Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rootsi reis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vetsu, lõbus, toredam, annu, riideid, ehteid, külmast, nalja, kontrollis, läksimereisikava puudus. Kõik otsustati hommikul kohapeal, mis edasi saab. Mõni päev ei teadnud enne pimeduse saabumist, kus öö veedame. Pakkisime asjad juba eelmisel päeval ja pidime sõitma hakkama Tallinna lennujaama poole umbes kell 5 hommikul. Kui jõudsime Tallinnasse, siis viisime auto Imre(isa) sõbra töö juurde, kaubalennukite ümberlaadimise parklasse. Meil oli juba sügis, nii ei jõudnud kuidagi ära oodata soojemasse kohta jõudmist. Kui olime lennujaama saabunud, läksime check in `i järjekorda ootama. Kui meie kord käes oli, pidime enda piletid ette näitama ja oma kohvrid lindile panema, mis viis kohvrid ära. Hoidsime hinge kinni, kas pagas kaalu ei ületa. Sai võtta kaasa 5kg käsipagasit. Turvakontrollis asetasime kotid kastidesse liikuvale lindile. Käsipagasis ei tohtinud olla anumaid vedelikega. Onu Kristjanil võeti ära fotoka objektiivi puhastusvedelik. Nägime oma silmaga, kuidas see prügikasti lendas. Emal oli käekotis
See ju nii tore laul . **** Uus, loodame et tore päev..Tegin siis endale ilusa hommikumeigi . Puuder,põsepuna,roosad silmalaud,roosad huuled ning ripsemeduss. Selga panin veel roosa seeliku, valge pluusi ning kingakesed. Oi ma olen ikka nii ilus ütlesin ma endale peeglisse vaadates. 1 Siis sõin ma natuke Fitnessi hommiku helbeid ning kõrvale sõin tassikese sooja ekspresso kohvi. Mõtlesin et käin pissil ka ära, kooli vetsu on ju nii rõvedad. Kuid järsku helises uksekell. Ust avades nägin et seal seisis... Jätkub Cry// Kristel Kiisk 2 Ust avades nägin et seal seisis...Kaire. Mõtlesin siis et mida see hull bitch minust tahab. "Hey Angela, kuule unustame omavahelised tülid ning tule meiega klassiga matkama." "Mm..nh olgu.Aga kus matk toimub?" "Metsas loomulikult,homme hommikul kell 9 saame kooli ees kokku...,mm ma olen kuulnud et metsad hirmutavad sind .
4. TAGASISIDE Kõik jäid toimunud ajalooõhtuga rahule ja tekkis küsimus, kas selliseid õhtuid tuleb veel. Õhtult oodati: palju mänge, süüa, lõbusat ja toredat olemist, uusi teadmisi ajaloo kohta, koostööd kahe klassi vahel, aktiivset 12 osavõttu ja et saaks sõpradega koos aega veeta. Kõige rohkem meeldis neile liikumismäng mööda koolimaja, kahoot ja piltmõistatused, sest nende ülesannete lahendamisel sai väga palju nalja ja kõigil oli väga tore. Ainus ebameeldiv asi selle õhtu jooksul, mis välja toodi oli rühmade loosimine, ülejäänud õhtu meeldis kõigile väga. Rohkem oleks tahetud, et me nõuaks vaikust klassis, kuna kohati läks lärm liiga suureks, kuid pika peale saime kõik sõbralikult läbi. Sellel õhtul saime me kõik uusi teadmisi, õppisime tundma üksteist ja sõbrunesid klasside omavahelised suhted, arenes ka rühmatöö. 4.1 Tagasiside kooli lehelt: Reedel, 26
" "Mul pole raha ära vahetatud ja kindlasti tahad sa ka küsida, miks maksis sõit nii palju. Noh ma siis vastan, ma pidin veel korra Läti piiri ääres ära käima ja ...." "Sellest pole midagi peaasi, et te tulla saite!" ütlesin kähku ja närviliselt. "Nüüd aga asume lauda!" ütlesin kõigile. Stiiv-Maikel tuli sisse, suurte kohvrite sisse mattunud. Tema hääl kostis summutatult: "Aidake mind, palun!" Helen ja Stiiven tormasid ta juurde ja tõstsid kohvrid maha. Mina ja John läksime elutuppa laua äärde. Me rääkisime tööst ja rahast. Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas mees tulid, oli juba meil peaaegu söödud. Kui kõigil oli söödud, siis me läksime diivanile istuma ja hakkasime juttu ajama. "Kuidas te sealt koolist küll ära tahate? Seal on ju nii hea olla!" Küsis John Helenilt ja Stiivenilt. "Meile ei meeldi eriti koolis!" ütles Helen ebaviisakalt. "Te mõtlete selle all, et koolis pole hea seltskond. Noh, nad, sa ju tead neid tänapäva noori."
