Kultuurtaimede vegetatiivne paljundamine Lehetükkpistik Sel viisil paljundamiseks tuleb teha lehe roodude hargnemiskohtadele sisselõiked ning asetada leht niiskele liivale. Aeg-ajalt tuleb liiva niisutada, see ei tohi kuivada. Mõne aja pärast tekivad lõikekohtadele juured ja hiljem väiksed taimed. Selle paljundamisviisiga saab paljundada kuningbegooniat. Haljaspistik PISTIKUTE LÕIKAMINE. Paljundusmaterjalinakasutatakse poolpuitunudlehtedega võrseosi. Haljaspistikuid lõigatakse juunis enne jaanipäeva. Kuna haljaspistikud sisaldavad vähe
1) Berberis vulgaris harilik kukerpuu Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Serv peenogaline. Sügised punased. 2) Berberis thunbergii Thunbergi kukerpuu Lehed äraspidimunajad/mõlajad. Serv on terve. Kergelt teravdunud tipuga. Sügisel korall-punased. 3) Philadelphus coronarius harilik ebajasmiin Lehed elliptilised/munajad. Serv jämesaagjas. Terava tipuga. Paljas va. Lehelaba allküljel roodude nurkades (karvane). Sügisel kolletuvad. 4) Ribes rubrum punane sõstar Lehed hõlmised. Serv ebaühtlaselt saagjas. Karvane. Sirge alusega. 5) Ribes nigrum must sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv jämesaagjas. Allküljel kollased näärmetäpid. Südaja alusega. 6) Ribes alpinum mage sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv ripsmeline, sügavtäkiline. Pikkus sageli suurem laiusest. 7) Physocarpus opulifolius harilik põisenelas (sarnane lodjapuuga!)
Dendroloogia Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. · Harilik kukerpuu · (Berberis vulgaris ) Lehe serv terve, äraspidi munajas, ümardunud tipuga. Alt hallikasrohelised · Thunbergi kukerpuu · (Berberis thunbergii ) Munajas kuni laielliptiline, jämesaagja servaga. Leht altküljelt roodude juurest karvane, mujalt paljas. Sügisel värvub kollaseks · Harilik ebajasmiin · (Philadelphus coronarius) 3-5 hõlma, ebaühtlaselt saagja servaga, lehe alus sirge võib olla nii karvane kui ka paljas alt küljelt · Punane sõstar · (Ribes rubrum) 3-52 hõlma, jämesaagja servaga, lehe all küljel paiknevad kollased näärmetäpid (kuldselt läikivad), südaja alusega
- hõredalt täkilise servaga - esinevad abilehed mis neerjad - viljad rohekad kollased (Lusikjas, äraspidiselt ümar pall, alt heleroheline, väiksed kõrvallehed) * Crataegus rhipidophylla - harilik viirpuu - hõlmad teravatipulised - servad ebaühtlaselt teravate hammastega - suured sisselõiked (tumerohelised lehed, nagu väiksed kahtlased munnid) * Crataegus submollis - karvane viirpuu - munajas kolmnurkne leht! - madalate hõlmadega - lehe serv nõrgalt kiiljas või ümar - roodude kohalt karvane (suht tuhm, väiksed hõlmalaadsed hargnemised, teravad saed) * Rosa rugosa kurdlehine kibuvits - paaritusulgjad liitlehed (5-9 lehekest) - lehekesed ümarad või elliptilised - rood tugevalt sisse vajutatud - lehekesed kortsulised - alt hall karvased - keskrood kõverdunud ogad * Rosa majalis metskibuvits - viljad väiksemad (ümarad/munajad) - lehed paaritu sulgjad liitlehed (arv sama) - leheke piklik ovaalne (5-7)
Berberis vulgaris – harilik kukerpuu Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. Berberis thunbergii – Thunbergi kukerpuu Lehed on äraspidimunajad või mõlajad, terveservased, ovaalse või ümmarguse tipuga, 1...3 (4) cm pikad, alt hallikasrohelised. Philadelphus coronarius – harilik ebajasmiin Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. Ribes rubrum – punane sõstar Lehed 3...5-hõlmalised, ebaühtlase saagja servaga, paljad või alt karvased, kuni 6 (5...8) cm pikad, kuni 7 cm laiad. Ribes nigrum – must sõstar Lehed 3(...5)-hõlmalised, ebaühtlaselt jämesaagja servaga, alt väikeste kollaste näärmetäppidega, leheroots näärmetäppidega, kuni 8 (5...7) cm pikad, kuni 10 (5...10) cm laiad. Ribes alpinum – mage sõstar
