Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "S-video konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maandus, ühendused, analoogsignaali, ekraaniga, telerid, seadmed, konsoolid, heleduse, värisema, edastas, resolutsioon, populaarsem, digitaalne, audio, kindlamArvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne.
ASCII reaprinterite juhtimiseks. Tänapäeval kasutatakse seda ka mitmesuguste muude seadmete tarvis. LPT kujutab endast 8-bitist paralleelsiini, millel on 4 porti väljundi juhtimiseks (Strobe, Linefeed, Initialize ja Select In) ning 5 porti sisendi juhtimiseks (ACK, Busy, Select, Error ja Paper Out) I/O Kaardid (input,output)Varasemal ajal kui emaplaadil ei olnud veel olemas inbtegreeritud IDE ühendused, kasutati kaarte. Mille abil sai nii kõvakettaid kui ka floppy seadmeid arvutiga ühendada. Samad kaardid olid kas kasutusel algul mitte integreeritud portide lisamiseks arvutisse (com, LPT). Hilisemal on jätkatud nende kaartide kastutamist sellistel juhtudel ka arvutis jääb puudu vajalikest pesadest 7. Arvutid ja nende ajalugu Programmjuhtimisega arvuteid hakati tegelikult ehitama 1930-ndate aastate lõpus. 1937 Bulgaaria päritolu insener J.V
A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network Juurdepääsuvõrk ja ühendused koosneb naiteks Broadband Network ehk lairiba võrk tähendas mitmetest LAN vorkudest. algselt sidekanalit ,mille ribalaius oli suurem kui VPN (virtuaalne privaatvork) virtual private standardsetel kõnekanalitel ,hiljem hakati network on lairibaühendusi kutsuma T1 (usa) , E1 (eur) turvaline uhendus labi uldkasutatavate vorkude vastavalt nende kiirustele ,põhimõtteliselt on tegu (internet)
mida inimene nagunii ei kuule. 9 Maskeerimisefekt – Tugev noot maskeerib nõrga noodi ära. Seega võib tugeva noodi kõrvalt nõrga noodi välja visata. Diferentsiaalne kodeerimine (erinevuste kodeerimine) – Signaalid muutuvad ajas üsna sujuvalt. Ehk siis pannakse kirja ainult erinevused. (x1 ja x2 vaheline erinevus on väiksem kui x1 või x2 ise). Sigma-delta modulatsioon on meetod analoogsignaali moduleerimiseks digitaalsignaaliks. Samuti ka kõrgresulutsiooniliste digitaalsignaalide muundamiseks madalresulutsioonilisteks digitaalsignaalideks (osana analoogsignaali digitaalsignaaliks moduleerimisest). In a conventional ADC, an analog signal is integrated, or sampled, with a sampling frequency and subsequently quantized in a multi-level quantizer into a digital signal. This process introduces quantization error noise. The first step in a delta-sigma
aadress. Mälu on mõeldud andmete ja programmi korralduste (e. käskude ) hoidmiseks. Mälupesade sisu peab olema kättesaadav ka arvuti teistele komponentidele. Allpool toodu kirjeldab sidemeid arvuti komponentide vahel (ühekordsed jooned viitavad juhtimisinfo ja kahekordsed andmeinfo liikumisele) Aritmeetika - loo- Juhtseade Sisend-väljund- gikaseade seadmed Põhi- e. operatiiv- mälu Üldjoontes töötab siis arvuti järgmiselt: 1. Mingi sisend-väljundseadme abil viiakse arvuti põhimällu programm, milline koosneb käskudest. Peale seda loeb arvuti juhtseade mälu pesast (pesadest) programmi esimese käsu ja organiseerib selle täitmise. Käsu funktsioonid võivad
andmeedastuskiirus on piiratud, ulatudes 115 200 bp/s (bits per second). Juhtme pikkus ei tohiks ületada 20 m, vastasel juhul hakkab andmeedastuskiirus vähenema. Serial porti ühendatakse nt: · Hiir · Modem · ISDN adapter · Printer · Digitaalne kaamera · .... Seadmed ühendatakse kas DB-9 (väiksem) või DB-25 (suurem) pistikusse. DOS toetab nelja serial porti COM1, COM2, COM3 ja COM4. Serial portidele on eraldatud vaid 2 IRQ-d. Seega ei saa korraga töötada seadmed, mis on ühendatud portidesse 1 ja 3.(vaata tabelit) 6 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Port Base Address IRQ COM1 03F8h...3FF 4 COM2 02F8h...2FF 3
Kasutajaliidese nüüd lisatud kolm uut kaarti: Networking, julgeoleku-ja numbrid. Et parandada dial-up networking, Windows Me sisseehitatud toetus Connection Manager dial-up klienti. Kasutades Connection Manager Administration Kit (vabatahtlik võrgustiku osa Windows 2000 Server), võrguadministraatorid on võimalik eelnevalt seadistada ja kasutada dial-up networking ühendused abil Connection Manager teenuse profiili, et Windows Me-põhise kliendi masinaid. o Network Driver Interface spetsifikatsioon (NDIS) NDIS versioon 5.0 for Windows Me oli tõusnud anda programmitöö liides pariteedi NDIS versioon 5.0 Windows 2000. See tähendab, et programmeerimise liidesed et autor võrguseade sõidukijuht kasutab on samad mõlema Windows platvormidel.
