Katkend raamatust "Kirjaklambritest vöö" (Tuli ) (0)

Tuli on ilus oma oranžide harudega. Pealtnäha habras, kuid kes ta kätte langeb, selle ta hävitab, aeglaselt ja piinarikkalt. Tuli annab mõnusat soojust ja valgust. Ta on hea seltsiline, kuigi ei räägi sõnakestki, ei ole vajagi. Leek on metsik ja vaba, kuid ometigi tugevalt ja kindlalt seotud. Leek ihkabvabadust ja pingutab iga sekund selle nimel. Rebib end oma, oranžide kätega lahti, kuid ei leia midagi, millest kinni haarata. Põgenemine on kerge. Kui keegi ulataks ainult midagi, millest kinni haarata. Aga siis oleks ta omakorda selle eseme külge aheldatud. Ta ihkab vabadust nii väga, et üritab hävitada selle, mis tast kinni hoiab. Kuid kui see õnnestub, sureb ta ka ise. Tuli ei saa kunagi olla vaba ja iseseisev. Kuna tuli ei saa üksi eksisteerida, hävitab ta oma teel kõik, puhtast kibestumusest.
Raamatust „Kirjaklambritest vöö“ Mare Sabolotny .