Rootsulised lihtlehed Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel kimbuna. 4-6 cm pikkused lihtlehed, munajad ja kimbuna. 4-7 cm pikkused lihtlehed, kolmnurksed lühikese tömpja tipuga. Leheserv saagjas, alus sirge või rombjad, pika terava tipuga. (Noortel puudel või südajas. Noorelt lehed karvased, hiljem ainult vahel munajad ja lühikese terava tipuga.) Leheserv alt roodude nurkades karvad. Leheroots karvane, kahelisaagjas, leheroots 2-3 cm pikk. Sulgroodne. kuni 2,5cm pikk. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed hallikarvased Noored võrsed punakaspruunid, kaetud heledate Pungad hallikad, punakaspruunid, karvased
Õitseb juunis. Kiirekasvuline. Rohkesti päikest vajavad. Sobib linnatingimustesse. Põuakindel. Kare deutsia (Deutzia ) 1,5m kõrgune juuni lõpus rikkalikult valgeid väljast roosasid õisi. Õied paiknevad 6- 12cm pööristes. Rohelised karedad lehed kärbitud saagja servaga. Rohkesti päikest vajavad. Väetada iga 2-3 aasta tagant ja lõigata vanemad oksad välja. H. ebajasmiin (Philadelphus) 1,5-2m kõrgune püstine põõsas. Lehed on karedad, liigile iseloomulike alt roodude nurkades asetsevate karvadega. Lehe serv harvalt jämesaagjas. Juunis valged, lõhnavad, 5-7 õielised õiekobarad. varjus õitsevad vähem. Oksad on väga haprad. Kiirekasvuline. Värd-ebajasmiin (Philadelphus) 1-1,5m kõrgune ümarmunajas hübriidliik, väiksemate ja tumerohelisemate lehtedega kui eelmine liik. Õied tugevasti lõhnavad. varjus õitsevad vähem. Puishortensia (Hydrangea) Kuni 1,5m kõrgune põõsas. Lehed on pealt paljad, alt nõrgalt karvased ja sinakad.
Seemned krobelised, kiiluga, tumepruunid kuni mustad. MAA-ALUNE OSA - Taimel on pikad roomavad maa-alused võsundid, mis harunevad ja moodustavad arvukaid lisapungi. Tungib mullas väga sügavale. Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega viietised õied. Tupp lahklehine, kroon liitlehine. Tupplehed kileja ripsmelise servaga. Kroon lehterjas, viie tipmega, mis on sageli vähemärgatavad. Värvuselt valge või roosa, roodude kohal tumedam. Õie läbimõõt kuni 3,5 cm. Sigimiku alusel on oranzikaskollane nektaarium. Õied asuvad pikkadel raagudel lehekaenlais, üksikult või sagedamini 2¼3-kaupa (viimasel juhul on õieraag harunenud). Õieraol 2 kitsast kandelehte. Õitseb juunist septembrini. Putuktolmleja. Välimus Taim kasvab 0,5–1,5 meetri kõrguseks. Ta on väänduva roomava või roniva varrega taim. Lehed kinnituvad varrele vaheldumisi. 2–6 cm pikkused lihtlehed on terveservalised
Kujult on vili piklik või ümmargune. Vili Pikkus kuni 1,8 cm. Valmivad augusti lõpul või septembris, kuni 5-kaupa kobaras. Seemneaastad 3...5 a. järel. Äraspidimunajad või peaaegu ümarad, südaja alusega, sulgroodsed lihtlehed, tipuosas Leht veidi hõlmised. Lehetipp terav, serv kahelisaagjas. Tumerohelised, pealt läiketa, noorelt on kogu leht karvane, hiljem vaid roodude ümbert. Pruunikashall, sile vars. Noored võrsed on pruunid, karvased. Tüveharude läbimõõt kuni Vars 25 cm. Pungad sageli rohekad, harvem punakad, servas ripsmeliste karvadega, veidi lapikud. Maa-alune osa Juurestik on hästi arenenud nii sügavuti kui laiuti. Paljuneb peamiselt seemnetega, mille levikule aitavad kaasa pähkleid talveks varuvad Paljunemine loomad
