Ta oli tähtsaim prantsuse romantik. Napoleon III vastasena oli ta 18511870 eksiilis. Koos oma vendadega osutas 1819.aastal ajakirja ,, Kirjanduslik Konservatiiv". Ta kirjutas Luulekogusi, Romaane ja näidendeid. Luulekogudest tuntumad on ,,Oodid", ,,Oodid ja ballaadid","Idamaised laulud","Karistused" Romaanidest on tuntumad on "Hukkamõistetu viimne päev" Romaan"Jumalaema kirik Pariisis" "Hüljatud" Tuntumad näidendid on Draama "Cromwell" "Kuningas lõbutseb" "Marion de Lorme" Jumala ema kirik Pariisis Hugo alustas romaani kirjutamist 1829. Tollal käis avalikkuses arutelu teemal, kas Jumalaema kirik senisest asukohast mujale viia või ümber ehitada. Hugo oli mõlemale vastu ja soovis kirjutada romaani, mille peategelaseks oleks Jumalaema kirik ise. Peaaegu iga sündmus romaanis toimub kas kirikus, selle katusel või on jälgitav katedraali tipust. Pärast romaani avaldamist algas Prantsusmaal ja hiljem mujalgi Euroopas liikumine gooti
Jutustus ,,Atala" Jutustus ,,René" Victor Marie Hugo (1802-1885) Prantsuse romantismi peaesindaja, nii selle suuna põhjendaja kui ka arendaja. Ta sündis Besanconis Napoleoni armee kindrali pojana. Ta reisis väga palju koos isaga. Õppis Pariisis. Oli juba noorena väga andekas. Ta oli ka poliitiliselt üli aktiivne. Üks tema kõige tuntumaid teoseid on ,, Jumalaema kirik Pariisis" Tuntumad teosed : "Hernani" "Cromwell" "Jumalaema kirik Pariisis" "Marion de Lorme" "Hüljatud" "Mees, kes naerab" Prosper Mérimée (1803-1870) Romantismist realismi poole suunduv kirjanik, üleminekuautor. Tema teemavalik keskendumine eri rahvaste minevikule, keelele ja tavadele sobis romantikutega, käsitluslaadis on aga juba tunda realisti. Oli oma alal asjatundja, kirjutas ka kunstiteemalisi uurimusi. Ta oli valitud Prantsuse Akadeemia liikmeks. Kuulsamad teosed: "Clara Gazuli teater" "Carmen" George Sand (1804-1876) Tuntumaid prantuse naiskirjanikke.
² "Meretöölised" (1866) Fourth level ² "Mees kes naerab" (1869) Fifth level ² "93. aasta" (1873) NÄIDENDID u "Cromwell" (1827) u "Hernani" (1830) u "Marion de Lorme" (1831) u "Kuningas lõbutseb" (1832) u "Lucrezia Borgia" (1833) u "Mary Tudor" (1833) u "Ruy Blas" (1838) TÄHTSUS MAAILMAKIRJANDUSES ² Hugo oli romantsimiaja mõjukaim Click to edit Master text styles prantsuse prosaist Second level ² Ta oli suur humanist ja romantik.
Hilisemas essees ,,William Shakespeare", rõhutab Hugo Shakespeare´is taas neidsamu voorusi, sealhulgas eriti lihtrahva kujutamist. Poeedi kohus on töötada rahva heaks, kanda tõde, kasvatada rahvast. Näidendi vormi mõttes ei näidanud Hugo mingit uuenduslikkust. Seevastu nende ideoloogilised konfliktid olid kõige otsesemalt seotud ühiskondlikke sündmustega. Hugo näidendid tähistasid prantsuse teatris klassitsismi lõplikku allajäämist. ,,Marion de Lorme" (1829), selles näidendid tegi Hugo kangelannaks õukonna ja ametliku seltskonna vaatepunktist madalale kuuluva tegelase. Oma lavastusega suurimat kõmu tekitanud näidendis ,,Hernani"(1830) vastandas Hugo kõrgemale seltskonnale ülla ,,röövli" - see oli Hispaania kuningakojas põlu alla sattunud ja seejärel röövliks hakanud aadlik Hernani. Hugo ajalooainelisi näidendeid võiks nimetada ka pseudoajaloolisteks_ Hugo ei pööranud mingitki
kunstipärast", oluline oli kunstniku vastutus ühiskonna ees. Tema ajaloolisi näidendeid võib nimetada pseudoajaloolisteks, sest ta ei pööranud mingit tähelepanu ajaloolistele faktidele, puudus täpsus. Luuleteosed: ,,Oodid ja ballaadid", ,,Idamaised luuletused", ,,Sügislehed", ,,Videvikulaulud" Romaanid: ,,Jumalaema kirik Pariisis", ,,Mees, kes naerab", ,,Meretöölised", ,,93. aasta", ,,Hüljatud" Draamad: ,,Cromwell", ,,Hernani", ,,Marion de Lorme" · G. Sand oli tegelikult prantslanna Armandine Lucile Aurore Dupin, kes kaitses oma teostes naiste võrdõiguslikkust, pöörast tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele. Tema looming on olnud eeskujuks C. Bronte'le, G. Eliot'ile (XIX sajandi naiskirjanikele). Sand'i loomingu neli perioodi: I. Käsitles naiste probleeme; idealistlikud, romantilised, protestivaimu kandvad romaanid. (,,Indiana", ,,Valentine") II. 184048
