Kuulsaimad kangelaseeposed on prantslaste ,,Rolandi laul ", hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" ja sakslate ,,Nibelungide laul". Germaani kangelaslauludest kuulsaim ,sakslaste ,,Nibelungide laul",pärineb XII ja XII sajandi vahetusest , seega ajast,kui Euroopa eepilises kirjanduses oli juba laialt levimas uus suur nähtus , rüütliromaan. ,,Nibelungide laulu" autor ja püritolu on tänini lõplikult lahendamata . On teada ,et lugulaul loodi XIII sajandi alguses. ,,Nibelungide laulu" aluseks olev kangelasluule pole paraku säilinud. Selle kunagist olemasolu tõendab aga paljude germaani rahvuste eepiline pärimus ,mis kasutab ,,Nibelungide laulu" ainestikku. Tõsi ,on see,et pärimused...
ArturAlliksaar 19231966 Artur Alliksaare looming on omapärane lehekülg eesti kirjanduse arenguloos. Kirjaniku eluajal jõudis lugejateni vaid näidend ,,Nimetu saar" (1966). Tema loomingu põhiosaluulenägi trükivalgust pärast autori surma. Artur Alliksaare loometeel on kõige olulisemad aastad 19601964, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnadega, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Alliksaare varasemat luulet iseloomustavad klassikalised luulevormid(nt. sonett). Tema poeetiline kreedo väljendus eluarmastuses, vaimsete võlude tunnetamise püüus ning asjade ja nähtuste tuumani jõudmise ihas. Eksperimenteeriv Alliksaar jäi truuks samadele teemadele, kuid püüdis neid avada läbi mõtte ja meeleseo...
Kooli nimi PEALKIRI Töö nimetus (referaat, essee vms) Nimi: Aasta Töö osad (kõik algavad eri lehtedelt): Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Peatükid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad (kui on) Kõigepealt kogu tekst kirja, alles siis vormistus, nii on kergem. Teha ära tiitelleht, jätta üks tühi leht, selleks klikkida teise lehe kõige esimesele reale ja Insert -> Break -> Page Break Edasi tekst, kui see on valmis, vormistus. Ja kõige lõpus sisukord. Teksti suurus 12 (v.a pealkiri) Times New Roman Reavahe 1,5 (Ctr + A -> Format -> Paragraph -> Line Spacing 1,5) Kahepoolne joondus (Ctr + A -> Format -> Paragraph -> Alignment -> Justified)
Toomas Nipernaadi Toomas on näiliselt harilik rändur ja suvenautija. Reisides mööda päikselist kui ka vihmast Eestimaad, tutvub ta erinevate inimestega. Neile mulje avaldamiseks valetab ta kas mõnikord enda ameti, päritolu, varanduse või kavatsuste kohta. Peaaegu kõikjal, kus ta peatub on ka naine, kellele ta oma armastust vannub ja kõik ilusa kokku valetab. Nii jääbki tunne, nagu tahab ta lihtsalt iga tüdrukuga mängida ja näha, kui kaugele ta suudab suhte viia, sest varem või hiljem lahkub ta mingil põhjusel ikkagi, kas siis neiu teadmata või nõusolekul. Kui ta valed ei lähe läbi või kui tal ei õnnestu kohe tüdruku südant võita, siis on Nipernaadi kurb ja valetab veelgi rohkem, kuid kui lõpuks naise sümpaatia saab, mängib tunnetega veel veidi ja siis jätab suhte nagu oli ning lahkub hoolimatult. Aga kui mees näeb, et seis on lootusetu ja tal pole võimalustki neidu endale saada, kõnnib ta masendunu...
