Sigivad maismaal Järglased arenevad munas Mürkmadudel on mürgihambad Maailmas üle 8 000 liigi roomajaid ja Eestis 5 MITMEKESISUS R O O M A JA D S O O M U S E L IS E D K IL P K O N N A L IS E D K R O K O D IL L IL IS E D s is a lik u d ja m a o d k r o k o d ill, g a a v ia l, a llig a a t o r , k a im a n EESTIS ELAVAD ROOMAJAD RÄSTIK KIVISISALIK NASTIK VASKUSS ARUSISALIK VÄLISEHITUS Erinevate roomajate välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne Kõigi roomajate nahk on kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega - kaitseks Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga
Konnadel nagu kaladelgi pole kaela, neil on üks kaelalüli, mille abil nad pead liigutada saavad. Täiskasvanud konnal pole ka saba. Konna keha katab paljas õhuke niiske nahk. Seda hoiab niiskena nõre, mida eritavad limanäärmed. Konnadel on liikumiseks jäsemed. Tagajalgade varvaste vahel on ujunahad, mis soodustavad vees liikumist. Konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool, eritus- ja suguelundite juhad. Konnad hingavad naha ja kopsude kaudu. Kehavereringe ehk suure vereringe kõrval on arenenud kopsu- ehk väike vereringe. Selles voolab veri kopsudesse ja naha veresoontesse, kus ta rikastub hapnikuga ning läheb tagasi südamesse. Südames ei ole venoosne ja arteriaalne pool teineteisest eraldatud, seetõttu arteriaalne ja venoosne veri osaliselt seguneb ning konnade kehas liigub segaveri. Konn on kõigusoojane. Kohastumused: 1) eluks maismaal on jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine,silmalaud. 2) eluks vees on nahahingamine, varvaste ujunahad. Kahepaikne
Roomajate üldiseloomustus Keda nimetatakse roomajateks? Roomajate (Reptilia) klassi kuulub maailmas umbes 6000 liiki selgroogseid loomi. Need on enamuses maismaaloomad, kuhu kuuluvad loomad jaotuvad seltsidesse: kilpkonnalised, kärsspealised, krokodillilised ja soomuselised. Eesti roomajad (kokku 5 liiki) kuuluvad kõik seltsi Soomuselised (Squamata). Roomajate välimus Erinevatesse roomajate seltsidesse kuuluvate liikide välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne. Siinkohal ei hakka me kirjeldama meil mitteelavate rühmade (nt. kilpkonnaliste ja krokodilliliste) välimust. Samas on aga kõigi roomajate nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Need on looma kehale kaitseks. Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle
Kärt KaasikAaslav 7.B Rühm Iseloomulikud tunnused Kalad ● Kohastunud eluks vees ● Voolujooneline keha ● Keha katavad limaga kaetud soomused ● Liikumiseks uimed ● Ujupõis ujuvuse reguleerimiseks ● Hingavad lõpustega vees lahustunud hapnikku ● Kaheosaline süda, üks vereringe ● Kõigusoojased ● Kehaväline viljastumine ● Koevad vette ● Moondega areng ● Hästi arenenud ha
Kõrbetes võib kohata suure hirmuäratava pea või kehaga loomi.Nt. kameeleon võib välkkiirelt oma värvust muuta (4 jäset, keha katavad sarvainest soomused, pead ühendab kerega kael, liikub silmalaug kaitseb silma, ninaavad)... 2.Kirjelda rästiku välimust ja võrdle seda sisaliku omaga. V:Rästikul on kolmnurkne pea, kuid suur suu. Suus on tervavad hambad tahapoole. Ülalõua eesmised hambad on mürdihambad, need on suuremad ja varustatud mürgikanaliga. 3.Mis katab roomajate keha? Võrdle seda kahepaiksete nahaga. V:Sarvestunud nahk on katteks, kahepaiksete nahk on niiske, 4.Mille poolest erineb roomaja kael kahepaiksete omast ? V: Kahepaiksetel on üks kaelalüli, roomajatel on mitu 5.Milline luuline moodustis on roomajatel siseelundite kaitseks? Nimeta veel üks ülessanne, mida see täidab. V:Roided, 6.Missuguse kujuga on sisaliku ja mao keel? Mis on keele ülessanne? V: Keel on kaheharuline ja sellega nad maitsevad, kombivad maad või mingit objekti 7
........... 4 1.1 Imetajate üldiseloomustus.........................................................4 1.2 Imetajate anatoomia..................................................................5 2 LINNUD................................................................................................. 62.1 Lindude üldiseloomustus...........................................................6 2.2 Lindude anatoomia....................................................................7 3 ROOMAJAD.......................................................................................... 8 3.1 Roomajate üldiseloomustus.......................................................8 3.2 Roomajate anatoomia................................................................9 4 KAHEPAIKSED..................................................................................... 10 4.1Kahepaiksete üldiseloomustus.................................................10 4.2 Kahepaiksete anatoomia...
