Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi Selma Lagerlöf Teos on välja antud aastal 1926 Stockholmis, eesti keelde on tõlkinud Vladimir Beekman. Algselt pidi sellest saama Rootsi koolide geograafia õpik. Raamatus on kirjeldatud Rootsi loodust ning kirja on pandud palju legende. Peategelane, Nils Holgersson, on jutu alguses sõnakuulmatu laps, kes soovib palju halba. Tundub, et ta ei hoolinud kellestki. Sellest, et Nils kohtleb teisi elusolendeid negatiivselt, saabki raamatu alguse. Poiss kiusab härjapõlvlast, kes karistab poissi. Nils läheb koos koduhane ja metshanedega rändama, tänu millele ta lõpuks mõistab, et kui kohelda enda ümber olevaid elusolendeid hästi ning austusega, vastatakse sulle samaga. Ta tunneb ennast süüdi, et valmistas vanematele palju peavalu. Autor on väga hästi kirjeldanud ümbrust ning on osavalt põiminud jutu sekka huvitavaid legende. Algul ei hoolitud ...
See artikkel on trükitud: http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=5282 Nimed marmortahvlil: raamat ja film 10 Oct 2003 Hellar Grabbi See oli aastal 1936, kui tuntud kirjanik Albert Kivikas avaldas mahuka romaani ,,Nimed marmortahvlil". Sellest sai Gailiti ,,Isade maa" kõrval teine Vabadussõja ainet käsitlev suurteos. Kivika raamat kujunes Gailiti omast populaarsemaks, sest kui Gailit rakendas kunsti teenistusse ka groteski ja hüperbooli, siis ,,Nimed marmortahvlil" on läbinisti realistlik. Romaanis kirjeldatakse peamiselt kooliõpilastest koosneva Tartu Vabatahtliku Pataljoni sõjakäiku jõuludest 1918 kuni veebruari alguspäevini 1919. Lahingusündmused leiavad aset Eesti rahvaväe vastupealetungi ajal, kui õppursõdurite pataljon tegutseb ida pool Võrtsjärve, liikudes läbi Rannu, Rõngu, Pikasilla ja Tõrva Valka, kuhu marsitakse ilma võitluseta, päev pärast Kuperjanovi partisanide ja soomlaste poolt Valga lähistel maha peetud ägedat ja...
August Kitzberg ,,Kauka jumal" o Kritzberg kui dramaturg Küpsesse loomeikka jõudes keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning temast sai Eesti kunstiväärtusliku draama rajaja. Tema tuntuimad teosed on näiteks ,,Kauka jumal", ,,Tuulte pöörises" ja ,,Libahunt". Need teosed kuuluvad ka eesti draamaklassikasse. Peale selle on Kitzberg kirjutanud mälestusi ja lastejutte ning päevakajalisi följetone Tiibuse Jaagu ja Tiibuse Mari pseudonüümi all. Kirjanduse kõrvalt töötas ta valla-ja kohtukirjutaja, ärijuhtija ning ametnikuna. Kui ta 1920. aastal kirikupensioni hakkas saama, loobus ta ametnikutööst ja pühendus ainult kirjandusele. August Kitzberg elas aastatel 1855-1927. o Teose zanrimääraja Näidend ,,Kauka jumal" on draama, sest seal on ühendatud tragöödia ja komöödia. See käsitleb elulisi teemasid ning pühendub inimeste psühholoogiale ja käitumisele. Üldisel...
1. Mis on lüürika? Lüürika on üks kirjanduse põhiliike, mida iseloomustab kujundlikkus. Alguse sai Antiik- Kreekast 7.saj eKr. Iseloomustab vahetu elamuslikkus autori mõtete, tunnete ja meeleolu eristamisel. Tunnused : riim, rütm, salm. Lüürikat iseloomustab a) seotud kõne b) jagunemine värssideks c) jagunemine stroofideks d) riim, rütm Lüürika lüüra saatel esitatav pala (kunagine tähendus) Riim sarnase kõlaga sõnade kunstkavanduslik kordamine värsirea lõpus Värss kõne rütmiline ühik, mis moodustab luuletuse rea Stroof ehk salm kindlakujuliselt (2,3,4,5 jne kaupa) rühmaks ühendatud värsid. Luuletusi, kus puudub reeglipärane värss, nimetatakse vabavärsilisteks. Vabavärsiline luule ei jagune tavaliselt stroofideks, selles pole kindlat värsimõõtu ega riimi. Kui need omadused siiski esinevad, siis ilma kindla korrata. Lüürilise luule põhilised teemad on armastus, loodus, isamaa. 2. Zanrid Lüürika zanrid on sonett,...
Mina lugesin Jules Verne raamatut ,,Reis maakera südamesse". Raamat kuulub seiklusromaanide hulka ja ilmus Eestis esmakordselt Sakala Kirjastusühisuse väljaandes Viljandis 1928. aastal. Teoses jutustati sellest, kuidas professor Otto Liedenbrock oma vennapoja Axeliga kavatses seigelda maakera südamesse ning kuidas nad sattusid mitmetesse seiklustesse, kus neil tuli lahendada erinevad probleeme. Lugu algas sellega, et tuntud Islandi kirjaniku Snorre Turlessoni raamatu vahelt libises välja määrdunud paberilipik, kuhu oli kummalises keeles midagi kirjutatud. Pärast pikka pea- murdmist lahendati sedelil olev mõistatus ning professor otsustas kohe alustada suurt seiklust maakera südamesse. Võttes kaasa oma vennapoja , kellele ta lubas tagasi tulles oma kasutütre Graubeniga abielluda . Nii nad siis läksidki Islandi saarele, et sealt siseneda Sneffelsi vulkaani kraatrisse ning leida maakera süda. Saarel liitus nendega abivalmis kütt Hans. ...
µ - ehk näitekirjandus, on üks kirjanduse 3-st põhiliigist, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. Draama - on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: Denis Diderot, Gotthold Ephraim Lessing Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja tegelaste vahelised võitlused, kus sageli leitakse konfliktist väljaspääs Tuntumad autorid: · Denis Diderot " Palju ja palju veel" · Anton Hansen Tammsaare "Kuningal on külm" · Eduard Vilde "Tabamata ime" Tragöödia ehk kurbmäng on näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegusev(ad) kangelane/sed satub väljapäästmatusse olukorda ja hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia tekkis juba Antiik-Kreeka ajal D...
Igaviku lõpp Isaac Asimov Teos on välja antud aastal 1973 kirjastuse ,,Eesti Raamat" poolt. Autor on Isaac Asimov, inglise keelest on tõlkinud Linda Ariva. Tegemist on ulmeromaaniga, mis jutustab tulevikust ning sajanditevahelisest rändamisest. Asimovi ulmekangelased ei otsi kunagi seiklusi seikluste pärast, vaid lahendavad üldinimliku tähtsusega probleeme. Heaks näiteks Asimovi humaansusest ja isegi filosoofilisest sügavusest on tema romaan ,,Igaviku lõpp". Raamat räägib Andrew Harlanist, kes on pärit 96. sajandist. Harlan võeti Igavikku 16 aastaselt ning ta töötab Tehnikuna, kelle ülesandeks on teostada Reaalsuse Muutuseid. Reaalsuse Muutused on, nagu arvata võib, reaalsus, mida muudetakse teiseks reaalsuseks. Seda tehakse probleemide, näiteks narkomaania, lahendamiseks. Igavik on niiöelda ,,ühing", kus töötavad Igaviklased, kes arvutavad välja ...
Lilli Promet (19222007) Lilli Promet sündis 16. veebruaril 1922 Petseris maalikunstnik Aleksander Prometi peres. Lõpetanud Tallinna 18. algkooli, astus Lilli 1935. aastal õppima keraamikat Riigi KunstiTööstus koolis, mille lõpetas kevadel 1940. Sügisel kutsuti teda Noorte Hääle toimetusse ajakirjandustööle, sõja puhkedes aga evakueeriti Tatarimaale. 1943. aasta suvel lähetati Promet blokeeritud Leningradi tööle eestikeelsete raadiosaadete toimetusse. Alustanud novellide ja jutustustega, kujunes Lilli Prometist kiiresti arvestatav kirjanik, kes on loonud teoseid paljudes zanrides. Ta kuulub sellesse põlvkonda, kes on sõja karmust ja raskust vahetult kogenud. Avaldanud novelle ja jutustusi Loomingus, debüteeris Lilli Promet 1958. aastal kolme proosa raamatuga. Need olid novellikogu "Ainult puhtast armastusest", jutustuste kogu "Püha kunsti jüngrid" ning reisiraamat "3 × pakitud kohver", viimane neist kirjutatud koos abikaasa R...