Anton Hansen Tammsaare ``Kõrboja peremees`` Küsimused: 1. Võrdle omavahel Katkut ja Kõrbojat( vähemalt 4 erinevust ). 2. Miks sattus Villu vanglasse? Mida ta ise rääkis sellest? 3. Kuidas suhtub Katku Jüri Villusse?(Näited) 4. Milline suhe oli Villul Kuusiku Eeviga? 5. Milline peremees oli Kõrboja Rein? 6. Mis oli juhtunud Villu silmadega? 7. Miks ja millal ütles Loigu Kusti: `` Kõrboja läheb oma kahe Mousiga``? 8. Millisel tingimusel võttis Anna vastu perenaise koha Kõrbojal?( Rääkides oma isaga) 9. Miks arvati, et Villu sobiski Kõrbojale rohkem peremeheks, kui Katkule? 10. Kes oli Kõrboja Madli? 11. Miks olid Katku ja Kõrboja omavahel riius? 12. Miks peab Eevi oma kodust lahkuma? 13. Pärast Villu surma otsustas Anna linna minna. Miks muutis meelt? 14. Anna hinnang romaanile. Vastused: 1. Kõrboja oli suurem kui Katku. Katkul ei olnud nii vilj...
Udumäe kunings Metsas õitsil olnud külalastel hakkas öösel külm. Üks tüdruk aga otsustas lõkke ja teiste juurest eemal joosta, et sooja saada. Kuid tagasi ta ei tulnudki. Otsisid nii lapsed kui ka tütarlapse vanemad, kui lõpuks anti alla, arvates, et ilmselt laps surma saanud. Tegelikult oli tüdruk jooksnud tüki maad eemale ja läinud ühe mäe künkale, arvates, et seal teised õitselised. Aga mäe peal istus hoopis halli habemega mees, kes sundis tüdruku tule äärde jääma ja end soendama. Andnud lapsele ka süüa, kutsus ta raudkepiga murule koputades maa seest kaks ilusat tüdrukut.Tüdrukud said kõik omavahel sõbraks ja mängisid. Kui koit oli tõusmas, tuli üks vanaeit ja lausus, et selle päeva peab tüdruk võõrsiks jääma ja ka tuleva öö nende juures magama ning siis saadab ta tüdruku koju tagasi. Järgmisel päeval saatiski eit tüdruku koju, öeldes, et lapse vanemad juba muretsevad. Samuti lisas naine, et juhtu...
Kalle Blomkvistile meeldib hirmsasti detektiivitöö. Ta ei ole aga suutnud avastada midagi suurt. Kallel, Andersil ja Eva-Lottal oli igav. Nad otsustasid teha natuke nalja. Nad peitsid ennast sireliheki taha ja panid tänavale välja paki, millel oli nöör küljes. Kui keegi tahab pakki kätte saada, tõmbame nöörist. Üks naisterahvas sai väga kurjaks. Siis tuli veel keegi. Kalle passis peale. Kuid see ei aidanud. Mees pani jala pakile. See oli Eva-Lotta onu Einar. Onu Einar ostis ajalehe. Kalle võttis selle ajalehe pärast endale, seda on ehk tarvis tuleviku jaoks. Kalle täidab oma märkmikku "Kahtlaste isikute register": omab muukrauda ja taskulampi; korrespondeerib Stockholmiga. Onu Einar lahkub öösel akna kaudu toast, Kalle järgneb talle, kuid kaotab silmist. Onu Einar kaotab oma muukraua. Kalle läheb lossivaremetesse. Ta märkab, et seinal pole enam nende nimesid, need olid pliiatsiga läbi kriipsutatud. Onu oli käinud öösel varemetes. Kall...
Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus tänapäeval leiab raamatupoe riiulilt väga palju noorsookirjandust. Kõik need raamatud räägivad tänapäeva noorte probleemidest. Milliseid probleeme siis käsitleb tänapäeva noorsookirjandus? Üks põhiline probleem, mida tänapäeva noorsookirjandus käsitleb on koolivägivald. Üheks väga heaks näiteks on Diana Leesalu ''Mängult on päriselt''. See raamat räägib 12-aastasest Mikust. keda kiusatakse koolis suuremate poolt. Samas ei ole tal ka klassis sõpru. See kõik toimub sellepärast, et tal on punased juuksed, tedretähnid ja koolidirektorist isa, keda kõik vihkavad. Mingil hetkel ei suuda ta seda kõike enam taluda. Koolikaaslaste surve tõttu põletab ta maha koolimaja ning põgeneb Tartusse, kus hakkab elama tänavapoisi elu. Tema seiklus lõppeb surmaga. Samast raamatust võib välja tuua ka teise probleemi narkootikumide alkoholi ja suitsetamise kohta. Mikul on õde Mirjam, kes ela...