Tartu Kutsehariduskeskus Hotelliteenindus Vladimir Kopõlov Majutusteeninduse eriala ettevõtte praktika Aruanne Juhendaja: Alina Orlova Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ettevõte lühiiseloomustus. 3. Praktika korraldus 4. Tööhügieen ja tööohutus ettevõttes. 5. Toateenija ametikirjeldus/analüüs praktikal 6. Uued teadmised ja oskused eneseanalüüs 7. Kokkuvõte Sissejuhatus Olles Tartu Kutsehariduskeskuse Hotelliteeninduse eriala õppilaseks , mina pidin sooritada teeninduspraktikat majutusettevõttes ajavahemikul 18.12.2012-01.01.2013 ja mõned päevad jaanuari kuus, mille eesmärgiks oli säilitada teadmisi, mis olid saanud kooli tundide jooksul ja omandada uusi praktilisi oskusi toateeninduse erialal. Kui igal õpilasel oli õigus iseseisvalt valida endale
ja vestlesime kõigiga, kes meilt midagi küsisid. Esialgu tundsin mina end pisut hullumeelsena, kuna teadsin et oleme ju kabinetis vaid 3-kesi ja need kellega rääkisime ,olid televiisorid. Üsna pea aga harjusin ja tundsin end vabalt. See oli unustamatu kogemus. Tunni lõpus suudles õpetaja meid põskedele ja me jooksime vahetundi. Algamas oli kolmas tund ja mulle teatati, et kuna nende koolis on reegel, et alates 25. soojakraadist on vaid õuetunnid, siis läksime meiegi välja ootama oma bioloogiaõpetajat. Paari minuti pärast sõitiski ta bussiga koolimaja ette ja me läksime kõik peale. Seest nägi see sõiduk välja nagu limusiin, suured peeglid ja snäkid. Kinnitasime turvavööd ja sõit võis alata. Bioloogiaõpetaja ütles, et täna tutvume Eesti salajase loodusega. Kui olime alevikust välja sõitnud, lasi ta bussi katuse alla ja see muutus kabriolettbussiks. Sõitsime väga kiiresti ja uskumatult mägistel maastikel
Esmane ülevaade tehtud, viidi meid lattu kus anti meile kätte meie varustus. Meid pani imestama see, et kõik toimus palju kiiremini ja kuskil laos ei olnud näha ühtegi hingelist. Süsteem toimis väga lihtsalt, tuli sisestada oma nimi ning juba tuli robot vajalike asjadega kohale. Asjad käes, viidi meid kasarmusse. Sel hetkel ei teadnud me veel keegi mis tegelikult toimumas oli. Käisime rühmaga söömas ja jäime uut päeva ootama. Hommikul aeti meid varakult üles. Läksime kõik loengusse kuis tutvustati meile natuke uut varustust ning väljaõpet. Kasutusse oli võetud suures koguses droone ja muid kaugelt juhitavaid masinaid. Nädalaga saime uue väljaõppe. Siis saime me teada uudise mida keegi ei osanud oodata, kätte oli jõudmas sõda. Iga päevaga toodi linnakusse aina rohkem sõdureid ja meid kaasati abiks väljaõppes. Ühel päeval kutsuti meie 1. raketirühm kokku ja öeldi, et peame minema ala turvama. Meile anti kätte meie relvastus ja masinad