Näkimadalad I Herman Sergo Teos on välja antud aastal 1984 kirjastuse ,,Eesti Raamat" poolt. Autor on Herman Sergo. Tegemist on ajaloolise romaaniga, mis jutustab Hiiumaa vabade rootsi soost talupoegade elust 18. sajandil. Esimese osa tegevus toimub vahetult pärast Eestimaa liitmist Vene impeeriumiga. Raamat räägib põhiliselt noorest Skalluse tare peremees Clemetist ning Clemeti poole elama tulnud samavanusest Getterist. Getter läks Skallusele elama pärast seda, kui katk oli tema ja Clemeti pere võtnud. Külaelanikud seda heaks ei pidanud. Tähtsaimad on siiski rootslaste muistsed priiusekirjad, mis määravad rootslaste õigused ja koormised, kuid keegi ei tea, kus vabadusekirjad võiksid paikneda. Viimane, kes neist midagi teadis, oli Getteri katku surnud isa. Kui kohalikus kirikus toimus leeritamine, sai Clemet aru, kus priiusekirjad on ning võttis ...
Tootsi õpihimu Paunvere koolis ei käinud just väga suur hulk inimesi, võib-olla vaid klassijagu õpilasi. See aga ei tähendanud, et Paunvere koolis elu igav või üksluine oli. Suurem osa klassist oli õpihimukaid lapsi täis. Nad tegid tublisti rehkendamistöid, lugesid piiblijutte ja luuletusi ega lasknud ennast õppides mitte kellelgi segada. Teine pool lastest veetis aga rohkesti aega möllates ja elu nautides ning allesjäänud ajal püüdsid mõningad ka paar koolitükki ära täita. Kuid selles koolis käis poiss, keda ei ole võimalik liigitada ühtegi rühma, sest ta oli omapead tegutseja. Ta pürgis suuremate tarkuste poole mitte koolitükkides, vaid välismaailma teadmistes. Poiss, kelle jaburatest väljamõeldud juttudes ning tegevustest huvitusid pea kõik, oli Joosep Toots. Tema kireks oli indiaanlaste elu uurimine ja ka oma teadmistega teiste ees uhkeldamine, sest ta ju tundis, et ta paljudest klassikaaslastest laiast maailmast rohkem teadis ja ...
Rehepaplus tänapäeval Anita Kuprijanovits 8b Mõistet rehepaplus kasutatakse inimeste puhul, kes püüavad olla vaid omakasupüüdlikud tüssates teisi inimesi, valetades neile või isegi varastades nende tagant vaid selleks, et enda elus lusti ja lõbu küllalt oleks. Seda tehakse tavaliselt teadlikult ja väga kavalalt ning just sellepärast ei sallita selliseid inimesi. Teiste tagant varastamine on väga inetu ja labane tegu, sest kunagi ei või teada, kui palju inimene selle eseme jaoks tööd pidi tegema või kui tähtis see talle olla võib. Kuna tänapäeval hinnatakse inimesi suuremas osas vara järgi, sõpruskondi moodustatakse vaid enda seltsi rikkamaid ja ilusamaid valides ja seda vaid selleks, et ka endale kasu saaks, on rehepaplus võrreldes varasemate aegadega tohutul hulgal suurenenud. Inimesed on ahneks ja sellest ka upsakaks ning ülbeks hakanud, suuremal määral unustades, mida tähendab austus teise inimese vara ja tunnete vastu ja eelkõige ...
INTERVJUU A: Tere, Terry! Oleme väga tänulikud sulle, et olid nõus meile intervjuud andma. T: Pole tänu väärt. Mulle meeldib oma raamatutest rääkida. A: Siis on ju väga tore. Räägi meile palun, kuidas sa üldse kirjanikuks said ja mis sind kirjutama pani? T: Mind inspireerisid kõiksugused raamatud, mida ma elus lugenud olen ja uskuge, neid on palju. Mulle tundus, et maailmas pole piisavalt fantaasiaraamatuid, mis haaraksid lugejaid endaga kaasa ja siis ma üritasingi midagi enda poolt anda. A: Aga mis raamat on sinu lemmik? T: Minu isiklikest on ,,Kübaratäis taevast" ja üldiselt Roy Lewisi ,,Inimese areng" . See on tõsiselt üks naljakamaid raamatuid, mida ma eales lugenud olen. A: Sinu lemmikraamat on pärit ju Kettamaailma seeriast. Räägi meile, mida Kettamaailm endast kujutab. T: No te kõik olete ju kuulnud müüdist, et maailm tiirleb kilpkonna seljal. Minu maailm elab seal ja see on aeg mil inimesi veel polnud....
Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Kardinal hertsog Armand Jean du Plessis de Richelieu · Prantsuse kiriku- ja riigitegelane. · Kuningas Louis XIII ajal sai Richelieu ministriks ja haige ja jõuetu kuninga varjus oligi Richelieu tegelik Prantsusmaa valitseja. · 1626. aastal andis ta kuninga nimel välja edikti, milles kästi maha lõikuda kõik aadlilosside kindlused, mis ei ole piirikindlused. Sellega oli aadlite sõjaline võim murtud. · Samal aastal kuulutati välja, et duellid on suurroimad. Kui kaks aadliku seda edikti ei kuulanud, lasti nad kuninga poolt hukata. Päikesekuningas Loius XIV Prantsusmaal 1) Nimeta kuninga kohustused? 2) Mida ei tohtinud kuningas ise teha? 3) Kirjelda Prantsuse kuningat Louis XIV ( vähemalt 4 lauset) 4) Kirjelda Päikesekuninga õukonda ( vähemalt 4 lauset) 5) Kes oli J.B.Colbert? Nimeta tema tegevusi. 6)...
Tulevikukool Minu tulevikukool peaks kindlasti olema avar, lai ja suur. Treppide asemel on liftid, eskalaatorid, mis viivad üles, aga samas on ka trepid. Klassides on kindlasti suuremad lauad ja igal laual eraldi laualamp. Istumiskohad on pehmed tugitoolid, kus kindlasti toolide kõrgust saab muuta ja seljatuge reguleerida, 1 nupuvajutusega tuleb erineva mõjuga jook. Klassi seina katab suur tahvel, mis on puutetundlik. Õpikute asemel on seadeldised, kus on kõikide ainete materjal sees. Vihikute asemel on läpakad ja õpilased võivad tunni ajal kuulata ka muusikat ja olla Msnis ja Facebookis. Söögi vahetunnid on hommikul, lõunal ja õhtul. Lõunauinak toimub lõunal pärast söömist. Õpilane valib ise mis tundides ta sellel päeval käib ja mis päeval ta kooli tuleb, kokku peab saama vajalikud tunnid käidud. Õpilastele on ruum, kus nemad saavad käia vahetundidel kohvi joomas j...
Philised tegelased: d`Artagnan - peategelane Athos - healoomuline, arukas, rahumeelne, d`Artagnani parim sber Porthos - hiiglaslik musketr, natuke rumal, d`Artagnani sber Aramis - Athose ja Porthose vahepealne de Treville - musketride kapten Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Tema Eminents - kardinal(kaardivelaste kapten) mees Mueng`ist - raamatu vltel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener hrra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tnu mileedi mrgile Ketty - mileedi toatdruk; armastas d`Artagnani Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kikide meestega, kellel oli mingisugune vim teiste suhtes; isekas; tark; ilus; pahatahtlik; tahtis d`Artagnani tappa; tappis mitu inimest Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener Bazin - Aramise teener 1osa.1.D`Artagnani isa andis...
Kas eestlane olla on uhke ja hea? Arvan, et kõik kahjuks ei vastaks samamoodi. Kindlasti on palju neid inimesi, kelle jaoks on Eesti ajalugu tähtis ja südamelähedane. Kuid on üha rohkem ka neid inimesi, kes lähevad välismaale ja soovivad, et nad oleks muus ja nende arvates paremas riigis sündinud. Enamasti suhtutakse mõne riigi inimestesse eelarvamusega. Näiteks need, kes Eestist midagi ei tea, kipuvad tavaliselt ütlema, et me oleme "mingid venelased seal kuskil Ida-Euroopas". See ilmneb ka Hollywoodi filmidest, kui leitakse, et meiesugune riik sinna hästi sobiks. Meid on võrreldud ühes filmis isegi koopainimestega. Lähemad rahvad (lätlased, soomlased, venelased), kes meid paremini tunnevad, teevad pidavalt nalja, et me oleme jonnakad, aeglased ja kinnised, isegi kurvameelsed inimesed. Kuid see on isegi mõningal määral tõsi. Kui keegi võõras sulle tänaval vastu tuleb, on ta väga õnneliku näoga? Pigem ikka morn. Sellise...
Igal inimesel on ainult üks elu. Meie kõigi elutee viib mööda erinevaid radu, kuid ometi on need ikka mõnes mõttes sarnased. Mis on elus erilist? Erinemine üksteisest teeb meist isiksused. Temal on mustad juuksed, nemad armastavad sinist värvi, meil on lõbus iseloom. Kui oleksime üks hall mass ja teineteise täpsed koopiad, siis poleks elul enam suurt mõtet. Oleks ainult rõõmutu harjumus ja rutiin. Iga inimese enda püüdlused, saavutused ja unistused on vorminud tänapäevase kireva ja mitmekesise maailma, nagu seda me tunneme. Siiski, inimese omapärad ei ole alati teiste silmis õiged. Kui keegi on teistest veidi rohkem erinev, võidakse talle viltu vaadata. Näiteks ebatavalisi riideid kandva inimese üle sageli naerdakse, vaimse või füüsilise puudega isikut koheldakse sageli teistega võrreldes alaväärsemalt. See võib aga mõjuda talle isegi halvemini kui haigus ise. Igaühel on õigus olla õnnelik, ka siis, kui ta erineb te...
