romantismi kangelastele. Saksa filosoofia hiilgeperioodiga samaaegse vararomantismi väljapäistvamad esindajaid on müstilist igatsusluulet viljenud Novalis. Saksa kõrgromantism pöördus rahvaluule poolde, käsitades seda kui rahva hinge säiltajat, folkloorist said inpiratsiooni paljud kirjanikud. Selle kõrval leiti ainet ka keskajast, mida idealiseeriti ja millest leiti uusi võimalusi temaatika avardamiseks.Rahvuspoliitiliste iseärasuste tõttu ei tõusnud saksa romantism nii silmapaistvale tasemele kui inglise või prantsuse romantism. Tähtsaimad saksa kõrgromantikud olid Hoffman, Chamisso, vennad Grimmid, oma varasemas loomingus ka Heine. Saksa romaani tõid romantikute zanriuuendused fragmentaalsust : Jutustavasse loose põimiti värsse, kahekõnesid, laule, mõtisklusi, kirju, muinasjutte, legende ja palju muud. Lüürika tugines suurelt jaolt folkloorile. Johann Christian Friedrich Hölderlin (1770-1843)
.. "- kirjutas rahvalaulu laadis ja viib meid 16 saj. Kõige täiuslikumalt kehastab rahvuslikkuse idee luuletuses "Kodumaa", kus Lermontov teeb vahet oma isamaaarmastuse ja ametliku kroonipatrioismi vahel. Loob kurva pildi kodumaast. "Deemonlik" ja "rahvalik" Aga kumbki pole halb. Viimastel aastatel suundub realismi, aga säilitab romantismi. Mässumeelsus, kaasaja hukkamõist. "Mtsõri" vene vägede poolt vangistatud mägilane. Vastandamine. Vabadusearmastus saab võitu. Suuremahuline poeem "Deemon". legend deemonist, kelle võlub ära gruusia vürstitari ilu. Võrgutab vürstitari. Deemon kui teadmise ja vabaduse kuningas. Aleksander Puskin (1799-1837) Moskva aadliperest pärit. Ema poolt neeger. Isa oli haritud aadel. Rahaline seis heitlik. Lapsena tagasihoidlik, hiljem avatum. Hea ratsutaja, julge riskialdis noormees. Perekond eriti ei hoia, koduõpetajad. 12selt lütseumi(eliitkool Tsarskoje Tselos). Soositi isetegevust. 15selt ilmus esimene luuletus ajakirjanduses
Maailmakirjandus IV 06.02.12 19. sajand on sajandi lõpul juba kirjanduslik-teoreetiline. Romantismis, mis suuresti ongi teoreetiline suund - õppejõud räägib palju romantismist, aga ei tohiks seda naiivselt nim romantismi kursuseks, püüab käsitleda seda analüütiliselt. Romantismi puhul räägitakse valgustuslik-romantismilisest kontekstist, mis on pärit 18. sajandist. 4 voolu, mis on 19. saj kirjanduses eristatud: romantism, realism, naturalism, sümbolism. Põhilised on romantism ja realsim, teised on nö peale lõiked romantismi ja realismi pealt. 19. sajandi kirjanduse historistlik käsitlemine ongi kastitamine, kõik need -ismid tekkisid 19. sajandil. 19. sajandiks on saanud valgustuslikul ajal (18. saj) loodud uus ilmakord jalad alla. Selle jooksul kaovad varasemad tunnused, üks põhitunnuseid on see, et põllumaj maailma asemel on tekkinud 19. saj alguseks industriaalne ühiskond
Väga paljud asjad mida me uueks peame, on ikkagi mingil moel vanad. Johann wolfgang Goethe maailmakirjandus: inglismaa, prantsusmaa, saksamaa. Keskendume kirjanduse põhitüübistikule. Ameerika Euroopa kultuuriline käepikendus. Juri Lotman oli väga pädev kirjandusloolane kes kõiki perioode hästi tundis. Ei olnud perioodi mida ta ei oleks tundnud. Tema semiootikateooriat oli ta võimeline looma tänu oma laiadele teadmistele. 19.sajandil oli neli kirjandusvoolu: romantism, realism, naturalism ja sümbolism. Romantism ja realism on selle ajaperioodi peamised voolud, naturalism ja sümbolism on nende edasiarendused sest neil on palju ühiseid jooni. Prantsuse sümbolism on eesti jaoks olnud väga tähtis. 19.sajand on see sajand milles tunneme iseennast ära. Selleks ajaks on saanud 18. sajandil loodud uus ilmakord jalad alla. Sinna vaadates peaksime end ära tundma. Siin on see juur ja algus. 19. sajandi alguseks on olemas
Hugo Raudsepp (1883 -1952) "Mikumärdi", Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk Meistrite kool" jt. Kriminull- teos, mille keskmeks on peategelane (keegi, kes hakkab kuritegu lahendama), kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Kriminaalkirjandus - seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul. Kroonika - ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kunstmuinasjutt - muinasjutt, millel on kindel autor. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Laulupidu - suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Luulegraafika - luuletused, milles stroofi kuju ning teksti paigutuse kaudu lehekülgedel taotletakse sisule vastavaid nägemuskujundeid. Lõppriim- lõpuhäälikute kordus värsis.
