Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ruumiandmete liigid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vektor, vektorandmed, qgis, layer, akent, avada, kumera, tasapinnal, project, exit, ctrltekitamist). Kuidas on muutunud … – trend. Otseselt siiani pole eelpoolmainitud programme kasutanud. 9. Mis on andmekihid? Miks hoitakse ruumiandmeid kihtide kaupa? Milliseid andmeid on mõttekas hoida ühes kihis? Tooge näiteid. Andmekihte luuakse, et säilitada erinevaid ruumiandmeid. Kihtide kaupa selleks, et oleks korrastatud juurdepääs erinevatele andmetele. Kihte saab ka ükshaaval avada ja võrrelda ning analüüsida (millised osad kattuvad jne.). Korrektne joonis eeldab erinevate asjade hoidmist erinevates kihtides. 10. Mis on ruumiandmete geomeetria? Millise geomeetria tüübiga võivad olla vektor- ja millise geomeetria tüübiga rasterandmed? Tooge näiteid erinevate andmetüüpide kohta. Et näha ruumiandmete erinevaid vorme ja nende ruumilisi vahekordi, siis on tegemist ruumiandmete geomeetriga.
Geoinformaatika I GIS ja Ruumiandmed Geograafiline Informatsiooni Süsteem ( geoinfosüsteem) GIS (GeographicInformationSystem) Geoinfosüsteemruumiliselt määratletud andmete kogumise, salvestamise, säilitamise, töötlemise ja esitamise automatiseeritud süsteem (soome keele eeskujul ka kohateabesüsteem). Oluline on : · nähtuste/objektide paikneminegeograafilises ruumis (geograafiliste vmt koordinaatide süsteemis) · ja asend kui suhete süsteemteiste objektidega (topoloogia). GISi komponendid: 1 Andmedkaardikihid (geomeetrilised ja atribuutandmed), tabelandmed 2 TarkvaraGIS programmid (ArcGIS, MapInfo, Idrisi, Smallworld, GeoMedia, GRASS ) 3 Riistvaraarvutid, GPSid, printerid jmt 4 OrganisatsioonGISi loojad, arendajad, kasutajad ja vaatajad. GISi funktsioonid: · Ruumiandmete hankimine ja atribuutandmetega sidumine · Ruumiandmete haldamine (muutmine, säilitamine) · Päringud · Analüüsid ·
Vektorandmed- x,y,z koordinaatidel põhinev ruumiandmete mudel, mis esitab geograafilisi nähtusi (punktide, joonte, pindaladena) Rasterandmed- ruumiandmemudel, kus ruum on jaotatud ühesuuruste ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja vergudena. Kaardi pind jagatud imeväikseks ruutudeks-piksliteks. Iga piksel omab oma värvikoodi, vastavalt aluspinnale. Rasterkaart on värviliste ruutude maatriks. 20. Digitaalsete ruumiandmete allikad (kuidas neid saadakse). Vektorandmed saadakse: digimisel( spets tark- ja riistvara, kursoriga liigitakse müüda kaardi salvestamist vajava punktikohal klõpsates, nõuab aega ja koolitust); vektoriseerimisel (digimise erijuh, spetsiaalse tarkvara abil automaatne teisendus rastrilt vektorisse) Rasterandmed saadakse: skaneerimisel ( vajalik skänneri olemasolu); vektorandmete rasterdamisel (trükkimine rasterdraiverisse, spetsiaalne konverteerimistarkvara); kaugserje (satelliitpildistus, aerofoto kamerad) 21
Ruumiandmed kirjeldavad: 4 · objekti KUJU ja ASUKOHTA (antakse edasi koordinaatidega) · objekti LIIKI, olemust (antakse edasi kas: graafiliste või andmetabelitesse organiseeritud ATRIBUUTIDEGA e. tärkandmetega) 19. Digitaalsete ruumiandmete liigitus. Kirjeldage nende olemust. Digitaalsed ruumiandmed: · VEKTORANDMED xy(z) koordinaatidel põhinev ruumiandmete mudel, mis esitab geograafilisi nähtusi: punktide, joonte, pindadena. Andmed saadakse digimisel, vektoreerimisel. · TÄRKANDMED atribuutide tabelid; link (ühendus) graafilise kujutise ning atribuudi tabeli rea vahel (relatsioonilises andmebaasis). Tabelisse võib piiramatult salvestada ükskõik, millist seda ruumiobjekti iseloomustavaid andmeid.