Kogu meie elu keerleb ümber tehnika. Neid päevi, kus me pole kasutanud ühtegi seadet, pole praktiliselt olemas olnudki. Mõned arvavad, et inimkond on tehnikast liiga sõltuv, enamik aga nõustub, et see on teinud elu palju lihtsamaks ja meeldivamaks. Üks põhilisi teabekanaleid on tänapäeval siiani televisioon, mis arenes eriti hoogsalt 20ndatel aastatel. Televisoon sai ruttu rahva lemmikuks ja aitas sisustada vaba aega. Plahvatuslikult on aga arenenud Internet. Viimase kahe aastakümne jooksul on see kasvanud mõõtmatuks, võib öelda, lausa teiseks maailmaks, mis ühendab meid kõiki siin Maal. Enamik internetikasutajatest ei kujuta ette oma elu ilma selleta. Kuid mis saaks, kui kõik see infomaailm lihtsalt ühel heal päeval kaoks? See oleks tänapäeval äärmiselt keeruline olukord. Teavet kätte saada oleks üsna raske. Lähedaste inimestega suhtlemine küll tiheneks, kuid kaugemate tuttavate puhul tuleb kasutada vana head te...
Rõõm on meeleolu, mida iseloomustab rahulolu. Sul on hea meel, kui kõik läheb elus hästi. Mida teha aga muredega? Kas ka muredest võib leida midagi head? Muresid on mitmeid ja erineva ulatusega. Väga suur probleem on, kui juhtud kodust ilma jääma. Mures ollakse, kui tulemas on midagi pingelist, näiteks eksam. Kõikide suuremate muredega on hea pöörduda kellegi poole, olgu see siis vanem, sõber või õpetaja. Koos rääkides ja arutades ehk ei tundu mure enam nii ületamatuna kui enne. Tunnete väljendamine sõltub suuresti rahvusest. Eestlaseid peetakse enamasti kinnisteks, me ei näita avalikult rõõmu ega ka muret välja. See on viinud arvamuseni, et eestlased on iseloomult külm rahvus. Loomulikult lähikondlaste seltsis see nii pole, kuid üldjoontes on see tõsi. Küllap mängib selles rolli ka meie minevik. Rõõm on mure vastand, rõõm aitab muredest üle saada. Alati tahetakse olla rõõmus, lisaprobleeme ei soovi aga keegi...
Tulevik on minu kätes Maailmas on palju ameteid. Milline neist valida? Kas see toob mulle palju kasu? Kas see hakkab mulle meeldima? Need ja paljud muud küsimused teevad valiku väga raskeks. Lapsepõlves tahtsime me kõik olla arstid, juuksurid, tuletõrjujad ja isegi kosmonaudid. Nüüd aga oleme me suuremad ja peame selle asja üle tõsisemalt mõtlema hakkama. On ju kooli lõpp mõnele juba käegakatsutav, mõnele veidi veel kaugemal. Kuigi ka vanemate arvamusi tuleks kuulata, pead otsustama ikkagi ise. Kui vanemad tahavad sind näiteks muusikakooli saata vastu sinu tahtmist, siis ei tuleks sellest midagi välja. Tähtis on oma tööga võrdväärset palka saada. Seega enne mõne ameti võtmist uuri, kas sellest piisab korralikult äraelamiseks ja kas see töö on seda väärt. Kõige ideaalsem on muidugi siis, kui su töö on ka sinu jaoks hobi. Mis paremat enam tahta teha seda, mis sulle meeldib...
Järjest enam kajastab meedia lastega juhtunud liiklusõnnetustest. Iga lapsevanema õudusunenägu on see, kui talle helistatakse, et tema võsukesega on juhtunud raske avarii. Kuidas selliseid õnnetusi vältida? Kas süüdi on pisikesed mänguhoos lapsed või hoopis hooletud autojuhid? Põhjuseid, miks just lastega juhtuvad tihedamini liiklusõnnetused, on mitmeid. Olen isegi autoteede äärsel tänaval kõndides märganud, et lapsed ei pane üldse tähelegi, mis nende kõrval toimub kui parasjagu on käimas põnev pallimäng. See ilmselt ongi üks suurimatest põhjustest, mis rasked avariid lastega juhtuvad. Isegi ettevaatlik ning pika sõidustaaziga autojuht ei oska ette aimata, et just selle veoki või maja tagant hüppab ootamatult välja koolieelik. Kuid kindlasti leidub ka alaealisi või äsja juhiload kätte saanud kaake, kes ületavad kiirust ning neid ei huvitagi muu kui adrenaliin ja suured kiirused, kuid sealhulgas jääb neil märkamata see, mis toimub nende...
Vaba aeg on midagi, millest tihti puudust tuntakse. Kurdetakse, et enda jaoks ei jätku enam üldse aega. Kuid siis, kui juhtub tekkima mõni vaba hetk, ei osata sageli midagi ette võtta. Kuidas sisustada vaba aega? Tänapäeval on vaba aja veetmise võimalused võrreldes minevikuga tunduvalt paranenud. Kui varem, näiteks eelmise sajandi alguses, võrdus see küünlavalgel raamatu lugemisega, siis nüüd on erinevaid viise palju rohkem. Raadio, televisioon, Internet, ajakirjad-ajalehed kõik need on kindlustanud, et vabad hetked oleks millegagi täidetud. Vabal ajal tegeletakse enamasti oma hobidega, olgu selleks siis sõbrad, fotograafia või loodus. Oma hobide arendamiseks on loodud mitmeid ringe, kus kohtud inimestega, kellel on sarnased huvialad. Sageli on neis ringides osalemiseks vaja maksta väikest tasu, kuid uued teadmised ja parem võimalus oma hobi arendada teevad selle tasa. Kindlasti ei tohiks kõigi nende kõrval...
Retsensioon Selle kirjandi teemaks valisin "Riie ei riku meest". Mida see üldse tähendab? Selle all mõeldake, et meest ei saa hinda selle järgi mida ta kannab. Riietus võib nii köita kui naeruväärseks teha, positiivselt mõjutada või eemale tõugata. Mõni mees näiteks tunneb end ülikonnastatult kui kala vees, teise seljas istub see kui sea seljas sadul, kui kandja end ise ebamugavalt tunneb. Mingil määral saab meest riiete järgi hinnata, mingil määral mitte. Näiteks kui võtta võrdlusesse rikkad ja lihtinimesed. Enamjaolt kannavad rikkad ülikondi ja mantleid, lihtinimesed teksasid, dresse jne. Kindlasti aga riietuse põhjal ei anna hinnata mehe iseloomu. Kindlasti rikkatest jääb esmapilgul parem mulje aga kui need lähemalt tunda õppida, siis võib välja tulla kui üleolev vms. Ta olla võib. See kindlasti ei kehti kõikide kohta. Lihtinimestel aga vastupidi. Kui näiteks näed baaris ülikonnas meest, s...
Ita Ever ehk Ilse Ever Kerli Kaine ja Stella Rõbakov Põlva ÜG 8a klass Päritolu Sündis 1. aprillil 1931. aastal. Eestlane. Algne elupaik Paide. 1-aastaselt kolis Võrru. 4-aastaselt asus elama Tallinnasse, kus elab tänaseni. Pere ainus laps. Perekond Ita ema oli range venelanna. Isa oli pidevalt pahuksis joomisega ning oli ka korduvalt vanglas viibinud. 1953. aastal abiellus Heino Baskiniga, kellest lahutas 6 aastat hiljem. Ital ja Heinol sündis poeg Roman Baskin, kellest on saanud lavastaja. 1960. aastal kohtus Gunnar Kilgasega, kellega oli koos kuni ta surmani 2005. aastal. Haridus 19391940 Tallinna 14. algkool. 19401944 Tallinna 8. algkool. 19441950 Tallinna 4. keskkool. 19501953 Moskva Lunatsarski-nimeline Riiklik Teatriinstituut (GITIS). ...
