Kai ning ka Jaani jaoks oli see täiesti sokeeriv. ,,Ma ei kujuta ettegi, miks nad tulid just meie juurde. Oleme ju olnud alati ausad inimesed. Ma usun, et see oligi alguseks järgnevatele sündmustele" Kai. Kai räägib, et pärast sauna läbi otsimist sattus ta poeg purjus peaga jooma kolme kahtlase isikuga Kõverkaela-Juku, Kohi-Kaarel ja Hans Mutsu. Kõiki kolme peetakse tuntud varasteks ning ka Jaan sai endale selle nime külge. ,,Jaan läks kodust ära ühe rublaga, kuid tagasi tuli kolme rublaga. Muidugi küsisin ka kohe selle kohta, kust ta selle raha sai ning ta vastas, et tööd tehes. Hommikul kui ta kaineks sai, siis tunnistas, et laenas raha ning lubas selle tagastada. Osa rahast ta tagastas, kuid osa mitte." Peagi tõid tuntud vargamehed Jaani juurde oma varastatud kraami varjule. ,,Mul on nüüd natukene häbi tunnistada, kuid tahtsin seal võtta nii üht kui ka teist. Nad ju lubasid võtta
Kartes hirmust segaduses Vene sõdurite kättemaksu, andis ülemjuhataja de Croy end vangi. Kella kaheksa paiku õhtul alustasid venelased rootslastega läbirääkimisi ning peagi pani relvad maha ka viimane veel vastupannud kindral Adam Weide oma jalaväega. Rootsi armee kaotas 700 meest langenute ja 1200 haavatutena venelaste 8000-9000 hukkunu vastu. Rootslaste kätte langes vangi kogu Vene kõrgem väejuhatus, muuhulgas kümme kindralit, sõjasaagiks võeti Vene sõjakassa 32 000 rublaga, aga ka kõik Narva alla toodud Vene 177 suurtükki. Võit Narva all andis kuningale enesekindlust sõja jätkamiseks.
ja linnavalitsuste asemel täitevkomiteed; kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtunikega ja politsei miilitsaga; sõjaväest kujundati Punaarmee laskekorpus; Juhtiv Eestimaa Kommunistlik Partei, sekretäriks Karl Säre, viis ellu Moskva tahet *majandusreformid- kogu maa riigi omandiks ja talunikud muutusid maakasutajateks, suuruseks jäi 30ha; natsionaliseeriti pangad, asutused, tööstus, kaubandus; järsk hinnatõus; kaupade defitsiit; kroonide asendamine rublaga *kultuurielu- koolides õpetama marksism-leninismi, Nõukogude ajalugu; teatris, kinodes Nõukogude autorite looming; purustati mälestussambaid; põletati raamatuid; suleti ajalehed ja ajakirjad ning keelustati seltsitegevus. *repressioonid- viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat; kadus üle 10000 inimese; Laidoner, Päts; küüditamine Suvesõda *7.07.41 ületasid sakslased Eesti piiri, järjest vallutati alad *1500 eestlast Saksa poolel
Venemaale saadeti abiorganisatsioonide kaudu kaupu. Et võimul püsida tuli bolševikel läbi viia reformid: kuulutati välja nepipoliitika o Taastati turumajandus, talupoeg võis oma ülejäägid vabalt maha müüa vabaturuhindadega. See tõstis tootlikkust ja huvi. o Lubati uuesti asutata eraettevõtteid. o Loodi kullal põhinev valuuta: tšervoonets, mis oli käibel koos rublaga. o Lubati taas ühisettevõtteid läänega o Loobuti suurest armeest (5,5milj -> 0,6milj) SÄILIS RIIKLIK TERROR! Väga lihtne oli saada rahvavaenlaseks. Laienes sunnitöölaagrite süsteem. 1922 loodi NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit Peidetud diktatuur – oli parlament, valimised jne aga tegelikult valitses ainult üks inimene (Lenin kuni 1924, peale teda Stalin, kes kõrvaldas oma