MUSTA MANTLIGA MEES. LUGEMISKONTROLL. 8.klass Eduard Vilde 1.Miks krahv Palmer tappis juudi? 2.Millist ametit oli Palmer pidanud varem? 3.Too kolm näidet krahvinna Palmeri iseloomustamiseks. 4.Mida nõudis juut Palmerilt osaliselt võlgade katteks? 5.Millistel tingimustel oli doktor nõus kuritegu varjama? 6.Millise õnnetuse põhjustas Laura? 7.Mida nõudis doktor preililt poisi heaks? 8.Põhjenda näidetega, miks Laura põlgas doktorit. 9.Mida tead Medingi noorusest? 10.Too 3 näidet, kus krahv astus välja Medingi kaitseks. Miks ta seda tegi? 11.Põhjenda, et Laura armastas väga oma venda. 12.Kellena oli Hugo von Lammerheim töötanud? 13.Kuidas oli Hugo seotud tapetud juudiga? 14.Millal muutus doktori arvamus Laurast kui ülbest ja südametust inimesest? 15.Mis sundis Laurat vigastatud poissi külastama? 16.Kuidas käitus Meding proua sünnipäeval? 17.Kuidas...
Sulo Saar 11b Ettekanne Anton Tsehhov 1860-1904 Lapsepõlv ja noorus · Lev Tolstoi Tsehhovist: ,,Tema meisterlikkus on klass omaette. Ma lugesin ta jutustused uuesti suure naudinguga läbi. Nii mõnigi jutustus, nagu ,,Lapsed", ,,Magada tahaks" ja ,,Kohtus", on tõeline pärl. Ma lugesin kõik suure vaimustusega joonelt läbi..Tsehhovil on kõik illusiooni tekitavalt tõepärane.Tema lugudest jääb mulje nagu mingist stereoskoobist. Pealtnäha pillub ta sõnu otsekui süsteemitult ja saavutab niisama hämmastavaid tulemusi nagu kunstnik-impressionist oma pintslitõmmetega." · Anton Tsehhov sündis 29. Jaanuaril 1860. Aastal Aasovimere ääres Taganrogis väikekaupmehe pojana. Tsehhovi vanaisa oli olnud pärisori, kuid ettevõtliku ja tugeva tahtejõuga mehena suutis ta koguda kolm ja pool tuhat...
Kadri (Silvia Rannamaa) Tõlkinud -U.Rummel Illustreerija -E.Teebo Peategelased-Kadri, vanaema, Urmas, Anne. Kadri-väga lahke, tagasihoidlik, Vanaema-lahke, abivalmis, karm Urmas-lahke, sõbralik, natuke isalik Anne- lahke, abivalmis, tore. Kadri on 10-aastane tütarlaps, kes elab keldrikorteris ning on väga vaene. Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile.Peale haiglat ja sanatooriumis olekut käsib tal vanaema vahetada kooli.Selles koolis, kus ta hakkab käima, saab ta endale pinginaabriks Urmase, kes on tema meelest väga tore.Ur...