Öine mõrv Oli vaikne pime öö. Ilm oli tuulevaikne ja taevas paistis täiskuu. Tundus , nagu Lasnamäel ei elaks kedagi. Kaks tüdrukut tulid õhtul sõbra sünnipäevapeolt. Õige pea hakkas neid jälitama keskealine meesterahvas , kellel oli seljas must pintsak ja jalas teksapüksid , vööl oli tal läikiva toruga summutatud püss. Ta hakkas tüdrukutele järele jooksma. Kui mees oli laskeulatuses , haaras ta oma vöölt püssi. Kõlas kaks summutatud lasku. Tänaval lebas kaks surnud neidu , kuul peas. Mõrvar oli aga jälietult kadunud. Hommikul , kui päike alles tõusis , olid uurijad John ja Toomas juba mõrvapaigal. John pildistas laipadest ja mõrvapaigast pilte. Toomasl oli just lõpetanud ala piiramise politseilindiga ning nüüd asus ta kirjutama mõrvapaiga kirjeldust. Kui Toomas ja John olid oma tööd ära teinud , jõudis kohale laibaauto. Mehed tõstsid naised autosse ja käskisid surnukehad vi...
kalmistule. LOOMING ja STIIL LUULE Kross on üks neist vähestest kirjanikest, kes oli luuletajana sama tähtis, kui proosa kirjanikuna. Ta luuletas enamasti tulevikust, sest nagu ta ise ütles tasuski tollal ainult tulevikus elada, sest olevikku ei olnudki olemas. Tihtipeale olid tema luuletused iroonilised. Ta oli üks Eesti meisterlikumaid riimijaid. Temast sai aga koos abikaasa Ellen Niidu ja sõbra Ain Kaalepiga üks peamisi vabavärsi juurutajaid ning tollases kirjandusõhustikus oli see skandaalne. LUULEKOGUD: ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ,,Voog ja kolmpii" (1971) ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) ,,Maailma avastamine" (2005) NOVELLID 1970. aastatel hakkas Jaan Kross novellides, hiljem ka romaanides suureks kirjutama Eesti kultuuris ja Eestimaal tegutsenud inimesi. Nendeks olid näiteks Otto Wilhelm Masing, Kristjan Jaak Peterson, Johann Köler ning Johann
LEKTÜÜRILEHT ,,Kolme katku vahel" Jaan Kross 267 lk Tegelased: Balthasar (Pallu), Annika, Meus, Märten, Katharina, dr. Friesner, hr. Henning, Antoniuse-härra, Kimmelpenning, Kettler, Jakob, Epp, Simons, Paap jt. 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida? Millest tegelikult rääkis? Arvasin, et raamat räägib ajast, mil Tegelikult rääkis raamat tallinlasest Eestisse hakkas jõudma katk, mis nimega Barthasar. Valitses aeg, mil laastas maailmas mitmete riikide eestlased olid oma riigis alamad ja rahvaid ja tappis halastamatult tähtsateks ning tarkadeks peeti vaid miljoneid inimesi. sakslasi. Pall oli võrreldes suurema osa eestlastega väga haritud ja tark poiss. Kui Palluga samasse majja kolis ...
Aleksandr Korabljov 23. märts 2012 James Krüss, ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" Raamat jutustab meile Timm Thaleri rasketest noorusaastatest. Olles veel väga noor, kaotab ta isa ja ema ning peab elama võõrasema ja kasuvennaga, kes kogu aeg näägutavad tema kallal. Lootes saada õnnelikuks, Timm sõlmib lepingu salapärase härra Tarukiga, loovutades talle oma naeru ning saades vastu võime võita iga kihlvedu. Varsti mõistab poiss, et tegi suure vea. Selleks, et oma naer tagasi saada, peab Timm kaua nuputama mingit viisi kuidas üle kavaldada Taruki, aga õnneks on tal ka head sõbrad kelle peale ta võib lootma jääda. Raamatu peategelased on: Timm, Timmi isa, võõrasema, kasuvend Ervin, parun Taruk, Timmi sõbrad Kreschimir, härra ja proua Rickert ja meremees Jonny ning teised v...
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt ,,Raamatud" Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt ,,Raamatute kirjutamisest" Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks. Nende kohaselt pealkiri: võib olla nii fraas kui ka terviklause ei ole liiga pikk osutab teksti tuumale pealkiri on metafooriline ja/või tabav pealkiri on sobiv ja üldistav hoidub hinnangutest 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte (,,Inimene on saladus") Ka niisugused, mis esitavad küsimuse, millele vastuse andmine ongi teksti peamõte (,,Kuidas ja miks peaks Eesti erinema teiste...
Muinasjutt Vudipere Muinasjutu tunnused : · Number 3 peres oli 3 last · Tegelased vastandlike omadustega kõikidel perelastel olid erinevad omadused, kes kuidas jooksis ning kes kõige kiirem. · Õnnelik lõpp kõige aeglasem perelaps sai sünnipäevaks rattad, et ta ei peaks enam kunagi perega jalutades viimane olema. Selle ratta abil oli kõige nooremal hea meel ja teistel samuti, sest noorem laps ei vingunud enam. Muinasjutu peategelane : · Kõige noorem perelaps Vudipõnn ta oli kõige aeglasem ning alati kui perega jautama mindi, siis kõik liikusid nii kiiresti, et Vudipõnn jäi alati maha ja pidi kõiki paluma, et ka teda oodatakse. Peale seda kui ta sai sünnipäevaks endale rattad, oli Vudipõnn õnnelik ja sai kõikidest kiiremini liigutud ja ei pidanud kedagi paluma, et teda oodatakse. Muinasjutu kõrvaltegelased : · Vudipõnni vennad Kihulane...
Raha jõud ja jõuetus Raha. Eks me kõik oleme mingi hetkel soovinud, et meil oleks suurem palk, rohkem vaba raha ja poes võimalus asja hinda vaatamata see endale osta. Kahjuks raha ei kasva puu otsas ja seda on sul täpselt nii palju nagu sa oled endale teeninud või võitnud. Oh kui mul oleks ,,pappi" ma ostaks endale uued riided ja mp3 mängija. Ma oleksin õnnelik, päeva paar, aga ma usun, et tüdineksin mp3-est ja tahaks juba midagi muud. See on raha jõud, täita meie soovid ja teha meid kasvõi korraks õnnelikuks. Milles peitub õnn? Eks ikka suhetes ja väga heades sõprades. Seda sa ei saa raha eest osta, siinkohal raha on jõetu. Mõnesmõttes saad sõbrad endale oma ilusate riiete ja kallite asjadega ligi meelitada, aga kui sul raha enam pole kaovad nemadki. Sama on armastusega, tehes oma kallimale välja luksusliku reisi armub ta sinusse, tekelikult armus ta sellesse kohta, kus te käisite ja hiljem avastades, et s...
Kirjandus kui inimkonna ja selle kultuuri peegelpilt Markus-Christopher Kitt Sissejuhatus Maailm, milles elame on pidevas muutumises, nii on see olnud aegadest aegadeni. Arvamused muutuvad, inimesed muutuvad, kultuur muutub, ajad muutuvad ning muutub ka kirjandus. Miks aga tuua kirjandust selliste eluliste muutuste juurde jutuks? Miks kirjandus? Kirjanduse muutuste ja inimkonna ja selle kultuuri muutuste vahel võib tuua paralleele: Ø Sisu sõltub paljusti ajast/ajastust. Ø Keelekasutus on muutunud. Ø Maailmasündmused võivad mõjutada. Kirjandus Kirjandust võib traditsiooniliselt liigitada neljaks: 1) Antiikkirjandus (vanakreeka, vanarooma), 2) Keskaja kirjandus (Euroopas), 3) Uusaja kirjandus (renesanss, barokk),
Karl Martin Sinijärv Elulugu Sündis 4. juunil 1971 Tallinnas Isa keemik ja ema raamatukogutöötaja Aastatel 19771988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis 19881991 Tartu ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiat. 1988 töötas arendusfirmas "Urania" 1989 ajakirjas Kultuur ja Elu mittekoosseisulise korrespondent 1991-1997 õppis Tartu ülikoolis veel inglise filoloogiat ja õigusteadust 1992. aastast Eesti Ekspressi toimetuses ...
Elu on ilus Hommikul, kui pille- Riin ärkab saab ta aru, et kõik on teist moodi. Köögist ei kostu tavapärast juttu pominat ega kohvi lõhna. Esimest korda elus on Pille- Riinu vanemad riius, ta läheb kooli kuid miski jääb siiski tema hinge kipitsema. Õhtul tagasi tulles näeb ta, et kumbki vanem ei tule koju, ta ei oska midagi arvate ega teha. Asja uurides saab ta teada, et ema on läinud Kreetale. Ja isale firmasse helistades öeldakse, et isa ülemus on Kreetal. Ta saab aru, et Puravaik ja ta ema läksid koos Kreetale, kuna nüüd tagantjärele mõeldes leiab ta ema ja isa suhtes küll imelike asju. Ta saab oma sõbrannalt Triinult teate, et kas ta tuleks teda haiglasse vaatama. Selgub, et Triinu kasuisa oli pedofiil ja kasutas teda ära. Triin ei julgenud sellest kellelegi rääkida ega keegi ei saanud ka ise aru, et midagi valesti oli. Viimane kord, kui isa teda ahistas lõi Triin teda lillevaasiga ja läk...
Haldjatants Kristiina on pärit perekonnast, kus isa on oma pere juurest lahkunud ning ema on joodik. Isa läks teise naise juurde ja lapsed ega ema ei taha temaga suhelda. Ema hakkas jooma ajast, kui isa nende juurest lahkus, ta käib teistega väljas joomas. Vahest on ta paar päeva pohmellis. Sel ajal peab Kristiina hoolitsema nii oma väikse õe Jannu eest kui ka ema eest. Oma perekonna seisust ei taha ta väga mitte kellelegi rääkida. Sellest teavad ainult Triinu ja tema perekond, kes on ka väga palju neile toeks. Samuti ka Sven ja Argo. Kui ema sattub haiglasse läbi pekstuna ja külmununa siis peavad tüdrukud ilma rahata elama, sest emalt varastati kõik raha ära ja isale Kristiina ei taha helistada. Koolis teda mõnitatakse sellepärast, et ta on vaeset perekonnast ja ema on joodik. Ta õde Jannu tahab jõuluks saada nii väga ühte nukku. Tüdrukutel, aga raha ei ole ja ema on haiglas. (Emal ka raha po...