Seda kulda on meil rohkem kui on kulda Euroopas. Leian, et 1992. aasta rahareform oli Eesti rahva jaoks väga suur samm taasiseseisvuse tundmisel, oma raha ning rahaühikut võib lugeda ühtedeks iseseisva riigi tunnusteks. Samuti parendas Vene rublalt Eesti kroonile üleminek tuntavalt Eesti riigi majanduslikku olukorda. Eesti kroon osutus tugevamaks kui rubla, osalt muidugi ka seetõttu, et see fikseeriti kindlalt vahetuskursiga Saksa margaga. Sellega suudeti ka inflatsioon võrreldes rublaga üllatavalt madalal tasemel hoida. Enim tähelepanu tahaksin aga pöörata president Lennart Meri kõnele, millega ta aasta pärast krooni taaskasutuselevõttu teaduskonverentsil esines. Tõin kõnest välja lõigud, mis minu jaoks tähtsaimad tundusid, parimad tsitaadid esitasin allajoonitult. Mulle avaldas muljet Meri kõne patriootlik alatoon ja rahvuslikkust ning perena toimist propageerivad katked (milliseid on märgata ka Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilvese kõnedes)
5. Nõukogude Liidu ümberkorraldused Eestis (suvi 1940- suvi 1941) iseloomustus: Lammutati riigiapraad, see tähendab, et kõik kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead tagandati ametitest. Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks.Vabariigi Valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu. Linna- ja vallavalitsuste asemele tuli täitevkomiteed. Juhtivaks ja suunavaks jõuks sai Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Kroon asendati rublaga. Tagajärjed Eestile: Eestlaste majanduslik seis halvenes kiiresti. Suurte talude omanikud jäid ilma maast, sest kõige suurem maalapp võis olla 30 hektarit. 6. Esimene suur küüditamine (14 juuni 1941). Iseloomustus: Eesmärk oli puhastada Eestit, et ära hävitada kõik Eesti meelsed inimesed. Kõik täisealised mehed saadeti vangilaagreisse ning naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse kolhoosiküladesse. Enamik küüditatutest tapeti või hukkusid Venemaal.
ainuke legaalne poliitiline organisatsioon. Esimeseks sekretäriks sai Karl Säre. Majanduses toimus riigistamine; maareformi käigus kuulutati riigi omandiks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks.Natsionaliseeriti ka pangad , tööstus, kaubandus ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlustusasutused jne. Inimeste majanduslikku heaolu halvendasid veelgi järsk hinnatõus, kroonide asendamine rublaga ning kaupade defitsiidi teke. Kultuurirevolutsiooni raames hakati koolis õpetama marksismileninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni. Hävitati kultuurilisi väärtusi. Toimusid arvukad repressioonid, mida viis ellu Siseasjade Rahvuskomissariaat (SARK). Esmalt kadusid poliitika ja teadusega seotud isikud, esimeste seas olid ka Päts ja Laidoner. 1941. a 14. juunil toimus massiküüditamine korraga mitmes riigis
eesmärgile jõuda, kuid kahjuks see teos pole säilinud. 1892. a. sündis ,,Vari", mis avalikkuse ette ilmus alles 1894. a. 1892. a. novembris valib Liiv oma varem ilmunud lühijuttudest välja viis: ,,Onupojad", ,,Pahased naabrid", ,,Muldmäe Mats", ,,Algupärane mõte", ja ,,Aias" ning lisaks nendele kirjutab ta viis uut: ,,Esimesed kirjaniku tundmused", ,,"Peipsi peal", ,,Saaniga sõitsin ma sohinal", ,,Ootajad", ,,Igapäevane lugu". Need kümme lugu müüb ta maha kirjastajale 10 rublaga. Teos ilmub 1893. a. ,,Kümne loo" novelle tõlgitaks samal aastal soome ja saksa keelde enne sajandi vahetust ka vene ja läti keelde. Liivil valmis 4-5 kuu jooksul neli teost, kuid pingeline kirjanduslik tegevus, majanduslik puudus, tuleviku kindlusetus ja ebasoodsad olud töötamiseks olid hävitanud kirjaniku vaimse tervise. Ta hakkab kannatama hallunisatsioonide all see väljendub 1894. a. kui ta põletab oma käsikirjad. Kui olukord on juba kriitiline, otsustatakse ta viia 1894. a