salvestamise ajal avatud olid ja paigutatakse nad ekraanile nii, nagu nad salvestamise ajal paiknesid) · Find File - saab faile otsida · Summary Info - saab vaadata ja muuta dokumendiga seotud informatsiooni · Page Setup - saab vaadata ja muuta lehekülje parameetreid · Print Preview - saab vaadata, kuidas näeb dokument välja trükikujul · Print - dokumendi välja trükkimine · Print Report - aruande trükkimine · Viimati kasutatud nelja dokumendi nimed · Exit - väljumine tekstitoimetist MS Word Edit menüüs on järgmised käsud: 4 · Undo - tühistab viimati teostatud tegevuse · Repeat - kordab viimati teostatud tegevust · Cut - lõigatakse märgistatud andmed välja (kopeeritakse lõikelauale (clipboard) ja kustutatakse) · Copy - kopeeritakse märgistatud andmed lõikelauale · Paste - kopeeritakse lõikelaual olev tekst või tabel või pilt või ...
Programs - klõpsutades sellel valikul, avaneb nimekiri alammenüüdest ja programmidest. Alammenüü nime taga on
pisike nooleke. Liikudes sellisele valikule, avaneb uus alammenüü. Kui valiku taga pole noolekest, on tegu
viitega programmile ja tehes nüüd sellisel valikul hiirega ühe klõpsu käivitataksegi see programm.
Töö lõpetamine
Mingi programmiga töö lõpetamiseks tuleb valida töö lõpetamise käsk. Programmis MS Word on
olemas menüüvalik File ja seal käsk Exit või Close vms. See käsk on File menüü lõpus.
Peale selle saab programmi töö lõpetada selle programmi akna sulgemisega akna parempoolsest
ülaservast. Kui avatud dokumendi muudatused on salvestamata, annab programm sellest märku.
Saate valikuaknal valida, kas soovite viimased muudatused salvestada või mitte.
Word-i programmiaken
Nimeriba
Microsoft Word
b. Objekti LIIK ja olemus (antakse edasi graafiliste omadustega või andmetabelisse organiseeritud omadustega ehk tärkandmetega) 29. Kirjeldage vektorandmeid. a. x,y,(z) koordinaatidel põhinev ruumimudel (punkt, joon, pind) b. geograafilise nähtuse liik antakse edasi graafiliste atribuutidega (kiht/layer, värv, joone laius/stiil, leppemärgi nimi, teksti font/kõrgus jne), tärkandmetega. c. Vektorandmed saadakse: digimisel, vektoreerimisel (digimise erijuht ehk automaatne digimine spetsiaalse tarkvara abil RASTER->VEKTOR) d. Vektorandmeid on vaja logistikat nõudvateks analüüsideks, suuremahuliseks professionaalseks kaarditootmiseks, selgeks nähtuste struktureerimiseks. 30. Kirjeldage rasterandmeid. a. Ruumimudel, kus ruum on jaotatud ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja veergudena (PIKSLID). b
file that contains only spatial elevation data in a regular gridded pattern in raster format. 4) Vektoripõhine triangulatsioon - triangulated irregular networks (TIN) • A surface representation derived from irregularly spaces, sample point and breakline features. • The TIN dataset includes topological relationship between points and their neighbouring triangles. Kaardiprojektsioonid Kaardiprojektsioonide abil on võimalik sfäärilist või ellipsoidaalset pinda (Maa) kujutada tasapinnal (kaart). Teisisõnu, Maa on ruumiline objekt, paber ja arvuti ekraan tasapinnalised. Ortogonaalprojektsioon Ei arvesta maakera kumerust. Kasutatakse väikeste maa-alade kaardistamiseks (max 10x10km). Mõõtkava on kogu kaardi (plaani) ulatuses konstantne. Plaanil puuduvad moonutused. Maa pinnal olevate objektide kujutamiseks tasandil kasutatakse siirdepindu: Tasand, silinder, koonus Siirdepinnad võivad maaellipsoidi: puudutada, lõigata
