Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Roomast saab suurriik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rooma, makedoonia, makedoonlaste, väärtuslik, roomast, suurriik, laieneb, hispaania, kartaago, roomlased, kreeklased, vihikusse, töövihik, vallutussõdade, aladelt, kuldKaksikud kästi Tiberisse heita. Korv, millesse lapsed pandi, kandus jõevooluga kaldale. Seal imetas neid üks emahunt, kuni üks karjus nad leidis ja oma majas üles kasvatas. Täiskasvanuteks saanud kihutasid nad õela kuninga ära ning otsustasid sinna, kus emahunt neid toitnud oli uue linna rajada. Tülikäigus tappis Romulus Remulusening ehitas ise kaasaegse linna üles ja nimetas selle enda järgi ROOMAKS. 3.Kuningate aeg. Roomas valitses 7 kuningat. Kuningate ajastul oli Rooma väike linnriik. Paarkümmend kilomeetrit Roomast eemal kerkis Ostia linn, millest sai Rooma sadam. Kolm viimast kuningat olid etruski päritlu. Nende valitsemisajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. Sood kuivendati ja rajati turuplats e. Foorum. Kapitooliumile rajati kindlus ja tempel. Linna ümber rajati kaitsemüür. 4.Rooma vabariik. Kõige tähtsamaid asju arutas suursugustest meestest koosnev senat. Senat juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid.
614 sõlmis kuningas Kyaxares (u 625 585) liidu Uus-Babülooniaga, mille tagajärel vallutati 612 ühiselt Niinive. Kyaxarese võitlus Lüüdia vastu lõppes 585 a. rahu- ja liiduleppe sõlmimisega, millega Anatoolia idaosa jäi Meedia võimu alla. Kreeka pärimuse järgi allus Meediale ka Pärsia. Kyaxarese järglane Astyages (u 585 560) sai 560 a lüüa Pärsia kuningalt Kyroselt. Riik langes Pärsia võimu alla. Pärsia suurriik 560 - 330 Pärslased asusid Lõuna-Iraanis. Olid kreeka pärimuse järgi VII VI sajandil Meedia võimu all. Suurvõimule pani aluse Kyros II (u 560 530), kes pärines Ahhemeniidide dünastiast, võites 560 Meedia kuningat Astyagest ja tõustes Meedi-Pärsia ühisvalitsejaks. 546 alistas Kyros Lüüdia ja 539 Uus-Babüloonia. Sai surma sõjakäigul Kesk-Aasiasse. Kambyses (530 522) vallutas aastal 525 Egiptuse.
Pierre De Coubertin taastas olümpiamängude traditsiooni, `'moodsate olümpiamängude isa''. Esimesed nö modernsed olümpiamängud toimusid 1896. a Ateenas. Martin Klein oli esimene eestlane, kes sai olümpiamängudel medali (hõbe) Stockholmis 1912. a maadluses. Aleksander Suure vallutusretk ja selle tagajärjed. Hellenistlikud suurriigid ja ühiskondlik korraldus (valitsemine, valitseja austamine, sõjavägi)- 4.sajandil läksid Kreeka linnriigid Makedoonia võimu alla (kreeklased ise mängisid trumbid kätte). Aastatel 336-323 eKr oli Makedoonia valitsejaks Aleksander Suur (võttis valitsemise üle kui oli 20 aastane). Ta oli antiikmaailma suurim vallutaja, alistades Pärsia impeeriumi (Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan). Vallutussõjaga algas kreeklaste väljaränne ning kreeka kultuuri levik Idamaades, mistõttu toimus kreeka kultuuri ja idamaade traditsioonide põimumine.Seda ajajärku nimetatakse
Aleksander Suur Sissejuhatus Maailmaajaloost on raske leida mõnda teist Aleksander Suurele võrdset väejuhti. Aleksander Suur sündis 356 a. eKr Makedoonia kuninga Philippos II ja kuninganna Olympiase esimese pojana. Tema sündimise ööl põles Väike-Aasias Efesose linnas maha jumalanna Artemise tempel. Selle järgi ennustati, et Aasiale on saabumas rasked ajad. Tema ema oli väidetavalt Achilleuse ja isa Heraklese järeltulija. Aleksandrit õpetas karmi käega Leonidas, kes kehtestas talle samasugused normid, nagu oli teistel poistel sõjaväes