Roomajad Karina Sepp Üldiselt roomajatest Maailmas 6000 liiki Eestis vaid 5 liiki Enamuses maismaaloomad Jaotuvad seltsidesse Eesti roomajad kuuluvad soomusteliste seltsi. Välimus sisaliku, mao või kilpkonnalaadne nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis lõpeb sabaga. Madudel ei ole jalgu. Elupaik Roomajad on maismaaloomad. Veekeskkond pole oluline. Kõige arvukamad on just soojemates ja kuivemates kohtades kõrbetes ning poolkõrbetes. Liikumine Sisalikud liiguvad nad roomates. Kasutavad jalgade ja saba abi.
Kordamisküsimused 1. Kahepaiksete/roomajate iseloomulikud tunnused – kehakatted, sigimise iseärasused jne 2. Kahepaiksete/roomajate ehituslikud-talitluslikud iseärasused, mis on määravad nende elupaigavalikut. 3. Eesti liigid – levik, arvukus, peamised määramistunnused. Kus keda leidub, miks haruldaste liikide arvukus on vähenenud ning mida nende kaitseks tehakse. Vastused Kahepaiksetele iseloomulikud tunnused: Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Aeglased ja väheliikuvad loomad. Nahk on keeruka ehitusega - niiske, sisaldab lima- ja mürginäärmeid. Täiskasvanud loomadel enamasti kopsud olemas, kuid gaasivahetus toimub ka läbi naha. Süda on kolmeosaline. Viljastumine enamasti kehaväline (päriskonnalised). Vesilikel haarab emane kloaagiga spermapaki, munarakk ning seemnerakk ühinevad emase kehas.
Roomajad on kõigusoojased selgroogsed loomad. Roomajate klassi kuuluvad sisalikud maod , kilpkonnad, ja krokodillid. Kokku 8000 liiki, eestis on vaid 5 liiki. Aru-, kivisisalik, nastik, rästik, vaskuss. Elupaigad nii kuivades kui ka niiskemates paikades. Mõned roomajad tegutsevad ka vees. Kehakatted: nahk ja sarvsoomused. Kuiv limanääärmeteta nahk. Sarvaine kaitseb kuivamise eest, esineb varjevärvus. jäsemed: Küünistega lõppvad tugevad jäsemed kinnituvad kere külgedele, võimaldavad kiiret liikumist maapinnal. Madudel puuduvad jäsemed. nad liiguvad siueldes lihaseid kokku tõmmates ja lõdvaks lastes, toetuvad samal ajal soomustele ja roietele.luustik: kolju, selgroog roided, ees ka tagajjäseme luud. Hingamiselund:
Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eritamine. Vereringeelundkonna ülesandeks on toitainete ja hapniku viimine keha rakkudeni ning jääkainete ja süsihappegaasi viimine eritus elunditeni. ninaava lõpusekaas küljejoon suu silm küljeuim seljauim sabauim kõhuuim pärakuuim Kalade vereringe Kala süda on kaheosaline. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest eemale. Veenid toovad verd südamesuunas. Arteriaalneveri hapnikurikas veri venoosne veri süsihappegaasi rikas veri Kalade sigimine ja areng emaskala isaskala munasarjad seemnesarjad munarakud e. mari seemnerakud e. niisk
kulgevatest närviväätidest. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Eristatakse kolm ökoloogilist gruppi. Vabalt elavad ümarussid asustavad veekogusid ja mulda. Nad on ühed olulisemad orgaanilise aine lagundajad. Sageli on nende eluiga väga lühike. Taimeparasiidid