tulemid mällu või vektorregistrisse. Aritmeetikakonveierid võivad olla kas universaalsed – polüfunktsionaalsed või piirduda vaid ühe kindla andmeteisendusega liigiga – monofunktsionaalsed. Vektorregistrikogum – erinevalt mäluorienteeritud vektorprotsessorist, kus vahetult töödeldavad vektorandmed ja töötlusel saadud tulemid asuvad põhimälus, säilitatakse registerorienteeritud vektorprotsessoris vahetult töödeldavad vektorandmed ja töötlusel saadud tulemeid spetsiaalses vektorregistrikogumis. Vektorregistrikogumil on vähemalt 2 lugemis- ja 1 salvestusport. 53. Tüüpilised vektorkäsud. Vektor-vektor operatsioon (operatsioon kahe vektormuutuja vahel, tulemiks on samuti vektor); vektor-skalaar operatsioon (operatsioon vektor- ja skalaarmuutuja vahel, tulemiks on vektor); vektor-mälu operatsioon
Klõps dokumendi nimel avab dokumendi selle koostamiseks kasutatud programmi aknas. · My Pictures Avab kaustad, milles on sinu poolt salvestatud pildi- ja videofailid. · My Music Avab kaustad, milles on sinu poolt salvestatud muusikafailid. · My Computer Avab juurdepääsu arvuti kettaseadmetele. · My Network Places Avab juurdepääsu arvutivõrgus paiknevatele kaustadele. · Control Panel Võimaldab muuta arvuti tööparameetreid. · Run Selle korraldusega võid avada dokumente ja veebilehti ning käivitada programme. Dialoogiaknasse tuleb tippida dokumendi otsimistee. · Help and Support Avab ingliskeelse abiinfosüsteemi (spikri). Võimaldab Internetist alla laadida operatsioonisüsteemi muudatusi ja draiverite uusimaid versioone. · Turn Off Computer Võimaldab töö turvaliselt lõpetada, teha uue alglaadimise või arvuti ooteseisundisse (Stand By) jätta (kõvaketas ja monitor lülitatakse välja, mälus olevad andmed säilivad). · Log Off
). Kaardikihina on käsitletavad: 1) Vektorkujul olevad andmekogud (vector dataset) Coverage, .shp, CAD failid või geoandmebaasi andmekogud/objektiklassid; 2) Annotatsioonid; 3) Rasterkujul olevad andmekogud (raster dataset) GRID ja erineva formaadiga rasterfailid; 4) TIN andmekogud. Kaardikihi omadustega seonduvalt saab TOC aknas kaardikihi selekteerimisel ning paremat hiireklahvi alla vajutades kasutaja aktiveerida layer properties akna ning seadis tada seal vastavate linkide alt erinevaid parameetreid, mis hõlmavad nt. kaardikihi sümboloogiat, tekstide paigutamist, andmeväljade struktuuri, metaandmete vaatamist, mõõtkava-vahemike fikseerimist jne). ArcMap`is on võimalus salv estada juba valmis kujundatud kaardikihti lisaks kaardidokumendile ka eraldi kujundusfailina (.lyr), mida saab hiljem vajaduse korral jagada ka teis tele kasutajatele (vt. ka joonis 8). Kujundusfaili (
1. Mis on geodeesia? Geodeesia on õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. Rakendusteadusena on geodeesia tähtsal kohal sõjanduses, katastrimõõdistamisel, metsanduses ja muus. 2. Nimeta geodeesia harud. Topograafia- maa-alade mõõdistamine ja kujutamine plaanil Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega Aerofotogeodeesia- topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia- käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 3. Nimeta põhilised geodeetilised instrumendid.