Printsess Selena. "Elizabeth, ole hea ja mine magama!", ütles ema "Olgu emme, aga ainult ühel tingimusel.", vastas Elizabeth. "Las ma arvan. Sa tahad, et me isaga jutustaks sulle lugu ,,Printsess Selenast,,?", küsis ema. "Jah.", vastas Elizabeth ja tegi armsad silmad pähe. "No olgu, ainult kui sinu silmakeste pärast.", ütles ema ja nad hakkasid jutustama... ...Kaunil kevadhommikul tuli Taeva võluriigis ilmale üks lapsuke. Talle pandi nimeks Selena. Tal olid imeilusad silmad, neile oli kohe võimatu vastu panna. Kõik haldjad ja inglid tulid ja kummardusid tüdrukese hälli kohale. Iga haldjas ja ingel kinkis lapsele midagi: üks ilu, teine armastuse, kolmas arukuse. Kuid äkitselt seisis hälli kõrval kuri saatan Lucifer, keda polnud kutsutud. Lucifer lausus: "Kui printsess saab 18 peab ta minuga abielluma!" "Mitte iialgi sa vastik saatan!", lausus kuninganna. Luciferi vihastas see väga. Ta ütles: "Kui printsess ei s...
,,Kuidas elad, Ann?" Aidi Vallik Valisin selle raamatu sellepärast, et see raamat on seitsmendate klasside kohustuslikus kirjanduses ning mulle soovitati seda raamatut. See raamat räägib 14-aastase Anni elust. Ann leidis juhuslikult keldrist oma ema vana päeviku, mis oli kirjutatud kaheksakümnendatel aastatel. Päevikut lugedes avastas Ann, et tema ema tarvitas noorena palju alkoholi, laameldas ja palju muud. Veel sai Ann teada, et isa, kellega ta sünnist saati oli koos elanud, ei olnudki tema päris isa. Ann ei mõistnud, miks tema ema ei lubanud tal pidudel käia, miks tal olid paika pandud kellajad, millal ta pidi kodus olema ja miks ema kontrollis tema õppimist, kuigi ta ema käitus nooremana palju hullemini. Ann tahtis eemale pääseda oma vanematest, ta ei tahtnud enam ema käpa all elada. Ta põgenes kodust koos oma klassikaaslase Ritaga Võsule klassiõe Reena vanaisa suvilasse, kes alles hiljuti suri. ...
Mis on õnn? Mis on õnn? Ja mida on vaja selleks, et olla õnnelik? Igal inimesel on omamoodi õnn. Õnne ei saa silmaga näha ega käega katsuda. Seda peab tundma. Pole õnne ilma ebaõnneta. Tavaliselt tuntakse ära õnn, kuid vahepeal saadakse sellest aru alles siis, kui ollakse see kaotanud, sageli see siis enam tagasi ei tule. On ka selliseid arvamusi, et iga inimene on oma õnne sepp, ma arvan, et mingil moel on see tõsi. Õnn koputab igaühe uksele, kuid mitte kõik ei lase teda sisse. Minu arvamus õnnest on see, et sul peab olema perekond. Kui perekonda pole, siis ollakse sageli õnnetud. Tähtsat osa õnnes mängivad minu arust ka sõbrad. Sõbrad ja perekond on need, kes sageli toetavad, kui vaja ning nendega saab mõnusalt aega veeta. Ma ei usu, et sõpru saab võrrelda rahaga. Raha on muidugi vaja, kuid raha ei asenda pere, sõpru ega head tervist. Minu arvates on absurdne see, et mingi teatud lisa summa eest aastas on inimesed õnnelikumad sama p...
Salajane Nora uueks bioloogia tunni paariliseks saab tundmatu Patch. Nora ei julge endale ega kellelegi teisele tunnistada, et armastab Patchi. Kuigi Patch sebis teda ja tunnistas avalikult, et talle meeldib Nora. Kui Noraga hakkasid juhtuma kummalised juhtumid, arvas ta algul, et selle taga on Patch. Näiteks see, kui keegi talle oma pähe tungis ja temaga mõttejõul rääkis. Ka ajas ta alla inimese, kes pärast alla ajamist jäi täiesti terveks ning ka auto oli algul mõlkis, kuid pärast oli terve. Keegi käis ta toas ning ajas selle segi ning hiljem, kui tagasi läks oli kõik jälle korras. Ühel hommikul enne kooli minekut kohtusid Nora ja Vee Julesi ja Elliotiga. Jules oli tagasihoidlik, kuid Elliot selle eest väga sõbralik ning hakkas isegi Norale külge ajama. Kui Patch rääkis Norale, et ta on taevast langenud ingel, kellel on tiivad küljest rebitud. Sai Nora teada oma kohta tõe, et ta ei ole päri...
VÄIKE NÕID Otfried Preussler Väike Nõid elas sügaval metsas oma pisikeses nõiamajakeses koos Kaarnaga.Kaarna nimi oli Abraksas ja ta oskas rääkida. Päevast-päeva istus Väike Nõid oma nõiaraamatu taga ja õppis nõidumist.Kuid tal oli üks unistus-tulemas oli Walpurgi öö,kui kõik nõiad kogunevad Blocksbergi mäele lõkke ümber tantsima.Ainult teda ei lubatud sinna,sest ta oli kõigest 127-aastane. Seekord otsustas Väike Nõid oma unistuse teoks teha ja Walpurgi ööst osa võtta.Abraksas küll keelas teda,aga Väike Nõid ei kuulanud.Ta istus oma luua selga ja lendas Blocksbergi mäele.Ta lootis,et keegi ei pane teda suures tantsuhoos tähele.Nii olekski läinud,kui ta ei oleks jalgu jäänud oma tädile-piksenõid Rumpumpelile,kes oli eriti tige ja kuri nõid.Tädi Rumpumpel koos teiste nõidadega vedasid Väikese Nõia Ülemnõia ette,et see talle karistuse määraks.Väike Nõid palus härdasti,et tal lubataks tantsuööst...
Referaat Konstantin Päts 5 klass Konstantin Päts sündis 23.veebruaril 1874.aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas.Tema isa Jakob Päts oli ehitusmeister,ema Olga Tumanova oli pärit eesti- vene segaperekonnast,mistõttu kasvas Konstantin üles tugeva vene õigeusuga. Konstantin alustas kooliteed Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis.Seal sai ta käia ainult aasta,sest pere kolis Pärnu lähedale Raekülla.Nüüd hakkas Konstantin õppima venekeelses Pärnu õigeusu kihelkonnakoolis.Ta oli andekas ja püüdlik õpilane.Edasi saatis isa ta koos vanema vennaga Riia vaimulikku seminari.Seal tegi ta aga otsuse,et ei taha edasi preestriks õppida ja otsustas koolist lahkuda.Ta asus õppima Pärnu gümnaasiumi viimasesse klassi ja peale selle lõpetamist 1894.aastal asus ta Tartu Ülikooli õigusteadust õppima.Temast sai jurist. Aastal 1900 hakkas noor jurist Kons...
Millist ametit ja miks ma tahan õppida Maailmas on väga palju ameteid. Mille ma valin see on kõik minu otsustada. Ameti valimises on kõige tähtsam see, et see mulle meeldiks ja loomulikult ka saadav raha töö eest. Valikuid on palju ja see teeb otsuse väga raskeks. Lapsepõlves tahtsime me kõik olla , juuksurid, tuletõrjujad ja isegi kosmonaudid. Nüüd aga oleme me suuremad ja peame selle asja üle tõsisemalt mõtlema hakkama. Mõnel on kooli lõpetamine kerge aga teisel juba raskem. Mulle endale meeldib ametitest IT ja politsei. Politsei meeldib mulle sellepärast, et tulevik on sul kindlustatud ehk kui pensionile lähed siis saad riikliku pensioni. Loomulikult ka sellepärast, et saab teistele trahvi teha ja niisama ringi sõita. It meeldib mulle kuna mulle meeldib arvutitega jamada ja ma ei viitsi eriti füüsilist tööd ka teha. On ka ameteid mis mulle ei meeldi nagu näiteks müüja või õpetaja. Müüjana pead sa päev läbi leti tag...
Minu unistuste Minu unistuste kool võiks olla suur ja valge maja. Seal sees võiksid olla liftid ja õpilased ei peaks mööda treppe ühest klassiruumist teise ega sööma tormama, kuna vahetunnid on nii lühikesed ja ruumid asuvad teineteisest nii kaugel. Igas klassis võiks olla üks suur arvutiekraan tahvli asemel ning õpetaja kirjutaks enda laualt klaviatuurilt teksti või näitaks varem valmis tehtud asju. Unistuste koolis ei pea õpilased muretsema, kui ei jõudnud päevikusse üles kirjutada, mis järgmiseks tunniks õppida jäi. Kõik õppimised on üleval arvutis kooli kodulehel. Ka need, kes on haigeks jäänud või võistluste pärast puudunud saavad kergelt kooli kodulehelt õppimised järgmiseks tunniks. Õpilased ei pea igal aastal ostma töövihikuid, millest pool või ainult kolmandik õppeaastal ära täidetakse. Õppeülesanded on samuti üleval kooli kodulehel, neid saab koolis täita arvutis või lasta välja printida. Mulle meeldib teha kõige rohkem spor...