täielikult Ateenat ning Ateena võim ajutiselt kadus. Sparta ülemvõim (404-371 a. eKr) Sparta sõlmib liidu Pärsiaga ja domineerib kogu Kreekas. Kuid teistes Kreeka linnriikides hakkas see vastuolu tekitama ning see võimaldas Ateenal oma võimu taastada. Sparta ülemvõim lõppes, kuna Teeba (Ateena liitriik) purustab Sparta armee. Makedoonia tõus (359-338 a. eKr) Makedoonlased olid kreeklastega väga lähedased. Nad hakkasid isegi juba kreeka kombeid ja kultuuri omastama. Makedoonia kuningas Philippos teine tugevdas riiki ja armeed ja hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Ta püüdis end näidata kreeklaste sõbrana ja kaitsjana. Paljud võtsidki ta omaks, kuid kõige kindlamalt seisis talle vastu Ateena. Seetõttu moodustati Ateena eestvedamisel Kreeka linnriikide liit Makedoonia vastu. 338. a. eKr toimus Kreeka liiduväe ja Makedoonia vahel Chaironeia lahing. Kreeka sai lüüa ning langes Makedoonia võimu alla. Hellenismiperiood (338-30 a. eKr)
Nendest tähtsaim oli Latiumi maakonnas elanud latiinide hõim, keda peetakse roomlaste esivanemateks. Etruskide päritolu pole teada, kuid nad asustasid Apenniini poolsaare loodeosa, mida kutsutakse Etuuriaks. Nad olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Olid 8.-6. sajandil eKr Itaalia mõjuvõimsaim rahvas, alates 5. sajandist eKr langesid aga järk-järgult Rooma võimu alla. Kreeklased olid Itaalias aga kolonistid, kes tõid Apenniini poolsaarele oma kultuuri. Rooma linn asutati 21. aprillil 753. aastal eKr Romuluse poolt, seda vähemasti roomlaste endi arvates. Tegelikult puudub sellel daatumil igasugune usaldusväärne põhjendus, kuid Rooma ajaloo traditsioonilise algpunktina käibib see tänapäevani. Kuningate aeg 753-510 eKr. Pärimuse järgi sai Romulus Rooma esimeseks kuningaks. Kokku valitses seal selle aja jooksul seitse kuningat
ja ülesanded, linnad, Mükeene loss), 1100 a. eKr rahvaste sissetung. 2. Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 Tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood (aeg, olulisemad sündmused ja kultuurisaavutused, olulisemad sõjad (Maratoni ja Salamise lahingud, Peloponnesose sõda, Pärsia riigivalitsejad) liidud (Peloponnesose ja Ateena mereliit), Makedoonia asupaik, Philippos II, Chaironeia lahing. 3. Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. lk 107-114 Polis; kodanikud; varanduslik tsensus kui eeldus kodanikuks saamisel; deemos ja aristokraatia; faalanks; ühiskonna struktuur (talupojad, linnaelanikud, käsitöölised ja aristokraatia). Peamised valitsemisvormid: demokraatia, aristokraatia, türannia. Sparta ja Ateena polise võrdlus. Orjanduslik ühiskond ja orjanduslik demokraatia. 4. Eluolu ja perekond Vana-Kreekas, õp. lk 115-119
• Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) • Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) • Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr.)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. • Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas. • Demokraatliku Ateena ja aristokraatliku Sparta vastasseis viis linnriikide võimuvõitluseni. • Perioodi lõpul algas Kreekast põhjas asuva Makedoonia riigi esiletõus. • Chaironeia lahing (338 eKr)- Philippos II juhitud makedoonlased ja Kreeka linnriikide vahel. Ateena ja Teeba väed said lüüa. Kreeka Makedooniale. • Salamise lahing (480 eKr)- Merelahing. Pärsialased ülekaalus, 1200 laeva, kreeklastel 400. Kreeklased juhtisid pärslased lahesoppidesse, kus osad pärsia laevad karidele jooksid, kreeklased võitsid pärslasi. • Ateena mereliit- Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid
· Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) · Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) · Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr.)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. · Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas. · Demokraatliku Ateena ja aristokraatliku Sparta vastasseis viis linnriikide võimuvõitluseni. · Perioodi lõpul algas Kreekast põhjas asuva Makedoonia riigi esiletõus. · Chaironeia lahing (338 eKr)- Philippos II juhitud makedoonlased ja Kreeka linnriikide vahel. Ateena ja Teeba väed said lüüa. Kreeka Makedooniale. · Salamise lahing (480 eKr)- Merelahing. Pärsialased ülekaalus, 1200 laeva, kreeklastel 400. Kreeklased juhtisid pärslased lahesoppidesse, kus osad pärsia laevad karidele jooksid, kreeklased võitsid pärslasi. · Ateena mereliit- Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid
allikakriitiline, ratsionaalne, kirjutas vaid õige versiooni. Traditsiooniskeptiline. Sündmuste ajendid ja tõelised põhjused. Xenophon; 5/4.saj ateena palgasõdurite pealik Sparta armees. ,,Helleenika" ülevaade Kreeka ajaloost 4.saj Ip. Diodoros: 1.saj ema ehk hellenistliku perioodi lõpus. Sitsiiliast. Esimene ülevaatlik maailma ajalugu ,,Ajalooline raamatukogu", mis müütilisest algusest kuni kaasajani käsitledes idamaade, Kreeka ja Rooma ajalugu. Plutarchos: 1.-2. saj maj. Ajaloolise bibliograafia meister, kes kirjutas Kreeka ja Rooma riigimeeste ,,Võrdlevad elulood". 12) Tume ajajärk ja Arhailine periood Korinthose türannid: Korintoses valitses 8.sajandist alates Bakchaadide suguvõsa, mis 656 kukutati väepealik Kypselose poolt, oli armastatud valitseja. Ta poeg Periandros (626-586) muutis võimu türanniaks, tappis naise, keelas korintlastel omavahel rääkida jm. Samas muutis
Pedagoog - rikkaste kreeka laste orjad, kes saatsid lapsi kooli ja koju. Gymnasium - õppeasutus 16-18 aastastele poistele, kus õpiti spordialasid, muusikad, kõnelemist jne. 1.1 KREEKA AJALOO PERIOTISEERING: 1. Kreeta-Mykeene kultuur - 2. aasta tuhat eKr - XII sajand eKr. 2. Homerose aeg ehk tume ajajärk - XI-IX sajand eKr. 3. Arhailne aeg - VIII-VI sajand eKr. 4. Klassikaline ajajärk - V sajand eKr. Vana-Kreeka õitseaeg. 5. Hellenismi aeg - 330 eKr-146eKr. 6. Rooma aeg - 146eKr-395pKr. 1.2 KREETA-MYKEENE KULTUUR. II AASTATUHAT EKR - XII SAJ. EKR. Kreeta saarel ei elanud kreeklased. Kreeta saare tolle ajastu arheoloogilistest leidudest on sealt leitud silpkirjas dokumente, mida seni ajani ei osata lugeda. See kiri sarnaneb rohkem lähis-ida riikide kirjale kui kreeka omale. Selle aja kultuuri nimetatakse ka lossi kultuuriks. Lossides olid valitsemis, usu ja majandus keskused. Nende ümbert puudusid kaitse ehitised
Sagenesid välisvaenlaste rünnakud nii lõunast kui läänest ning palju oli ka sisemist võimuvõitlust. · Hiline periood (XXI-XXVI dünastia, 1075-525 eKr). Egiptus jagatakse jällegi kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod, Ülem-Egiptuses ülempreestrid. 8.saj eKr langes Ülem-Egiptus Nuubia valitsuse alla, Alam-Egiptuse vallutasid assüürlased. · 6.saj eKr algas Pärsia ülemvõimu periood · 332.a. vallutas Egiptuse Makedoonia kuningas Aleksander Suur · 30 eKr langes Egiptus Rooma riigi võimu alla. RIIGI JA ÜHISKONNAKORRALDUS. ELU-OLU. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Selle tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas, kui kogu riigi, ühiskonna ja isegi looduse toimimise tagatis. Oli kõrgema jumaluse, päikesejumala Ra poeg, ühtlasi ka ülempreester. Tema võimu toetas küllaltki väikesearvuline mõjukas ülikkond: riigiametnikud, preestrid, sõjaväelased