Esmane ülevaade tehtud, viidi meid lattu kus anti meile kätte meie varustus. Meid pani imestama see, et kõik toimus palju kiiremini ja kuskil laos ei olnud näha ühtegi hingelist. Süsteem toimis väga lihtsalt, tuli sisestada oma nimi ning juba tuli robot vajalike asjadega kohale. Asjad käes, viidi meid kasarmusse. Sel hetkel ei teadnud me veel keegi mis tegelikult toimumas oli. Käisime rühmaga söömas ja jäime uut päeva ootama. Hommikul aeti meid varakult üles. Läksime kõik loengusse kuis tutvustati meile natuke uut varustust ning väljaõpet. Kasutusse oli võetud suures koguses droone ja muid kaugelt juhitavaid masinaid. Nädalaga saime uue väljaõppe. Siis saime me teada uudise mida keegi ei osanud oodata, kätte oli jõudmas sõda. Iga päevaga toodi linnakusse aina rohkem sõdureid ja meid kaasati abiks väljaõppes. Ühel päeval kutsuti meie 1. raketirühm kokku ja öeldi, et peame minema ala turvama. Meile anti kätte meie relvastus ja masinad
Kindlasti leiab iga inimene sellest raamatust erineva sõnumi ja ma usun, et see raamat sobib lugemiseks eelkõige noortele, aga seda võivad ka lugeda täistkasvanud. Raamatu sisu punktidena: 1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele me mõlemad 2 krooni andsime. 4. Bussipeatuse juures nägime me oma klassikaaslasi. Triin kutsus mind endaga suvilasse kaasa. Küsisin oma emalt luba ja saingi minna, peale selle andis ema mulle söögirahaks 300 krooni kaasa. 5. Hommikul läksime (Triin oma vanematega ja mina) suvilasse. Seal oli tõesti lahe. Meie Triinuga pidime magama saunas.
" Belikovi magamistuba oli väike, otsekui kast, säng oli eesriidega. Magama heites kattis ta enese üle pea kinni; oli kuum, lämmatav. Suletud uste vastu koputas tuul, ahjus undas; köögist kostsid õhked, kurjaennustavad ohked... Ja tal oli jube vaiba all. Ta kartis, et midagi võiks juhtuda, et Afanassi tal kõri maha lõikab, et vargad sisse tungivad, ja pärast nägi kogu öö rahutuid unesid; hommikul aga, kui me koos gümnaasiumis läksime, oli ta igav, kahvatu ja oli näha, et rahvarikas gümnaasium, kuhu ta läks, oli kohutav, vastik kogu ta olemusele, ja et temal, loomult üksildasel inimesel, oli minuga kõrvuti minek raske. ,,Liialt on hakatud käratsema klassides," rääkis ta, nagu püüdes seletust otsida oma raskele meeleolule. ,,See ei kõlba kuhugi" Ja kas võite kujutleda, see kreeka keele õpetaja, see inimene vutlaris, oleks peaaegu abiellunud." 2
Agda oli ka meiega oksi murdmas, tema laulis nõnda: "Päikene paistab, suvi on käes, lilledki õitsevad koplis." Aga selle laulu peale laulis Lasse nõnda: "Päikene paistab, suvi on käes, lehmakook laiutab koplis." 9 Selles oli tal muidugi õigus. Nimelt et koplis on olemas lehmakoogid. Ainult et laulus poleks seda küll mõtet otse välja öelda. Metsast koju jõudes läksime meie Agda, Britta ja Annaga ning murdsime suure hulga sireleid, mis kasvavad meie puukuuri taga. Siis kõndisime nendega Lõunatalu niidule. Seal olid Oskar ja Kalle juba ridva valmis teinud. Kalle on nimelt Põhjatalu sulane. Me kaunistasime ridva puuokstega ja sidusime sinna külge suure sirelipärja. Siis ajasime ridva püsti ja tantsisime selle ümber. Onu Erik, Anna isa, mängib hästi lõõtspilli. Ta mängis palju toredaid lugusid, mille järgi me tantsisime
Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. 1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele me mõlemad 2 krooni andsime. 4. Bussipeatuse juures nägime me oma klassikaaslasi. Triin kutsus mind endaga suvilasse kaasa. Küsisin oma emalt luba ja saingi minna, peale selle andis ema mulle söögirahaks 300 krooni kaasa. 5. Hommikul läksime (Triin oma vanematega ja mina) suvilasse. Seal oli tõesti lahe. Meie Triinuga pidime magama saunas. Käisime koos kalal ja seenel
Referaat kirjandusest "JULES VERNE "KAPTEN HATTERASE SEIKLUSED raamat ekspeditsioonist põhjapoolusele : Koostas : Klass : Juhendaja Sisukord sissejuhatus 3 tegelaste iseloomustus 4 sisu 5 kokkuvõte 8 kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus Jules Gabriel Verne (8. veebruar 1828 24. märts 1905) oli prantsuse kirjanik, üks ulmekirjanduse pioneere. Jules Verne sündis Nantes'is advokaadi perekonnas esimesena viiest .lapsest ja veetis lapsepõlve oma vanavanemate juures Pärast lütseumi lõpetamist läks ta Pariisi õigusteadust õppima ja 1848. aasta paiku hakkas ta kirjutama ooperilibretosid. Kui isa sai
on professionaalsed tantsijad, kes esinevad oma programmiga. Lisaks saab laeval lõõgastuda pubis. Sealne õhkkond on väga hubane ning suurelt ekraanilt saab jälgida sporti jalgpallivõistlused, korvpall, hoki jne. Õhtuti on avatud karaokenurgake, kus julged saavad oma lauljaoskusi teistele näidata. Öösiti saavad tantsulembelised varajaste hommikutundideni jalga keerutada diskoteegis. Kõlaritest kõlavad parimad hitid ja tantsupõrandal on lõbus seltskond. Kabareeteatris esitavad showtrupid võimsaid programme, milleks nad treenivad kogu päeva. Ansambel on nõus õpetama tantsuliigutusi ka vaatajatele. Julgelt võib minna tantsupõrandale ja võtta osa programmist. Päikeseliste ilmadega võib nautida ilusat merevaadet päiksetekilt, kus taustaks mängib mõnus muusika. Pakutakse ka suupisteid ja jooke. Meelelahutusprogrammide nautimine laeval on tasuta. Kuid menüüs olevad suupisted-joogid on lisatasu eest
Kui ma bussist väljusin, leidsin Kerda kohe, kuid aru ei saanud, kes see teine oli. Kui lähenesin neile, olin juba aru saanud, kellega ta oli ja küsisin kohe: ,,Rando, sina või? Mida sa minust tahad?" ,,Anna andeks, Kriss, ma ei tahtnud eile sulle nii teha. Sa olid mu parim sõbranna, aga me pole pool aastat õieti läbi saanud. Kas me võiks ära leppida ja hästi läbi jälle saada?" ütles ta haledalt. Rando oli mu väga hea sõber, kuigi pool aastat tagasi läksime korraks tülli ja peale seda pole korralikult läbi saanud. Ma küsisin Randolt: ,,Kas selle pärast pidingi ajaloo õppimata jätma, et siia tulla?" Ja siis märkasin, et kerda oli ära kadunud. "Ei, mitte selle pärast," ütles ta ning võttis minult ümbert kinni ning küsis: "kas sa oleksid nõus minuga käima hakkama? Ma tean, et eilne oli suur viga, ma teeksin kõik, et eilse päeva vahele jätta või aega tagasi keerata, ma ei elaks seda üle kui me ei suhlteks enam iial!" lausus Rando.
Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused. Sisu Crusoe (nii kutsusid teda sõbrad) sündis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis tast teha seadusetundjat, aga poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tõmbas vaid meremehe-elu. Crusoe põgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tõusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi üle ja kui ta peaks selle üle elama, siis läheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad pääsesid, siis ajas Crusoe need mõtted peast ja sõitis laevaga edasi. Kuuendal päeval puhkes jälle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev läheb põhja. Õnneks tuli üks väike söepaat neile appi ja nad pääsesid paati just enne seda, kui laev põhja vajus. Kaldale jõudes kinnitati talle, et tema pole meresõidu jaoks lo
Olgu pealegi, naisest sündinud inimese elu on lühike ja täis muret, nagu pühakiri ütleb, ja ma usun, et see nii on. Ta teeb täna pärast lõunat poppi, ja karistuseks selle eest olen ma lihtsalt kohustatud teda homme tööle sundima. On küll väga karm teda laupäeval, kus kõik poisid on vabad, tööle panna, aga ta vihkab tööd rohkem kui midagi muud ja ma pean ometi veidigi oma kohust täitma, muidu saadan lapse hukatusse.» Tom tegi tõesti poppi ja tal oli, väga lõbus. Ta jõudis tagasi koju just parajaks ajaks, et aidata neegripoisil Jimil järgmiseks päevaks puid saagida ja enne õhtusööki halgusid peeneks lõhkuda -- vähemalt oli ta õigel ajal kohal, et Jimile oma seiklusi jutustada, kuna Jim tegi kolmveerandi tööst. Tomi noorem vend (või õigemini poolvend) Sid oli oma tööga (pilbaste korjamisega) juba valmis, sest ta oli vaikne poiss ja tal polnud tülikaid seiklejakalduvusi
Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused Sisu Crusoe (nii kutsusid teda sõbrad) sündis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis temast teha seadusetundjat, kuid poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tõmbas vaid meremehe-elu. Crusoe põgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tõusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi üle ja kui ta peaks selle üle elama, siis läheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad pääsesid, siis ajas Crusoe need mõtted peast ja sõitis laevaga edasi. Kuuendal päeval puhkes jälle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev läheb põhja. Õnneks tuli üks väike söepaat neile appi ja nad pääsesid paati just enne seda, kui laev põhja vajus. Kaldale jõudes kinnitati talle, et tema pole meresõidu ja
Ühel päeval kui mul oli ees 16-es sünnipäev ütles minu tuttav, et tema sõber viib teda sünnipäeva puhul sõidule ning palus ka mind kaasa kutsuda. Mina olin, siis väga õnnelik ja eelmisel päeval rääkisin oma klassijuhatajaga ära ning tema lubas mul minna. Hommikul kui oli see päev mil me pidime koos minema sõitma ja vaatama vaatamisväärsusi olime me väga õnnelikud, sõime kõhu täis ja sättisime endid valmis. Juba oligi minu tuttava sõber kohal ja me läksime tema autosse. Nõnda algaski meie imetore reis vaatamisväärsusi vaatama. Olime juba pika maa maha sõitnud kui tundsime äkitselt nälga ja me peatusime märjamaal ühe kohviku juures kuhu me, siis läksime kõik kolmekesi koos sööma. Seal oli väga sõbralik ja viisakas müüa sel ajal tööl ja ta tõi meile meie toidud ja joogid kenasti lauda ning me nautisime oma rikkalikku järgmist hommikusööki. See kellega me reisisime oli rootslane, mina muidugi millesti eriti aru ei saanud aga