suhted Eesti Vabariigiga sisse Island. 28. augusti hommikuks olid ametlikud suhted loodud 26 riigiga. 6. septembril tunnustas Eesti Vabariiki ka N Liit, 17. Septembril võeti Eesti ÜRO- sse. Eesti Vabariik oli taas astunud maailma poliitilisele kaardile, kuid riigi tegelik ülesehitamine sellega alles algas. 5. VABARIIGI ESIMESED AASTAD Esimesed aastad olid noore vabariigi jaoks suhteliselt rasked. Kuna terve majandus oli igast küljest seotud Venemaaga ja rublaga, tuli hakata välja töötama omaenda majandussüsteemi. Kuid selleks oli eelkõige vaja raha. Rahareform toimus 20. Juunil 1992. aastal. Kell 4 hommikul sai Eesti Vabariigi territooriumil ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Igal inimesel oli õigus vahetada 1500 rubla 150 krooni vastu. Ehkki skeptikud ennustasid kroonile koheselt peatset kadu, osutus rahareform edukaks. Toimusid ka Riigikogu valimised, mis toimusid 20. septembril 1992. Neil saatis suurim
Eestis hakkas kehtima markade ja pennide asemel kroon. Paberraha väljaandmise õigus oli Eesti pangal. 1933 Majandussurutise survel otustas Riigikogu devalveerida krooni 35% võrra. See tekitas hinnatõusu kartuses rahva seas paanika: poodidest hakati ostma suurtes kogustes kõikvõimalikke kaupu. Hiljem selgus, et krooni devalveerimine oli olnud Eesti majandusele igati kasulik. 1940 Seoses Nõukogude okupatsiooniga jäi Eesti kroon neljaks kuuks kõrvuti kehtima rublaga. Kroon oli hinnatud alla, et esile kutsuda inflatsioon, misjuures väheneks krooni ja rubla väärtuse erinevus. 1947 Nõukogude Liidus kuulutati 16. detsembril välja rahareform, mille eesmärgiks oli rubla väärtuse tõstmine. Rahvale anti 4 päeva aega kogu raha suhtega 1:10 1947. aasta kupüüride vastu vahetada. 1961 1. jaanuaril viidi NSV Liidus läbi teine sõjajärgne rahareform. Taoline kiire raha
EKP esimeseks sekretäriks oli Nõukogude Liidu luurega seotud K. Säre. 9. Ümberkorraldused majanduses ja kultuuris Majanduses: · maareformi käigus kuulutati kogu maa riigiomandiks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks. Maksimaalne maa suurus eraisikule oli 30 ha. · Natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus-, transpordiettevõtted, hotellid, apteegid, haiglad, suured eramud · kroon asendati rublaga Kultuuris: · koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni · teatrites, kinodes ja kontsertidel hakati esitama nõukogude autorite loomingut · ,,kunstiliikideks" kujunesid riigijuhtide paraadportreed ja Nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid · kehtestati ülirange tsensuur · algas kultuuriväärtuste hävitamine purustati mälestussambaid, põletati
Haiglas olles valmis hulk luuletusi 3 ja Anna mõtles juba tulevikuplaanide peale. Kuna arstid hoiatasid haigestumiseelsetesse oludesse tagasipöördumise eest, otsustas Haava siis proovida vabakutselise kirjaniku leiba. Sellest proovist kujunes aga järjekordne vapustus vaevutaastatud tasakaalule. Haava pidas vabakutselise kirjanikupõlve algust oma elu süngeimaks etapiks. Ta alustas uut elu 6 rublaga, lootes kuidagi hakkama saada, toetudes honoraridele ning väikesele laenuksantud summale. Vahepeal oli valminud uus värsikogu ,,Lained’’ käsikiri ning ta otsis publitseerijat. Väljapääsuks sai tööpakkumine ,,Postimehe’’ toimetuse poolt, kus hakkas ta raha teenima tõlketööga. [8] Paralleelselt jooksva tõlketööga ajalehele võttis Haava käsile eri teoste eestindamise maailmakirjandusest. Siin kujunes tal kaks spetsiaalsemat teemaringi: laste- ja