..................................................... 51 Sitsiilia türannid 5. sajandi algul ja sõda Kartaagoga ......................................... 51 Kartaago uus pealetung ja Dionysios I türannia ............................................... 52 Kaoseajajärk ja Timoleoni triumf ................................................................ 54 Agathoklese türannia .............................................................................. 56 Pyrrhos ja Lõuna-Itaalia alistamine Rooma ülemvõimule .................................... 57 Sitsiilia allutamine Roomale ............................................................................................ 58 Hellenistlik maailm ........................................................................................................ 59 Ühiskond ja riiklus ................................................................................. 59 Ptolemaioste Egiptus .................................................................
............................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kronoloogia............................................................................................................................. 3 Rooma linna algus.................................................................................................................. 4 Rooma linna teke................................................................................................................. 5 Kuningate aeg Roomas....................................................................................................... 5 Varane vabariik....................................................................................................................... 5 Varane ühiskond......................................................................................
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.
ROOMA AJALUGU Apenniini poolsaar- Itaalia. Itaalia piirkonnad on mägised, kuid põlluharimiseks sobivamad kui Kreekas. Itaallased tegelesid põlluharimisega rohkem kui kreeklased, meresõitmisega jällegi vähem kui kreeklased. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu- suurimad neist olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal
endale, selle tõttu me suudame seda tänapäeval lugeda. Nende kultuuri ja ajalugu saab ainult oletada arheloogiliste väljakaevamiste tulemusena. Nad olid osavad meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Nad ehitasid korrapäraseid ehitisi ja palju hauakambrid. Etruskid uskusid paljudesse jumalatesse, headesse ja kurjadesse, millele lisandusid Kreeka omad. Palju oli ka ennetuskunsti, näiteks lindude lennu järgi. Rooma linna loomine Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus kes oli roomlaste sõjaumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Legendi järgi viskas jõhker vanaisa Romuluse koos oma kaksikvennaga Tiberisse, aga emahunt päästis ja kasvatas nad üles. Kui nad suureks kasvasid, maksid nad oma vanaisale kätte. Rooma linna ehitamise käigus tekkis kahe venna vahel tüli, mis lõppes Remuluse surmaga ja selle tõttu sai ka linn oma nime Romuluse järgi ja temast sai ka esimene kuningas. Kuningate aeg
ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. c) Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas
II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.