teenindaja, kes meid tervitas ning võttis meilt tellimuse. Samas märkasime, et teenindaja tundus väsinud olekuga seega tekitas meil väikese süütunde, et pühapäeva hommiku kohta tulime liiga ,,vara". Otsustasime tellida salati ja kohvi. Samal ajal vaatasime 9 televiisorist hommikusi saateid. Pärast einestamist ootasime 15 minutit teenindajat, aga paraku teda ei ilmunud ning läksime alumisele korrusele maksma oma arvet. Teenindaja ei pidanud vajalikuks vabandada arve mittetoomise üle, kuid siiski oli sõbralik ja viisakas. Sellest külastuskorrast ei saanud me erilist elamust ning lahkusime nördinult. 7. SUPELSAKSAD- KOLMAS KÜLASTUS Supelsaksa neljandaks külastuskorraks valisime reede õhtu. Eeldades, et reede õhtul võib kohvikus olla palju rahvast, broneerisime eelnevalt telefoni teel laua. Kohale jõudes oli meil õigus, sest maja oli kliente täis
sisetingimusteks. Tõstukit juhtisid ainult inimesed, kellel oli vastav luba või, kes olid lubasid tegemas ja täidavad sellega tõstuki sõidutunde. Laotõstukiga võeti laadung veoautolt maha ja käsikahveltõstukiga paigutati need edasi kaubalifti, mis saadeti teisele tekile. Seal ootasid vastavalt, kas toidulao või lao poisid. Edasi viidi kaup liftist veini, suitsu, õlle, kange alkoholi, kommi või poe lattu. Viimast ei pidanud meie riiulitesse ladustama. Kui kaup oli viidud, siis kontrollis selle üle tavaliselt laojuhataja või tema puudumisel laotöötajad. Alles siis võis kauba riiulitesse paigutada. Kõik kaubad pidid olema alustel või riiulitel. Riiulid pidid olema põrandast vähemalt nelja sendimeetri kõrgusel. Seda ka kontrolliti. Rootsis algas tööpäev kella üheksast kestis kuni 19:30. Päev algas tavapäraselt nagu Eestiski tellimuste täitmisega. Iga nädal on laos vähemalt korra koristamispäev, milles võtavad osa kõik laotöötajad
Tavaliselt läks kõik hästi, kapten märkis üles mõned pisiprobleemid ja andis sellest teada, et järgmine kord paremini läheks, kui kapten oli lõpetanud võisid kõik taas asuda tööle või veeta oma vaba aega edasi. · Päästeparve ehk MES õppuse korral tuli koguneda konverentsi saali, kus näidati meile videot, kus näidati kuidas toimida kui laevalt peab lahkuma pääste parvedega. Kui video oli vaadatud läksime välistekile piltlikult kõike üle vaatama. Päästeparvesid küll ei avatud aga näidati kuidas seda teha saab. Kord saime ka päästepaadiga merel olla. Siis meile näidati kuidas päästepaat vette lastakse. Kui päästepaat oli vette lastud läksime meie kaldale kust läksime päästepaati ja sõitsime sadama lähedal merel. Vahepeal jäeti päästepaat seisma ja räägiti sellega kaasas olevatest asjadest, mida võib vaja minna.
"Anna mulle paar saapaid. Ma harjutan, teen seda õigel viisil." ma laususin ning siis Hasse Borg segas vahele ja ütles "Oodake oodake, me lahendame selle. See ei ole esinemine, mitte üldse" ja loomulikult, ma sain temast aru. Sa oled kas huvitatyd või mitte. Esinemine on tujurikkuja, see teeb sinust allajääja, seega me ütlesime ei "Vabandust Härra Wenger aga me ei ole huvitatud" ning selle ümber käis veel pärast palju jutte. Aga ma olen kindel, et see oli õige otsus ja me läksime edasi Monte Carlosse, kus Monaco oli huvitatud aga me ütlesime ka neile ei ning ka Veranole Itaalias, sõsarklubile Romale ja siis läksime koju tagasi. See oli lahe reis aga midagi ei selgunud ja ma arvan, et ju siis ei pidanud. Ma pidin rohkem saama aru sellest kuidas suured asjad toimivad ja Malmös oli külm talv. Ma haigestusin grippi. Selleks ajaks olin ma valitud ala 21 aastaste koondisesse rahvuskoondises. Paraku pidin ma aga oma esimese mängu ära jätma
Issi pani raadio tööle. Sealt tuli üks naljakas laul ja me hakkasime Lerruga naerma. Isa pani raadio tagasi kinni. Ma ei saa aru miks. Me ju ei naernudki tema üle. Kõik oli jälle vaikne. Mõne aja pärast küsis issi" Lerru kuule,"."Jah" vastas Lerru. ,,Kuidas sul koolis läheb. Ah unusta ära." Me vaatasime imelikult üksteisele otsa. Lerruga loomulikult. Ning ülejäänud aeg olid ka kõik vait. Lõpuks jõudsime me pooleteist tunni pärast kohale. Mõned olid jub a kohal. Läksime laagri ülema juurde ning ütlesime, et me oleme kohal ja et me tahaks kahest tuba. Me saime mis tahtsime. Lehvitasime Lerruga minu isale ning jooksime ruttu majja. Meie toa number oli 7. See on ka minu õnnenumber. Laager oli nagu tavaliseltki, väga lahe ja isegi super lahe. Kahjuks on kõik see nüüdseks läbi. Ma ootasin juba pool tundi oma isa, aga teda ei tulnud. Lerru oli ka juba raudselt kodus ja puhkas. Lõpuks laenasin ma ühelt laagri poisilt telefoni isale helistamiseks