Nad on lapsed ja nad lihtsalt ei salli, et vihm räägib ladina keelt. Las ta räägib! Ta sõnad on rängad. Juba mõistan ma mõndagi neist, kui ta katusel koputab kaua ja kõneleb koljateist. Ikka kutsub ta kuhugi kaasa kuid lukus on vööruse uks. Mu toit on voodi ees toolil. Ma jäängi vist jalutuks. / / (Betti Alver.) almanahh 14.15. sajandil kalendriliste tabelite kogumikud, 16. sajandist avaldati neid igal aastal koos teadete, juttude, luuletuste, naljadega. Hiljem mitmekesise sisuga kirjanduslik-kunstilise koguteose üldnimetus. Eestis on ilmunud kirjanduslikke almanahhe (näiteks "Võitlev Sõna") ja koolide almanahhe ("Tipa-Tapa", "Trükitähed", "Noorte Sulega" jt). alogism loogika ja loogilise tunnetamise eitamine. Alogismi kasutasid näiteks 1950. aastate uusromaani viljelejad. Vt ka uusromaan. amatsoonid kreeka mütoloogias rahvas, kes koosnes sõjakaist naistest.
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult
Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli pealkirjaga ,,Meie esimene luuletaja". Nooreestlased, eesti haritlaste uus põlvkond, nö avastaski Petersoni, tõstis tema luule eesti kirjanduses aukohale
On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Vana-Kreeka Euroopa vanim kirjandus. Täiesti iseseisev ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kirjandusloo võib jagada 4 põhiliseks ajajärguks: 1. Arhailine (kuni 5. saj algus eKr) Hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi: 1) Kirjanduseelne (,,Homerose-eelne") periood. Suuline looming, folkloor müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest. Oli eelduseks suurtele poeemidele. Kultuslaulud jumalatele; värsivormis perekonnalood. 2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed) Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Temaatika Trooja sõjast
Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 130721) ,,Jumalik komöödia" Dante Alighieri "Jumalik komöödia" on keskaegse euroopa kirjanduse vaieldamatult kõige tuntum teos. Kitsamast vaatenurgast on ta ühtlasi itaalia kirjanduse (ja kirjakeele) vundament ning keskaegse teoloogia kõige eredam kirjanduslik illustratsioon. Kogu teos on allegoorilist laadi: see tahab õpetada ja noomida. Poeem kirjeldab nägemust, mis kujutab hingede olukorda põrgus ("Inferno"), puhastustules("Purgatorio") ja paradiisis ("Paradiso"). Ta koosneb kolmest 33-osalisest jaost ja ühest sissejuhatavast laulust ja on ehitatud valjusti sümmeetriliselt. Põrgu sisaldab üheksa ringi, puhastustuli üheksa ruumi, paradiis üheksa sfääri, mille üle asetseb jumaluse asupaik empüreum. Peale üheksandat põrguringi oli Lucifer,
· Idealiseeriti minevikku-põgeneti mälestustesse, legendid, folkloor, pärimused · Väärtustati isiksust, tema tundeid, igatsusi ja lootusi · Kirjandusse sugenesid imed, maagia ja fantastika · Teoste kangelased uhked, erandlikud, prohvetlikud, trotslikud, juhinduvad tunnetest, ihkavad vabadust · Loomulikkuse ihalus · Puhtad, kängitsemata tunded, tunded mõistusest ülimad · Väärtustati kunsti ja poeesiat Prantsuse romantism tekkis 1820.aastatel. 1830 kuulutas Victor Hugo näidend ,,Hernani" klassitsismi lõppu. Victor Hugo oli romantismis mõjukaim prantsuse prosaist. Tema kuulsaimad romaanid ,,Jumalaema kirik Pariisis", ,,Mees , kes naerab" ja ,,Hüljatud".Prosper Merimee oli küll romantik, kuid käsitluslaadis ka realist. Ta keskendus eri rahvastele ning kirjutas novelle, näiteks ,,Carmen", ,,Colomba", ,,Mateo Falcone". Inglise romantistidest oli kuulsaim George Gordon Byron, kes oli Euroopa suurim
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762