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle
Kasutatakse laiendatud spektriga sageduse vaheldamisega (spread spectrum frequency hopping) modulatsiooni. Kuna kasutatavat sagedusvahemikku muudetakse 1600 korda sekundis 79 (seitsmekümne üheksa) erineva sagedusvahemiku vahel, on erinevate seadmete üheaegne töö samal sagedusvahemikul väga väikese tõenäosusega. Bluetooth seadmete sattudes üksteise tööpiirkonda toimub elektroonne dialoog, mille käigus selgitatakse välja: kas on andmeid, mida seadmed peaksid vahetama, kas seadmed peaksid looma ühise võrgu. Nende tingimuste põhjal moodustatakse vajaduse korral pikovõrk. Bluetooth alamjaamad on projekteeritud silmas pidades võimalikult väikest energiatarbimist. Alamjaamad võivad olla erinevates olekutes: · aktiivolek. Alamjaam kasutab ühendust andmevahetuseks · hoideolek. Alamjaam on välja lülitatud ja toimib vaid loendaja. Teatud aja järel lülitub tagasi aktiivolekusse · passiivolek
Kasutatakse laiendatud spektriga sageduse vaheldamisega (spread spectrum frequency hopping) modulatsiooni. Kuna kasutatavat sagedusvahemikku muudetakse 1600 korda sekundis 79 (seitsmekümne üheksa) erineva sagedusvahemiku vahel, on erinevate seadmete üheaegne töö samal sagedusvahemikul väga väikese tõenäosusega. Bluetooth seadmete sattudes üksteise tööpiirkonda toimub elektroonne dialoog, mille käigus selgitatakse välja: kas on andmeid, mida seadmed peaksid vahetama, kas seadmed peaksid looma ühise võrgu. Nende tingimuste põhjal moodustatakse vajaduse korral pikovõrk. Bluetooth alamjaamad on projekteeritud silmas pidades võimalikult väikest energiatarbimist. Alamjaamad võivad olla erinevates olekutes: · aktiivolek. Alamjaam kasutab ühendust andmevahetuseks · hoideolek. Alamjaam on välja lülitatud ja toimib vaid loendaja. Teatud aja järel lülitub tagasi aktiivolekusse · passiivolek
o Siini kontroller (Bus controller) .............................................................................................. 52 o Mälu otsepöördus reziimi kontroller (DMA controller) .......................................................... 52 o Programmeeritav katkestuste kontroller (Programmable interrupt controller) ..................... 52 o Programmeeritav taimer (Programmable interval timer controller)........................................ 52 Sisend-väljund seadmed .......................................................................................................................... 52 Klaviatuur (Keyboard) ................................................................................................................ 52 Hiir ja juhtkang (Mouse and joystick) ........................................................................................ 55 Kuvar (Display) .....................................................................
.................52 Siini kontroller (Bus controller).............................................................................................52 Mälu otsepöördus reziimi kontroller (DMA controller)........................................................52 Programmeeritav katkestuste kontroller (Programmable interrupt controller).....................52 Programmeeritav taimer (Programmable interval timer controller)......................................52 Sisend-väljund seadmed ................................................................................................................ 52 Klaviatuur (Keyboard)...............................................................................................................52 Hiir ja juhtkang (Mouse and joystick)......................................................................................55 Hiir............................................................................................................
