Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rüütlikultuur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
senjöör, rüütlid, turniirid, vasall, feodaalid, kirik, truud, vaimulikud, rüütliseisus, linnused, eepos, rüütliordud, suhtel, teenima, aadel, rüütlile, seisusesse, ratsa, rüütliväe, aadliku, pruudi, kaasavara, suguvõsa, pealtvaatajaid, rüütlikirjandus, kuningal, suhtlema, kõrgkeskajal, kaupmehed, aadlikud, silmaring, kauge, kaubavahetusRüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid
1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda
vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid Vasall ehk läänimees keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal Rüütel raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal Feodaal maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal Feood suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus Aadlik pärilike eesõigustega kõrgem seisus Pärusvaldus läänid, mida vasallid
nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. *Prantsusmaal kutsus 1302.a seisuste esindused e generaalstaadid kokku kuningas Philippe IV (12851314), kellel oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut. Kuningad kutsusid tähtsamate küsimuste arutamiseks kokku generaalstaate ka edaspidi, kuid nende mõju riigiasjade otsustamisel jäi inglise parlamendiga võrreldes väiksemaks. Generaalstaatide eripära oli, et kõik esindatud seisused vaimulikud,aadlikud,linlasedkogunesid ja hääletasid eraldi. 8.Kapetingide dünastia rajamine * Dünastiale pani aluse Pariisi krahv Hugues Capet 987.a *Esimesed Kapetingid valitsesid otseselt vaid kuninga domeeni, mis ulatus Compiegne'ist Orleans'ini. Riik oli jagunenud paljudeks iseseisvateks üksusteksfeodaalne killustumus. Toetudes linnadele ja kirkule, hakkasid Kapetingid oma valdustes kuningavõimu kehtestama. Murranguline aeg Kapetingide võimu laienemises oli 12.saj.
9. Mis hämmastas kaasaegseid Konsatantinoopoli külastades? Kommunaalteenuste mitmekesisus: kanalisatsioon, saunad, haiglad eri osakondadega, tuletõrje, politsei, spordiplatsid, võimlad ja ülikool. 10. Kes oli Bütsantsi kirikupea? Mille poolest erines tema võim paavsti omast? Konstantinoopoli patriarh. Tal puudus sõltumatus ilmalikust võimust, osa riigiaparaadist ja keiser delegeeris. 11. Millal ja miks toimus ristiusu kirikulõhe? Kuidas kirik jagunes? 1054.a. sest tõlgendati Kolmainsust erinevalt. Ida- püha vaim lähtub isast, Lääs- püha vaim lähtub isast ja pojast. Läänes roomakatoliku kirik ja idas kreekakatolik ehk ortodoks. 12. Miks ei toimunud Bütsantsi riigis sellist kultuuri langust, naguoli varakeskaegses Lääne- Euroopas? Kuna seal õpetati grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filofoofiat. Talupojad ei osand kirja aga linna alamkihid oskasid. Kasutati antiikajaautoreid. Slaavlased ja Vana-Vene riik
aastal kokku generaalstaadid, eesmärgiks maksude küsimuse arutamine ning abi riigiasjade otsustamises (mõju võrreldes Inglise parlamendiga väike; eripära kõik seisused kogunesid ja hääletasid eraldi) · Nii Prantsusmaal kui Inglismaal kujuneb välja TSENTRALISEERITUD MONARHIA: mõlemas riigis tugev ja hästi toimiv kuningavõim, seisuste esindused kaitsevad kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorra olemus. · Põhineb senjööri ja vasalli suhtel: vasall senjööri kaitse all, aga senjöör annab vasallile kasutada (e. läänistab) maatüki koos seal elavate talupoegadega · Vasall on kohustatud senjööri ustavalt teenima (kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma) · Vasalli kohustused kinnitati truudusevandega. · Vasall kohustatud 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenima. · Vasallide õigus ja kohustus oli senjöörile nõu anda.