Stabiilne sisekeskkond - homöostaas - püsiv keemiline koostis, püsiv happesus, püsisoojastel püsiv temperatuur. Tagatakse ainevahetuse regulatsiooni kaudu. Alamatel organismidel pole sisekeskkond nii stabiilne. 5. Paljunemisvõime - suguliselt või mittesuguliselt. • Alamad organismid mittesuguliselt (pooldumine, eostega, vegetatiivselt kehaosade abil). • Suguline paljunemine hulkraksetel organismidel isas- ja emassugurakkude abil. Toimub viljastumine ja sügoodist areneb uus organism. Sugurakkudega antakse järglastele kaasa geneetiline informatsioon. 6. Arenemine ja kasvamine - kvalitatiivsed muutused organismis. Algab viljastumisest või vanemorganismist eraldumisega mittesugulisel paljunemisel. Kujunevad uued sise- ja välistunnused, toimub kohanemine keskkonnaga. Areng, kas otsene või moondeline, alati lõpeb surmaga. Surm sõltub organismi geneetilisest infost ja keskkonnast. 7
Esimesed loomad kes taimede järel maismaale suundusid, olid väiksed selgrootud: hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad. Seejärel asusid maismaale tänapäeva kopskalade taolised kalad, kes olid võimelised mõnda aega hindama õhuhapnikku. Neile järgnesid tänapäeva kahepaiksete eellased, kes võisid pikemat aega viibida väljaspool veekeskkonda ning vajaduse korral vette tagasi minna. Sel ajal, kui sõnajalgtaimed moodustasid hiiglaslikke metsi, arenesid kahepaiksetest esimesed roomajad. Roomajad võisid juba elada pidevalt maismaal, sest soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. Ka nende sigimine ei olnud enam veega seotud. Munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest. Esimesed elukandjad ilmusid maale 3,5 - 4 miljardit aastat tagasi. Maa esimesed asukad oli lihtsa ehitusega, ilma tuumata, organismid. Elu hakkas arenema ürgookeanis. Vanaaegkond Vanaaegkonna keskel, siluris ja devonis levis elu ka maismaale
salamandrid-tähniksalamander) ja päriskonnad. Päriskonnad jagunevad veel kärnkonnadeks (kõre) ja konnadeks (rohukonn). Neil on õhuke paljas nahk, mis on jahe ja niiske. Nende nahk laseb vett läbi ja seal on seil ka mürginäärmed Ptk. 10 Kahepaiksed on olulised toiduvõrgus, hävitavad haigust kandvaid putukaid ja muid aiakahjureid, kasutatakse ravimitööstuses, toiduks ja lemmikloomadena. Ptk. 11 Roomajad jagunevad: sisalikud, kilpkonnad, krokodillid ja maod. Nad on kuiva soomuselise nahaga, hingavad kopsudega ja enamikel kooruvad pojad munadest. Nad kestuvad. Ptk. 12 Roomajad on olulised toiduahelas, nad on näriliste arvukuse ohjeldajad, neid kasutatakse ravimitööstuses (ravimid ja vaktsiinid), toidukd, nad on lemmikloomad. Ptk. 13 Lindude keha on püsivalt soe. Neil on: tiivad, suled, kerge luustik, voolujooneline keha, lennulihased