4. Mõõduriba (joonlaud). 5. Kerimisribad: dokumendi "kerimine". 6. Tööaken teksti sisestamiseks. 7. Oleku- ehk seisundiriba (Status Bar): Info hetkel nähtavast sektsioonist, leheküljest, sõnade arvust jne. Mõõduriba Kujunduselementide (tabelduste, tabelite, veergude, jooniste jms) paigutamisel Wordi ekraanile saab kasutada mõõduriba (joonlauda). Mõõduriba kuvamiseks avada vahekaart Vaade (View) ja valida Joonlaud (Ruler) või vertikaalselt kerimis- ribalt ülevalt valida Joonlaud. Jooniste koostamisel on vahel hea kasutada nn ruudujooni (Gridlines), mida saab valida Küljendus (Page Layout) vahekaardist Joonda (Align) Kuva ruudujooned (View Gridlines). Olekuriba paikneb Wordi akna alumises servas, kuhu saab kuvada teavet dokumendi kohta. Olekuriba valikuid (lehe-, sektsiooni-, reanumbrit, kursori asukohta, sõnade arvu (statistikat), redigeerimis-
viimase muutmise arg); selles nimistus pole vajalikku faili veel valitud ÜLESANNE I Pinnatükk 17 c) Failinimistu kuvamine pisipiltidena. Failivalik toimub topeltklõpsuga vastaval pisipildil d) Failivaliku kuvamine eelkujutistega, pisipilte kuvatakse tohkem ja puudub väli Preview. Kui „tragida“ failivaliku akent paremale poole laiemaks (piirab kuvari laius), mahub sinna igasse ritta ka enam pisipilte: ÜLESANNE I Pinnatükk 18 e) Failivaliku aken on laiemaks „tragitud“ (eeldusel, et on kasutusel laiem kuvar), nüüd mahub seal igasse ritta märksa enam pisipilte 3) Failivalik võib toimuda ka rippmenüü File alumise otsaga, kus tuuakse ära
vahendada edasiseks töötlemiseks ja andmekandjatele salvestamiseks vastuvõtujaama. Andmeside toimub enamasti digitaalselt. 6) Info tõlgendamine ja analüüs – uuritava objekti analüüsiks ja info pärimiseks kasutatakse visuaalseid, elektroonilisi või digitaalseid meetodeid. 7) Rakendused – Viimaseks osaks kaugseire protsessis on analüüsi ja saadud info kasutamine objekti paremaks tundmaõppimiseks ning otsustuste tegemise protsessis. 24. Vektor ja raster andmemudel (põhimõte, teisendused, head vead). Raster andmemudel - ruum on jaotatud kindla suurusega ruutudeks ehk võrgustikuks. Ühte võrgustiku elementi e rakku nimetatakse piksliks. Raster andmemudeli kõige levinumaks näiteks on televiisori või arvuti ekraan. Igal pikslil on kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon. Piksel – digitaalpildi väikseim kahemõõtmeline element, millele saab sõltumatult kinnistada atribuute
miseks kasutada punktifiltreid .X, .Y, .Z, .XY, .XZ ja .YZ (vt. lisa 2); · vajadusel eelnevalt muuta jooksvat koordinaatsüsteemi (vt. juhendi teisest osast). Töö alustamiseks on vajalikud mõningad algteadmised arvutist, klaviatuurist, hiirest ja vajadusel ka printeritest või plotteritest. Samuti tuleb asjale kasuks matemaatiliste teadmiste olemasolu, eelkõige geomeetria vallas (rist- ja polaarkoordinaadid tasapinnal, rist- ja sfäär- koordinaadid kolmemõõtmelises ruumis). Ja loomulikult, kuna pakett on inglise keeles, siis ilma sellest keelest aru saamata on raskem hakkama saada (kuigi mitte võimatu!). 2. Ülevaade joonestuskäskudest Kui joonestuspakett AutoCAD Release 15.0 on arvutisse installeeritud (installeerimist me ei käsitle), siis tema käivitamine on võimalik ekraanil oleva ikooni abil (punast värvi A-täht). Tulemusena avaneb dialoogaken (vt