o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.15. sajandi lõpp. o UUSAEG 16. sajandi lõpust kaasajani. · Ajalooallikad o Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude
........................... m) Aleksander Suure õpetaja, rajas Lykeioni, loogikareeglid - ........................... n) ,,Iliase" autor - .......................................... 12 Hellenistlik ühiskond ja kultuur 1.Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A Aleksander Suure sõjakäik vallandas kreeklaste, vähemal määral ka makedoonlaste, ulatusliku väljarände idamaadesse. Esimene stiimul oli väeteenistus, kuhu nii Aleksandri retke kui ka diadohhide sõdade ajal oodati Kreekast ja Makedooniast pidevat täiendust. Sõjameestele järgnesid kaupmehed, käsitöölised ja muud õnneotsijad. Diadohhid ning nende järeltulijad jätkasid Aleksander Suure algatatud linnade rajamist vallutatud aladel, millega kujunes Vahemere rannikul Kesk-Aasia ja Induseni ulatuv kreeka asunduste võrgustik
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: · 8.-6. sajand eKr etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas · 753 eKr Rooma linna legendaarne asutamine · 753-510 eKr Kuningate aeg Roomas · 510-133 eKr Rooma vabariik · 133-30 eKr Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk · 387 eKr gallid Roomas · 328-290 eKr roomlaste sõjad samniitidega · 287 eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid · 265 eKr Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla · 264-261 eKr I Puunia sõda · 218-201 eKr II Puunia sõda · 149-146 eKr III Puunia sõda · 146 eKr Kreeka langes Rooma võimu alla
kotkas ta maksa nokkis, lõpuks päästis Herakles ta ära. Oraakel-tulevikuennustaja, kuulsaim Delfi oraakel. Müsteerium-salajane jumalateenistus. Tempel-Kreeka pühamu üks osa. Pühendatud jumalale ja näitab ka ta asukohta. Olympos ja olümpiamängud- Peeti Zeusi auks. Osaleda võisid ainult hellenitest mehed. Aladeks olid jooks, odavise, maadlus, viievõistlus. Akropol-müüriga ümbritsetud kõrglinn. Agoraa-turuplats. Philippos II ja Makedoonia: Makedoonia tõuis eriti Philippos II valitsuse ajal, kui ta kasutas ära poliste vastasseisu ja taotles Makedoonia ülemvõimu. Faalanks-Kreekas kasutatud lahingurivistus, mille arendasid täiuslikkuseini makedoonlased. Aleksander Suure vallutused: Pärsia, Kesk-Aasia, Ees-Aasia, Kreeka, Kreeta ehk läänest itta Kreekast Indiani. Aleksandri impeerium lagunes tema surmaga: Makedooniaks, Seleukiidide maaks ja Ptolemaioste maaks. Hellenism-polnud enam poliseid, suurriigid, mida valitsesid monarhia,
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Antiikaja armee ja sõjapidamine Referaat Martin Aron 10.a klass Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2009 Sisukord 1. Tiitelleht lk.1 2. Sisukord lk.2 3. Sissejuhatus lk.3 4. Kreeka lk.4-6 5. Rooma sõjavägi lk.7-10 6. Kasutatud kirjandus lk.11 Sissejuhatus Sõjad said alguse eraomanduse tekkides ja ühiskonna jagunedes antagonistlikeks klassideks. Klassiühiskonnas on seaduspärane nähtus. Relvavõitlus, mida peetakse klassiomaste majandus või poliitilise eesmärkide saavutamiseks ja mis on sisuliselt klassiomase poliitika jätkamine vägivallavahenditega, võib toimuda eri maade klasside või ka ühe maa eri klasside vahel
--Egiptuses kasutati ära Kreeka-Pärsia sõdu > puhkesid rahvaülestõusud Kreeka-Rooma periood 332 eKr 641 pKr --Makedoonia kuningas Aleksander Suur 332 323 eKr (4. sajand) --pärast Aleksandri surma, Ptolemaios I (Aleksandri lapsepõlvesõber) -> väejuhid jagasid huve --suure maailma jaoks olid nad tavalised kuningad, Egiptuses jätkati jumalakuningate liini --3. saj eKr oli Egiptus antiikmaailma tähtsaim teraviljaeksport --30 eKr langes Rooma võimu alla Usund: u 800 erinevat jumalat, igal linnal oli oma jumal Ehnaton kehtestas monoteistliku kultuse, kus ainujumal Aton kehastus päikesekettas ning oli ligipääsetav ainult Ehnatonile. Puudus vajadus preestrite järgi. jumalate kindel süsteem puudus vaaraod peeti jumala maapealseks kehastuseks jumalate ja lihtinimeste vahendajateks olid preestrid