Eesti Roomajate liigirikkuse võrdlus Eesti roomajate liigirikkuse võrdlus Soomega. Juhendaja: Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tabel 1. Roomajate taksonoomia. Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Roomajad Reptilia Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa- eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Tabel 1. näeme, et roomajad kuuluvad Animalia riiki, Chordata hõimkonda ja Reptilia klassi. [13] Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm. Joonis 1. näeme ka maismaa eluviisiga Soomuselist Sauromalus obesus. Roomajate hulka kuulub äärmiselt mitmekesise kehaehitusega loomade rühmi. [13] Joonis 1
http://www.ut.ee/BGGM/referaat/juura.html Maismaa loomad: algab "dinosauruste ajastu". Hilis-Permi ja Vara- Triiase vältel oli meretase madal. Ekslikult arvatakse, et maismaa setted olid enamuses ning seega oleks Hilis-Permist kuni Triiaseni maismaaloomade ajalugu kerge uurida. Tegelikult on fossiilide jälgi leitud ainult kahest piirkonnast: Lõuna-Aafrika Karroo basseinist ning Uuralitest Venemaal. Permi-Triiase vahetusel mõlemas piirkonnas on Hilis- Permi imetajalaadsed roomajad äkki välja surnud. Triiase alguseks oli säilinud mõni kiskjaliste perekond ja suur taimetoiduline Lystrosaurus, kelle fossiile leidus igas Gondwana osas. Kuigi imetajataolised roomajad mitmekesistusid Triiase jooksul ning omasid tähtsat ökoloogilist rolli, jäid nad siiski vaevalt ellu Juura ajastuks. Sellegi poolest jätsid nad olulise pärandi, millest moodustusid tõelised imetajad, kes hakkasid arenema Triiase lõpus.
õhukotid linnud lendamiseks kergemaks. Linnud saavad tänu õhukottidele õhust rohkem hapnikku kätte kui teised loomad. (vt joonis õp lk 138) IMETAJAD - kopsude sisepind on väga suur ja seetõttu on neil kiire gaasivahetus. Kopsutorud on hargnenud järjest peenemateks harudeks. Kopsud koosnevad miljonitest kopsusombukestest. (vt joonis õp lk 160) 2. Miks peab veri ringlema? Organismis on pidevalt vaja mitmesuguseid aineid ühest kehaosast teise kanda. Loomadel täidab seda ülesannet vereringe, mis tagab, et kõik keharakud oleksid varustatud eluks vajalike ainetega. Vereringe moodustavad: a) veri b) süda c) veresooned Veri kannab kõigisse kehaosadesse hapnikku, toitaineid, vett. Samal ajal kogub ta rakkudes tekkinud süsihappegaasi ja teised jääkained ning transpordib need eritus- ja hingamiselunditesse. Suletud vereringe - veri liigub ainult mööda veresooni KALAD - lihtsa ehitusega süda, koosneb kojast ja vatsakesest. Koda on see südame osa, kuhu veri siseneb
Paljunemine: eoste või puhmastega. Eoseelniitemastaim, isastaim (arenevad sugurakud) emasteaime peal hakkab eos arenema. Liigid: turbasammal, karusammal Tähtusus: niiskuse hoidajad, huumuse (turba) tekitajad, väikestele loomadele elupaigaks. 17. SÕNAJALGTAIMEDE ISELOOMUSTUS Sõnajalgtaimed koosnevad lehtedest, varrest, juurest, risoomist (maa alune vars). Sõnajalg paljuneb eostega. Alguses tekib eelleht, see järel tekivad sugurakud, toimub viljastumine ja areneb uus taim. Paljunemine: eossüdamekujuline eelleht isassuguorganid emassuguorganid --> viljastumine uus taim Sõnajalgtaimed jagunevad sõnajalgadeks, osjadeks ja kolladeks. Enamus sõnajalad kasvavad metsas. Sõnajalal on kahelisulgjad lehed, mis asetsevad korrapärase lehtrina. Samuti on lehed pikad ja suured. Sõnajala lühivars asub aga mullas risoomina, veel on tal ka juur. Sõnajalg on näiteks laanesõnajalg, kilpjalg, Maarjasõnajalg. Osjad on kuusesarnased taimed
Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega –laadsed
Hilis-Paleosoikumi mere-elustik ei erinenud eriti Hilis-Devoni omast, välja arvatud mõnede gruppide puudumine, kes surid välja Hilis-Devonis. Muutused maismaal olid palju suuremad. Sellel ajastul arenesid välja paljud hämmastavalt kaasaegse välimusega putukaliigid ning paljud erinevad eostaimed ulatuslikes soodes, kus nad moodustasid söeladestuid. Need taimed hiljem taandusid ning neid asendasid paljasseemnetaimed, mis asustasid hiljem kogu maismaa. Samal moel asendasid arenenumad maismaa roomajad kahepaikseid, kes nagu eostaimedki sõltusid veekogudest. Mereelustik Mõned mereelustiku grupid ei taastunud kunagi peale Hilis-Devoni väljasuremisest. Näiteks tabulaadid ja stromatoporaadid ei saavutanud enam ökoloogiliselt tähtsat rolli. Teisalt suutsid ammoniidid taas paljuneda ja mitmekesistuda. Samuti säilisid Devonist kiired kiskjad: haid ja kiiruimsed kalad. Varsti peale Karboni algust kadusid rüükalad - Devoniaegsete merede valitsejad. Rüükalade ja ka teiste samalaadsete
Risoom- nt. Maikelluke, orashein Sibul- nt. Küüslauk, nartsiss Mugul- nt. Kartul Võsundid- nt. Maasikas, hanijalg. 8.Mis on õis? Õie osad. Mis ülesanne on igal õie osal looduses? (77) Õis on õistaimede paljunemise organ, mis koosneb tolmukatest ja/või emakast, mida ümbritseb õiekate. Õie osad: tolmukad, emakas, kroonleht, tuppleht Emaka ülesanne on paljunemine. Tolmukates valmivad tolmuterad. Kroon-ja tupplehed kaitsevad õit. 9.Mis on tolmlemine? Võrdle tuul- ja putuktolmlemiseks kohastunud õite ehitust. (79) Tolmlemine on õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmele. Putuktolmlemise õis on eredavärviline ning õis lõhnab, tuultolmlemisel on õis aga väike, ilmetu ja ilma lõhnata. Putuktolmlemise tolmukas on karedad või kleepuvad ning sisaldavad õiemahla, tuultolmlemisel, aga lahksugulised õisikud ja tolmuterad on väikesed ja kerged. 10.Millest areneb vili, millest seeme?(82) Vili areneb sigimikust pärast tolmlemist ja viljastamist
tagasi kahepaiksetel kohaneda - soomustest tekkis paks sarvnahk ja loomad hakkasid munema. Niisugused munad ei vajanud enam arenemiseks vett, vaid selle võis peita sooja liiva sisse, kus päike muna välja haudus. Tekkis uus loomarühm - roomajad. Keskaegkond (Algas 230 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest) Keskaegkond oli sauruste aegkond, praegu olemasolevate ookeanide ja õistaimede tekkeaeg. Arvatakse, et triiase ajastul hakkas Pangea hiidmanner lagunema - Austraalia ja Antarktika lõigati Aafrika küljest lahti ja nad triivisid lõunasse, Põhja-Ameerika aga liikus läände. Nii kujunesid tekkivate mandrite vahele Atlandi ja India ookean.