Põgenemine rahakoti eest On ilus päikesepaisteline ilm. Mööda Tallinna vanalinna tänavaid jalutab üks ilus siniste silmade ja heledate pikkade juustega tütarlaps. See on 17-aastane Gerli, kes külastab esmakordselt Tallinna. Ta imetleb keskaegsete hoonete arhitektuuri ja üldist miljööd. Gerli kujutleb end aega, kui linn kuulus veel Hansa liitu ning kuidas sakslased seal kaubitsesid. Korraga ta aga ärkab kujutlustest ja avastab, et kaks pikka meest, üks mustanahaline ja teine ilmselt põliseestlane eemal kätega tema suunas näitavad ning agaralt midagi seletavad. Gerli kohkus ja hakkas kiiresti mööda Pikka jalaga edasi sammuma. Ümber nurga keerates mõistis ta, et ilmselt oli ta endale midagi ette kujutanud. Seisatas korraks ja vaatas lähedal paistvat Aleksander Nevski Katedraali. Jalutas veel natuke edasi ja nägi ühe väikese poe peegelpildist, et need kaks meest tulevad talle järele. Nüüd ...
Kuula alati oma sisetunnet. ,,Kas sa tuled?" ,,Mkmm.." ,,Tule ikka!" ,,Eiiii...!" ,,Hardo sügas kukalt. Ta ei saanud sõbrast aru. ,,Miks siis?" ,,Ma ei taha." ,,Haha sa ei julge!" ,,Julgen küll aga ma ei..." ,,Tule siis juba!" Ainar teadis, et seekord on asjad teisiti. Ta tundis seda ja ta ei saanud aru, miks Hardo teda ei uskunud. Ta aimas, et seekord on nende salajane seiklusretk metsa hoopis teistsugune kui muidu, võibolla isegi ohtlik. Tema sisemus põles kahe otsuse vahel, kas minna koju ema ja isa juurde või minna Hardoga metsa. Lõpuks jäi siiski poisikese seiklemis ja avastamise himu peale ning ta otsustas Hardoga metsa minna. Nii nad siis kaks kaheksaastast possi metsa poole jalutasid. Metsa jõudes ootas neid ees kaks tuttavat puud. Ühele neist oli graveeritud suur H ja teisele suur A täht. Need sümboliseerisid vastavalt Hardot ja Ainarit. Need olid nad graveerinud oma esimesel mets...
"Kas Tiina on kaotaja või võitja" Tiina on August Kitzbergi draama "Libahunt" peategelane. Tiina oli tüdruk, kes ilmus Tammarude ukse taha samal õhtul, kui hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Tammarud võtsid tüdruku enda juurde ja aastaid hiljem, kui perepoeg Margusel oli aeg hakata naist võtma (pere soov oli, et Marguse naiseks saakas Mari, kuid Margus ihkas Tiinat naiseks), pöördus Mari Tiina vastu ning süüdistas teda libahundiks olemises. Tiina jooksis metsa. Hiljem, loo lõpus, Laseb Margus Tiina hundi pähe maha. Tiina on nii kaotaja kui ka võitja. Kaotusi oli üsna erinevaid. Minu arvates oli suurim kaotus talle tema ema surm. Ta kaotas kodu (sattus Tammarude juurse). Ta kaotas ka Marguse , kes ei soovinud/ ei julgenud Tiinaga kaasa minna. Tiina elu lõpp ehk surm oli ka üks suurimaid kaotusi ja võib-olla ka kõige suurem. Suurim võit oli vabaduse säilitamine. Ta suutis,olenemata ühiskonna, Tammarude survele ...
Eesti kirjandus 19. sajandil 19. sajandi algus, Estofiilide aeg Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine Kirjavara teisenemine Lugemisringid Teadusühingud Kalendrid Ajalehed Juturaamatud Johann Heinrich Rosenplänter Pärnu pastor Käsikirjade, päevaraamatute koguja Algatas eesti keele ja rahvaluule uurimise Kristjan Jaak Peterson 1801 - 1822 Esimene eesti luuletaja Luulepärand on väike Luuletused jäid eluajal avaldamata Friedrich Robert Faehlmann 1798 1850 Rahvaluule kasutaja kirjandusteostes Õpetatud Eesti Selts Rahvusmütoloogia Eepos "Kalevipoeg" Carl Robert Jakobson 1841 1882 Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluul...