rakendada sõjategevusse. 1919. a. augustikuu keskel, kui Nõukogude Vene väed alustasid jõulist pealetungi Pihkvale, ähvardades löögiga pikki Velikaja jõge lõunast põhja ära lõigata meie Pihkvast ida pool asunud väeosad, saadeti Tartu Kooliõpilaste Pataljoni kolm roodu lõuna pool Pihkvat asunud meie vägede toetuseks. Kooliõpilastest sai surma 11 ja haavata 20 meest. Kooliõpilaste roodude tegevusega tõkestati vaenlase edasitung, millega kergendati meie vägede tagasitõmbumist Pihkva juurest. Peale neid lahinguid viidi roodud Tartu tagasi ja hiljem ei tekkinud enam vajadust nende rakendamist sõjategevusse. 4 Võru koolipoisid Võrus asus gümnaasiumi võimlemisõpetaja alamkapten F. Vreeman juba Saksa okupatsiooni ajal vanemate klasside õpilaste organiseerimisele. Eesti Ajutise Valitsuse tööle asumisel määrati F. Vreeman Võru linna ja maakonna kaitseliidu ülemaks
Nii jäigi meie kõige suurema õiega orhideele nimeks kuldking. Ja ilmselt on kaunis kuldking temasugusele iludusele ka igati vääriline nimi. Ladina keeleski tähendab tema nimi "jumalanna Aphrodite kingakest". Kuldkinga nimi kajastab selle taime õie välimust, sest ainult lehtede järgi on kuldkinga veidi raskem ära tunda. Need on sarnased maikellukese ehk piibelehe omadega, kuid leherood on tugevamad ning lehed on servast ja roodude kohalt madaltihedalt karvased. Ka vars on lühikarvane.Õied on aga suured( ligi 10 cm),neil on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, neid kutsutakse ,,kingapaeladeks" Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6cm. Õite alusel on ka kandelehed, mis sarnanevad varrelehtedega. Õisi on varrel üks või kaks, väga harva kolm
Lehtede tüübid: *liigestumata labadega lehed on lihtlehed *selliseid lehti kus ühisele rootsule kinnitub iseseisvate rootsukeste abil kaks või enam lehelaba , nimetatakse liitleheks. Leherood ja roodumine: Leherood moodustuvad lehelaba põhikoes kulgevatest juhtkimpudest, mille kaudu toimub vee, mineraal- ja orgaaniliste ainete vool lehes. Pearoost hargnevad külgrood, nendest mõnikord veel kõrgemat järku rood, moodustades roodude võrgu . Lehtede roodumine toimub teatud korrapärasusega: *dihhotoomne leht primitiivne roodumisviis ,leherood hargnevad korduvalt kaheks ega ühine omavahel. *sulgroodne leht lehel on üks pearood ja sellest teatava vahekauguse järel väljuvad külgrood.
käes pruunikaspunased. Pungad munajasümmargused. ovaalsed, kuni 0,6 cm pikad, kollakas- või punakaspruunid. Lehe kuju (joonista või vahelduvad lihtlehed. Lehed õhukesed, vahelduvad lihtlehed. Peaaegu ümmargused, 6- kleebi) 4-9 cm läbimõõdus, pealt tumerohelised, 10 cm läbimõõdus, südaja või tömpja alusega, alt valkjasrohelised, roodude nurkades lühidalt teravneva tipuga, teravsaagja servaga. pruunid karvatutid. Südaja alusega, Pealt tumerohelised, alt heledamad, noorelt peensaagja servaga. Leheroots 3-4 cm mõlemalt poolt, hiljem ainult alt pikk. pehmekarvased. Leheroots 3-5 cm pikk, karvane
Küllaltki külmakindel. Eelistavad kuivemaid viljakaid muldi. Väga levinud haljastuses, aretatud palju kultuursorte. Madal kask (Betula humilis) Sugukond: kaselised (Betulaceae) Püstise võraga rohkesti hargnevate Väga külmakindel. Küllaltki valgusnõudlik. okstega 12,5m kõrgune lehtpõõsas. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid Koor hallikaspruun, kollakate eelistab niiskemaid happelisi muldi. täpikestega. Lehed noorelt karvaselt, hiljem ainult roodude juurest. Õitseb mais. Õied koondunud urbadeks. Vili (pählike) valmib augusti lõpuks. Võsundkontpuu (Cornus stolonifera) Sugukond: kontpuulised (Cornaceae) Looklevate võrsetega 2,44m kõrgune Väga levinud haljastuses, kuna talub lehtpõõsas. saastunud õhku. Kasvatatakse Maaga kokkupuutuvad oksad mitmeid vorme. juurduvad kergesti. Vanad oksad kollakas või pruunikaspunased, noored võrsed rohelised või kollased.