ainult veresoontes. osal aga elunditevahelistes õõnsustes. Kehas liigub vere ja kehavedeliku segu, mida lihtsustamatult nimetakse vereks. Mõnedel on vereringe suletud. Käsnad Elupaik Käsnad elavad peamiselt soojades meredes. Magevetes on liike vähe. Eesti veekogudes elavad järvekäsn (seisuveekogudes) ja jõekäsn (vooluvetes). Käsnad elavad taimedel, kividel, limuste kodadel jm. Toitumine Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi (bakterid, mikroskoopilised taimed ja loomad ning muu orgaaniline hõljum)
Kohastumused ei ole suhtelised ega täiuslikud · Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud aja vältel. · Nt. Tööstuslik melanism · Kõrbes varjevärvus on kasulik ainult kõrbes · Kohastumuste suhtelisust väljendab ka asjaolu, et nad ei ole täiuslikud. · Nt mesilased · Kohastumustel on ajaline nihe. · Nt Kesk- Ameerikas on palme, mille viljad on paksukoorelised, sest on viljad kohastunud, suurte imetajate seedekulgla jaoks. Kuna nüüdseks on suured imetajad nt. Mammut välja surnud, siis need viljad lihtsalt mädanevad puude all. Liigi teke · Praeguste aegade arusaamade kohaselt on liigiomaste tunnuste püsimise aluseks suhteliselt püsiv geenifond. · Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel · Stabiliseeriv valik · Isolatsiooni mehhanismid
täiskasvanud isend (vajab · muna vastne täiskasvanud isend · igas lülis kaks mõlemast otsast avatud vaheperemeest) torukujulist eritustorukest · koed ja organid eristunud · suletud vereringe, kaks pikisoont, mis ühendatud ringsoontega · süda puudub · hingavad enamasti läbi naha, osa lõpusjätkmete abil · liitsugulised · muna vastne täiskasvanud isend LIMUSED TEOD KARBID PEAJALGSED
Neuron- annab erutust edasi, selleks on ta pikk ja tal on pikad jätked Leukotsüüt- kaitseb organismi. Leukoplaste on mitmete erinevate ülesannetega: osad toodavad antikehi kui samas osad teostavad fagotsütoosi, selle jaoks on neil kujunenud võime muuta oma keha kuju Sperm- viljastumine- selleks on tal palju mitokondreid, ise on väike ja kiire, valguniidist vibur annab võime kiiresti liikuda. Munarakk- viljastumine, tema ülesanne on hakata poolduma ja tekitada loode, selleks on ta suur ja palju varuaineid sisaldav. Erütrotsüüt- transportida hapniku kehas- selleks on ta võimalikult ,,tühi", hemoglobiin aitab hapniku siduda, pole väga paljusid organelle. Trombotsüüd- vere hüübimine- selleks on ta ehitus väga habras ja aitab tekitada fibriini 29.Tea mõisteid difusioon, eu- ja prokarüoot.
hüdra sigib pungades või sugurakkude abil. · Meduusi tunnused- kumer vihmavarjutaoline keha, vabalt ujuv, elavad soolases merevees, liiguvad keha järsult kokku tõmmates, saaki püüavad kombitsate ja suusagaratega. · Vihmaussi tunnused- kehapinnal on harjased, mis aitavad edasi liikuda, toeks on nahklihasmõik, närvisüsteem juhib kõigi organite tööd ja võtab vastu ärritusi, toitub lagunevatest taimeosakesest, elab mullas, vereringe koosneb pikisoontest ja ringsoontest, hingavad naha kaugu, on liitsugulised loomad, on tähtis osa mullaviljakuse säilitamisel, vereringe on suletud. · Teo tunnused- pehmet keha kaitseb koda, kodast sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea, liigub lihaseid kokku tõmmates, kaks paari kombitsaid, hingavad kopsudega või lõpustega, liitsugulised, mõnel puudub koda, näevad ainult valgust ja
- lofofooriga filteerib veest toiduosakesi ERINEVUSED CL BIVALVIA vs PH BRACHIOPODA: Tunnus CL BIVALVIA PH BRACHIOPODA 20 ANATOOMIA JOONIS: PILT: PH pärgussid phoronida LEVIK: mere põhjasetetes LIIKIDE ARV: 20 PALJUNEMINE: suguline ja sugutu EHITUSE ERIPÄRAD: - ussikujulise bilateraalsümmeetrilised loomad - tavaliselt u 20cm - keha koosneb 3 segmendist igal eraldi õõnsus - vereringe suletud - u-kujuline seedeelundkond - suu kombitsate vahel - pärak väljas 21 ANATOOMIA JOONIS: PILT: 22 PH kärssussid nemertea LEVIK: enamik vabalt elavad, osa parasiteerivad, mere ja magevees, aga ka niiskel maismaa pinnasel LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: suguline ja sugutu EHITUSE ERIPÄRAD: - bilateraalsümmeetrilised ussikujuga loomad