Kokku omandasid Halliste talupojad 1850. aastail 93 talu. Kusagil Eestis ei ostetud enne 1860. aastat nii palju talusid päriseks kui Halliste kihelkonnas. Eriti palju osteti Hallistes talusid 1865. ja 1866. aastal: Laatres ja Veeliksel müüs Paul von Stryk maha 19, Uue-Pornuse mõisnik 21 ning Uue-Kariste krahv 28 talu. Rahaliselt suurimaid tehinguid oli kaks: 1872 ostis Abja valla mees 60 000 rbl eest Abja-Vanamõisa ja 1870. aastal ostis Widriks 20 800 rublaga ära Penuja mõisa. Lisaks said teatud talude ostjad talumaadele lisaks metsamaad, ehituspalke, roovikuid ja küttepuid (Pärdi, 2007). Talude müümisel arvestas oma valla rahva huvidega kõige enam ilmselt Uue-Kariste krahv Fersen. Aastail 1865-1866 müüs ta 29 talust võõrastele ainult kaks, valdavalt jäid talud edasi nende seniste rentnike kätte. Aastaks 1870 oli Hallistes päriseks ostetud peaaegu 95% taludest, samal ajal kui
Riigivolikogu nimetas oma esimesel istungil Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ning 6.august 1940 inkorporeeriti Eesti Nõukogude Liitu. Seadusandlikuks organiks sai Ülemnõukogu, täidesaatev oli Rahvakomissaaride Nõukogu, konstitutsioon sätestas EKP juhtiva osa ühiskonnas. Ümberkorraldused majanduses algasid ettevõtete natsionaliseerimisega. Majandus allutati riigi juhtimisele. Alustati ettevalmistusi kolhooside rajamiseks. Novembris asendati kroon rublaga. Muutused toimusid ka kultuuris: likvideeriti enamik ajakirjandusväljaandeid; kooliprogrammid täiendati vastavalt Nõukogude meelele; kujutav kunst rakendati propaganda teenistusse, teatrites, kinodes, kontserditel kehtestati Nõukogude programm; kirjandus tsenseeriti, osa raamatuid keelati, ebasoosingusse sattunud loovisikud tapeti või küüditati. Suurt rolli mängisid ka repressionid. 1940 a lõpuks oli kadunud üle 1000 inimese, peamiselt
9.detsembril 1940, kuid nüüd ei olnud nende adressaadiks enam Eesti Pank, vaid NSVL Riigipanga Eesti vabariiklik kontor. Iseseisev Eesti Vabariik oli Nõukogude Liidu poolt okupeeritud ja muudetud üheks kommunistliku impeeriumi osaks, kus pidi hakkama kehtima juba uus raha (Ibid.:53-45). 9 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark Et nõukogude rublaga midagi valesti on, seda võidi järeldada juba 1939.aastal, kui baaside lepingu tagajärjel hakkas Eestisse tulvama punaväelasi. Baase ehitama saabunud ohvitserid said osa palka Eesti kroonides ja inimesed märkasid, et nad ei olnud harjunud mõttega, et selle raha eest saab tõepoolest osta kõike, mis poes või turul näha on (Vahtre. L, 2005, WWW). Peale Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt, kehtis esialgu veel kroon, kuid seda kõrvuti Vene rublaga
Itaalias tõusis Berlusconi võimule, seistes vastu valitsuse plaanile tõsta makse, et täita konvergentsikriteeriume; samamoodi ka nt Hispaanias. Praeguseks on euro kasutusel 17 ELi liikmesriigis, mis peale tavakodanike (reisimine) lihtsustab elu ka ettevõtetele, kuna euroala riikide vahel on äritegemine turvalisem ja kergem. Kui riigis on kasutusel euro, siis julgetakse sinna rohkem investeerida, kartmata, et sealne raha devalveeruks (nagu juhtub praegu rublaga). Kuigi see võib veidi tobe tunduda, siis ma usun, et inimestel on rahaühikuga ka mingit sorti emotsionaalne side. Mäletame ju, kui raske oli paljudel, kui Eesti kroon kadus. Nüüd oleme aga euro omaks võtnud ning minnes nt Prantsusmaale, kus on euro, tunneme end vahest kodusemalt, kui reisides Suurbritanniasse, kus peab eurod naeladeks vahetama. Rääkimata muidugi sellest, et eurot kasutades ei ole vaja peas arvutusi tegema, kui palju midagi maksab. 31