c. Tähtsamad kaubateed: · Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. · Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. 3. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. a. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I · Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. · Allutas Saksa feodaalid oma võimule. · Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. · Lasi paavstil end keisriks kroonida. · Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk- Itaalia). b. Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: · Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. · Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja
Varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele . Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, vaimulikud seisustele jumalasõna maksudest levitamine vabastatud II seisus Elukutseliste sõjameestena I Privilegeeritud, feodaalid (aadlel) ja III seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid talupojad ja linlased 1.5
1.4. Seisuslik korraldus: Varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele . Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus vaimulikud Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, seisustele jumalasõna levitamine maksudest vabastatud II seisus feodaalid Elukutseliste sõjameestena I ja III Privilegeeritud, (aadlel) seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus talupojad I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid ja linlased 1.5. Kuningavõimu tugevnemine ja tsentraliseeritud riikide teke: Alates 11
seisuslik haridus, otsustasin valida just selle teema. Töö koostamisel on kasutatud keskaega käsitlevaid raamatuid, kuid juurde on leitud informatsiooni ka internetist. Töö illustratsioonid on samuti leitud interneti teel. 3 1. Seisuslik ühiskond Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini Kõik keskaja inimesed jagati 3 seisusese vahel: bellatores, oratores ja labratores. Kõrgeim ehk I seisus ehk vaimulikud moodustasid 0,5-1% ühiskonnast. Ladina keeles ,,oratores" tähendab ,,need, kes palvetavad". Vaimulike ülesanne oligi ühiskonna eest palvetada ja jumalat teenida. Neil oli kohtumõistmisõigus. II seisuse moodustasid ehk aadlikud ehk rüütlid. Ladina keeles ,,bellatores" tähendab ,,need, kes sõdivad". Aadlike ülesanne oli sõdida ja ühiskonda kaitsta. Neil oli kohtumõistmisõigus. III seisusel polnudki konkreetset nime. Neid kutsutigi kolmandaks seisuseks. Enne linnade teket
Ühiskond. Käsitöö ja kaubanduse allakäik jätkus, Bütsantsis oli see lühiajaline, Hispaanias ja Põhja-Aafrikas puudus üldse, vastupidi, oldi tihedates suhetes idamaadega. Kubandus ja linnaelu soikusid, domineeris naturaalmajandus. Varakeskajal arenes välja feodaalkord, milles vasallidele anti maatükk raha teenimiseks, seda nimetati lääniks e. feoodiks. Selle valdaja oli vastavalt läänimees e. feodaal. Aja jooksul saavutasid feodaalid suurema sõltumatuse kuningast ja pääsesid riigivõimu organitesse. Lääne hakati edasi pärandama. Paljude ajaloolaste meelest toimus Frangi riigi kokkuvarisemine kaudselt feodaalkorra kujunemise tõttu. Naturaalmajandusega ja feodaalkorraga arenes välja ka pärisorjus. Talupoegade ja orjade vaheline piir ähmastus, kuni nad kokku sulasid. Aina rohkem talupoegi andis ennast suurmaavaldaja hoole alla ja haris rentnikuna oma maad makstes iga kuu maksu. Nad muudeti sunnimaiseks, sest ilma
Keskaegse ühiskonna tunnused: · Sügav religioossus, kõik usklikud. · Läänisüsteem (põhimõtteliselt feodaalkord) · Sagedasemad sõjad aadlike vahel. · Riikide killustatus. · Domineeris naturaalmajandus. · Agraarühiskond. · Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: vaimulikud, aadlikud, talupojad. 4. Frangi riigi kujunemine: Merovech ja Chlodovech. Frangid olid germaani hõimud, kes elasid Reini jõe kesk- ja alamjooksul. 4.sajandil tungisid mereäärsed frangid (nn saalifrangid) Rooma riigi territooriumile ja rajasid tänapäeva Belgia aladele oma varase riigi. Kuninga dünastiale (merovingid) pani 5.sajandil aluse Merovech. Tulevase suurriigi tegelikuks rajajaks peetakse Chlodovech'i (valitses aastatel 466- 511):
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