KOOR, VÕRSED Tüve koor peaaegu maapinnani valge, ainult tüve alumises osas tekib krobeline must korp. Noored võrsed hallikarvased. Pungad hallikad, punakaspruunid, karvased. LEHED Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel kimbuna. 4-6 cm pikkused lihtlehed, munajad ja lühikese tömpja tipuga. Leheserv saagjas, alus sirge või südajas. Noorelt lehed karvased, hiljem ainult alt roodude nurkades karvad. Leheroots karvane, kuni 2,5cm pikk. ÕIED, VILJAD Õitseb mais peale lehtede puhkemist. Isasõied moodustuvad eelmisel suvel, paiknevad 5-8 cm pikkustes rippuvates silinderjates urbades mitme kaupa võrsete tipus. Emasurvad moodustuvad varakevadel ja asetsevad lehtede kaenlas, algul püstised, valminult 2-3 cm pikad, rippuvad. Vili piklikelliptiline pähklike kahe laia tiivaga, mis on seemnega ühelaiune
Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150....200 (300) aastat. Võrsed: punakas- kuni helepruunid, siledad, läikivad, võrse lõpeb ühe tipu- ja kahe külgpungaga. Tipupungad kuni 10 mm pikad, munajad, tömbid, külgpungad väiksemad, punakad kuni punakasvioletsed. Lehearmid suured, kolme selgeltnähtava juhtsoonte kimbu jäljendiga, ulatuvad üksteisega pea kokku. Lehed: 5 (7) teravatipulise hõlmaga, 5...20 x 6...22 cm, südaja alusega, pealt ja alt paljad või noorelt alt roodude nurkadest karvased, leheroots 5...15 cm pikk, sisaldab kevadpoolaastal valget piimmahla, lehtede sügisvärvus kollane kuni erinevates toonides punane. Õied: püstistes sarikpööristes, kollakasrohelised, meerikkad, õitseb enne lehtimist, või koos lehtede puhkemisega, IV. Viljad: kaksiktiibviljad, kuni 5 cm pikad, pruunid, paiknevad nürinurga all, jagunevad varisedes kaheks tiivuliseks eraldi seemneks, 1000 seemne kaal 120 gr., viljakandvus algab puudel 25...30 aastaselt, X.
http://www.wikipedia.org/ http://www.army-technology.com http://www.fas.org/man/dod-101/sys/ Vastase võimekused: · Kaitsevööndid Rinnet pidi Sügavus · Diviis 30 kuni 40 km 20 kuni 25 km · Polk 10 kuni 15 km kuni 10 km · Pataljon 03 kuni 05 km kuni 03 km · Rood kuni 1,5 km kuni 1 km · Rühm kuni 400 m kuni 300 m · Vahemaa rühmade vahel kuni 300 m, roodude vahel kuni 1500 m Vastase tugevused: · Suur tulejõud, sh tuletoetus · Väga hea mobiilsus · Hea killukaitse · Orgaaniline õhutoetus Vastase nõrkused: · Vananenud tehnika 10 · Aegunud taktika · Komplekteeritus Õhuvägi. Ülesanded, struktuur, lennuvahendid. www.mil.ee Lennukite tüübid. www.wikipedia.org http://www.fas.org/man/dod-101/sys/ NSIP põhimõte
Kasutatud kirjandus: http://www.calmia.ee/Taimed/poisenelasordid.htm http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/poisenelas.htm 3.7 Ebajasmiin (Philadelphus) Konkreetne liik: harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm, laius 200-300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: püstine tihe põõsas Lehed: vastakud, munajaselliptilised, karedad, harvalt jämesaagja servaga, teritunud tipuga. Pealt tumerohelised, paljad, alt heledamad, rood ja roodude nurgad karvased, 4-10 cm pikad, 2-5 cm laiad. Õied või õisikud: õitseb juunis. Õied kreemikasvalged, suured umbes 3 cm läbimõõdus, lõhnavad, püstistes kobarates Liigi eritunnused: külmakindel. Väga lõhnavad õied. Kasvukoha nõuded: kasvavad edukalt ka poolvarjus, kuid rikkalikku õitsemist soodustab kasvamine täispäikeses. Ebajasmiinid lepivad igasuguse aiamullaga. Nad taluvad saastunud õhku, tolmu ja lühiajalist liigniiskust või kuivust.