on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte haridustaseme tõusust (Riimets
Söömata olime, lõuna valmis oli küll , aga püssimehed ees, tagauksel, ei lähe lastel söök sisse, ei meil. Kõik jäi nii igale poole laokile, sai kerkima kaussi, saun köetud jne. Linnupojad, kalkuni, 35 haiged mõned ka ja terved, küll need kärvavad. Hane, pardipojad, kana, välja tulemas 6 pesakonda neil päevil. Seda toitu ei oska keegi keeta. Ka mitte juhatada ei saanud. Mees unustas oma suvemantli ja veesaapad. Söögipoolist ei saanud palju kaasa, sest ahnitsesin pesu, riideid kappidest, kummutist. Sööginõud jäid senna. Singid, liha, leib, moosid, keedised, kõik, kõik. Kole elajaelu meil, 3 meest, lapsed, 3 , 2, 1, 2, mul 2. Kaks naist üksikud. Peldik kõik siinkohal, ooh... Öeldi, tagasi ei saa te enam, öeldi so Gott will! Seda elu te enam ei ela. Aino on väga apaatne, sest ma nutsin kui nad süüa küsisid. Sooja toitu ei ole. Rahvas veab rahata meile leiba, võileiba, ka see paber, piima, kõike, nii osavõtlikud... nii truud eestlased..
Foto pärineb Erna Lebrehti foto kogust 7 Vestlus vanaema Erna Lebrehtiga 09. jaanuar 2010 11 Neil oli 5. klassis suur klass. Vanaema ei tea kui palju neil täpselt klassis õpilasi oli, aga pildilt lugedes oli neid 41. Poisse oli 20 ja tüdrukuid 21. Õpilaste läbisaamine oli väga hea. Neil koolivorme ei olnud, vaid käidi selliste riietega koolis nagu tänapäevalgi. Muidugi ei tohtinud panna katkiseid, ega määrdunuid riideid. Vaba riietumine tekkitas ka palju kadedust. Kui vanaema oli jõudnud 6. klassi, lahutas Rudolf Elmiirest, kuna ta sai aru, et minu vanaemale tehakse ülekohut. Lahutusega kaasnes palju halba. Ernal läksid hinded halvemaks, kuna ta pidi tegema kõike seda, mida tegi tavaliselt ema. Lisaks sellele hakkas Rudolf napsutama. Napsutamisega kaasnes ka rahapuudus, aga õnneks oli toit siiski koguaeg laual,
MARGUS KONNULA AKA CONTRA Contra, kodanikunimega Margus Konnula, sündis 22. märtsil 1974. aastal Võrumaal Urvastes, õppis Urvaste, Kuldre ja Antsla koolides, töötas Urvastes postiljonina, pärast seda vabakutselise kirjaniku ja ajakirjanikuna. Ta on olnud populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud.
kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu! KREEKA EEPOS ,,ODÜSSEIA" IX LAULU PROOSAVARIANT ODYSSEUS JA KÜKLOOP Juhtunust ikka veel vapustatud, jõudsime kükloopide maale, kes elavad sügavates koobastes või mägede harjadel. Nende maa vastas asub üks saar: Seal randusid minu kaksteist laeva, seal läksime maale ja küttisime metsikuid kitsi. Järgmisel päeval jätsin teised laevad saare sadamasse varjule ja sõitsin omaga mannermaa poole, sest mind vaevas uudishimu kükloopide kohta midagi teada saada. Juba merelt märkasin suurt koopasuud, mida ümbritses loomade jaoks ehitatud aedik. Koos kaheteistkümne sõbraga, kes kandsid ande kükloopidele ja suurt, head veini täis nahklähkrit, randusin selles ilusas ja metsikus paigas. Näha ei olnud kedagi. Läksime tühja koopasse sisse
Jõgeva Ühisgümnaasium Kirjanduse õpetus Rühmatöö Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Eisi Kõiv, Kadi Margens, Marinanne Milinevis, Sirle Erimäe Juhendaja: Inga Reinumägi Jõgeva 2010 Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 ÕPETAJAD......................................................................................................................... 3 Hr. Markson.....................................................................................................................3 Hr. Kõiv .......................................................................................................................... 4 Hr. Tooder...............................................................