Notepad toetab lihtsamaid lihttekstiga tehavaid tegevusi nagu lõikamine, kopeerimine, kleepimine, kustutamine, otsimine, asendamine, tekstis teatud kohani liikumine ja kogu teksti aktiivseks tegemine. Samuti on võimalik viimase tegevuse tagasivõtmine (undo), kuid puuduseks on see, et tagasi saab võtta ainult kõige viimase tegevuse ja mitte rohkem.[3] 10 Notepadi käivitamine Selleks, et Notepadi avada, piisab sellest, kui Start-menüüs valida Run ja sisestada avanenud dialoogiaknasse "notepad". Selle tulemusel käivitatakse notepad.exe. Pisut keerulisem moodus on Notepadi Start-menüüst üles otsimine. Notepad peaks asuma kaustas "Accessories". Lehekülje eelhäälestus: Notepad võimaldab valida lehekülje suurust (näiteks A4, A3, B1, B2), seada lehekülge kas horisontaalseks või vertikaalseks ning valida sobivad äärised, samuti otsustada, mida kirjutada päisesse ja jalusesse
Save As... (Salvesta nimega...). Need käsud leiad File-menüüst. Käsku Save kasuta juhul, kui dokument on juba kettale salvestatud. Selle käsuga salvestatakse dokument samasse faili, kuhu ta juba salvestatud oli. Käsu Save käivitab ka klõps käsunupul. Kui tahad dokumenti salvestades muuta selle nime või asukohta, siis kasuta käsku Save As.... Sellega saad valida, millisesse kausta ja millise nimega sa oma dokumendi salvestad. 3. Kuidas avada rakendusprogrammis vajalikku dokumendifaili? Aga viimati kasutatud Dokumenti? Dokumenti võib rakendusprogrammis avada käsuga File Open.... Käsk avab dialoogiakna, kust saad valida vajaliku dokumendifaili. Suurem osa rakendusprogrammidest ,,mäletab", milliste dokumentidega sa oled viimasel ajal töötanud. Selliste dokumentide avamiseks kasutakse File-menüüs selleks mõeldud menüüridu. 4.Kuidas luua arvutisse uut kausta? Nimeta vähemalt kaks viisi.
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1.Geodeesia harud- Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Ortogonaalpr. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Maapinna kujutamine Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne)rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring
animatsioonid. See kuidas miski omavahel kokku sobib nimetatakse graafiliseks disainiks. Arvutigraafikat näeme nii reklaamides õues kui ajakirjas, veebilehtedel, programmides, filmides, mängudes jne. Ühesõnaga kõikjal... Arvutigraafika liigid Et seda suurt maailma lihtsustada jaotatakse see loomise tehnoloogia järgi gruppideks. Üks võimalus on ära kasutada piltide mõõtmelisust - 2D või 3D. 2D ehk kahemõõtmelise pildi loomise puhul kasutame ära punkte mis on ühel tasapinnal - pikkus ja laius (x, y). Selle alla kuulub traditsiooniline joonistamine, animatsioon, tüpograafia, kartograafia, joonistamine jne. 3D ehk kolmemõõtmelise pildi puhul kasutatakse lisaks kolmandat dimensiooni - sügavus (z). Reeglina võimaldab see meil objekte programmis vabalt vaadelda ja sellega manipuleerida. Tänapäeva võimas tehnika areng võimaldab ühe programmiga luua nii 2d kui ka 3d pilte, luua videoid ja animatsioone.