Kalevipoja säng Kalevipoja sängiks nimetatakse seda ilusat sängilaadset küngast, mis on pikliku kuju ja ühest otsast kõrgem kui teisest, sest siin olevat Kalevipoeg kunagi maganud. Selle kohta on levinud palju erinevaid muistendeid. Enamasti räägitakse, et Kalevipoeg tulnud üle Peipsi Venemaalt. Olles pika tee maha käinud, kimbutas teda väsimus. Tema tee läinud läbi Alatskivi. Siin otsustas ta puhata. Ta murdnud metsast paraja palgi ja kraapinud sellega omale aseme kokku. Nii tekkinud Kalevipoja säng ja Alatskivi järved. Räägitakse, et seda sängi kaitsevad kolm haldjat. Igal ööl kell 12 olevat neid näha. Vanarahvas käinud siin ohverdamas ja haigusi parandamas. Veel Kalevipoja sängist: · Alatskivil asub suur ning kõrge mägi. Mäe harjal on suur inimese kehaase. Vanarahva jutu järgi olevat Kalevipoeg selle enesele puhkepaigaks valmistanud, tuues Peipsi kaldalt kuuehõlmaga liiva, sest ta ole...
Palun autogrammi! Hommik! Kell on 10.00 ja lõpuks ometi on suvevaheag. Ma pean ärkama, kuid ei suuda. Mõtlen endamisi, et mis ma täna tegema pean ja mida teha tahan? Kõige pealt peaks pesemas käima, sööma ja riidsesse panama. Köögis kohtan ema ja ütlen talle ,, tere hommikust''. Ta küsib minult kas ma mäletan, et täna sõidame me Tallinnasse. Küsisin mis me seal teeme? Tuli välja, et ma sõidame onu sünnipäeavale, sünnipäeav on küll veidi Tallinnast väljas kuid me pidime minema veel ka paariks päevaks linna. Alustasime väljasõiu, ilm oli küll veidi vihmane kuid autosiduks kõlbas. Tegime veel vahepeatuse Tartus, et peale võtta õde ja osta midagi söögi ja joogi poolist. Tartus kulus meil aega umbes 45minutit, kuid pole hullu meil pole kusagile kiiret. Võtsin ühe viineri piruka, paki mahla, ning avasin arvuti, et sõit kiiremini mööduks. Kuid peale 10minutit netis surfamist avastasin, et arvuti aku on tühi ,,no to...
Minu hobi Jalgpall Sellel talvel olen ma enda jaoks avastanud uue hobi. Selleks hobiks on jalgpall. Ma olin seda ka varem harrastanud, kuid nüüd huvitab jalgpall mind rohkem, kui miski muu. Tegelikult sai mu huvi jalgpalli vastu alguse juba suve lõpul, kui me sõpradega hakkasime jalgpalli mängima. Praegu igatsen väga suve, et saaksin taas välitingimustes jalgpalli harrastada. Ka talvel on muidugi võimalus tegeleda jalgpalliga, kuid kuna minu elukohas on väike spordisaal ja vähe mängijaid, siis selle tõttu pole see nii hea kui suvel. Suurem huvi tekkiski võib - olla tänu sellele, et suvel korraldati Lõuna - Aafrika Vabariigis jalgpalli MM. Seekordse MM-i võitis oodatult Hispaania. Finaalis kohtus Hispaania Hollandiga. Öeldakse, et Holland on maailma parim jalgpalli riik, kes ei ole veel MM tiitlit võitnud. Ka seekord ei jäänud võidust palju puudu, 1-0 võiduvärav löödi alles lisaminutitel, kui mäng hakkas lõppema. Jal...
Maailm vaevleb kirjaoskamatusega. Tänapäeval, mil iga töökoht on hinnas ja ühiskond vajab haritud inimesi, kes oleks omandanud kõrghariduse, leidub veel ka neid, kes on kirjaoskamatud. See tundub uskumatuna, kuid tegelikult on see kurb reaalsus. Võiks ju arvata, et on elementaarne, kui inimene on omandanud kõrghariduse või enamgi veel. Kuidas on üldse tänapäeval võimalik niiviisi elus hakkama saada? Tegelikult ei tähenda kirjaoskamatus veel seda, et inimene ei oskaks rääkida või lugeda. Kirjaoskamatu inimene ei saa harilikult lihtsalt loetust aru ja loeb veerides. Kirjutamisega on veel kurvemad lood, kirjaoskamatu võib tunda tähti, kuid enamasti nendest paberile sõna kirjutada ei oska. Samas pole ka imestada midagi, kui osades kultuurides on keelatud naissoost isikutel käia koolis ning omandada haridus ja saada haritud. Nad on kogu oma elu ajast perenaised, võtavad varakult mehe ja nii veedavad oma elu kodus pere...
Tere Põhikool (kooli nimi) Aastaajad(referaadi nimi) Referaat Kalle Kartul(koostaja nimi) 9.klass(klass) Külli Porgand(Juhendaja) 2011(aasta millal töö tehtud)
Läikiv Kapsas Pärnu mnt 75 Telefon 53 787 535 arvelduskonto 121110987654321 12345 Tallinn Faks 6753421 SEB E-post [email protected] Registrikood 987654321 internet www.lkapsas.ee
aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga; samal aastal ilmus temalt luulekogu "Kohtupäev". Pärast "Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletust; käsikirjas on säilinud seitse luuletust ja luulekildu, nende hulgas 1939. aastal kirjutatud "Loojak". Sõja- aastail elas Talvik koos Betti Alveriga tagasihoidlikku elu Tartus ja Pühastes. 1945. aasta mais arreteeriti luuletaja alusetult. Ta küüditati Siberisse kus ta 1947. aastal suri. Kasutatud kirjandus http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/heiti-talvik-elulugu-ja-looming.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/heititalvik.htm "ENE", kd 1, lk. 251
Mida tähendab mulle perekond? Perekond, see on miski, mida omada on suur õnn. Perekondasid on suuri, väikseid, rikkaid, vaeseid, tarku, rumalaid. Sellel kõigel aga pole vahet, sest kui on olemas hoolitsev perekond, on elu juba palju ilusam. Perekond on justkui nagu mõnes mõttes elu mõte. Seda tuleb väärtustada ja hoida. Minu jaoks on elus esimesel kohal perekond. Kui varem olid mulle kõige tähtsamad sõbrad, siis paar aastat tagasi see muutus. Kui suri mu vanaema ning pool aastat hiljem sooritas vanaisa enesetapu, siis mõistsin, kui oluline on perekond. Siiani on veel raske ja valus mõelda, et ma ei näe neid enam kunagi, ei kuule nende häält, ei saa neid enam kallistada. See tunne on kohutav. Minu olukorda raskendab ka see, et ma ei tunne oma isa ega pole teda kunagi näinud. Seega ei tunne ma ka oma isapoolseid sugulasi. Tänu sellele ma ka hoian eriti neid, kes mul alles on. Vahepea...
Kirjand Suhtumine puuetega inimestesse Maailmas on erineva puudega inimesi, osad sünnivad koos puudega, teised saavad puude haiguse või õnnetuse tõttu tekkinud vigastuse järel. Mõnel tuleb puudega elada pärast rumalat tegu näiteks tundmatus kohas vette hüppamise tõttu või purjus peaga autot juhides avarisse sattumise järel. Viimasel ajal on hakatud puuetega inimestesse üha rohkem suhtuma kui tavalistesse inimestesse. Veel paarkümmend aastat tagasi suhtuti neisse väga üleolevalt ning arvati, et nemad ei tohiks üldse rahva hulgas liikuda,vaid peaksid olema kodus või siis haiglas elu lõpuni. Iga aastaga luuakse nende elu lihtsustavaid uusi lahendusi ja võimalusi, kõige levinuimad neist on näiteks kaldteed, madalal asuvad ukselingid, liftid, tõstukid bussidesse, kuid leidub ka spetsiaalselt liikumispuuetega inimestele mõeldud köögimööblit ja voodeid. Vii...
Tuli on ilus oma oranzide harudega. Pealtnäha habras, kuid kes ta kätte langeb, selle ta hävitab, aeglaselt ja piinarikkalt. Tuli annab mõnusat soojust ja valgust. Ta on hea seltsiline, kuigi ei räägi sõnakestki, ei ole vajagi. Leek on metsik ja vaba, kuid ometigi tugevalt ja kindlalt seotud. Leek ihkabvabadust ja pingutab iga sekund selle nimel. Rebib end oma, oranzide kätega lahti, kuid ei leia midagi, millest kinni haarata. Põgenemine on kerge. Kui keegi ulataks ainult midagi, millest kinni haarata. Aga siis oleks ta omakorda selle eseme külge aheldatud. Ta ihkab vabadust nii väga, et üritab hävitada selle, mis tast kinni hoiab. Kuid kui see õnnestub, sureb ta ka ise. Tuli ei saa kunagi olla vaba ja iseseisev. Kuna tuli ei saa üksi eksisteerida, hävitab ta oma teel kõik, puhtast kibestumusest. Raamatust ,,Kirjaklambritest vöö" Mare Sabolotny.