V sajandil ühendab hõimupealik Chlodovech teised frangi hõimud ja tekib Frangi riik. Chlodevech oli tark ja võttis ristiusu vastu otse paavstilt, mistõttu sai ta endale sõja korral tugeva liitlase. Rooma impeeriumi lagunemise ja germaani riikide tekkega kaasnes kultuuri üldine langus. Linnade arv ja tähtsus vähenesid ja paljud inimesid kolisid maale. Mõni linn jäi täiesti tühjaks ja unarusse jäeti ka vanad templid, veejuhtmed ja saunad. Ristiusu kirik varasel keskajal Juba vanaaja lõpul oli enamik Rooma keisririigi elanikke võtnud vastu ristiusu. Kristlasi ühendas katoliku kirik. Rooma riigis oli kirikul suur tähtsus. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas korraldama kooliharidust ja mõistis ka kohut. Germaanlaste sissetungide puhul otsis rahvas kaitset kirikult, mitte keisrilt. Kirikust sai ka antiikkultuuri hoidja, sest vaimulikud pärinesid tihti suursugustest suguvõsadestja olid kultuursed mehed. Nad tundsid huvi piibli
Euroopas eneses oli vana feodaalkord aga juba järk-järgult murenema hakanud. Paljud talupojad olid ennast feodaalide võimu alt vabaks ostnud. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid, kus töötasid palgatöölised. Ka kõrgkeskajal nii kindlana näinud paavstide autoriteet hakkas nüüd nõrgenema ja Saksa õpetlase Martin Lutheri eestvedamisel lõid terved piirkonnad Euroopas, teiste seas ka eesti, katoliku kirikust lahku. 2) Katoliku kirik kõrgkeskajal ( 21 ) Aastal 1054. toimus suur kirikulõhe, kuna paavst ja patriarh läksid tülli. Kirik jagunes kaheks. Läänes on paavstile kuuluv katoliku kirik ja idas patriarhile kuuluv õigeusu kirik. 13. sajandi alguses oli paavstil kõige suurem võim. Innocentus III. Oli paavst kelle valitsemisajal oli paavstidel kõige suurem võim.( Paavst on jumala asemik maal, kes allub ainult Jumalale ) Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst
ise end ülal pidama. See tagas armee usaldusväärsuse. Talupojad, käsitöölised, kaupmehed: Algselt olid talupojad vabad. Makse maksti riigile. maksu laekumise eest vastutas terve küla. Võlgu jäänud talupojad müüsid maa maga ja läksid linna. Keiser püüdis seda protsessi peatada, kuid talupoegade laostumine mõjutas ka sõjaväe nõrgenemist. Käsitöölised ja kaupmehed kuulusid äriühingutesse kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutistele. Kirik ja kultuur: Konstantinoopoli patriarh allus keisrile. Kirik oli Bütsantsis osa riigiaparaadist, millele oli delegeeritud tää vaeste ja vigastega. Erinevused ida ja lääne kiriku vahel tugevnesid. Jätkus vaidlus, kas Püha Vaim lähtub ainult Isast (ida kirik) või Isast ja Pojast (lääne kirik). 1054 panid mõlemad kirikud teineteise kirikuvande alla. Kirik hierarhiline patriarh metropoliidid preestrid. Puudus tsölibaadi nõue
Hakati rajama ilmalikke õppeasutusi. Karolingide pärand Karl Suure võimu päris ta poeg Ludwig I Vaga, kes jaotas impeeriumi oma poegade vahel. Algasid tülid ja kodusõjad. 843a. sõlmiti Verdun kokkulepe, millega riik jagati lõplikult kolmeks: Ida- Frangiriik ehk Saksa-Rooma keisririik, lääne-frangiriik ehk Prantsusmaa kuningriik ja Itaalia kuningriik. 1.4 Feodaalsuhete kujunemine Vasallileet üks isik vasall andis ennast võimsa isiku senjööri alla. Vasall sai senjöörilt maad ja vastutasuks kohustus teda aitama sõjaväe teenistusega ja rahu ajal nõuannetega. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: · Uut laadi sõjaväe organisatsiooni teke- raskerelvastusega ratsavägi nõudis suuri kulutusi ja eeldas head väljaõpet · Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Keskajal kehtis põhimõte, et ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kohustusi tuli
· 15. 16. saj hiliskeskaeg Ühiskonna ja kiriku kriis. Lääne kristluse lõhenemine ja Martin Lutheri reformatsioon (1517) ehk reformiti katoliku kirikut ja usulahke hakati nimetama protestanttismiks näiteks luterlus ja kalvinism. ürgkaeg vanaaeg keskaeg uusaeg uusaeg ürgkogukondlik orjanduslik, feodaalkond, kapitalism, imperialism , kord, ürgkari, orjapidaja ja ori, feodaalid ja kapitalistid turumajandus, sugkond, religioon aitas sõltuvad (pankur, rikkur ideoloogiad ja varanduslik valitsejatel talupojad ehk jne) ja kapitalistid, kihistumine valitseda orjade pärisorjad, ta oli proletajaat ehk palgatöölised, üle, hiljem väike rentnik, tööline, tekivad turumajandus,
Sitsiilia araablaste ja bütsantslaste koalitsioonilt. Kolme Heinrichi Otto-nimelist järeltulijat nimetatakse ka Ottoonideks . Translatio imperii Tähendab maailma metafüüsilise võimu kandumist ühest riigist järgmisele (impeeriumite järgnevus). Ilmus hilisantiigis ja varakeskajal. Ottode Reichskirche Otto I hakkas looma vaimulikke vürstkondi, et tugevdada kuningavõimu võitluses hertsogitega. Määras ise ametisse kõik piiskopid ja abtid, võttes neilt läänivande vaimulikud said poliitilise võimu, samas tugevnes kuningavõim kirikuvalduste üle (kirikust sai riigi ühtsuse tagaja). Kuningate käsutuses laialt kirikumaid, võttis neilt nagu omadeltki maa-aladelt otsemaksu. Tihti jäeti piiskopi või kloostriülema koht mõneks ajaks vakantseks, sest siis läksid kõik tulud kuningale. Lõpuks kuulus kuningale spoolia-õigus (Spolienrecht), st. õigus surnud vaimuliku vallasvara endale võtta, sest see oli tekkinud kirikliku lääni tuludest