1. Topograafiliste kaartide iseloomustus. Topograafiline kaart ehk topokaart on maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Topokaardi iseloomulikuks omaduseks on reljeefi kujutamine. Tavaliselt tehakse seda samakõrgusjoonte abil. Siiski ei tee reljeefi kujutamine kaardist veel kindlasti topokaarti. Topokaart on suuremõõtkavaline, nii et sellel saaks kujutada ka asulaid, vetevõrku, teid, taimkatet jms. Topograafiliseks kaardiks on näiteks Eesti põhikaart, mille mõõtkava on paberkaardil 1:20 000. 2. Eesti põhikaardi projektsioon. Iseloomustus ja valiku põhjendus. Selle kaardi tegemise eesmärgiks oli anda suverräänsele riigile oma kaardisüsteem. Eesti põhikaardi koostamisele eelnes suur projekteerimistöö ja põhikaardi programm valmis 1990.aastal. - Projektsioonid Põhikaardi projektsiooni valikul lähtuti järgmistest kriteeriumitest: 1) Moonutuste lubatav suurus 2) Eesti peab olema ühel projektsiooni pinnal 3) Ühtse ristkoordinaadistiku ja kaard
haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja esituseks. Infosüsteem ei saa olla automatiseeritud kui puudub inimene, pole ka informatsiooni. · Geoinformaatika (geomaatika) maa pinnaga seotud teabe hoidmise, kasutamise ja analüüsi oskus. · Geodeesia teadus Maa kui terviku ja selle osade kuju ja suuruse määramisest ning mõõtkavalisest kujutamisest tasapinnal. · Topograafia maapinna mõõtmise ja kujutamise (kaardistamise) õpetus. · Kartograafia õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest (cartocraphy). · GIS on süsteem, mille abil inimesed: o Mõõdavad ruumiliste (geograafiliste) nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte; o Esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
9 4.6. Valikuline! Kui tahate, et programm saadab anonüümset infot programmi arenduse, parandamise ja täiustamise eesmärkidel WMwareile, siis klõpsake linnuke "Help improve WMware Workstation". Muidu võib selle linnukese ära võtta ja vajutada nupule "Next". 4.7. Järgmiseks võite jätta linnukesed nii, nagu nad on vaikimisi. "Desktop" teeb kiirikooni töölauale, et saaks kiiresti programmi avada vajadusel. Jätkamiseks vajutage "Next " nupule. 10 4.8. Nüüd vajutage nupule "Continue". Peale seda saab installatsioon alata. 4.9. Järgmiseks tuleb sisestada võtmekood, mille saite toote ostsmisel. Kui kood on õige, vajutage nupule "Enter". NB! Kui teil ei ole seda koodi, vajutage nupule "Skip", mis tähendab seda, et te saate programmi ainult piirangutega ja/või ajalimiidiga kasutada.
digitaalkujul: mustvalge raster (CIT, GeoTIFF) (http://www.maaamet.ee...). Joonis 3. Katastri aluskaart 7 Mullakaart Eesti mullakaart on mõõtkavas 1:10 000 andmebaas Eesti mullastiku kohta, mis katab peaaegu kogu Eesti territooriumi. Andmed puuduvad linnade, veealade ja mullastikuta laidude kohal. Andmestik on saadaval kolmes vektor failiformaadis: · MapInfo TAB · ESRI Shape · MicroStation DGN+MS Access MDB Joonis 4. DGN-kaardi näide (http://geoportaal.maaamet...). Eesti mullakaart ja mullaandmebaas on saadaval kolmes erinevas vektorformaadis. Algselt valminud 1:10 000 mõõtkavas digitaalkaardina DGN formaadis, hiljem konverteeritud Mapinfo ja ESRI Shape formaati. Andmestik on "lõigatud" põhikaardi lehtede piiridega -
Geodeesia eksam Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi. Milleks neid kasutatakse?
Kolmas koordinaat on geodeetiline kõrgus h, mis määrab punkti kauguse ellipsoidist piki normaali. Ristkoordinaadid väljendavad punkti kaugust koordinaattelgedest. • Ristkoordinaatide definitsioonist tuleneb, et koordinaatide teljed peavad üksteise suhtes risti olema ja nad lõikuvad ainult ühes punktis. • Tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y on kasutusel ainult tasandil, mida maakera ei ole. • Maakera tasapinnale teisendamiseks kasutatakse projektsioone ning tasapinnal võetakse kasutusele ka ristkoordinaadid. • Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. • X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. • Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui – märgiga. Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites.