Maareformi käigus riigistati kõik maavaldused. Talude maksimumsuuruseks määrati 30 hektarit; kõik sellest ülejääv jagati nn uusmaasaajatele (maatameestele ja kehvikutele) ning alustati ettevalmistusi kollektiviseerimiseks – loodi esimesed sovhoosid ja kolhoosid (9 tk). 1940 novembris teostatud rahareformiga eemaldati käibelt kroonid ja asendati need nõukogude rublaga. Sellele järgnes toidu- ja tööstuskaupade hinnatõus, elatustaseme langus ja krooniline defitsiit. Koos vägivaldse liitmisega NSVL koosseisu algas Eestis kultuuri nõukogustamine ja laialdane kommunistlik propaganda: haridusasutustes alustati NSVL ajaloo, vene keele ja kommunistliku ideoloogia kohustuslikku õpetamist. Massiliselt levitati nõukogude autorite eesti keeled tõlgitud teoseid. Põlu alla sattusid senised
üritatakse uuesti ellu viia peale sõja lõppu, kuid seda ei suudetud teha, sest Suur Depressioon (ülemaailma majanduskriis) algas. Kullastandardi süsteem lõpetab toimimise täielikult II MS ajal. Jäi aga veel 1 väljund (kuni 1968) vahetas USA föderaalpank II MS osalenud riikide keskpankade dollarid kulla vastu. Kurss tuleb määrata mingi kindla toimiva välisvaluuta suhtes. Kroon nt seoti Saksa margaga. Aga nüüd oli kursi küsimus. Selleks kujunes 1/8-le. Kuna rublaga kurss oli selge, siis saadeti agendid turule, kus selgitada rubla ja marga kurss ning sellest pandi paika krooni kurss. Väärtus oli ülehinnatud. Teine süsteem on valuutakomitee süsteem: (Eestis rakendati seda) 1. Omavaluuta ehk koduvaluuta peab olema seotud ühe tugeva välisvaluutaga jäigalt (fikseeritud kurss). (Eesti kroon ja Saksa mark üks kaheksale) 2. Teine valuuta komitee süsteemi tingimus: kogu ringluses olev rahamass peab olema
Liidu koosseisu. Esimene nõukogude aasta Eestis Riigivolikogu muudeti ENSV ülemnõukoguks. Tegelik võim Eestis läs EKP-le, mille juhiks sai Karl Säre. Stanislik konstitutsioon. Eest kaitsevägi likvideeriti ja muudeti Punaarmee 22. territoriaalseks korpuseks. Suuremad ettevõtted ja pangad natsionaliseeriti. N.Liidu osaks Rahareform Millega Eesti kroon asendati Vene Rublaga. Teostati "Maareform" - igale talule jäeti alles 30 ha maad. Ülejäänud maa jagati Uusmaasaajatele kuni 20 ha maad- Asutati esimesed Sohvoosid ja Kolhoosid, mille juurde kuulusid veel HLP-d (Hobulaenutuspunkt) ja MTJ-d (Masina-traktori jaamad) Eesti N.Liidu osaks Kehtestati range tsensuur. Toimusid keelatud raamatute massipõletamised Massirepressioonnid Esimene Massiküüditamine (14. juuni 1941
kui nad peaksid vahele jääma. V Kui nad tagasi kooli jõudsid, siis saatis Jürka nad direktori juurde, vaatamata sellele, Tigapuu proovis teda õllega ära osta. Härra Mauruse juures võttis Tigapuu kogu vastutuse enda peale ja kaitses Indrekut. Sellest läks Härra Maurus aina vihasemaks, kuni lõpuks Härra Olligo ta maha rahustas ja nad mõlemad üle kuulas. Kui see oli läbi siis Tigapuu ja Indrek läksid oma tuppa ja Tigapuu müüs rublaga Indrekule kaks patja. Kui aga Tigapuu märkas kui vähe raha Indrekul on , siis sai ta selle peale pahaseks ja läks alla korusele. Mõne aja pärast kutsuti nad mõlemad uuesti direktori juurde. Direktor vabandas ja otsis nendega lepitust. Ta andis Indrekule ja Tigapuule raha ja saatis nad linna. Teepeal aga jagasid nad raha Tigapuu suure tingimise tulemusel ära nii, et 1/3 sellest jäi Indrekule. Nad sisenesid ühte baari ja Tigapuu tellis Indrekule 3 Naapoleoni. VI