Hood" ja "Zorro" Õudusfilm Õudusfilmi eesmärk on tekitada vaatajas hirmu, õudust, kartust, sageli ka jälestust. Õudusfilmid said algus 19. saj. lõpus, esimene õudusfilm tuli välja 1896. Tavalisemateks karakteriteks on zombid, vampiirid, sarimõrvarid ja koletised. Õudusfimid sisaldavad elemente ka teistest zanritest nagu ulme, fantaasia, must komöödia ja thriller. Kuulsamaim õudusfilmide lavastaja on Alfred Hitchcock. Thriller Thriller on kirjandus ja filmizanr Thrilleriteks on tavaliselt erinevate zanride segud. Algupärane ning ehtne thriller on film, mis jälitab otsusekindlalt eesmärki, hoida publikut koguaeg põnevil, kui filmi süzee kõrgpunkti suunas liigub. Pinge tavaliselt tõuseb, kui peategelane satub eluohtlikku situatsiooni, millest väljapääs tundub olema võimatu. Thrillerites kohtab tihti tegelasi, kes lähevad kas iseenesest või väljaspoolsete jõudude mõjul üksteisega tülli. Oht võib
ALEKSANDR PUsKINI ELUKÄIK. Aleksandr Sergejevits Puskin sündis Moskvas 6. juunil 1799 aastal. Puskini emapoolne vanaisa oli Ibrahim Petrovits Hannibal kes oli pärit Aafrikast. Puskini kasuisa oli Peeter I. 1811-1817 õppis ta Tsarskoje Selo lütseumis, mis oli ühtaegu nii kool kui ka pansion. Pärast lütseumi lõpetamist arvati Puskin välisministeeriumi teenistusse ning ta asus elama Peterburi. Rohkem kui tööst välisministeeriumis huvitus ta kirjandusest. Vaadetelt lähenes Puskin dekabristidele. Ta oli vene romantiline luuletaja ja moodsa vene kirjanduse rajajaid. Tema poliitilised luuletused äratasid peagi valitsuse tähelepanu ning 1820. aastal saadeti ta Venemaa lõunaaladele pagendusse. Lõunas jätkas ta läbikäimist dekabristidega. 1824. aastal arreteeriti ta poliitiliste vaadete pärast ning uueks asumispaigaks määrati vanemate mõis Mihhailovskojes. Ta jäeti politsei järelevalve alla. 1826. aastal pärast Alek...
Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Ilmakaared" (1970) 6 "Hilised talled" (1976) "Valitud luuletused" (1979) "Septembrifuuga" (1980) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993) Näidend "Päike näkku" (1981) Novellikogud "Islandi suvi" (2003) "Sarviku armastus" (2007) 7 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Mats_Traat http://www.postimees.ee/251106/esileht/kultuur/230501.php http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/traat.htm http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E305A8C754C7AE87C225723300455509 http://www.slideshare.netwww.slideshare.net/mirjamool/mats-traat 8
Kõrboja peremees Raamat räägib mehest, kes vangist välja saades koju sõitis ning linna tüdrukust, kes linnast isale külla sõitis. Villu oli vangis kakluses mehe tapmise pärast. Villu oli mees, kellele meeldis hirmsasti alkohli juua ning ta oli suur naistemees. Naiste pärast ta koguaeg kaklustesse sattuski. Tal on laps Kõrboja endise teenijannaga. Emal ei ole Villu vastu midagi, kuid Villu isa muudkui kirub ja tahab, et Villu asemel oleks tema Vabadussõjas langenud vend. Anna, kellega Villu noorena sõbrustas, saabub Kõrboja tallu. Villu isa peab vimma Kõrboja talu peale ajast, mil Kõrboja temalt ta maa ära osta tahtis. Kõrboja peremees Rein tahab, et Anna maale jääks talu eest hoolitsema, sest Rein ise enam ei jõua oma plaane ellu viia. Rein oli ka nõus talu maha müüma, kuid Anna ei olnud nõus kodutalu võõrastele andma ning luba ise perenaiseks hakata. Anna korraldab külarahval...