paljuseemneline mari. Philadelphus coronarius - Lõuna-Euroopa. Vähenõudliku, külmakindla ilutaimena on harilik ebajasmiin Eestis laialt levinud. Harilikule ebajasmiinile sobivad igasugused kasvukohad, ka kuivad, kuid eelistab siiski veidi niiskemat kasvupaika. Istutatakse nii üksikpõõsastena kui gruppidena. Linnatingimusi talub hästi, ei talu aga hästi tuulist kasvukohta. Kõrgus alla 2 m. · Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. 24. Harilik vaher (Acer platanoides) ja mägivaher (Acer pseudoplatanus) Acer platanoides - Looduslikult levinud Kesk- ja Põhja-Euroopa, Kaukaasia, Väike-Aasia. Esineb Eestis küll laialdaselt (kuid hõredalt), ja on tuntud rohkem pargi, allee- ja õuepuuna. Eesti metsades on vahtrapuistud väga haruldased. Sageli leidub rohkemal või vähemal määral harilikku vahtrat salumetsade koosseisus
Lehe OSAD: lehelaba, lehe roots, harvem ka abilehed. Lehe laba võib olla erineva KUJUga munajas, elliptiline südajas, lineaalne, ümar jne. Lehe roots võib olla laienenud ja vart ümbritsev, moodustades tupe. Lehe labas moodustavad juhtkimbud lehe rood. ROODUMUSELT on leht rööp- või kaarroodne (enamasti üheidulehelistel taimedel), sulg- või sõrmroodne (enamasti kaheidulehelistel taimedel), enamasti viimastest tuleneb, eriti peenemate roodude osas, võrkroodne leht. Lehtede paigutus varrel on leheseis. See on enamsti kas vastak, spiraalne või harvem männaseline. Lehtede eri tüübid. Pärislehed. Alalehed väikesed, enamasti soomusjad lehed võsu alusel (nt. pungasoomused). Kõrglehed väikesed, enamasti soomusjad lehed võsu tipus, enamasti õie/õisikuraol. Vahel on kõrglehed muutunud õie kroonlehtede sarnaseks, asendades meelitustöös viimaseid (jõulutäht jt. piimalilled, õlglill)
kuumutamata. Piparmünt Kandiline vars püstine, Tavaliselt tumerohelised, kuid Liha- ja aedviljaroogade peaaegu paljas. Lehed mõnikord värvuvad maitsestamiseks. Taimetee piklikud või süstjad, paljad, punakaks. Õied on roosad või tegemiseks. mõnikord alumisel pinnal lillad. roodude kohal karvased, teravalt saagja servaga. Õisik tihe, tähkjas Nimetus Kuju Värvus Kulinaarne kasutus Aedsalvei Maapinnalt harunev vars on Lehed on noorelt Lihatoitude, hautiste ja alumises osas puitunud, ülalt hallikasviltjad, hiljem suppide maitsestamiseks, aga rohtne. Pealt krobelised, hallikasrohelised
200 (300) aastat. Tsoon III-IV. Kultuuristamise täpne aeg teadmata. Tunnused: Võrsed: punakas- kuni helepruunid, siledad, läikivad, võrse lõpeb ühe tipu- ja kahe külgpungaga. Tipupungad kuni 10 mm pikad, munajad, tömbid, külgpungad väiksemad, punakad kuni punakasvioletsed. Lehearmid suured, kolme selgeltnähtava juhtsoonte kimbu jäljendiga, ulatuvad üksteisega pea kokku. Lehed: 5 (7) teravatipulise hõlmaga, 5...20 x 6...22 cm, südaja alusega, pealt ja alt paljad või noorelt alt roodude nurkadest karvased, leheroots 5...15 cm pikk, sisaldab kevadpoolaastal valget piimmahla, lehtede sügisvärvus kollane kuni erinevates toonides punane. Õied: püstistes sarikpööristes, kollakasrohelised, meerikkad, õitseb enne lehtimist, või koos lehtede puhkemisega, IV. Viljad: kaksiktiibviljad, kuni 5 cm pikad, pruunid, paiknevad nürinurga all, jagunevad varisedes kaheks tiivuliseks eraldi seemneks, 1000 seemne kaal 120 gr., viljakandvus algab puudel 25...30 aastaselt, X.