Rahvuskiriku loomine Kogudus valib õpetaja Olulised on kaks sagramenti ristimine, armulaud Paavst ei takistanud reformatsiooni Paavsti pulla Lutheri tegevuse takistamiseks Saksi kuurvürst Fredrich kolmas toetas Lutherit 1521 Vormis riigipäev, Luther jäi endale kindlaks ja ei öeldnud oma 95 teesist lahti(ehk õpetusest) Luther kuulutati lindpriiks Fredrih Kolmas peitis Lutheri Valmburgi lossi Luther tõliksi seal saksakeelde Piibli Luther võtab naiseks Katarina Suleti kloostrid, vaimulikud võisid abielluda, kiriku maad läksid riigile, kirikust kõrvaldati pühapildid ja kaunistused Pildi rüüste liikused Tähtsale kohele tõusis jutlus Luther kirjutas kirikuhümni (,,Üks kindel linn ja varjupaik") Reformatsiooniga liitus talurahvas hakati tagasi nõudma koguduse maa-alasi 1524-1525 Saksa talurahva sõda toimub Lõuna ja Keskosas Sõja ideoloogiline juht Thomas Müntzer (Mälestus sammas Lutherile paigutati 1862 ja hävitati 1949 Keilasse kiriku mõisa ette)
pärast, solvunud Achilleus keeldub edasi sõdimast, muudab otsust siis, kui ta lähim sõber lahingus langeb, kättemaksuks tapab ta hulga vastaseid, ka troojalaste parima sõjamehe Hektori; Achilleuse raevu ja selle tagajärgede lugu "Odüsseia" peakangelane on Trooja võitja, kaval ja visa Odysseus, pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab ta oma majast jõugu omavolitsevaid noormehi, kes püüavad kosida tema truud naist, jumalanna Athena abiga tapab ta nad halastamatult Lüüra kilpkonnakilbist kõlakastiga keelpill, selle saatel kanti ette luulet lüürika Kitara puust valmistatud keelpill Draama teatrietendus; kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest, etendused kuulusid Dionysose auks peetavate pidustuste kavva; etendus oli algul koori ja ühe näitleja dialoog, hiljam lisandus näitlejaid, kuid koor säilitas siiski keskse osa; käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid
vaimulikud kui ka ilmalikud teosed. Just nagu tänapäeva kirjandus, oli ka keskaja kirjandus keerukas ja rikkalik, ulatudes pühalikest tekstidest profaanseteni. Laia ajalise ja geograafilise haarde tõttu on raske rääkida keskaja kirjandusest tervikuna, laskumata liigsetesse lihtsustustesse; seepärast on seda kõige parem käsitleda sünnikoha, keele ja zanri alusel. Kuna ladina keel oli roomakatoliku kiriku keel, mis domineeris kogu Lääne- ja Kesk-Euroopas, ning kirik oli peaaegu ainus haridusinstitutsioon, oli ladina keel tavaline ka keskaja kirjanduses isegi neis Euroopa piirkondades, kuhu Rooma võim kunagi ei jõudnud. Kirjutiste tüübid: Vaimulik kirjandus, Ilmalik kirjandus, Naiskirjandus ja Allegooria. Periodiseering: Varakeskaeg (476. a. 10. s.). Sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8. Sajandil Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne
vaimulikud kui ka ilmalikud teosed. Just nagu tänapäeva kirjandus, oli ka keskaja kirjandus keerukas ja rikkalik, ulatudes pühalikest tekstidest profaanseteni. Laia ajalise ja geograafilise haarde tõttu on raske rääkida keskaja kirjandusest tervikuna, laskumata liigsetesse lihtsustustesse; seepärast on seda kõige parem käsitleda sünnikoha, keele ja zanri alusel. Kuna ladina keel oli roomakatoliku kiriku keel, mis domineeris kogu Lääne- ja Kesk-Euroopas, ning kirik oli peaaegu ainus haridusinstitutsioon, oli ladina keel tavaline ka keskaja kirjanduses isegi neis Euroopa piirkondades, kuhu Rooma võim kunagi ei jõudnud. Kirjutiste tüübid: Vaimulik kirjandus, Ilmalik kirjandus, Naiskirjandus ja Allegooria. Periodiseering: Varakeskaeg (476. a. 10. s.). Sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8. Sajandil Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne
neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks. Niisiis pole enam jälgegi järel sellest salapärasest sõnast Jumalaema kiriku hämaras tornis ega ka tundmatust saatusest, mida see kurb sõna märkis, mitte kui midagi -- ainult käesoleva raamatu autori habras mälestus. Inimene, kes selle sõna seinale kirjutas, on juba sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see
annaabi.ee 