kuulutatud keisriks 2 aastat peale tema sündi.Elas pikka aega Kanaarisaartel, peale seda kui oli nimetanud Napoleoni riigireeturiks. 15 aastat enne oma surmanaases kodumaale. Tal oli 5 last, kellest esimene oli surnud väga noorena. Kirjutanud palju romaane, tuntuimad neist: ''Jumalaema kirik Pariisis'' (1830), ''Hüljatud'', ''Mees, kes naerab'', ''Hukkamõistetu viimane päev'' jne. Näidenditest tuntumad on ''Cromwell'', ''Kuningas lõbutseb'', ''Hernani'', ''Marion de Lorme'' jne. On välja andnud luulekogud "Oodid'',"Idamaised laulud", "Sügislehed", "Videvikulaulud", "Sisehääled", "Karistused" , "Kontemplatsioonid", "Hirmus aasta", "Kunst vanaisa olla" Raamatu peategelaseks on 19 aastat sunnitööl veetud mees nimega Jean Valjean (linnapeana Monsenieur Madeleine). Ta on pärit vaesest Brie talupoja perekonnast. Lapsepõlves ei olnud ta lugema õppinud. Töötas enne sunnitööle saatmist puukärpijana, oli noorena mõtliku loomuga, hellatundeline,
järjest, ta sai Prantuse ühiskonna südametunnistuse sümboliks. 1820-ndate aastate lõpul ilmusid luulekogud ,,Oodid ja ballaadid" ja Byronist mõjutatud ,,Idamaised luuletused", mis tõid laiema tuntuse. 1830-ndatel luulekogud ,,Sügiselhed" ja ,,Videvikulaulud". · Hugo jumaldas Shakespeare'i, kirjutas tema kohta ka raamatu. 1827 draama ,,Cromwell", mille eessõnas romantismi manifest (vt. konspekt) · 1829 näidend ,,Marion de Lorme", peategelaseks kuulus Pariisi kurtisaan · 1830 näidend ,,Hernani", kus peategelaseks üllas röövel, keda on vastandatud kõrgemale seltskonnale. · 1832 näidend ,,Kuningas lõbutseb", mille ainetel lõi Giuseppe Verdi ooperi ,,Rigoletto" · 1831 ilmus meistriteos, romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis", millega kaasnes populaarsus · Hugo jäi romantikuks oma elupäevade lõpuni (juba olid realism ja naturalism) · Hugo elas kaasa 1830. ja 1848
· "Videvikulaulud" (1835) · "Sisehääled" (1837) · "Karistused" (1853) · "Kontemplatsioonid" (1856) · "Hirmus aasta" (1872) · "Kunst vanaisa olla" (1878) Tuntumad romaanid · "Hukkamõistetu viimne päev" (1829) · "Jumalaema kirik Pariisis" (1831) · "Hüljatud" (1862) · "Meretöölised" (1866) · "Mees, kes naerab" (1869) · "93. aasta" (1873) Tuntumad näidendid · "Cromwell" (1827) · "Hernani" (1830) · "Marion de Lorme" (1831) · "Kuningas lõbutseb" (1832) · "Lucrezia Borgia" (1833) · "Mary Tudor" (1833) · "Ruy Blas" (1838) Raamatu peategelased Pierre Gringoire- Reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist saab kogu tegevus alguse. Esmeralda- Mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djail. Quasimodo- Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener. Claude Frollo- Jumalaema kiriku ülemdiakon.
Nimikangelane, ehkki röövel, on kõlbelistelt omadustelt vastand Hispaania kuningale don Carlosele. Sündmustik areneb pinevalt, rüütliromantika vaimus, vastuoksa klassitsistliku draama reeglistikule. Tegelasteks on ka tavalisi ja koguni ühiskonnast väljatõugatud inimesi. Draama esietendus kujunes avalikuks kokkupõrkeks kahe kirjandusliku leeri vahel. Romantikute võit siiski. Ja nii hakkas prantsuse draama ja teater demokratiseeruma. Hugo näidendid veel: ,,Marion de Lorme" (1831), ,,Kuningas lõbutseb" (1832), ,,Ruy Blas" (1838). Aastal 1931 ilmus Hugo ajalooline romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis". Selles elustub XV saj. Pariis oma elu, kommete ja arhitektuuriga. Arvukas tegelaskond hõlmab kõiki ühiskonnakihte kerjustest kuningani. Romaani süzee tugineb dramaatilistele kokkupõrgetele erakordsete karakterite vahel. Eri üh.kihtidest mehed on armunud Esmeraldassse, iga mees on isepalgeline inimene. Hugo humanism leiab erakordse kunstilise
» «Mis kiri see on, härra Aramis, mida te hakkasite lugema ja mille te ära peitsite?» «See on ühelt naiselt, Monseigneur.» «Ah, ma mõistan,» lausus kardinal, «niisuguste kirjade puhul tuleb olla diskreetne. Kuid siiski võib neid näidata pihiisale. Te teate, et ma olen pühitsetud.» «Monseigneur,» ütles Athos rahuga, mis oli seda hirmsam, et oma vastusega pani ta mängu oma pea, «see kiri on naiselt, kuid sellele ei ole alla kirjutanud Marion de Lorme ega proua dAiguillon.» Kardinal muutus surnukahvatuks, tema silmades välgatas . metsik helk. Ta pöördus nagu selleks, et anda käsku Cahusacile ja La Houdiniere'ile. Athos nägi seda liigutust ja astus sammu musketite poole, millele olid suunatud ka tema kolme sõbra silmad, kes ilmselt ei kavatsenud lasta endid kinni võtta. Kardinal oma saatjatega olid kolmekesi, musketärid koos teenritega seitsmekesi: kardinal leidis, et pooled pole võrdsed, seda
annaabi.ee 