V 1919 kuulutati see riigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks, muud rahad (Vene, Saksa, Soome) kõrvaldati ringlusest. 1928.a. toimunud rahareformi käigus vahetati mark Eesti krooni (= 100 senti) vastu, kroon võrdsustati Rootsi krooniga, jõustati rahaseadus ja Eesi Panga uus põhikiri ning võeti 24,6 miljonit Eesti krooni stabiliseerimislaenu. 25.nov. 1940 lasti Eestis käibele Nõukogude rubla ning algas kroonide ümbervahetamine. 1.jaanuariks 1941 oli kroon rublaga asendatud. 1947.a. teostati rahareform vahekorras 1uus : 10vana , peenraha jäi käibele endises nominaalväärtuses. 1961.a. 1.jaanuari rahareformiga muudeti rubla hindade mastaapi (1uus:10vana) 1947 ja 1961 rahareformide eesmärgiks oli finantseerida sõjatööstust. Lasti käibele uued rahamärgid. 1992.aasta juunis toimus rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon. Kolmel päeval (20. 22. juunil) vahetati elanikele kroonideks kuni 1500 rbl. Sularaha, kurss 10:1
V 1919 kuulutati see riigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks, muud rahad (Vene, Saksa, Soome) kõrvaldati ringlusest. 1928.a. toimunud rahareformi käigus vahetati mark Eesti krooni (= 100 senti) vastu, kroon võrdsustati Rootsi krooniga, jõustati rahaseadus ja Eesi Panga uus põhikiri ning võeti 24,6 miljonit Eesti krooni stabiliseerimislaenu. 25.nov. 1940 lasti Eestis käibele Nõukogude rubla ning algas kroonide ümbervahetamine. 1.jaanuariks 1941 oli kroon rublaga asendatud. 1947.a. teostati rahareform vahekorras 1 : 10 (kuni 3000 rbl. suurused hoiused vahetati ümber vahekorras 1:1; 3000 10 000 rbl. suurused 3:2; suuremad kui 10 000 rbl. 2:1; peenraha jäi käibele endises nominaalväärtuses. 1 961.a. 1.jaanuari rahareformiga muudeti rubla hindade mastaapi (1:10) ringluses oleva rahamassi vähendamise, arvestuse lihtsustamise ja majanduskäibe ratsionaliseerimise eesmärgil.Lasti käibele uued rahamärgid. (U
Rahvas oli üldiselt rahul. Mudelis oli 600 miljonit krooni lasti välja. Oli erinevaid arvamusi, öeldi nt et juba sügiseks on selle rahaga kõik. Meil ei olnud maksibilans. Kullatagatis oli eelmisest EV. Sularaha tuli sisse väga palju, rahvas oli rõõmus, palka tõesti, elu muutus paremaks. Maksejõuetus oli massiline, majandus oli kokkuvarimise äärel, fikseeritud kurss. Eesti peamised pangad spekuleerisid vahetuskursiga- peamiselt rublaga, kui see lõppes, muutus kõik paremaks. Anti välja tagatisteta laene, hoiustega raha kohutavalt sisse, mis kaotas oma väärtust. Sel hetkel oli majandus kokkukukkumise äärel. Algasid mitmesugused sammud. 17 sept 1992 kolme suurema panga tegevus pandi seisma (Tartu kommerts pank, balti ühispank ja põhja eesti pank) ja juhtimine võeti üle. 92. aastal oli 42 pank ja 92 aasta lõpuks oli alles 22 panka. Tartu