Hermafrodiidid. Areng otsene nt Apteegikaan hobukaan, kalakaan KLASS KIDAVAGLAD: Kotikujuline keha, kaevuv eluviis. Parapoode pole, vaid mõni kimp harjaseid. Merevormid. Bonella viridis HÕIMKOND ÜMARUSSID e nematoodid Lülistumata kehaga, ümara ristlõikega ussid. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Kolm ökoloogilist gruppi: 1. Vabalt elavad ümarussid 2. Taimeparasiidid: kiduussid (kartuli-, ristiku-, kaera-kiduuss). 3. solkmed (inimese-, sea-, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne HÕIMKOND JÕHVUSSID: Pikk niitjas kutiikulaga kaetud keha. Seedeelundkonnaks pikk kanal. Ringe- hingamis- ja erituselunkond puuduvad. Esineb suguline dimorfism, isastel tagakeha tipp kaheharuline
(pildil). Eelkambriumis laialdaselt tuntud elu jälgedeks on loetud ka stromatoliite, milliseid leidub soojades meredes ka tänapäeval. Stromatoliitseid struktuure on leitud kuni 3.5 miljardi aasta vanustest kivimitest, kuid paljud teadlased ei nõustu neid tunnistama elu jälgedeks. VANAAEGKOND (542...251 miljonit aastat tagasi) Ilmusid esimesed kõva kestaga organismid (trilobiidid).Mandritel muutusid valdavaks suured suhteliselt arenenud roomajad ja suhteliselt tänapäevased taimed. Lõpuks arvatakse suurt liikide väljasuremist Permi ja Triiase ajastu piiril. Paleosoikum e vanaaegkond hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium KAMBRIUM (542...488 miljonit aastat tagasi) kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi elustiku iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid,
....66 Tugi- ja liikumiselundkond...............................................................................................................................66 Lihased.............................................................................................................................................................68 Vereringeelundkond..........................................................................................................................................69 Vereringe..........................................................................................................................................................69 Veri ja immuunsüsteem.....................................................................................................................................71 Hingamiselundkond..........................................................................................................................................72 Sisenõrenäärmed.
on ühine päritolu. Parafüleetiline rühm - see on selline ühisest eellassest kujunenud liikide või teiste taksonite rühm, kust osa liike (taksoneid) on välja jäänud. Võiks öelda, et parafüleetiline rühm on puudulik monofüleetiline rühm Polüfüleetiline rühm - see on liikide või teiste taksonite rühm, kuhu on ühendatud erinevatest esivanematest pärit taksonid. Näiteks põlvnevad luukaladest kahepaiksed, kahepaiksetest roomajad, roomajatest imetajad ning linnud. Vaid viimased on monofüleetilised, aga kõiki käsitleme praktikas omaette klassidena. 7. ARHAIKUM EHK ÜRGEOON Ilmusid üherakulised organismid. Kivistisi: stromatoliidid (võimalikud bakterimattide jäljed). PROTEROSOIKUM EHK AGUEOON Ilmusid mitmekesised bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpul ilmusid käsnad ja Ediacara fauna. Kivistisi: akritarhid, bakterid,
Eristatakse välishingamist, mis seisneb gaasivahetuses organismi ja väliskeskkonna vahel ning sisehingamist ehk koe- e. rakuhingamist, mis seisneb hapniku toimel toitainete lagundamises. Difusioon põhjustab komponentide kontsentratsioonide ühtlustumist, N. 02 liigub sinna, kus teda on vähem). Lõpused, trahheed, kopsud (lindudel õhukotid). 3.2. Vere transport Amööbidel - läbi raku pool-läbilaskva membraani. Alamatel loomadel N. limustel, putukatel jt. lülijalgsetel esineb lahtine vereringe, külm, värvitu verelaadne hemolümf voolab paiguti soontes, paiguti kudede vahel. Lühikesed veresooned juhivad hemolümfi südamesse ja südamest välja, kuid ülejäänud kehas vedelik liigub vabalt loomade kudede vahel. Süda on väga lihne, meenutades enam pulseerivat toru. Mõningate raamatute järgi ei nimetatagi seda südameks, veri liigub soonte kokkutõmbe tõttu. *ämblikud ja putukad saavad elada aktiivset elu sellegi poolest, kuna nende respiratsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