Kas Tiina oli libahunt? A.Kitsbergi tragöödias ,,Libahunt" kus Tiina ühel õhtul Tammaru pere uksetaha läks kuna Tiina ema tapeti. Tammarud otsustasid ta endajuurde elama võtta. Kümne aastat huiljem pidi Margus (Tammarude poeg) omale naise võtma. Kaks tüdrukut, kes armastasid Margust olid Tiina ja Mari. Kuna Tiina oli teist verd siis pere tahtis, et nende poeg abielluks Mariga. Margus aga armastas Tiinat kes mõne aja pärast metsa põgenes, kuna teda narriti ja ei võetud omaks. Arvati,et ta on libahunt. Kuid kas ta ikka oli libahunt? Fakte, et ta oli libahunt on kuus. Esiteks see, et ta elas huntidega koos metsas (vähemalt arvati nii). Ta ise ütles jaanitulel, et ta on libahunt, kuid ta oli inimeste peale vihane ja raevuhoos ütles seda. Tiina suutis hunte mõjutada, et nad ei läheks lambaid murdma, samuti hundid ei teinud talle midagi, kuna ta toitis neid leivaga. Mari oli näinud, et hunt viis varsa ära ja ta van...
Alberti kiri Romanile Tead Roman, meil juhtus üks väga traagiline sündmus, nimelt üks mees tappis ennast mu naise pärast ära. Kõik algas sellest, et Werther tuli meie külasse elama, kus ühel peol kohtas ta Lottet ning armus temasse. Pärast seda ta aga sai teada, et ma olen Lottega kihlatud. Ta käis praktiliselt iga päev meil külas, et Lottet näha. Tahtsin temaga rääkida, et Lotte ei armasta teda, kuid Lotte veenis mind, et ma seda ei teeks, kuna muidu Werther muutuks veel kurvemaks. Ükspäev tuli Lotte minu juurde ja ütles:``Kui me Wertheriga koos oleme, siis ärme kallista ega musita! ``Oleks tahtnud Wertheril näo sisse lüüa, kuna tema pärast ei tohi ma nüüd pidudel, kus tema ka on, Lottega midagi teha. Lottel tulid juba ka süümepiinad, kuna ta ei saanud midagi teha selleks, et Wertheril südamevalud väheneksid, sest Werther oli ju ise süüdi selles, et ta Lottesse armus .Kuid siis kolis aga Werther ära ja ma o...
1. Raamatuteneelaja Emad-isad jumaldavad oma lapsi ka siis, kui nad on kõige vastikumad väikesed pärdikud. Teine äärmus, s.o kui vanemad oma laste vastu üldse huvi ei tunne, on veelgi hullem. Vanemad, kes oma laste vastu huvi ei tundnud, olid härra ja proua koirohi, Matilda vanemad. Veel oli Matildal vend Michael. Matildasse suhtusid nad nagu kärna või muhku, mida tuli taluda nii kaua, kui see kadus. Matilda oli eriline ülitundlik ja andekas.Ta taibukas ja kärme õppima, kuid oma rumalasse maailma mähkunud vanemad ei suutnud tema juures midagi ebatavalist märgata. Matilda oli iseseisvalt lugema õppinud ja neljaselt luges kiiresti ning tundis huvi raamatute vastu. Kui Matilda isalt raamatut küsis, imestas see, mis siis nende suurepärasel telekal viga on. Matilda külastas iseseisvalt küla raamatukogu. Ta käis seal iga päev, kui oli üksi koju jäetud ja varsti olid kõik lasteraamatud läbi loetud. Nüüd palus Matilda endale mingit headv ...
Kümme väikest neegrit Agatha Christie Telefon heliseb ja saan väljakutse. Tean vaid praegu nii palju, et sündmuspaik asub Neegrisaarel. Saarele jõudse leiame eest 10 laipa. Toime on pandud perfektsed mõrvad. Mitte ühtegi otsest viidet mõrvarile. On vaid luuletus, mille järgi mõrvar tõenäoliselt tegutses ja grammofoniplaat süüdistustega. Neid inimesi ei saanud aga seaduse ees süüdi mõista. Mõrvar oli kohtumõistmise enda kätesse võtnud. Külalistena saabusid saarele 8 järgmist isikut: E.G.Armstrong, Emily Brent, W.Henry Blore, Vera Claythorne, Philip Lombard, J.G.Macarthur, A.J.Marston, Lawrence John Wargrave. Thomas ja Ethel Rogers olid saabunud saarele mõni päev varem, et valmistada maja külaliste tulekuks valmis. Igasse tuppa seina peale oli kirjutatud luuletus kümnest väiksest neegrist. Kuna muid juhtlõngu pole, võib oletada, et mõrvar tegutses selle luuletuse järgi. Nüüd on võimalik o...
Lydia Koidula Koostas Kristiine Sakkool Elukäik: Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen Sündinud 24. detsembril 1843 Vana-Vändras Suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas rinnavähki Johann Voldemar Jannseni tütar Tegevused Lydia Koidula oli: Luuletaja Jutu- ja näitekirjanik Ajakirjanik Eesti teatri rajaja Eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju Lydia Koidula perekond Isa - Jaan Jensen ( kirjanikunimega Johann Voldemar Jannsen Ema - Emilie Jannsen Õde - Eugenie Vennad- Julius, Leopold, Harry ja Eugen Perekond 21. novembril kihlus Lydia Eduard Michelsoniga 1874 sündis neil poeg Hans Voldemar 1876 sündis teine laps - tütar Hedving 1878 tuli ilmale teine tütar Anna Haridus Alghariduse sai ta isalt 1854 1861 Pärnu Linna Tütarlastekool Kodukooliõpetaja eksamid Tartu Ülikoolis Kirjanikuelu Rajas Pärnus enda raama...
Minul isiklikult juhtus nii, et lugesin mitu suve tagasi ,,Harry Potterit". Raamat veel pooleli, pidin ühel päeval muru niitma. Raamatu lugemist alustasin umbes kella kaheteist paiku hommikul, ja lugesin kuskil kella seitsmeni õhtul. Muru jäigi niitmata. Samas, muru jäi niitmata, sest raamat oli nii põnev, et ei saanud seda isegi käest panna. See on raamatu kohta väga hea näitaja. Kohustuslik kirjandus on, õpilasele kes ei loe palju, väga kasulik. See arendab silmaringi natukenegi. Kui mina kohustusliku kirjandust ei loeks, jääks mul mitmed sellised raamatud, mida, ma vabatahtlikult ei valiks lugemata.Võib juhtuda, et satun lugema ka enda jaoks huvitavaid raamatuid. Minu elu esimene raamat oli ,,Muna", mida minu ema mulle ette luges. Üks minu esimestest iseseisvalt loetud raamatutest oli ,,Unemati, Päris Mati ja Tups". Minu lemmik raamatud on ,,Harry
Mängult on päriselt Diana Leesalu See raamat räägib Janterite perest.Mirjam Janterist, kes läks Tartu ülikooli ja elab ühikas. Ta leidis endale seal uued sõbrad, Vilma ja Jarts tema ühikakaaslased ja Mario , kes käib vahete vahel neil külas seal. Mirjam armastab oma poissi Krisjanit aga hakkas vaikselt ära armuma Jartsisse. Tal on vend Mikk. Mikk on 12.- aastane poiss kes on punase peaga ja teda hüüakse Täpikeseks. Tanel ja Siim kiusavad Mikku koolis, sest et tema isa on Voldemar Janter kes on koolidirektor. Mikk paneb koolimaja võimla põlema ja jookseb kodust ära. Ta läheb häälega Tartu. Seal ta kohtub Sasa, Jaanika, Geni ja Marxiga kellega tal tuleb palju jamasi. Mikk kukkus silla pealt alla vette ja uppus ära.
,,Vana testament" Tegelased: Jumal, Aadam, Eeva, Kain, Aabel, Noa, Soodoma,Aabram, Lott, Doodoma ja Gomorra, Iisak, Rebeka, Jaakob, Raahel, Joosep, Mooses, Aaron, Korahi, Daatan, Abriami, Bileam, Joosua, Raahab, Giideon, Simson, Noomi, Saamuel, Eel, Saul, Taavet, Koljat, Joonatan, Naatan, Absalom, Saalomon, Eelja, Eliisa, Joas, Taaniel, Ester, Nehemja, Iiob. Maailma loomine: Jumal lõi maailma kuue päevaga ja seitsmendal ta puhkas.Esimesed inimesed olid Aadam ja Eeva, kellel olid ka pojad Kain ja Aabel. Eeva ja Aadam visati paradiisist välja kuna nad sõid keelatud vilja. Noa laev: Mees nimega Noa uskus väga Jumalasse, aga teised inimesed mitte väga. Jumal otsustas lasta Noal ehitada laev, et ta elaks üle suure veeuputuse ja et laeval oleks ka kaks looma igast liigist. Uputus toimus ning Noa ja ta pere jäid koos loomadega ellu. Paabeli torn: Kõik maailma inimesed ehitasid suurt torni, aga Jumal tegi nii, et n...