Lehed vahelduvalt, sõrmroodsed, üksikult; enamuses kahesugulised, Aafrikas, Lõuna- hõlmised, saagjaservased. viietised. Ameerikas. Lehed munajaselliptilised; roodude Õied kollakasvalged, lõhnavad Puit kollakasvalge. Lõuna-Euroopa. servas karvad; tugevasti; õitseb juuni teises pooles. Ameerika Lehed munajad või elliptilised; harvade Õitseb juuli alguses, õied nõrgalt
3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra lai, munajas, rohkesti hargnev, algab maapinna lähedalt. Alumised oksad vahel rippuvad. Koor sile, tumehall, vanas eas tekib mustjashall rõmeline korp. Noored võrsed varjus kollakasrohekad, valguse käes pruunikaspunased. 4. Lehed ja pungad: Pungad ovaalsed, kuni 0,6 cm pikad, kollakas- või punakaspruunid. Lehed vahelduvad lihtlehed. Lehed õhukesed, 4-9 cm läbimõõdus, pealt tumerohelised, alt valkjasrohelised, roodude nurkades pruunid karvatutid. Südaja alusega, peensaagja servaga. Leheroots 3-4 cm pikk. 5. Õied ja viljad: õitseb juulis. Õied kinnituvad rootsuga piklikule kandelehele, 3-11 kaupa püstises ebasarikas. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerikkad. Viljaks on pähklike pikal rootsul, kerajas või äraspidimunajas, kuni 0,8 cm läbimõõdus. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik
Õied suured, valged, kobaras. Õitseb kevadel. Vili punane või kollane, mahlane, magus, kuni 2cm. Puit pruun, pehme, kerge, hästi poleeritav. Puitu kasutatakse tisleri- ja treimistöödeks. Vilju toiduainetööstuses. Kasutatakse haljastuses. 58. Harilik ja suurelehine pärn Harilik pärn: Tilia cordata Levinud Euroopas, Aasias. Eestis hajusalt. Kõrgus 30m. Vähenõudlik, talub varju, kärpimist ja linnatingimusi. Lehed rohelised, südaja alusega, alt sinakashallid, all pruunidkarvatutid roodude nurkades. 6-7cm. Õied kollased, lõhnavad, õitseb suve lõpus, juulis-augustis. Viljad tiivalehekesega seemned. Kasutatakse haljastuses. Puitu tisleritöödel ja saematerjaliks ning mööbliks. Suurelehine pärn: Tilia platyphyllos Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25m. Varjutaluv. Lehed alt kahvaturohelised, palju halle karve, eriti allküljel, leheroots karvane. Leht 6-15cm pikk. Sirge alus. Õitseb teistest pärnadest varem, juuni-juuli
Kõrgus 1-1,5 m Kasvukuju püstine või laiuv põõsas Võrsed vanad oksad pruunid, noored võrsed valkjasrohelised, karvased munajad, tömbi tipuga, 0,4-0,9 cm pikad, rohekas- kuni punakaspruunid, punga kattesoomused helekollaste Pungad näärmetäppidega, ripsmelised sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed. 3-5 teravatipulise hõlmaga, kuni 8 cm pikad ja 10 cm laiad, südaja alusega, alt roodude kohalt karvased ja kollaste lõhnavate näärmetäppidega, mis on nähtavad vaid värskel lehel. Leheroots Lehed peaaegu lehelaba pikkune, karvane, näärmetäppidega õied väikesed, lillakaspunased, paiknevad hõredates, kuni 8 cm pikkustes rippuvates kobarates Õied viljaks on lihakas paljuseemneline kerajas vili, valminult must, valmib juulis, läbimõõt kuni 1 cm Viljad Õitsemisaeg õitseb mais Kasvukoht: valgus poolvarju taluv