1. Selgita kartograafilise projektsiooni mõistet. Lk.12 Kartograafiliseks projektsiooniks nimetatakse Maa pinna või selle osa kujutamist kaardil ettenähtud üldises mõõtkavas ja teatud matemaatiliste seaduspärasuste kohaselt. Maa pind on geomeetria seisukohast väga keeruline ja seda on võimatu ilma moonutusteta kujutada. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Milline on selle tähtsamaid alaliike? Lk. 12 Geograafiline kaart on Maa või mingi teise taevakeha pinna vähendatud, üldistatud ja teatud matemaatiliste reeglite kohane kujutis tasandis, mis näitab loodus-, tehis-, ja ühiskondlike nähtuste seisundit, asendit, vajadusel ka arengut leppemärkide abil. Geograafilisel kaardil on oma kartograafiline projektsioon, kartograafilise kujutise metoodika (leppemärgid), kujutavate objektide ja nähtuste valik ja üldistamine. Tähtsamad alaliigid: Topograafiline kaart – universaalne eesmärgiga suure või keskmõõtkavaline kaart, mis kujutab
kuritegevuse ja muu statistika kuumpunktide märkimine kaardile 4) dispetserite abistamiseks teekonna visualiseerimine 5) kõrgussuhete andmete kogumine 3D vaadete jaoks 6) avalikkusele projekti visualiseerimine. Võimalusega teha tööd nii 2D kui 3D keskkonnas, kogevad GeoMedia 3D kasutajad painduvat visuaalset keskkonda, erinevate projektide tarvis. Kasutajatel on võimalus ka dünaamiliselt integreerida pinnaseid, pilte, lisa andmeid ja vektor andmeid, et luua 3D vaade kõikidest võimalikest allikatest GeoMedia 3D kaardi vaatesse (map window), mis on jällegi 16 eeldus kiiremaks tööprotsessiks. GeoMedia 3D võimaldab ka importida juba valmis linnade mudeleid ning muid juba valmis olevaid 3D faile sellistest kohtadest nagu Google, samuti võimalus teha oma projektist ülevaatlik video ja siis niimoodi seda teistega jagada. (Deaver, 2010)
koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia- topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil.
ARVE VORMISTAMINE Selle peatükiga töötamiseks vajad tabelitöötlusprogrammi. Pildilõiked on tehtud MS Excelist. SISSEJUHATUS Iga ettevõtlusega tegelev inimene peab esitama klientidele dokumendi, millele on kirjutatud ARVE. Arve koosneb tavalisest kahest ühesugusest poolest. Üks pool jääb arve esitajale ja teine arve saajale. Arvel peavad olema esitatud järgmised andmed: · müüja nimi, aadress ja registreerimisnumber või isikukood, · arve number ja väljastamise kuupäev, · ostja nimi ning aadress, · kauba või teenuse nimetus, kogus, hind kroonides ning kaupade ja teenuste kogumaksumus ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga, · kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev, juhul kui see on erinev arve väljastamise kuupäevast, · kaupa või teenust müüva füüsilise isiku allkiri. Joonis 5.7.1 1 TEKSTANDMETE SISESTAMINE
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1. Geodeesia harud Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring
kaitsekiht, sinisetundlik kiht, siniseid kiiri filtreeriv kiht, rohelisetundlik kiht, punasetundlik kiht ja film ise; seejuures oli iga kiht oma naabrist eraldatud veel ühe-kahe vahekihiga: filmil oli siis korraga kolm kujutist – punane, roheline ja sinine ning sellest ka nimetus RGB (Red-Green-Blue). Kihtide loomiseks klõpsame tööriiatakasti Layers ülemise rea vasakpoolseimal ikoonil Layer Properties ning selle tulemusena avaneb palett Layer Properties Manager Ülesanne II Tihend 2 (selle paleti suurust saab servadest laiali venitada või kokku suruda samade võtetega, oli võimalik teha Tööalaga – kaksiknooled ja tragimised). Selle paleti täpsem selgitus on toodud ülesande materjalides edaspidi, nüüd klõpsame ikoonil
Punkt polaarkoordinaadistikus on defineeritud polaarteljel asetseva pooluse 0 ja punkti vahelise pikkuse r ja polaartelje vahelise nurga abil. Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites. Et saada otsitava punkti polaarkoordinaate, on vaja eelnevalt teada vähemalt kahe lähtepunkti koordinaate. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinnatasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Et Maa füüsikaline pind on ebatasane ega lange ühte maaellipsoidi pinnaga, siis topograafilise kaardi saamiseks on vajalik kõigepealt projekteerida geodeetilise põhivõrgu punktid maaellipsoidi pinnale. Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse üle maaellipsoidi kaardivõrk ja geodeetilise põhivõrgu punktid, ning siis nende suhtes määratud maastiku objektid.
annaabi.ee 