V 1919 kuulutati see riigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks, muud rahad (Vene, Saksa, Soome) kõrvaldati ringlusest. 1928.a. toimunud rahareformi käigus vahetati mark Eesti krooni (= 100 senti) vastu, kroon võrdsustati Rootsi krooniga, jõustati rahaseadus ja Eesi Panga uus põhikiri ning võeti 24,6 miljonit Eesti krooni stabiliseerimislaenu. 25.nov. 1940 lasti Eestis käibele Nõukogude rubla ning algas kroonide ümbervahetamine. 1.jaanuariks 1941 oli kroon rublaga asendatud. 1947.a. teostati rahareform vahekorras 1 : 10 (kuni 3000 rbl. suurused hoiused vahetati ümber vahekorras 1:1; 3000 10 000 rbl. suurused 3:2; suuremad kui 10 000 rbl. 2:1; peenraha jäi käibele endises nominaalväärtuses. 1961.a. 1.jaanuari rahareformiga muudeti rubla hindade mastaapi (1:10) ringluses oleva rahamassi vähendamise, arvestuse lihtsustamise ja majanduskäibe ratsionaliseerimise eesmärgil.Lasti käibele uued rahamärgid. (U.Mereste
1921-27 uus majanduspoliitika ehk nep. See oli majanduse taastamiseks. Talupoegadele tähendas see seda, et toiduainete andmise asemel tuli kindel toitlustusmaks. Andis neile kindluse, et riik ei saa tulla kõike ära võtma. Kui maks tasutud, siis ülejääk jäi endale. Turusuhted taastati ja kaubalis-rahalis suhted samuti. Raha taastati ja käibele tuli rubla kõrvale tservoonets See oli tagatud ka kullaga (1 tservoonets = 7,74 grammi kulda) see võrdus ka rublaga, kuid oli hinnatum. Eraettevõtlus oli taaskord lubatud, kuid mitte sellisel määral, et suured vabrikud eraisikute kätte oleks antud. Pigem väikesed kooperatiivid (teenused). Lubati ka väliskapitali tegevus riigis. Kogu nepi aja oli majandus riigi kontrolli all. 1928 nep lõpetati ja tegemist oli plaanimajandus. See kestis 1991.aastani. Eraettevõtlus lõpetati ja kogu majandus läks riigi kontrolli alla. Plaanimajandus tuli kuna enne oli riigi mõjuvõim majanduses liiga väike
, kes 2003a presidendivalimiste toetasid Vilniuse linnapead Rolandas Paksast, kes võitis, kuid sattus rahastusskandaali, astus tagasi ja sai 2004a uuesti presidendiks Adamkus. 2004a seimivalimsitel võitis taas populistlik Viktor Uspasskihhi Töölispartei, PM-ks aga Brazauskas. Põhiline: vasak- ja parempoolsuse vaheldumine. 2009a sai presidendiks Dalia Grybauskaite. Majandusreformid - Oma raha: Vähi üleminekuvalitsus läks 1992 kroonile, mis seotud Saksa margaga. Lat,Lit oli rublaga paralleelne rahaühik revlis ja talonas, kuid 1993a läksid üle latile (seotud rhv valuutakorviga) ja litile (seotud USA dollariga). - Eesti reformid radikaalseimad Mart Laari juhatusel, kes ajendus Milton Friedmani ja Margaret Thatcheri ideedest sokiteraapia, mis pani halvemasse olukorda põllumehed ja penskarid. Läti võttis Eestist eeskuju, Leedu oli mõõdukam. - Majanduse madalpunkt oli 1993a, kui inflatsioon oli 90; 109; 410%, kuid hakkas siis
Eesti seadused asendati Vene NSFV seadustega + politsei asendati miilitsaga + sõjavägi läks Punaarmee alluvusse + Natsionaliseeriti (riigistati) tööstus- ja kaubandusettevõtted, pangad, suuremad elumajad. Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele, kehtestati plaanimajandus. Talude suurus ei tohtinud ületada 30 ha, äravõetud maad jagati uusmaasaajatele. Riigimõisate baasil loodi esimesed sovhoosid. Kroon asendati rublaga. Tsensuur + Ajalehed nimetati ümber ja need ikka ilmusid kuid see, mis NL ei sobinud, see rebiti lehtedest välja ,,Postimees" ,,Edasi" Mälestusmärkide hävitamine ajaloolise mälu hävitamine, marmortahvlid, Vabadussõja monumendid Koolides viidi sisse kohustuslik marksismi-leninismi õpetus ja NSVL ajalugu, likvideeriti enamik väikesi ajakirjandusväljaandeid, teatrites ja kinodes muudeti repertuaari. 14.06