kõige põhjapoolsema levikuga. Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150....200 (300) aastat. Võrsed: punakas- kuni helepruunid, siledad, läikivad, võrse lõpeb ühe tipu- ja kahe külgpungaga. Tipupungad kuni 10 mm pikad, munajad, tömbid, külgpungad väiksemad, punakad kuni punakasvioletsed. Lehed: 5 (7) teravatipulise hõlmaga, 5...20 x 6...22 cm, südaja alusega, pealt ja alt paljad või noorelt alt roodude nurkadest karvased, leheroots 5...15 cm pikk, sisaldab kevadpoolaastal valget piimmahla, lehtede sügisvärvus kollane kuni erinevates toonides punane. Õied: püstistes sarikpööristes, kollakasrohelised, meerikkad, õitseb enne lehtimist, või koos lehtede puhkemisega. Viljad: kaksiktiibviljad, kuni 5 cm pikad, pruunid, paiknevad nürinurga all, jagunevad varisedes kaheks tiivuliseks eraldi seemneks, 1000 seemne kaal 120 gr., viljakandvus algab puudel 25...30 aastaselt. H. vaher on
ee/? op=body&id=160&art=119. 24.09.2013. 3.12 Sarapuu (Corylus) Konkreetne liik: harilik sarapuu (Corylus avellana) (joon. 89, joon.90) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 500-700 cm, laius 500-700 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev kõrge põõsas. Lehed: äraspidimunajad või peaaegu ümarad, südaja alusega, sulgroodsed lihtlehed, tipuosas veidi hõlmised. Lehetipp terav, serv kahelisaagjas. Tumerohelised, pealt läiketa, noorelt on kogu leht karvane, hiljem vaid roodude ümbert. Õied või õisikud: isasõied moodustuvad õitsemiseelse aasta suvel, koondunud rippuvatesse urbadesse, mis õitsemisel pikenevad tunduvalt. Emasõied on suletud punga, millest väljub tumepunane kuni roosakas emakasuue. Õiekate on vähemärgatav, sigimikuga kokku kasvanud. Õitseb märtsis ja aprillis, enne lehistumist. Liigi eritunnused: viljadeks on söödavad pähklid, mis valmivad augusti lõpus- septembris. Varakevadel on hea meetaim. Külmakindel
Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad) 26.1 Iseloomustus Kasvab 1,5-3 meetri kõrguseks (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Laius kuni 2 meetrit (Neeva aed). Kasvab korrapäraseks ja tihedaks puhmaks. Vanematel võrsetel on koor kestendav, võrsed soonelised, noorelt pehmekarvased. Lehed vastakud, munajaselliptilised, karedad, 4-8 cm pikad, 2-5 cm laiad, leheserv harvalt jämesaagjas, teritunud tipuga ja kiilja lehealusega, pealt tumerohelised ja paljad, alt heledamad ja roodude nurkades karvased (Aiasõber). Õied on valged või isegi pisut kreemikad, kuni 3 cm läbimõõdus. Õitseb juuni lõpus ja õied on väga tugevalt ning meeldivalt lõhnavad (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 26.2 Hooldus Ebajasmiinid ei vaja väga palju hoolt. Põhiline hooldus mida nad vajavad on tagasilõikamine või okste harvendus. Lõigatakse tagasi päraste õitsemist suve keskel, õitsenud vanemate okste üldarvust lõigata välja 1/4-1/3
põõsas, kuid meil on ta kuni 2 m kõrgune tiheda ümara võraga põõsas. Ta kasvab tavalise alusmetsaliigina Jaapani, Hiina ja Venemaa Kaug-Ida metsades. Võrsed on punakaspruunid ja nõrgalt karvased. Pungad on ümarad, 0,1-0,2 cm pikad, 3-4 kaupa männastes, võrsest tugevasti eemalehoiduvad. Lehed on elliptilise või munaja kujuga, 5- 15 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga, pealt tumerohelised, veidi karvased, altküljelt heledamad ja roodude nurkadest karvased. Õied on valkjad kuni roosad, tipmiste koonusjate kuni 25 cm pikkuste pööristena, puhkevad suve teisel poolel ja sügise algul. Aedhortensia on haljastuses kasutatav tänu dekoratiivsele sügisesele pikaaegsele õitsemisele. Sobib kasvatada üksikpõõsana kui ka väiksema grupina haljasaladel. Eelistab parajalt niisket, tuulevarjulist kasvukohta ja veidi hapukat mulda. Kevadel võib õitsemise rohkendamiseks võrsed tugevasti tagasi lõigata (Aiasõber). 4.10.2