Referaat Eesti mütoloogia Sisukord Sisukord....................................................................................2lk Eesti mütoloogia.........................................................................3lk Jutt näkist ja kratist.......................................................................4lk Kasutatud allikad.........................................................................5lk 2 Eesti mütoloogia Eesti mütoloogia on eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks. Mütoloogiast on üsna vähe andmeid, kuna eesti rahvapärimust hakati rohkem uurima ja koguma alles 19. sajandil. Meie mütoloogias on mitme eri nimetusega hingeloomi, keda usuti inimese sees elavat. Arvati, et surnud ja ka elavate inimeste hinged esinevad loomade või lindudena. Räägitakse k...
Tegelased: Maria, Sirkka, isa, klassijuhataja Kuplike, Andres, Jossu (Joosep),Gerda. On suvelõpp, augusti kuu ja Maria majas toimub põleng. Ta ema põleb majja sisse. Isa läheb kohe peale matuseid linna ära ja ei suhtle naabri Olga-tädi juures elava Mariaga enam mitu kuud. Maria poiss Andres on Mariale koguaeg toeks. Mõni kuu hiljem ütkeb Olga-tädi, et isa oli kutsunud Maria tööreisile Pariisi kaasa ja asju selgeks rääkima. Pariisis sai Maria teada, et isa on eluga edasi läinud ja saab tema klassijuhataja Klaarikaga (Kuplikesega) poja. Maria oli järgnevatel nädalatel närviline ja pinge tõttu ta sattus haiglasse. Seal ta sai tuttavaks laheda ja mitte suud kinni paneva Sirkkaga. Nad said väga headeks sõpradeks. Peale haiglast välja saamist ei rääkinud Maria isaga üldse. Isa kutsus Maria ja Olga, enda ja Kuplikesega elama. Olga tahtis kuid Maria mitte. Isa ütles, et Olga on vana ja ta peab elama kellegi teise hoole all ja Maria võib endale...
Millised sihid olen endale seadnud? Kõik inimesed on erinevad ja seega on erinevad ka nende sihid, aga siiski tahavad kõik olla edukad. Tulevikuplaanides ei saa ma oma praeguses vanuses täiesti kindel olla, aga mõtetes olen seadnud endale eesmärke. Ma pole veel täiskasvanu, kuid saan aru, et õppimine on selles vanuses oluline osa minu elust. Mulle meeldib tegeleda erinevate hobidega, näiteks armastan ma suusatamas käia, muusikat kuulata ja oskan natuke isegi süüa teha. Võib-olla on minu tulevane amet millegagi neist seotud. Kindlat töökohta pole ma osanud välja valida, kuid selleni on veel õnneks mõned aastad aega. Oleksin rahul ametiga, mis mulle endale väga meeldiks, et siis tööpostil endast parim anda. Tulevikus tahaksin palju reisida ja maailma avastada, käia ringi Euroopas ja Ameerikas. Enne sooviksin omada piisavalt raha, kui hakkan perekonna loomise peale mõtlema. Minu suurimaks probleemiks raskuste ületamisel on tähelepanematus...
Andrus Kivirähk Rehepapp Tegelased: · Rehepapp Sander ravitseja, tark ja kaval . · Koera Kaarel talumees, kes alguses oli karsklane, kuid lõpuks hakkas jooma . · Jaan - Kaarli loll sulane, kellele meeldib Luise. · Joosep - Rehepapi kratt, kes oli väga vana. · Kupja-Hans - mõisa kubjas, käis öösiti noort parunessi imetlemas. · Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar. · Moosel kirikuõpetaja. · Muna Ott töötas 10 aastat Vanapagana juures, siis läks kirikusse tööle. · Timofei - Kiltri perega elav vanamees. · toapoiss Ints mõisast, kes arvab, et kõik mis on mõisnike oma kuulub eestlastele, kuna need on eba...
Libahunt August Kitzberg Tegelased: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, mari, Vanaema, Jaanus, Märt. Pere oli üksi kodus. Nad kuulsid hundi ulgumisi, vahel olid hääled väha lähedal, kuid siis järjest kaugenesid. Välisuks paukus tihti ja pere oli väga hirmul, mõeldes, et kuna tuleb peremees koju koos sulastega. Uksel käis koputus ja vaikselt mindi vaatama, mis seal on. Kui nad ukse lahti tegid, oli ukse ees väike laps. Nad andsid talle süüa ning panid ta ahju peale sooja, et ta saaks magada. Tiina ja Mari olid marjul. Mari oli usin ja korjas hoolega marju. Tiina aga rääkis oravaga juttu. Kui oli koju mineku aeg, tahtis Tiina veel jääda ja mõnegi marja korjata, kuid Mari läks ees koju ära. Tiina kohtus Margusega, nad ajasid üksteist taga. Nad arutasid tulevikkku, kui nad abielluvad. Margus andis teada, et pererahvas tah...
Kolm musketäri Kokkuvõte "Kolm musketäri" ("Les Trois Mousquetaires") on prantsuse kirjaniku Alexandre Dumas vanema romaan. Romaani keskmes on noormees d'Artagnan, kes lahkub oma kodukülast, et minna Pariisi, kus loodab saada musketäriks. D'Artagnan pole üks kolmest musketärist, kellele viitab pealkiri. Need on tema sõbrad Athos, Porthos ja Aramis. Kuulsaks on saanud nende deviis "Üks kõigi ja kõik ühe eest." "Kolm musketäri" avaldati esmakordselt seeriatena 1844. aastal ajakirjas Le Siècle. Dumas väitis, et romaan põhineb käsikirjadel, mis ta oli leidnud Rahvusraamatukogust (Bibliothèque Nationale). Hiljem on leidnud kinnitust, et Dumas' romaan põhineb raamatul "Monsieur d'Artagnani mälestused" (Mémoires de Monsieur d'Artagnan), autoriks Gatien de Courtilz de Sandras (Köln, 1700), mille väidetavaks aluseks on Charles de Batz-Castelmore'i, Artagnani krahvi mälestused. Raamatu tegevustik leiab aset Louis XIII valitsemi...
"Väike Prints" Õnne Hütt 8.B Kui olin kuueaastane, nägin kord ühes raamatus, mille nimi oli "Tõestisündinud lood", toredat pilti ürgmetsadest. See kujutas boamadu, kes parajasti mingit metslooma alla neelas. Siin ongi selle joonistuse koopia. Minu joonistus nr.1 ja nr.2, sest täiskasvanud ei saanud aru esimesest pildist, mis pole kaabu, vaid nagu teisel pildil näha elavandi allaneelanud boamadu.. "Ole nii hea... joonista mulle lammas!" "Mõh!" "Joonista mulle lammas..." ..ja nii ma kohtusingi Väikese Printsiga. Ma joonistasin talle lamba kes oli liiga haige, teise kes oli sarvedega ja ilmselgelt oinas, kolmas lammas kelle ma joonistasin oli aga liiga vana.. ..niisiis joonistasin kasti ja ütlesin et lammas on seal sees, ta nägu lõi särama, seda ta ol...
Tõde ja Õigus Kahel nädalavahetusel järjest meeli köitnud ,,Tõe ja õiguse" neljas osa viis mõttele, et tuleks üles märkida ka ülejäänud Vargamäe suurprojektist veel meelespüsivad mälestuses, mälestused, mis eelmisest suvest veel päris selgelt meeles seisavad, kuid samas teadagi haprad kaduma on. Kõigepealt II osa Kukenoosi aidas, etendus ise oli Linnateater ja Nüganen oma tuntud headuses. Imestasin, et kuigi ma nägin seda lavastust esimest korda vist aastal 2006, oli see mul väga selgelt meeles, just sisu ja stseenide väljanägemise poolest, nii et enamust lavastuse sisust ma mäletasin ja võisin ette aimata, mis seal nüüd toimuma hakkab. Küll aga oli huvitav vaadata näitlejate mängu, eriti neid osasid, kus osatäitja vahetunud oli. Eelkõige muidugi see põhjus, miks üldse lavastust vaatama sai tuldud, Mauruse Üksküla esituses oli välja vahetanud Maurus Tomminga kehastuses. Tommingas oli hoopis teists...
fragmatist. Romantis enese lunastust, ise pingutab, klassitsism jumala andestus. Klassitsism joon; romantist värv. Realism ja romanist Kujutamine /eskapism maailmas põgenemine, teine reaalsus Jäljendamine Tegelikkuse simuleerimine Realistm tegelikkuse lähedusele kujutamisele. *E.Auerbach ,,Mimesis" antakse väga panoraamne ülevaade ajaloos tähtsamate teoste olulised lõigud realismi hea ülevaade. Odüseia võrdlus biibli aabrahami looga. Kuidas on ajas kirjandus muutunud. ,,punane ja must" arusaamine et inimene ja inimsuhted on sotsiaalsed ja poliitliliselt determineeritud . teeb tänapäevaseks. 1830. Noormees provitsist Julirn Sorel eeskujuks napolion tahab õukondlikku karjääri teha. Ei õnnestu. Väga populaarne 19.saj noormees provitsis, kes tahtis karjääri teha tõusik eesti keeles. Louie 18 tuli võimule peale napolioni ja prntsuse revoltusiooni. Napolioni ajal olid klassid
annaabi.ee 