hankisid endale võimsa laevastiku, millega purustasid ateenlaste oma. Ateena piirati sisse nii maalt kui merelt ja hävitati. Ateena Mereliit saadeti laiali. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk, mis lõppes 371. a eKr, kui Teeba riik purustas spartalased. 4. saj keskel eKr tugevneb Balkani poolsaare põhja osas kreeklaste sugulasrahva makedoonlaste riik. Nad austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle eneste jaoks üle. Philippos II (valitses 359-336 eKr). Tema ajal sai Makedoonia omale väga tugeva sõjaväe. Võttis kasutusele uue lahingurivi makedoonia faalanksi. Ta oskas Kreeka poliste omavahelistest tülidest kasu lõigata. Nii alistas ta Chaironeia lahingus 338. a eKr mitmete Kreeka poliste ühisväe. Lüüasaamise lõpptulemusena lõppes Kreeka poliste iseseisvusaeg. Aleksander Suur) (valitses 336-323 eKr) surus maha Kreeka poliste vastuhaku. Alustas oma sõjakäiku idamaadesse aastal 334 eKr (kestis kuni 325. a eKr). Võimsaim vastane on Pärsia
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: 8.-6. sajand eKr – etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas 753 eKr – Rooma linna legendaarne asutamine 753-510 eKr – Kuningate aeg Roomas 510-133 eKr – Rooma vabariik 133-30 eKr – Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk 387 eKr – gallid Roomas 328-290 eKr – roomlaste sõjad samniitidega 287 eKr – võrdsustati patriitsid ja plebeid 265 eKr – Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla 264-261 eKr – I Puunia sõda 218-201 eKr – II Puunia sõda 149-146 eKr – III Puunia sõda 146 eKr – Kreeka langes Rooma võimu alla
ROOMA Kronoloogiline ülevaade · II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. · 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. · VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Viimase kolme kuninga ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509 265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil eKr algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 265
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja
Juba varasest ajast olid etruskidel tihedad kontaktid nii foiniiklaste kui ka kreeklastega. Seetõttu võib nende kultuuris leida nii idamaiseid kui ka kreekalikke jooni. Nad võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Seetõttu on võimalik nende kirja lugeda, kuid nende keel, mida teadlased pole suutnud kindlalt seostada ühegi tänapäeval kõnekdava keelega, jääb arusaamatuks. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. Nende andmete kohaselt olid etruskid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallide töötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuivendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Etruskidel kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva liidu. Linnriikide sisekorraldusest täpsemaid andmeid pole, kuid arheoloogilised leiud lubavad arvata, et neis domineeris mõjuvõimas aristokraatia.
-9. saj. Tol ajal elas pime laulik Homeros ja ta koostas oma eepose. Kuningas ja kuninganna olid esimesed võrdsete seas. 3. Arhailine periood: 8.-6. saj. Periood, mil pandi alus Kreeka linnriikidele. Tekkisid käsitöö, kaubandus, merendus, rahandus. Hilisemale võimsusele aluse panek. Kreeka kolonisatsioon. 4. Klassikaline periood: 500-338. Mandri-Kreeka suurima võimsuse tipul. Ateenas kõrgkultuur. 338 makedoonlased vallutasid Kreeka. 5. Kreeka Makedoonia koosseisus e. bellenism: 338-146. Idamaade ja Kreeka kultuuri kokkusulamine. Roomlased vallutavad Kreeka. 6. Kreeka Rooma koosseisus: 146 eKr 395 pKr (kuni Rooma riigi lagunemiseni). Kui tekkisid Ida- ja Lääne-Rooma läks Kreeka Ida-Rooma koosseisu. 1453 vallutasid türklased Ida-Rooma ala. 19. saj. võitlesid 1 roomlased türklaste vastu
annaabi.ee 