Siia kuuluvad perekond nisu, rukis, oder, Agropyron* (harilik orashein), kaer, nurmikas (mugulnurmikas, murunurmikas) ja Bromus* (ohtetu püsikluste, harilik müürluste, rukkiluste, harilin aruhein jt). *- jagatud väiksemateks perekondadeks Alamsugukond hirsilised- Panicoideae. Liblesid rohkem kui 2, pähikud 1-õielised, kui 2-õielised, siis teine neist on isasõis, assimilatsiooniparenhüüm koondunud roodude ümber. Siia kuuluvad perekond mais (mais, mitmeaastane mais), riis (harilik riis), sorgo (hairlik sorgo, aafrika sorgo, alepo sorgo), hirss (harilik hirss) ja suhkruroog (metsik suhkruroog). Sugukond lõikheinalised- Cyperaceae. Liike umbes 4000 (95 perekonda). Mitmeaastased rohttaimed, lühikeste või pikkade sümpodiaalse kasvuga risoomidega, kasvavad tiheda kamara või mätasena. Harva mugulatega või üheaastased rohttaimed. Levinud maakera kõigil mandritel. Enamik liike on troopiliste
tähtsusega toidu- ja söödateraviljade ning heintaimede perekonnad. Siia kuuluvad perekond nisu, rukis, oder, Agropyron* (harilik orashein), kaer, nurmikas (mugulnurmikas, murunurmikas) ja Bromus* (ohtetu püsikluste, harilik müürluste, rukkiluste, harilin aruhein jt). *- jagatud väiksemateks perekondadeks Alamsugukond hirsilised- Panicoideae. Liblesid rohkem kui 2, pähikud 1-õielised, kui 2-õielised, siis teine neist on isasõis, assimilatsiooniparenhüüm koondunud roodude ümber. Siia kuuluvad perekond mais (mais, mitmeaastane mais), riis (harilik riis), sorgo (hairlik sorgo, aafrika sorgo, alepo sorgo), hirss (harilik hirss) ja suhkruroog (metsik suhkruroog). Sugukond lõikheinalised- Cyperaceae. Liike umbes 4000 (95 perekonda). Mitmeaastased rohttaimed, lühikeste või pikkade sümpodiaalse kasvuga risoomidega, kasvavad tiheda kamara või mätasena. Harva mugulatega või üheaastased rohttaimed. Levinud maakera kõigil mandritel
tähtsusega toidu- ja söödateraviljade ning heintaimede perekonnad. Siia kuuluvad perekond nisu, rukis, oder, Agropyron* (harilik orashein), kaer, nurmikas (mugulnurmikas, murunurmikas) ja Bromus* (ohtetu püsikluste, harilik müürluste, rukkiluste, harilin aruhein jt). *- jagatud väiksemateks perekondadeks Alamsugukond hirsilised- Panicoideae. Liblesid rohkem kui 2, pähikud 1-õielised, kui 2-õielised, siis teine neist on isasõis, assimilatsiooniparenhüüm koondunud roodude ümber. Siia kuuluvad perekond mais (mais, mitmeaastane mais), riis (harilik riis), sorgo (hairlik sorgo, aafrika sorgo, alepo sorgo), hirss (harilik hirss) ja suhkruroog (metsik suhkruroog). Konvergents sarnaste tunnuste kujunemine fülogeneetiliselt kaugetel liikidel Load on suur taimeperekond. Meie looduses kasvab 17 liiki lugasid. Enamik neist on üksteisest raskesti eristatavad. Kergemini äratuntavad on näiteks keraluga ja harilik luga
annaabi.ee 
