Keelteoskus on rikkus - kirjand (12)

Keelteoskus on rikkus
Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on raske otsustada, mis on inimese jaoks rikkus. Kas mõeldakse ainult materiaalselt ja arvatakse, et rikkus = jõukus? Või mõeldakse selle all hoopis õnne? Neile küsimustele on raske vastata ja arvatavasti pole ükski neist ka tegelikult vale. Arvatavasti on rikkusel igale inimesele erinev tähendus. Aga keelteoskus, kas seda võib samuti pidada rikkuseks?
Minu arvates on nüüdseks väga tähsalt kohal oskus rääkida. Oskus suhelda erinevate inimestega erinevates situatsioonides on alatihti edukuse võtmeks. Enam ei elata ainult oma perega kuskil sügavas metsasopis, kus kilomeetrite raadiuses pole ainsatki hinge. Puhtalt oma põllulapikese harimisega on raske, kui mitte võimatu, ära elada. Ükskõik milleks on vaja kellegagi suhelda ja tänu ülemaailmsele, kiirelt arenevale, infovahetusele tuleb seda ka võõrkeeltes teha. Lisaks sellele, et neid on vaja, on nad huvitavad. Ma arvan, et nii mitmedki on kasvõi korra oma elus unistanud hiina, või mõne muu eksootilise ja huvitava keele valdamisest. Keelteoskus näitab ka inimese inteligentsust. Kindlasti on kuuldud olukorrast, mis valitseb Ameerika Ühendriikides. Nii mitmedki ajakirjad on maininud, et ameeriklased on kitsarinnalised, kuna arvavad , et enamik valdab inglise keelt ja seetõttu pole neil vaja end vaevata ja teisi keeli selgeks õppida. Kõrvalt vaadates tundub see mõtteviis ju tõesti totter .
Ilma keelteoskuseta on töökoha leidmine raskendatud. Agraarajastu on möödas ja enam ei valitse põllumajandussfäär, vaid hoopis teenindussfäär. Seal on vaja palju suhelda. Turisminduse osakaal on tõusnud ja sellepärast ei saa mõelda ka seda, et kui töödatakse Eesti riigis, siis milleks peaks teisi keeli oskama? Ka kõige väiksemas külas võib tulla mõni välismaalane ja küsida kohalike vaatamisväärsuste kohta. Juba selleks, et mitte häbisse jääda, oleks vaja neid osata. Isegi kõrgkooli ei pääse enam nii kergelt, kui pole sooritatud võõrkeele eksam.
Reisimisel tuleb kindlasti kasuks, kui osatakse teed küsida või mõnda viidet lugedes aru saada, mida see tähendab. Iga pisematki sõna sõnaraamatust uurides läheks palju aega ja see oleks tüütu. Hädas olles oleks kindlasti hea, kui teaks , kuidas selles keeles abi paluda . Ja miks mitte leida uusi tuttavaid ja saada aimu, millise temperamendiga nad on. Seda ilma võõrkeelt rääkimata teha ei saa.
Keegi meist ei ela kastis. Kellelgi pole oma maailma, kus on tähtsad vaid nemad ja reegleid saab teha ise. Selleks, et elus olla edukas ja seda endale kergemaks teha, peaks oskama rääkida võõrkeeli. Ma ei väida, et see ongi kogu edukuse võtmeks, kuid suurt osa sellest omab kindlasti. Mina arvan, et keelteoskus on kohe kindlasti rikkus, mille omandamine pole võimatu. See vajab küll aega ja tahtmist, kuid tasub kogu vaeva hiljem mitmekordselt. Keelteoskus on rikkus ja see on muutunud ja muutub aja möödudes üha tähtsamaks.