Personaalarvuti põhitüübid on · Lauaarvuti (ingl. desktop computer) on personaalarvuti, ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus. · Nettop on väike, soodne ja ökonoomne lauaarvuti. · Sülearvuti ehk laptop ehk rüperaal on mobiilne arvuti . Tänapäeva sülearvutid kaaluvad 1-6 kg, vanemad sülearvutid võivad olla isegi raskemad. Sülearvuti töödab nii akupatareiga , mis on laetav, kui ka elektrivõrgust. · Netbook (Link) väike sülearvuti, soodsa hinnaga, väikse ekraaniga 7"-9" ja pika akukestvusega. · Tablet PC on sülearvutite liik, mis varustatud puutetundliku ja täispöörleva ekraaniga. · Pihuarvuti (ingl. handheld PC) on väga väike (enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti , millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Tuntum operatsioonisüsteemid on Windows Mobile. 1.3 Arvuti koostisosad Arvuti (personaalarvuti, raal, ingl. computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks
õppimisel. Niisiis ei paku see õppevahend lihtsaid vastuseid küsimusele ,,millist arvutit mul vaja on?" ega ka ,,mu arvuti on katki, mida ma peaksin tegema?", ent siin leiduva materja- li omandanud ja praktiliselt läbi proovinud õppija oskab arvatavasti neile küsimustele juba iseenesest vastata. Esimene peatükk sisaldab ,,füüsilise" riistvara materjali arvutite talitluspõhimõtted, arvu- tikorpuse sees olevad ning korpusega ühenduvad seadmed ja sülearvutite eripärad. Teises peatükis on tähelepanu arvuti komplekteerimisel garantiitingimused, arvutimontaazi reeg- lid, emaplaadi seadistamine, alglaadimine, kõvaketta jaotus, draiverid ning arvutisüsteemi diagnostika. Kolmas peatükk käsitleb lühidalt tehnilise dokumentatsiooni liike, dokumen- tatsiooni otsimise ja loomise võtteid. Esimese kolme peatüki alguses ning ka mujal leidub mitmeid küsimusi ja harjutusi, mis on tähistatud halli ribaga vasakul serval
heliplaadi jaoks on ka hädavajalik. Omadused Constant Linear Velocity Constant Angular (CLV) Velocity (CAV) Seadme pöörlemis kiirus Muutuv Fikseeritud Ülekande kiirus Fikseeritud Muutuv Kasutusala Tavalised, vanemad CD- Uued ja kiired CD-ROM ROM seadmed seadmed, kõvakettad, disketi seadmed seadmed kõvaketas Pöörlemiskiirus Pöörlemiskiirus näitab kui kiiresti kõvaketta plaadid pöörlevad. Tavaliselt kiirused 3600, 4500, 5400, 7200, 10000 RPM. Ülekande kiirus. Sisemine ülekande kiirus (Internal transfer rate) - kui kiiresti suudab lugemispea saata infot kontrollerile. Burst ülekandekiirus (Burst transfer rate) näitab liidese ülekande kiirust.
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil
harilikult marsruuteris või tulemüüris /// ==> EHK Kõikidel datagrammidel, mis väljuvad lokaalsest võrgust, on sama IP aadress, aga erinevad pordinumbrid. Välismaailma jaoks on kasutab lokaalvõrk ühte ja sama IP-d. Ei pea reserveerima suurt hulka aadresse ISP-lt, kõigi seadmete jaoks kasutatakse ühte IP aadressi; saab muuta seadmete aadresse ilma „välismaailma“ teatamata; on võimalik muuta ISP-d ilma lokaalvõrgu seadmete aadresse vahetamata. Seadmed lokaalvõrgus ei ole eraldi adresseeritavad ja nähtavad välismaale (turvalisuspluss) ==> Mida peab NAT ruuter tegema? 1) Väljuvate datagrammide puhul peab asendama algse IP aadressi ja pordi numbri NATi IP aadressi ja pordi numbriga. 2) Peab meeles pidama (NATi tõlke/vastavustabeli) vastavad paarid: alguspunkti IP aadress ja pordi nr - NATi IP aadressi ja pordi numbri 3) Sissetulevate datagrammide puhul asendama NATi IP aadressi ja pordi nr-i tabelist vastava IP aadressi ja pordi nr-ga.
tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata. (Tee algpunktist lõpppunkti on paljuski nagu telefonivõrgu puhul.) 27. MARSUUTIMINE ==> Marsruutimise eesmärk on leida hea tee saatjast vastuvõtjasse, mis tähendab üldjuhul kõige kiiremat teed. /// Marsruutimise kujutamiseks kasutatakse graafe. Graafid kujutavad ruutereid ja graafide servad on füüsilised ühendused. // ,,Hea" rada tähendab enamasti odavat rada. // Marsruutimise elemendid: sammude arv, maksumus, viivitus, läbilaskevõime. //// ==> Kas globaalse või hajutatud infoga: Globaalne: kõik ruuterid omavad infot topoloogia, ühenduskulude kohta (Link state algoritmid). // Hajutatud: ruuter teab oma naabreid, ühenduskulu naabriteni; kogu tee maksumuse arvutamine iteratiivne, vahetatakse infot naabrite vahel (Distance vector algoritmid).
Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitine ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical l.) – Tegeleb bittide ülekandmisega. Juhib võrgu riistvara liideste tööd, s.h. kaabli tüüp (coax, twisted pair). Võrgu töösagedus, pinged, topograafia. (nt. 10BaseT, 10Base5, ArcNet) 3. TCP/IP mudel Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina, sõltuvalt implementatsioonist. Rakenduskiht (application l
* Võrk lihtne, komplekssus võrgu servades * Mitmed ühendusviisid erinevate omadustega ATM: * Arenenud telefonindusest (kindlad ajalised nõudmised, vajalik garanteeritud teenus) * Keerukus võrgu sees, otspunktid „rumalad“ (telefoniaparaadid) 30. Marsuutimine, marsruutimisstrateegiad Eesmärk – leida andmete jaoks „hea“ tee lähtepunktist sihtpunkti läbi marsruuterite. Kasutatakse graafiteoreetilist abstraktsiooni: sõlmed – ruuterid, kaared – füüsilised ühendused Tee „headus“ tähendab reeglina madalat ühenduskulu (rahalist, ajalist, väheste ummikutega). Strateegiad: Kas globaalse või hajutatud infoga: Globaalne – kõik ruuterid omavad infot topoloogia, ühenduskulude kohta (Link state algoritmid). 19 Hajutatud – ruuter teab oma naabreid, ühenduskulu naabriteni; kogu tee maksumuse
võimendi. Puu (tree) – realiseerida kaader. Ruuter tegutseb IP-aadressi tasemel, sild Hierarhilisel juhul, moodustab osa marsruutereist peamagistraali küljest hargnevad harud, mille külge on aga MAC-aadressi tasemel. Jaoturid(HUB) on füüsilise kihi marsruutimismagistraali (routing backbone), mille kaudu ühendatud arvutid. Puu harud moodustavad omaette seadmed, mis ühendavad erinevad kaabliotsad. On liiguvad kõik paketid autonoomsete süsteemide (ka domeenide, siinivõrgud. Täht (star) – Kõik arvutid on ühendatud ühe põhiomaduselt repiiter. Kordab (saadab) oma hosti infot loogiliste gruppide) vahel. Nii saab marsruuter autonoomse keskseadme külge, moodustades tähekujulise struktuuri. teistele. Ta saadab kogu info laiali kõigile antud hubi küljes
Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitine ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical l.) Tegeleb bittide ülekandmisega. Juhib võrgu riistvara liideste tööd, s.h. kaabli tüüp (coax, twisted pair). Võrgu töösagedus, pinged, topograafia. (nt. 10BaseT, 10Base5, ArcNet) 6. TCP/IP mudel + Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina, sõltuvalt implementatsioonist. Rakenduskiht (application l