suunav jõud. Muutused majanduses: 1. Algas riigistamine: maareform (talunikud olid varem maaomanikud, nüüd aga maakasutajad), talude maksimaalne lubatud suurus oli 30 ha, jagati maad senistele sulastele ja kehvikutele. 2. Riigistati ka pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, kirjastused, apteegid, hotellid jne. 3. Järsk hinnatõus 4. Kroon asendus rublaga. 5. Kaupade defitsiit. Muutused kultuurielus: 1. Koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ja Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni. 2. Teatrites, kinodes hakati esitama Nõukogude autorite loomingut. 3. Kultuuriväärtusi hävitati: purustati mälestussambaid, keelustati seltsitegevus, suleti enamik ajalehti ja ajakirju. Suvesõda Toimus juuni august 1941. Selle võitluse põhijõuks olid metsavendade salgad. Nende
Eesti seadused asendati järk-järgult Vene NSFV seadustega, politsei asendati miilitsaga, sõjavägi läks Punaarmee alluvusse. Natsionaliseeriti (riigistati) tööstus- ja kaubandusettevõtted, pangad, suuremad elumajad. Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele, kehtestati plaanimajandus. Talude suurus ei tohtinud ületada 30 ha, äravõetud maad jagati uusmaasaajatele. Riigimõisate baasil loodi esimesed sovhoosid. Kroon asendati rublaga. Koolides viidi sisse kohustuslik marksismi-leninismi õpetus ja NSVL ajalugu, likvideeriti enamik väikesi ajakirjandusväljaandeid, teatrites ja kinodes muudeti repertuaari. 14.06.1941 toimus esimene massiküüditamine oma kodudest viidi Siberisse u 10 000 eestlast, kes tundusid nõukogude võimule kõige ohtlikumad olevat.(tänases Eestis tähistame seda Leinapäevana). Kellelegi neist ei esitatud süüdistust, kellegi üle ei mõistetud kohut. Algavas NL - Sx sõjas kallutas see
Õnnevarjutus 1929 ballaadid, Lageda taeva all 1930 Kivi südamelt 1935 Mureliku suuga 1942 II MS aeg, Sädemed tuhas 1954 mõtted okupeeritud kodumaast Ääremail 1963 pagulusaastad Pilet nr 15 15.1. M. Lermontovi elu ja looming ,,Meie aja kangelane" 15.10 1814 27.07 1841 Mihhail Jurjevits Lermontov sündis Moskvas. Ta elas koos emaga vanaema juures, ja pärast ema surma ostis vanaema tema kasvatusõiguse ta isalt 25 000 rublaga. Mihhail oli lühikest kasvu ja kõverate jalgadega, kuid harjutustega arendas ta oma keha väga tugevaks, ratsutas nagu kaukaaslane ja oli osav vehkleja ja laskur. Juba lapsepõlves valdas ta pr, saksa ja inglise keelt ning talle õpetati ajalugu, vene kirjandust, ladina ja kreeka keelt. Iseloomult oli ta raske ja heitlik. Varakult ilmnesid tal kunsti ja luuleanne. 1828 septembris võeti ta vastu Moskva
valitses Sööt, seal ei olnud mul tegemist; pidin olema kodus kõige tegevuse ja talituse, trükikoja ja tähevabriku, köitmiskoja ja lehesaatmise juhataja ning raamatupidaja kõik asjad, millest mul ei olnud aimu..." (Luiga 1930, 53). Matthias Johann Eisen oli lõpetanud ülikoolis just usuteaduskonna, kui K. A. Hermann Postimehe Pärnust Tartusse tõi ning teda toimetusse abiks palus. Eisen oli toimetuses täitsa üksi, Hermann tasus tema kolme kuu töö 15 rublaga. Muuhulgas nimetas Eisen: "Palju aega tuli tellimiste vastuvõtmisega ja toimetuses jutul käijatega ära viita." 1891-92 toimetas Jakob Tülgi Eesti Postimeest Peeter Grünfeldt, tehes üksinda nii toimetus- kui kontoritööd. 35-rublase kuupalga eest jätkus tööd "kaheksast kaheksani", sh kaks tundi lõunat, kuid et toime tulla, võttis ta lisatööks veel tõlkimist. Ta meenutas: "Pidin hankima ja tõlkima sõnumeid, kirjutama juhtkirju, tõlkima kõik
annaabi.ee 