Järsku ta peatus ning ütles: ,,Edasi ma ei tea". Siis ütles õpetaja, tuleb pöörata tähelepanu pisidetailidele. Ning näitas kuidas võrrand lõpuni lahendada. Siis tuli õpetaja Anni juurde ning avastas, et ta ei ole midagi kirjutanud peale poisi nimede. Ann teatas, et ta saab venna ja mõtleb talle nime välja. Vahetunni veetis Ann koos sõbrannadega tüdrukute vetsus. Järsku marssis sisse Maya kes läks vetsu. Anni sõbrannad kihistasid naerda kui kuulsid sorinat. ,,Pissib nagu lehm" Kihistasid nad naerda. Siis väljus Maya vetsust, pesi käsi ja lahkus. Siis kaitses Ann Mayat ning ütles, et: ,,Ise siristad nagu koer, tõstad jalga ka" Siis ta lahkus vetsust ning helises telefon. Anni ema oli hommikul sünnitanud ning Ann läks ta juurde haiglasse. Kärt nägi väga kurnatud välja ning seal samas nägi ta ka oma venda. Ta oli nartsu sisse keeratud ning nägi hädine välja.
Theo oli naistega eemale hoidnud. Üks naine oli valgete juustega ja teine punapäine (meeldis Theole). Mindi kolmekesi tuppa, Theo jõi viina ja ameles valgega. Punane võttis raamatu kätte ja oli närviline. Punapea sidus peale mõnda aega Theo nõusolekul Theol käed-jalad kinni ja kutsus teda enda vangikeseks jne. Theo hakkas närvitsema ja valge tuli noaga mängides tema juurde, lõigates nöörid läbi. Siis tuli Viktor ja tahtis nalja teha, aga Theol oli uuesti spliin. Ta jõudis kell kolm koju, nägi koridoris musta juga (veri) ja jooksis neljandale - joodik oli kukkunud koridoriaknasse ja veenid läbi lõiganud. Esimene naaber lõi ukse kinni, teine kartis verd, 6 lk 98 (Peeter) “Mida kaugemal Eestist kohad asusid, seda üksikumad ja kõledamad nad Peetri arvates olid.” lk 98 Räägib Peetrist ja tema maailma kujutlusest tänu gloobusele. “Inimeste põhitegevuseks oli rääkimine, töötamine ja tapmine.” lk 99
Vend tuli tagasi ja valetas: “Ah see oli naabri talu karjane, läks lehmi ajama.“ Vaat, kus oskas end välja rääkida. Põgenenu oli meie rentniku poeg, kes hoidus sõjaväest kõrvale. Pataljonil oli kiire ja nad küsisid teed Peipsi poole. Nad olid oma vägedest maha jäänud ja tahtsid kõrvalisi teid pidi kiirelt järele jõuda. Ema juhatas neile siis tee kätte. Päeval pärast seda sündmust läksime metsa äärde mängima. Me arvasime, et nüüd on väed ilmselt ära läinud. Aga ilmselt siiski oli mahajäänuid veel metsades. Me mängisime Ehavere õue peal. Meile oli tehtud suur liivane hüppekast. Vennad hüppasid kõrgust ja kaugust seal. Mina istusin kasti serval ning vaatasin pealt. Ma olin 12. Korraga käis minu kõrva juurest „Viiiiiiiiiuhhh“. Mina polnud iial veel kuuli häält kuulnud ja ma mõtlesin, et see oli mingisugune putukas
annaabi.ee 