Ressursse kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Paketid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi (marsruutimine). Pakettkommutatsioonil puudub sideseansi loomisega seotud viivitus nagu kanalikommutatsiooni puhul aga arvestada tuleb teatud ajakuluga pakettide marsruutimisel erinevaid võimalikke teid pidi, mida pakuvad alternatiividena välja võrgusõlmed. Pakettkommutatsiooniga võrgus võistlevad erinevad ühendused ressursside pärast ja on võimalik, et kui nõudlus ressurside järele ületab kanali läbilaskevõime siis tekib ummik. Sellisel juhul ootavad paketid järjekorras üle kandmist tekitades viivitusi sideühenduses. Kui ummikud küllastavad ka järjekordade vaba mahu siis võib tekkida pakettide kadu. Selle vältimiseks on vajalikud sideprotokollid (näiteks TCP - Transport Control Protocol), et garanteerida ühenduse töökindlus,
Näiteks super VGA monitoril 1024x768 pixelt ümberkijutamise sagedusega 70 Hz on ühe pixeli lugemiseks 18 nS. See eeldab väga kiiret videomälu. Tihti käsutatakse videomälu ja kiire juhtimise vahel nihkeregistrit. See võimaldab lugeda mälust terve sõna korraga (ühe rea pixelite väärtused) ja saata laotusse juba suhteliselt kurest nihkeregistrist. Kiire juhtimine toimub alati analoog signaaliga (kallutus mähised ja kiire heleduse juhtimine). Sellepärast peab teisendama protsessori diskreetse info kuskil analoog kujule. Selleks on digitaal-analoog muundur mis võib asuda vodeokaardil, monitoris või käsutatakse ka video mälu millel on muundur sees (RAMDAC). vedelkristall kuvar LCD (Liquid Crystal Display) ( Nad on kergemad ja vajavad palju vähem toiteenergiat kui tavalised katoodkiiretoruga kuvarid. Vedelkristallid on pikad molekulid, mis keerduvad spiraali, kui neile rakendada elektrivälja.
............................................................lk 33 2 SISSEJUHATUS Arvuti on märkamatult saanud meie igapäevaelu osaks, selle ees veedavad pikki tunde kontoritöötajad ja koolilapsed, koduperenaised ja pensionärid. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Aga arvuti on toonud meie ellu ka uusi hädasid. See vaikselt nurgas nohisev värvilise ekraaniga kast suudab tekitada nii ihu- kui hingehädasid. Arstidele on hästi tuttav "hiirekäe sündroom", mis vaevab neid, kes palju arvutiga töötavad. Tegemist on siis hiirt liigutava käe tervisehädaga, mis tekib sundasendist ja ühetaolistest liigutustest põhjustatud lihasväsimuse ja haigusnähtudega nii õlavöötmes, küünarnuki- kui randmepiirkonnas. 3 ARVUTI AJALUGU
2) Magnetmälu (magnetic) 2.1) säiliv (nonvolatile) 2.1.1) Ferriitmälu (Ferrite core) Jadapöördusmälu 1) magnetmälu (magnetic) 1.1) säiliv(nonvolatile) 1.1.1) mullmälu (bubble) 1.1.2) pehme ketas (Floppy disc) 1.1.3) kõvaketas (Hard disk) 1.1.4) Magnetketas 1.1.5) Lint (tape) 2) optiline mälu (optical) 2.1) säiliv: CD-ROM, CD-R, CD-RW, DVD 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. Andmete muundamiseks analoogkujult digitaalkujule on meetodid ja seadmed, mis konverteerivad analoog võnked diskreetsetenumbrite jadaks. Seda protsessi nimetatakse digitaliseerimiseks ning vastavat seadet analoogdigitaalmuunduriks ADC (Analog to Digital Converter). Vastupidisel korral muundab digitaalanaloogmuundur DAC (Digital to AnalogConverter) diskreetsete numbrite jada pidevateks analoogvõngeteks. Mõlemaid protsesse (ja seadmeid) kasutatakse üksikult või koos erinevates multimeedia komponentides, näiteks: arvuti graafikakaart (DAC)
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