Johann Voldemar Jannsen (1819-1880) ehk rahvakeeli Papa Jannsen mängib eesti vabariigi saavutamises suurt rolli. Jannsen juhtimisel asustati 1865. aastal mängu- ja lauluselts ,,Vanemuine". Lisaks veel koostas ta ajalehe ,,Eesti Postimees". 1869. Aastal suutis Jannsen tuua üle eesti kokku palju inimesi eesti esimesele üldlaulupeole. Johann Voldemar Jannsen andis eesti rahvale seda mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas ka iseseisvuseni jõuda. Kasutatud kirjandus 1) Miksike: www.miksike.ee/docs/referaadid2006/jvjannsen_info_liisisokmann.doc 2) Google: www.google.ee 3) Wikipedia: et.wikipedia.org
lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Jaanilaupäeva öösel on läbi aegade paadiga sõidetud, põletatud seal tõrvikuid või küünlaid, mis hämaruses pimedaks ju õigupoolest ei lähegi peegelduvad tumedal veel. Rituaalsed toidud jaanipäeval olid sõir, kohupiimakorbid ja kohupiimatoidud. Jaanipäeval ainti vaba päev karjastele, teenijarahvale ja noortele. Tehti vaid väga tähtsaid töid. Kasutatud kirjandus 1) Google: www.google.ee 2) Miksike: www.miksike.ee 3) Wikipedia: et.wikipedia.org
Kurvad tublid tüdrukud Eesti naiste väärtused on aegade jooksul muutunud. Esiemade kõige tähtsam väärtus oli ikka kodu. Kodu pidi olema korras ja hoolitsetud. Teiseks väärtuseks oli ilmselt mees. Mehed olid perekonnapead ja nende käske tuli täitsa ning neile tuli head elu pakkuda. Muidugi hoolisid esiemad ka oma lastest, kes pidid neile järelkasvu tooma. Väga tähtsaks peeti töökust ja muidugi ka kuulekust ning korrektsust ja minigl määral ka haridust. Tänapäeva naise peamine huvi on aga edukus. Selle nimel ollakse valmis pea kõigeks. Moodne naine on rahajanuline ja seega ka töökas. Väga tähtis on olla ilus, sest see annab eeliseid edasi jõuda. Muidugi on tähtsal kohal ka haridus,sest sellest ei jõua kaugele. Moodse naise elus on kodu teisejärguline, sest enne tahetakse oma elu elada ja siis kodule mõelda. Ning puhkus on üks väärtus, mis kõigile meeldib, aga lubada saavad vähesed. Traditsiooniliselt on ol...
Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898- 1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. August Gailit, poolenisti läti ( või liivi ) päritolu eesit kirjanik, sündis 1891. aastal Sangaste mõisa lähedal. Pärast koolipoisipäevi viis elu Gailit rajale, kuhu ta sel ajal kirjanikud enamasti ikka v...
Mina Olin Siin SASS HENNO Raamatust: Räägib noorukitest, kes peavad endaga toime tulema. Kuidas nad raha teenivad (nt. Narkootikumide müümisega.), suhetest üksteise vastu, elamustest tänava elus, kuritegevusest. Võitis 2006. aastal romaanivõistluse. Tegelased: Rass- Käis rikkurite koolis. Elas koos enda tüdruku Sädega. Tema unistus oli saada arstiks. Tegeleses kuritegevuse ja narkootikumide müümisega, et saada raha ning maksta kinni sõbrale auto mille ta politsei eest sõites puruks sõitis. Säde- Oli Rassi tüdruk ning suudles purjus ollena teist meest ning läks Rassiga lahku. Mõssa- Rassi vend kes aitas Rassil narkootikume müüa. Tegelased: Olks(Olar)- Oli väga julm ning seetõttu paljud kartsid teda. Andis Rassile narkootikume müüa. Hanna- Olari õde. Hanna oli häbelik ja lõikus ennast. Autorist: Sündis 13. Septembril 1982 T...
annaabi.ee 