CSMA/CD Kuula, kas keegi teine edastab (meedium vaba ?) Kui meedium on vaba, siis edasta kaader Kui meedium ei ole vaba, siis kuula edasi. Alusta kaadri edastamist niipea kui meedium vabaneb. Kuulamist jätkatakse ka edastamise ajal Kui tuvastad kokkupõrke (Collision Detect) siis edasta lühikene teavitussignaal (jamming) ja lõpeta seejärel edastus Oota juhuslikult valitud aja (back off) jooksul ja seejärel alusta uuesti esimesest punktist 57. Kanalikihi seadmed - kommutaator, võrgu segmenteerimine Kanalikihiseadmed – kommutaator, sillad Sild on võrguseade, mis ühendab lokaalseid võrgusegmente ja edastab andmepakette ühest võrgust teise vastavalt nende sihtaadressidele. Sild on sarnane jaoturile ja järgurile aga erinevalt neist suudab sild ka andmevoogu hallata ja kontrollida, kas teda läbivaid pakette on võimalik õigesse võrgusegmenti suunata. Sild töötab OSI mudeli 2
kantakse täpselt jahutatud alusele. Paksuse kontroll täpsem, tootlikkus suurem Jugaprinteriga printimine. Orgaaniline aine pihustatakse jugaprinteriga alusele odavam hind, suurem paneel Passiivmaatriksiga OLED – anoodi külge kantakse üks kiht orgaanilist ainet ja teine kiht kantakse katoodi külge. Anoodid ja katoodid on risti. Kõiki punkte saab adresseerida. Lihtne valmistada, kuid esinevad voolukaod ja piisava heleduse saamine on raske. Sobib väiksemate ekraanide valmistamiseks Aktiivmaatriksiga OLED – kasutatakse TFT-maatriksit, millega juhitakse voolu igas ekraanivälja punktis ja määratakse tema heledus. Tavaliselt iga punkti kohta kaks transistorit: üks salvestab energiat ja teine juhib helendamiseks vajalikku voolu. Voolukaod on oluliselt väiksemad, sobib ka suuremate ekraanide valmistamiseks.
Lühendid I Sissejuhatus 1,1 Ajalooline areng 1.2 Optilise andmeside põhimõte 1.2.1Optilise andmeside omadused 1.3 Kaablikonstruktsioonide areng 2. Optilised kiud 2.1 Kiu toimis printsiip ehk tööpõhimõte 2.2 Kiudude põhitüübid 2.3 Materjalid ja mehhaanilised omadused 2.4 Optilised omadused 2.4.1 Sumbuvus 2.4.2 Ühe laine kiu dispersioonid 2.4.3 Ebalineaarsed nähtused 2.4.4 laine kiu pii-lainepikkus 2.4.5 Mitme laine kiu ribalaius 2.4.6 Numbriline auk 3. Valguskaablid 3.1 Kaablistruktuurid 3.1.1 Kiud ja nende kaitstavus 3.1.2 Kaabli tuumastruktuurid 3.1.3 Täiteained 3.1.4 Tõmbe- ja tugevduselemendid 3.1.5 Kest 3.2 Kaablite omadused 3.2.1 Mehhaanilised omadused ja temeratuuri piirkonnad 3.2.2 Sise-ja väliskaablite põhierinevused 3.2.3 Sisekaablite omadused 3.2.4 Sisekaablid ja tulekahju ohutus. 3.2.5 Väliskaablite omadused 3.3 Tüübitähistused ja identifitseerimise süsteemid 4. Valguskaablite montaaz 4.1 Valguskaablite käsitlemine 4.2 Sisekaablite paigaldus 4.3 Välisk
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
Roomassaare sadam, Saaremaa sadam, Sillamäe sadam, Sviby sadam, Sõru sadam, Triigi sadam, Vanasadam, Virtsu sadam. Tööstusseadmed tekitavad tõsise müraprobleemi nii siseruumides kui ka väliskeskkonnas. Seadmete müratase sõltub üldjuhul nende võimsusest ja seadmete müras domineerivad madalad ja kõrged sagedused, tooni komponendid on impulsid või ebameeldivad ja katkevad ajalised helid. Pöörlevad masinad genereerivad heli, mis sisaldavad tonaalseid komponente; pneumaatilised seadmed genereerivad laia sagedusega müra. Kõrge heli rõhk on põhjustatud seadme komponentidest või gaasi kiirest liikumisest (näiteks ventilaatorid), või operatsioonidest, mis sisaldavad mehhaanilist mõju (näiteks pressimine, neetimine). Transpordimüra (maantee, raudtee ja õhuliiklus) on peamine keskkonna müra allikas. Üldiselt, suurem ja raskem transpordivahend tekitab rohkem müra kui väiksem ja kergem. Erandiks on helikopterid ja 2 ja 3-rattalised autod.
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
annaabi.ee 
